LINNAKULTUUR KESKAJAL Triinu Tamm Eva-Keitlin Koitmäe 11.-14. sajand kõrgkeskaeg LINNAKULTUURI KUJUNEMINE Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus...
Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk:
Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Organisatsioonikultuur koosneb paljudest omavahel seotud nähtustest ja objektidest ja teda ei saa analüüsida üksikute tunnuste abil, milleks on normid, rituaalid, väärtused, sümbolid, kõnekasutus vm. Ometi on organisatsioonikultuuri tähtsaimaks komponendiks organisatsiooni liikmetele omased väärtushinnangud (baasilised arusaamad). Organisatsiooni väärtuste mõiste ja allikad Indiviidid, kes ühte organisatsiooni kuuluvad, toovad sinna kaasa oma hoiakud, uskumused ja väärtushinnangud mis moodustavad kokku väärtussüsteemi. Organisatsiooni äratuntav identiteet (iseloom) tekibki siis, kui individuaalsetes väärtussüsteemides on piisavalt kattuvust ja ühist arusaama. Sellisel viisil kujuneb välja väike hulk üksteisega seotud väärtuseid üheainsa konkreetse väärtuse asemel
loobutakse formaalsusest. Seda etappi iseloomustabki suurem avastus teise suhtes. Näiteks võidakse rääkida enda kohta asju, mida teavad vaid vähesed inimesed. Füüsilisest lähedusest annavad märku käest kinnihoidmine, pikk silmavaatamine jms. Integreerumine - toimub siis, kui kaks inimest hakkavad ennast pidama paariks. Tõstetakse esile seda erilist, mis teeb neist kahest ainulaadse paari. Ka mitmesugune sümbolite leidmine - näiteks saab mingis laulust "meie laul". Kuna partnerite väärtushinnangud hakkavad üha enam sarnanema, siis ilmnevad ka rohkem nende isiksuse teatavad jooned ja teisi jooni sedavõrd ei avaldata. Sidumine - see on juba eeskätt kombetäitmise järk - kihlus või abiellumine. Sellega saab paar oma suhtele avaliku tunnustuse, ise aga nõustub järgima teatud reegleid. Sidumine võib suhet oluliselt muuta, kuna edaspidi on seda lõpetada juba palju keerulisem.
KORRUPTSIOON Kadri Kaart Korruptsioon Korruptsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Põhjused ja tagajärjed Ametnike Tekitab ebavõrdsust sissetulekud Poliitiline ja Majandusareng majanduslik Vaesus ebastabiilsus (kahaneb Üleüldised majanduskasv) väärtushinnangud Korruptsioonivormid Altkäemaks/ pistis Riigi riisumine Huvide konflikt Rahapesu Häälte ostmine Pöörduste efekt Onupojapoliitika Parteide varjatud rahastamine Oskus- ja siseteabega kauplemine Huvide konflikt Statistika 2009. a registreeriti 203 ametialast
Organisatsioonikultuuri analüüs Visioon XXX Selver on kaasaegne, turvaline ja meeldiv kauplus, kus au sees on lojaalsed kliendid ja teenindajad tunnevad rõõmu teenindamisest ning suhtlemisest. Missioon Selveri missiooniks on luua ja hoida kliendi usaldust. Luua sõbraliku õhkkonna, teenindada kiiresti ja asjatundlikult, pakkuda kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- Puhkeruumid kaupluses on ilusad uued, müügisaal ilus, puhas ning ruumikas. Organisatsioonikultuuri varjatud ilmingud: Väärtushinnangud- meeskonnatöö, osavõtt üritustelt ja võistlustest Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik Minu arvates on selles asutus H. Harrisoni ideoloogiale põhinev organisatsioonikultuur. Organis...
7. Eluolud suure sõja ajal MUUTUSED ÜHISKONNAS. 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 milj mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia, mõned riigid varisesid kokku. Sõja venitamine tekitas tüdimust, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. IGAPÄEVAELU I MS AJAL Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi ka piisavalt varusid. Inimesed pidid piirama kalatoodete, munade, kartuli, suhkru tarbimist. Sel...
1. 1 RAHVASTIK MILLEST SÕLTUB SÜNDIVUS? (õ. lk. 29) Viljakas eas naiste arv- fertiilne iga Naiste vanus sünnitamisel (õ. lk. 29 joonis 2.4) Religioon ja usk Kooselu traditsioonid Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Naise roll ühiskonnas Sündivus on väga oluline riigi arengutaseme näitaja! (õ. lk. 30 joonis 2.6) MILLEST SÕLTUB SUREVUS? Traditsiooniline ühiskond Nüüdisaegne ühiskond Nälg Haigused Nakkushaigused Õnnetused Looduskatastroofid Kuriteod Kodusõjad (õ. lk. 32 joonis 2.8) 1.2RAHVASTIKU ARENG JA
Eetikakoodeksite funktsioonid: nõuandefunktsioon põhimõtete teadvustamise ja neile tähelepanu juhtimise funktsioon sotsialiseerumisfunktsioon INSENERIKOODEKSID tavaliselt kolm osa: 1. Esimeses osas - vaadeldakse 2. Teises käsitletakse 3. Kolmandas räägitakse Insenerieetika koodeksite puudused: Volitatud inseneri kutsestandardi nõuded: üldhariduslikud nõuded: väärtushinnangud ja käitumisnormid: · austus elu vastu; kutsealased nõuded: · insenerieetika normide tingimusteta täitmine Erialastes nõuetes toodud konkreetsed väärtushinnangud ja käitumisnormid: - erialane solidaarsus Ametialastes nõuetes; - firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga - kollegiaalsuse väärtustamine EESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID 1. Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996) Isiklik eetika
– nii kuidas inimesega käitutakse, sellise käitumise ta omaks võtab. Loe lisaks: http://www.businessballs.com/mcgregor.htm Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub isiksuse tunnustest (teperament, iseloom, võimed, tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud jm) ja keskkonnast, kus inimene viibib. Erik Eriksoni teooria järgi arenevad inimese tunnusjooned välja viiendaks eluaastaks. Olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused: • Kontrollkese (kes kontrollib inimese vaimset elu) • Autoritaarsus • Enesest lugupidamine • Enesekontroll • Riskivalmidus Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja
Alkoholisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Täna tahaksin rääkida teemast, mis puudutab paljusid noori, kui ka täiskasvanuid täpsemalt alkoholisõltuvusest. Ühiskond on teinud oma suhtumisega tänapäeva noortele nii öelda karuteene ümbritsedes noori ja ka täiskasvanuid ilusate alkoholireklaamidega, mis on kergesti meeldejäevad ja isuäratavad. Kõiksugu uued alkohoolsed joogid on poelettidel väga kergesti märgatavad. Kõige hirmsam on see, et paljud täiskasvanud on noortele suuresti eeskujuks. Tihti jätavad nad mulje õhtuti üks õlu ei tee paha, vahel ka suurem napsitamine mitte. Paraku võtavad noored täiskasvanutelt paljuski eeskuju ning on nendega seetõttu samal arvamusel. Tihti põhjendavad noored oma käitumist sellega, et kõik teised ju teevad ka ning nooruses tuleb kõik järgiproovida. Soovides olla teistega samasugune või veelgi ägedam, tuleb tihti mängu alkohol. Siis on vaja n...
Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning edasises tegevuses sotsialistlikust realismist kinnipidamist. 1950. aastate paiku algas alles rahvuskultuuri osaline taastumine ning 1960. aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid. Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks
suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng Suured maadeavastajad avastasid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Palju leiutisi : Kompass, püssirohi, trükikunst, langevari, helikopter, allveelaev jne. 15. 16. Sajandi vahemikus tekkis noodi trükk. Renesansskunstist Kirikuarhidektuuriis eelistati kuppelehitusi
Mis asi siis see väärtushinnang on? See peegeldab arusaamu heast ja halvast. Väärtused on need asjad, mille poole püüeldakse, peetakse oluliseks ja tähtsaks. Ei eitagi, loomulikult on ka materiaalsed asjad tähtsad, kuid kas mitte ei väärtustata neid üle? Vaimsed väärtushinnangud jäävad varju.... Palju algab kodust....mida väärtustatakse seal. On ka minu tutvusringkonnas (ja see pole just väike) toredaid inimesi, kes kahjuks väärtustavad vaid kallist autot, firmamärgiga riideid sest muu lihtsalt ei sobi, alandab kandjat..... Vaimseid väärtuseid peetakse ebaoluliseks, kuna hea elu aluseks on "raha". Ja nad on õnnelikud ja rahul. Lapsed saavad kõike mida nende süda ihkab -- raha on, pole probleemi. Kahjuks olen täheldanud, et kõike arvestatakse ümber
Minu kool Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Peagi lõpetan ma üheksanda klassi. Olen üheksa aastat käinud koolis ja omandanud uusi teadmisi. Ajapikku on muutunud ka väärtushinnangud. Koolis käimisega on ajataju muutunud. Kui kunagi lasteaias möödus päev väga aeglaselt, siis kooli kõrvalt jääb aega isegi väheks. Väga tihti jäävad osad asjad tegemata, sest lihtsalt ei leia piisavalt aega. Tänu sellele olen ma hakanud hindama aega, millel kunagi ei olnud minu jaoks mingit väärtust. Koolis mõistsin ka seda, milleks peab seal käima. Oli mingi periood kus ei näinud õppimisel mingit mõtet, kuid nüüd ma tean, et see on eluks vajalik.
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et...
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus Tänapäeval jääb mulje, et kõike saab raha eest ehk kõike saab osta ja müüa, see aga jätab tagaplaanile asjade tõelised väärtused. Kas siis kõiki asju saab rahaga ning, kas neil on ka väärtust? Kas siis kõigel on väärtus ja kui ka on, kas siis selle eest peab alati maksma? Igaühel meist on väärtushinnangud ja tegelikult on palju vääruslikke asju meie ümber millest me ei oska lihtsalt lugu pidada või tähele panna, kuid siiski tekitab meis hea tunde või vastupidi. Kõige parem näide ilmselt oleks päiksepaiste või siis meile hästi oluliste kiitmine. Samuti on armastus, mida endiselt raha eest ei saa, kui siis ainult võlts armastust lootes rikkusele.Hinnatu on samamoodi ka looming ja vabadus. Hinna all me mõistame mingi teenuse või kauba rahalist suurust. Teadupärast poest ei saa midagi aitäh eest, alati peab valitud kaupade eest tasuma rahas. On ka erandeid kus väidetakse, et ostad kaks ja saab ühetasuta...
ORGANISATSIOONIKULTUURI ANALÜÜS Organisatsioonikultuuri analüüsiks valisin oma esimese aasta praktikakoha, milleks oli Põlva Ühisgümnaasium. Visioon Põlva Ühisgümnaasium on kaasaegne turvaline ja hooliv kool, kus au sees on haritus ning õpilased ja õpetajad tunnevad rõõmu arenemisest ja eneseteostusest. Missioon Põlva Ühisgümnaasiumi missiooniks on koostöös õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja koolipidajaga kujundada õpilastest maailmale avatud isiksused, kes tahavad seada oma elus eesmärke ja suudavad neid saavutada. Moto Scientia potentia est Teadmises on jõud (Francis Bacon). Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- klassiruumid koolimajas on ilusad(euroremondiga), sekretäriruum kus töötasid kaks inimest oli liiga väike. O...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Eetika ehk inimeste valikud mille aluseks on nende ja ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangud ja väärtused ehk uskumused selle kohta, mis on inimsele hea või soovitav on sotsiaaltöö kindlaks osaks. Koguni võib öelda, et eetika ja väärtused on sotsiaaltöö teostuse süda. Mõeldes, milline on siis eetiline käitumine, tuleks esile tuua näiteks empaatiavõimelisus. Empaatiavõimest algab minu arvates kogu sotsiaalabi pakkumise põhi. Empaatiavõime on põhjus, miks üldse tahetakse kedagi aidata ehk miks üldse teha sotsiaa...
Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega
Nüüdisühiskond Kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kas arvestades praegust olukorda maailmas, oleks see üldse võimalik? Ühiskonna edasiseks arenguks on loomulikult vaja inimesi, kes seda arendaksid. Selle vastu räägib, aga hetke olukord, kus enamikes riikides Lääne-Euroopas on iive negatiivne.
Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka
Tahtis kaitsta oma tütart sama saatuse eest, mis oli tabanud Isabelli (ema rikkus tütre tuleviku) Probleemistik · Õpetaja ja õpilase vahelised suhted · Mehe ja naise vahelised suhted · Ema ja tütre vahelised suhted · Martini ja armukese (Isabelli) vahelised suhted Sümbol: Ohvrilaev · "Elu väljaspool elu" · Armusuhe loodi vanale ajaloolisele kombele · Delose saarele ohverdati noori süütuid tüdrukuid Teose märksõnad · Väärtushinnangud · Inimsuhted · Noorte keeruline elu · Peresisene läbisaamine Kirjandis · Inimesed ja inimsuhted täiskasvanutevahelised suhted, lastening täiskasvanute vahelised suhted · Haridus- vanemate mõju, eneseteadvus ning -kindlus Lugemiselamus · Tihe sündmustik, huvitav sisu · Loogiline, mõistetav tekst · Palju paralleele tänapäevaga · Saab kasutada kirjandis paljude näidetena Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gert_Helbem%C3%A4e http://sites
Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuu...
ega väärikust. Lubamatu on avalik laim, mõnitav kõnepruuk, alandamine ja solvamine. Piir oma mõtte väljendamise ja teise isiku moraalse kahjustamise vahel on üsna õhuke. Selle piiri ületamist kohtab eriti sageli kommentaariumides. Oma arvamusi avaldatakse sageli väga kergekäeliselt asjasse süüvimata. Kommenteerijad on sageli väga erineva teadmiste ja kogemuste pagasiga, millest tekivad samuti kergelt lahkhelid. Oluline on ka isikute moraali- ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu. Sõnavabadus ei piirdu ainult oma mõtete ja ideede sõnalises väljendamises, vaid siia alla mahub ka kunstiline väljendusviis. Olgu selleks siis pilt, film, lavastus vms. Piiride ületamisi leidub ka siit, kas või hiljuti Prantsusmaal toimunud skandaal Muhammedi pilakarrikatuuride pärast, kus teatud seltskond väljendas oma vabadust kunsti vahendusel, kuid riivas sellega
vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured maadeavastused ja Petrucci arendas välja nooditrükitehnika. 16.saj. loodusteaduste kiire areng. Enam ei olnud tähtis ilus, vaid mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale. Muusikalisi intervalle põhjendati arvsuhetega ja muusika seoti kõige universaalsemate loodusseadustega. Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. Kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab silma Itaalia. Muusikaline renessanss on seotud Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis oma keerukuselt sai peagi võrreldavaks motetiga. Muusikaline renessanss · Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja
NIMED MARMORTAHVLIL 1. Film on Vabadussõjast 2. Eesti eest väljas, et võõras võim Eestit ei vallutaks. Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus: Nad olid minemas kuskile kõikkide rühmadega. Hobused,vankrid ja sõjaülem. Järsk jooksid metsa varjule, kuna punased olid vastu tulemas. Metsas nägid nad punaseid
mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud. Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus. Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja kunstiga peamiselt just seal kokku. Ka tänapäeva on kandunud äärmiselt palju keskaegsest kultuurist, millest suurt osa on mõjutanud katoliku kirik koos kloostrite, kirikute ja vaimulikkonnaga. See on kujundanud meie väärtushinnangud, kultuuri- ja käitumisnormid ning ka muusika ja kunstiloomingu.
Ainult nii saab täisväärtuslik elu jätkuda. Kui rääkida omast kogemusest, siis mina olen armastades väga palju haiget saanud. Ma olen inimest väga usaldanud ja armastanud, aga sellest hoolimata on ta mulle oma käitumisega väga haiget teinud. Meie suhe kestis kolm aastat ja ta tegi selle aja jooksul mulle korduvalt haiget. Alguses ma andestasin talle ajapikku, aga kaua sa andestad, kui oma vigadest ei õpita. Iga inimene on erinev ja niisama erinevad on ka tema väärtushinnangud. Ma mõistan, et mitte keegi pole ideaalne, aga selline mühakas ka olla ei saa, et ei hooli teise inimese tunnetest. Teiste tunnetele ei tohi niimoodi korduvalt haiget teha ega südamel tallata. Armastus on küll imeline asi, aga sellega ei tohi mängida. Kui oled kellegagi oma armastust jaganud ja ta vastab sulle samaga, tuleb olla aus ja truu. Ei saa enam mõelda iseendale ja oma heaolule. Tuleb arvestada ka teise inimese tunnetega ja olla tema vääriline
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Inimesed hindavad ja väärtustavad elus väga erinevaid asju. Mõne inimese jaoks kipub olema kõige tähtsamaks välimus, teine hindab aga kõige enam inimese iseloomu. Selliseid näiteid võib tuua lõputult, kuid see kõik on seotud sellega, kuidas on inimest kasvatatud ja millised väärtushinnangud tal on kujunenud. Kõige tähtsam on siiski silmale nähtamatu. Silmale nähtamatu juures on minu jaoks üks kõige olulisemaid asju peresisene kodutunne. See on miski, mida saab vaid tunnetada ning millesse panustamiseks ei ole vaja muud kui sooja südant ja avatud meelt. Kodutunde puhul ei mängi rolli pinna suurus, sest on juhtusid, kus elatakse suures villas, kuid kodutundest on kahjuks asi kaugel. Tänapäeval tuleb palju ette peresid, kus puudub ühtsus ja kodutunne ja seda nt sellepärast, et vanemad on lahutatud. Lapsed peavad jooksma ema juurest isa juurde ning vahel on mängus ka kasuema/isa....
Sallivus on oluline Mina arvan, et sallivus on oluline, sest me kõik oleme inimesed. Ühiskond on mitmekesine, külg külje kõrval elavad paljud erinevad rahvad . Kõigil on omad uskumused, tavad ja väärtushinnangud. Me peaks olema kõigi vastu tolerantsed, sest olenemata meie rahvusest, usust, nahavärvist või tervisest oleme me siiski kõik inimesed, kes tahavad elus hakkama saada. Me oleme harjunud enda riigi tavadega, meie jaoks on need loomulikud. Teiste kultuuride tavad on meie jaoks võõrad ja võivad tunduda harjumatud. See tõttu tahetakse sellele viltu vaadata. Kuid me ei või unustada, et nende rahvaste jaoks on need tavad loomulikud ja just meie omad on võõrad. Me kõik
· Esmamulje · Visioon · Teeninduskeel · Juhised · Käitumiskultuur Antud loetelu on mõeldud töötajate värbamisel. Teenindamisejuhend · Loo silmside ja naerata · Tervita iga külalist · Otsi külalisega kontakti · Paku kohest abi teenindamisel · Jälgi et su kehakeel oleks korrektne · Säilita maagilist külastuskogemust · Täna iga külalist Käitumiskultuur · Visioonid ja missioonid · Väärtushinnangud · Viisid visioonid elluviimiseks Meie visioon on see, mis me soovime olla ja kuidas tahame, et teised meid näeksid. See on see, mille poole püüdleme; mis inspireerib ja motiveerib meid. Meie missioon on põhjus eksisteerimiseks; kõik, mida me teeme iga päev oma visiooni elluviimiseks. sotsiaalteadustes käsitletav üldisem ja püsivam kvaliteet, mida tajutakse soovitavana ja millega õigustatakse suhtumist ning käitumist; v-d võivad
virtuaalsest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende olulisusest lapse jaoks. 17 1.4 Last ümbritsev keskkond Keskkonda käsitledes tuleb arvesse võtta ajalist dimensiooni, kuna keskkonnas toimuvad protsessid on dünaamilised ja pidevas muutumises. Keskkonda saab käsitleda järgmiselt: füüsiline keskkond- loodus ja arhitektuur; sotsiaalne keskkond ja selle võrgustikud- inimsuhted, rollid; kultuurikeskkond- sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kuuluvus (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Kultuuri keskkond Sisaldab sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi. Kultuur on vastastikune mõistmine ja kokkulepe sootsiumi liikmete vahel, näiteks austus eakate vastu, mis on kultuuriti erinev. See avaldub keeles, peresuhetes, töös, söögikultuuris, ajaloolises kultuuripärandis. Kultuur mõjutab ja vormib keskkonda tervikuna, kuna kultuuri kaudu tõlgendatakse ümbritsevat füüsilist ja sotsiaalset keskkonda (ibid
kohanemisvõime. 7. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad teguridelupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida 8. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule. Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks. Perekultuur (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid); Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika; Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (stressi maandamine, loovuse arendamine). Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutada psühholoogilisi ja sotsiaalseid terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. 9. Hariduse mõju tervisele ja heaolule.
Kirjandus on retk tõe leidmiseks Aja arenedes muutub paratamatult ka inimene ja tema väärtushinnangud. Ometi on inimloomuse põhieesmärk ajaloo jooksul jäänud samaks püüelda tõe leidmise poole. Teekond tõeni tuleb kõikidel ise ette võtta ja läbida, nii hirmutav ja vaevaline kui see ka ei tundu. Õnneks ei ole inimene sellel raskel retkel üksi, vaid võib loota usaldusväärsele abimehele kirjandusele. Vaatamata sellele suurele retkele peame me ka teadma, kas sellel retkel oleks mõtet, sest tõe teadmine pole suurt midagi erilist väärt, kui me ei rakenda seda
Kas homsele peaks mõtlema juba täna? Tulevikule peab mõtlema asuma juba varases nooruses. Sihid tuleks panna paika juba algkoolis, siis on lapsel kindel siht silme ees kuhu püüelda. Laps vajab tulevikuplaanide tegemiseks vanema nõu, et sihid oleksid reaalsed ja saavutatavad. "Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule" ütleb Hiina vanasõna. Hiinlaste tarkadest sõnadest ilmneb, et minevikust tuleb õppida, et ammutada sealt tarkust, olevikus tegutsema ning tuleviku üle tuleb rõõmu tunda. Minevikus tehtud vigu tuleb endale tunnistada ning õppida neist. Kuid alati tuleb mõelda homsele, et kindlustada oma tulevik ning igat otsust tuleb vaagida mitmest küljest ning langetada see alles siis, kui ollakse kindel teo õigsuses. Elus peab iga inimene langetama palju otsuseid, osad neist on suuremad ning teised mõjutavad meid vähem. Esmapilgul võib tunduda, et...
Inimesed peaksid õppima olema tolerantsemad ka teiste uskude suhtes. Tänapäevalgi võime näha, et arusaamatusi lahendatakse vägivallaga ja oma tahtmisi surutakse peale jõuga. Ei ole haruldane, et avalikes kohtades leidub vägivallatsejaid, kes näitavad oma üleolekut tugevusega, mitte haritusega. Kakluses võidab küll füüsiliselt tugevam inimene, aga see ei tähenda, et tal ka õigus on. Konfliktide tekkepõhjusteks võivad olla erinevad maailmavaated ja väärtushinnangud. Mina arvan, et enesest vähegi lugupidav inimene ei lahenda oma probleeme jõuga. Konfliktide lahendamisel on kõige parem leida kompromiss. Sel juhul pole kaotajat ega võitjat. Minevikust võime näha, et sõjaga saavutatud eesmärk, ainult jõuga püsima ei jää. Olukordades, kus tõde pole võimalik välja selgitada, peaksid inimesed lihtsa püüdma olla tolerantsemad teiste suhtes, sest vägivald pole kunagi viinud tõeni.
järgi olema peaks, vahel. Aga kuna kõige lihtsam on elada põhimõttega, et tuleb püüelda parema poole ja teha asju südamega, ei tohi inimeses endas sellist lahkheli tekkida. Sel juhul poleks inimene enda vastu enam aus, ja just sellest algabki elus hakkama saamine, tegude ja asjade aksepteerimine. Kui inimeses eksisteerib vastuolu, tuleb elus põhilisimad asjad enda jaoks läbi mõelda. Tuleb üritada luua asjadest enda jaoks uued väärtushinnangud leidmaks ideaalne suhe hakkamasaamise ja õnnelikkuse vahel olukorras, kus inimene ei pea enam endale valetama, et miski on õigem kui tõde.
Kuidas on ühiskond võtnud enda kanda perekonna ülesanded Arutluseks on tarvis määratleda perekonna ülesanded. Majanduslikult tuleb perekonnal hakkama saada nende inimeste vajaduste rahuldamisega, kes antud koosluses elavad. Inimeste kindlustunnet luuakse majandustasandil ning suhtlusvaldkonnas. Teadmine, et suhetes tekkinud probleemid leiavad perekonnas toetust, arutamist, lahenduste otsimist on oluline. Perekond kasvatab üles uue põlvkonna, annab järglastele väärtushinnangud. Antud arutluses püüan arvestada, et on olemas nii ühepõlvakonna kui ka mitme järjestikuse põlvakonna perekondi.Veel tuleb silmas pidada, et perekonna mõiste on ajaloos muutunud. Muutunud on ka suhtumine perekonda. Minu väike essee käistleb teemat 21.sajandi noore eesti tüdruku silmadega vaadatuna. Ühiskond toetab peresid maksimaalselt. Ükski materiaalne abi ei ole kunagi saajate silmis piisav. Ent see on väga oluline ja võimaldab toime tulla ka väiksemate
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Iga inimese elu kujundab see, kuidas on teda kasvatatud. Sellest kujunevad välja tema väärtushinnangud, käitumisstiilid, suhtlemisoskused ning veel palju muid eluks vajalikke omadusi. Kui kasvatusel on tehtud aga palju vigu, võib see hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Kuid kuidas peaksid siis vanemad teadma millised on õiged meetodid, kuidas oma last kasvatada? Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile. See valdkond on ka tihedalt seotud kasvataja enda maailmavaadetega ning selle tahuga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutel ja elufilosoofiatel. Ehk siis selle kasvatuse põhjal lähtutakse elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis ...
Ebaeetilisteks teadmisteks peeatakse teadmisi, milleni jõudmise käigus on rikutud seadusi või inimõigusi. Kuid mõnede ebaeetiliste teadmiste puhul võib kasu inimkonnale olla suurem, kui selle teadmise eiramine. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, et kas need teadmised ning nende kasutamine on eetilised või mitte. Esiteks arvan, et väide, et teadmine on ebaeetiline, sõltub ühiskonnast, kus teadmiseni on jõutud, sest väärtushinnangud on erinevates kultuurides ja religioonides erisugused. Näiteks on egiptlastel pühaks loomaks kass, kelle peal katsete tegemine on kindlasti täiesti välistatud. Seega on tõsiselt ebaeetiline kasutada Egiptuses sellised teadmisi, milleni on jõutud kassi peal katseid tehes. Seevastu aga näiteks Saksamaal pole kassid pühad loomad ning nende peal tehtud katsete tulemuste kasutamine on seal riigis mingil määral isegi eetiline.
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe.
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide vahel olid liiga suured, et Eesti tulemusi üheks lugeda, tuli kokkuvõttes eesti ja vene koolide õpilaste andmed eraldi välja tuua.
institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Tähtsaimad ametlikud ja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid kuuluvad eksosüsteemi (näiteks vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia, jne). Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.
Mida ebakindlam inimene on seda projetseerib kurjuse osa, mida ei tunnistata. Viiendaks on arhetüübid, sisaldab kujundeid ja on täidetud konkreetse sisuga . Ema arhetüüp tähendab meie jaoks( hoolitsus,armastus jne). Oluliseimaks arhetüübiks on siiski Mina, ühtlasi on see ka kesktee alateadvuse ja teadvuse vahel. Hõlmab kõike(varju,persona,rollid).Koosneb teadlik ja alateadlik osa. Individulatsioon on iseendaks saamine. Mida vanemaks inimene saab sellega seoses muudub ka tema väärtushinnangud. Inimene saavutab tavaliselt kõik vajaliku oma 40-ndaks elu aastaks ja sealt ehitab ta edasi oma nn"redeli".
Suveöö armastus Ajad muutuvad- inimloomus jääb samaks Ajad muutuvad ja koos nendega muutuvad ka inimesed, kuid inimloomus jääb ikka samaks. Põlvest põlve on muutunud inimeste väärtushinnangud ning iga põlvkonnaga omandatakse uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud just antud eluhetkel. Näiteks, kui kunagi oli pattu tehes karistuseks ihunuhtlus normaalne siis tänapäeval ei tule selline karistus kõne allagi. Inimloomuses on nii head kui halba. Üheks negatiivsuseks on näiteks kadedus. See on üks omadus, mis on olemas igal inimesel. Mõnel rohkem, mõnel vähem. See on meie inimloomuses sees ja kui seda ei osata kontrollida võib see tekitada palju kahju. Ajalugu on
Ma suhtlen internetis peamiselt sõprade ja vanematega. Meie klassis pole vihaga ja selliste suhetega nagu artiklis räägib, probleeme. Kuna meie klassis ei ole ole alandamist ja solvamist, ei ole meie klass ka arvatavasti seotud selliste interneti gruppidega (minu teada). Konstaabel räägib, et interneti kontode kontrollimine peab toimuma lapse teadmisel, millega ma nõustun. Kui mu ema kontrolliks minu kontosi minu selja taga, siis ma usaldaksin teda palju vähem. Minu väärtushinnangud on koolis käimine, õppimine ja sport. Mina arvan, et see mida mu vanemad omast kogemusest räägivad ei ole olulised, kuni ma ise seda kogen ja siis kahetsen, et ei uskunud neid. Ma ei avalda vanematele oma arvamust, kui just ema või isa küsib, siis avaldan arvamust. Ma ei algata ise arvamuse avaldamist. Ma hoian oma arvamused enda teada, võibolla mu ema ega isa ei huvitagi need, aga kui minult otseselt küsitakse, siis võin küll oma arvamust avaldada. Muidu kõik
väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult 'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks. Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest sõltumatu tõde. Leian olevat väga reaalse võimaluse, et meie taju välismaailma kohta on kõigest luul, unenägu, kõverpeegel. Meie väärtushinnangud ennasthävitavad ning silmapiiri laiendamist piiravad dogmad. Üks meie õppejõud üritas näidata välismaailma (objektiivse) tajumise ebatäiuslikkust, küsides: kas UV-kiiri näete? Mina lisaksin siia: kas teate, et igas ülimalt väikeses punktis meie ümber on pimedus, meie aga keskmistame ruumis lendavatest footonitest mõnede energia, mis silma satuvad, ning ütleme, et on valge, et on aken ja uks. Kumb, kas pimedus või valgus on objektiivsem? Kas üksikjuhtum või keskmine?
varjundite märkamine Tasakaalustamata närviprotsessid Tunnusteks on kergesti kaotatav töövõime ja kõrgendatud emotsionaalsed protsessid. Iseloom Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom on inimese isiksuse väljendus ning koosneb iseloomujoontest Iseloomu kujundavateks teguriteks on kodune kasvatus, kool, sõbrad, kaaslased ning ühiskonna väärtushinnangud. Iseloom ja käitumine Positiivsed iseloomujooned Negatiivsed iseloomujooned Agressiivsed iseloomujooned Inimeste käitumiserinevuste kohta on märkmeid teinud juba iidsed mesopotaamlased aastatuhandeid tagasi. Tervisega seostas inimese isiksust juba Hippokrates, kes elas umbes 460370 a. e. Kr. Ometi on tänapäevalgi väga vähe teada, mil moel on isiksus ja füsioloogia omavahel seotud. Mis on isiksus ja milleks seda uurida?
Õnn on elu põhiväärtus Igal inimesel on erinevad väärtushinnangud. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka elu põhiväärtusi. Ühe jaoks võib elu seisneda rahas, teise jaoks peres, kolmanda jaoks muusikas või isegi ilusas suures majas, kuhu ta plaanib oma kahe lapse, elukaaslase ja koeraga kolida. Mis siis ikkagi on elus põhiline? Kas see üldse on küsimus, millele on võimalik üheselt vastata? Mina ei ole kunagi ette kujutanud oma tulevikku kurva ja üksikuna. Ma ei tahagi mõelda kõigile nendele halbadele asjadele mis juhtuda võivad. Ma ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
