Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. Seeneriik hõlmab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimusega alates ainuraksetest vees hõljuvatest organismidest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maailmas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on formaalselt kirjeldatud üksnes 5%. Seeneliike hakati formaalselt kirjeldama juba 18. sajandi lõpul
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äri...
milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma jumala Hadese poolt, Demeteri rännakuid kadunud tütre otsinguil, Persephone tagasitulekut maa peale; kujutati ka Zeusi ja Demeteri abiellumist (see on eufemism). Surmale järgnes elu, nutule juubeldus. Jumaluste osi etendasid preestrid. Ettekanne kordus aastast aastasse tardunud, muutumatuis vormides.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap %C3%A4ev) TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar. Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil nimetatakse seda päeva veel jõuluesmaspäevaks. Sageli manitses see päev kokkuhoiule, sest nii inimeste kui ka loomatoidu puudus oli kevadtalvel sagedane. Tõnisepäeva ilma järgi tehti ennustusi saabuva suve ilmade ja viljasaagi kohta. Tõnisepäeva päike ennustab häid suveilmasid, rikkalikku viljasaaki ja inimestele head tervist. Ka lühiaegne päikesepaiste (traditsiooniline ütlemine „Kui niigi palju päikest paistab, et mees hobuse selga jõuab. (1995 puusea aasta) PAAVLIPÄEV – 25. jaanuar. Paavlipäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud saartel ning mõnes paigas Lääne- ja Harjumaal, kus seda päeva peeti taliharjapäevaks, päevaks,mis jagab talve pooleks. Traditsiooniliseks
Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev inimene lootis saada selle olendi omadused, keda mask kujutas . Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Tõrvikute valgel toimetati öiseid riitusi ning söödi ja joodi ohjeldamatult, kuna see pidi tagama viljasaagi ning loomade sigivuse. Pidustustel laulis 50-meheline koor (viis meest igast Atika kümnest hõimust) Dionysose altari ümber jumalale ditürambe ehk ülistuslaule, lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Kehastati ka menaade (Dionysose naissoost austajad, enamasti purjus) ja Dionysose õpetajat Seleeni (kiilaspeaga vanameest, kes armastas eesli seljas sõita, kah purjus). Kõige ees,
Järelikult viitab nimi kohvilähker sellele, et keegi kusagil tarbib kohvi nagu teised inimesed vett või kalja. Kärdlas tegutsenud riidevabrikus, kus kalevit toodeti, töötanud eri rahvustest meistrid tõid Hiiumaale kohvi joomise kombe. Odratolgusteks kutsutakse Käina piirkonna inimesi, kes olid usinad koduõlle valmistajad ja joojad. Käina piirkonna viljakas põllumaa võimaldas head viljasaaki ja rohket õlletoodangut. Sealses piirkonnas korraldati viljasaagi pidusid suure söömisega ja õllejoomisega. hiidlastel on oma müütiline kangelane Leiger. Turist saab tema kujuga kohtuda Kassari saarel. Leiger on pikk ja sihvakas mees, kelle jalge vahelt läbipugemine legendi kohaselt head õnne toob. Seega soovitage turistil kuju üles otsida! Kui saarlastega juttu teete, siis on hea teada, et Leiger on saarlaste müütilise kangelase Suure-Tõllu vend. 33. Saarlased
Vahe on selles, et kui kunagi olid nõiad (ja targad) elu loomulik osa (suheldes kurjade vaimudega, tehes ravijooke jne) ja kõik uskusid neid, siis praegu nimetataks nõidu pigem kui alternatiivmeditsiini harrastajateks. 3. MEEDIAS. Äärmiselt levinud on horoskoobid. Neid võib leida peaaegu igast ajalehe- ja ajakirjaväljaandest (,,Postimehest" ,,Buduaarini") ning inimesed loevad neid hea meelega. Kui varasemalt võis olla tähtede lugemisega palju rohkem kaalul (nt viljasaagi heaolu ennustamine), siis praegu keskendutakse pigem väiksematele probleemidele, nagu mida mingil päeval teha tohiks või mitte. Sellel on jällegi rohkem meelelahutuslik funktsioon. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse "Gesta Danorum" (12. saj.), Läti Henriku "Liivimaa kroonika" (13. saj.), jt.
tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. Pakkumisinflatsioon - Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, kõrgtehnoloogia kasvab. Majandusbuumi ajal kinnisvara sektori hinnatõus Majandusootuste inflatsioon - Majandusootuste inflatsioon sunnib nõudma kõrgemaid palku, mis saavadki inflatsiooni mootoriks Reaalne intressimäär (r) võrdub nominaalse intressimäära (i) ja inflatsioonitempo (p) vahega:
isendite arv võib suureneda mitmesuguste soodsate asjaolude kokkulangemisel. Teisalt võivad erandlikud ilmastikutingimused, kahjurirüüsted jms tugevalt alla viia populatsiooni arvukuse, ohustades sedaviisi selle säilimist. Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nim populatsioonilaineteks. Arvukuse muutused on hästi jälgitavad üheaastaste taimede kooslustes. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: Rikkalik õitsemine, mis on suure viljasaagi eeldus. Rikkalik viljumine, mille korral valmib rohkem vilju, seemneid. Seemnesaak peab olema mitmeid kordi suurem, et suureneks saak. Suur hulk seemneid satub maapinnale ja mattub, moodustades seemnevaru. Isendilise varieerumise tõttu toimub idanemine väga mitmesugusel ajal ja erineva eduga. Leidmata tingimusi idanemiseks, suur osa seemnevarust hävib. Disseminatsioon e levi on järgmine populatsiooni arengut määrav asjaolu.
millest paljud on loo madele, sealhulgas ini mestele m ürgised. Se etõttu on tund matute seente söö mine üliohtlik , erinevalt näiteks tundmatute loo made söö misest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad ps ühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui m uudel otstarvetel. Se ened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loo made ja inimeste haigusi. Se entest põhjustatud viljasaagi vähene mine ja saagi rikne mine v õib oluliselt m õjutada majandust. Se eneriik hõl mab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimuse ga aladeks ainuraksetest vees h õljuvatest organis midest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maail mas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on for maalselt kirjeldatud üksnes 5 %.
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
tehingute tõendamisel. Dokumente hoitakse reeglina tööruumides. Väheaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on kahanenud. Dokumente säilitatakse arhiiviruumis Mitteaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on väga väike või puudub üldse. Dokumendid kas hävitatakse või antakse üle arhiiviasutusele Dokumendihalduse ajalugu 15 000 e.Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente.
92 Eesti marka. Nimelt hakkas Eesti Pank 1921. aastast kasutama kursi stabiliseerimiseks oma reserve. Selline majanduspoliitika oleks olnud võimalik siis, kui Eesti rahasüsteemil aluseks oleks olnud kullastandardid. Vastupidiselt ootustele, et väliskaubandus Venemaaga suureneb veelgi, vähenesid 1923.aastal järsult Eesti Majandussidemed Nõukogude Liiduga. Ka Lääne-Euroopa eksporditurge teenindav põllumajandus- ja metsandussektor sattus raskustesse erakordelt halva viljasaagi, ilmaoludest tingitud raskendatud metsa väljaveo ja langenud puidu ekspordihindade tõttu. Sellest hoolimata olid Eesti Panga laenud 1923.aasta novembriks aasta algusega võrreldes kasvanud poolteist korda. Aasta lõpuks olid bolsevike kulla vahendamisel teenitud summad ja ka osa Tartu rahulepinguga saadud kullatagavarast riigi kulutusteks, laenudeks ja marga stabiliseerimiseks peaaegu täielikult ära kulutatud. Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses
uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje. Nigela viljasaagi, sõdade ning näljahädade tõttu segati rukkileiva taignasse palju aganaid. Saadud leiva kohta öeldi, et see oli nii kerge, et tuul võis ta lendu tõsta. 150 aastat tagasi Suurenenud viljasaagid võimaldasid puhta aganateta leivataigna valmistamist. Taigent hakati valmistama tuulatud viljast jahvatatud jahust. Suurtes peredes küpsetati leiba pikaks ajaks ette. Pätsid olid ümmargused ja suured, kaalusid 6 12 kg
Mõnikord urbiti ka loomi laudas ja viidi pajuurbadega oksi põllule. Urbimise kombestikust kumab selgesti läbi maagilist tähendust. Inimene, koduloom või põllumaa sai urbimise kaudu osa sellestsamast uuendavast ja noorendavast elujõust, mis paistis välja pajutibudest tulvil okstest. Puude urbade seas oli meie rahva pärimuskultuuris olnud eriline koht veel lepa urbadel. Lepa vanad emasurvad olid tuntud vahendiks seedimist korrastava tee valmistamisel. Kuid lepaurvad olid ka üldtuntud viljasaagi ennustajad. Rippuvaid isasurbi seostati viljapeadega ja neid nimetati leivaurbadeks. Vanu, seemnetest tühjaks pudenenud ja mustunud emasurbi seostati ikaldusega ja neid nimetati näljaurbadeks. Kui leppadel oli kevadel näha ohtralt leivaurbi, aga vähe näljaurbi, pidi see ennustama leivarohket aastat. Vastupidine seis ennustas viletsat viljasaaki. Puude õitest pälvisid talurahva silmis teistest enam tähelepanu pärna ja toominga õied
*regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe. *seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: -rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus -rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid) -levi Taimkate ja selle elemendid Eluvormid, liikidevahelised suhted. Ökoloogilised integratsioonid: -sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt. mügarbakterid liblikõieliste juurtel) -kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik -parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik Toitumis- ja laguahelad
Arvestades, et 15. sajandi maaelanikkond kahanes, võis aset leida massiline mõisamajapidamiste sisseseadmine. Mõis sai endale pärijata surnud talupoja vara. Eramõisate suurus oli mitukümmend adramaad. Sissetulekuallikas: Peamiseks sissetulekuallikaks oli teraviljakasvatus. Põllutöö pidid ära tegema kohalikud talupojad oma loomade ja riistadega. Korralikuks viljasaagiks loeti viis seemet. Saagikus sõltus väetamisest ja see sõltus loomade arvust. Mõisnikud kontrollisid talude viljasaagi üle. Saare-Lääne piiskopkonnas osteti talupoegadelt vilja madalate sundhindadega kokku juba 1510- 1520. aastatel. Eramõisnikud püüdsid kehtestada 16. sajandil oma talupoegade majapidamise ülejääkidele eelisostu õigust. Lisa tulu saadi kõrge intressiga vilja laenamisest talupoegadele. Mõisamajand - Mõisamajandi juurde kuulusid: metsad, kalastusvesi, mesipuud, juurviljaaed. Talupoegade koormised 13.-16. saj: Maaomanikul oli õigus võtta talupoegadel
132 H¨aa¨ldusosutina . Luu- ka . Linnuennustus kiri on kasutanud ko- andis muistsetel aegadel hanimedes. kasutatak- endeid ilma ja viljasaagi koh- se vastandina asulatele, sa- ta. () m¨argid on ka muti ka t¨ahenduses `met- ilmselt m¨argiga seotud. sik' ja `harimata', aga ka m¨arkimaks lihtrahvast vas- / ¡ Vana vorm , koos- tandina u ¨likkonnale, valitse- £202 ¢neb perep¨ uhamu kuju- jatele ja ametnikele
Need mehed olid ülikusuguvõsadest. Ameteid võis pärandada, aga lõplik sõna oli kuningal, pidades silmas ülikkonna rahulolu. Ülikute hauakambrites rõhutati kuninga soosingut ja teeneid ehk rõhutati kuidas edu sõltub kuninga tahest. Kirjutajad olid natuke keskmine kiht, kes kontrollis alamkihti tegevust. Talupoegade seisuse kohta on vähe teada. Nad ei olnud orjad, aga ka mitte vabad. Nad olid sunnismaised, riiklikult allutatud töötegemisele. Kirjutajad registeerisid viljasaagi koguse, selle pealt arvutati järgmise aasta kohustused jne. Kuningas tegi üle aasta ringsõidu Niilusel, tegi ülevaatuse. Horose ringsõit. Vana, Keskmine ja Uus Riik Vana riigi ajal sõjakäike eriti ei olnud, ülikkond koondus. Tsentraliseeritud kuningavõim vähenes keskmise riigi ajal ja ülikkonna iseteadvus suureneb. 2200 kuningavõim enam ei toiminud. Järgnes 200 aastat vaheperioodi, kus pea iga aasta vahetusid kuningad. Riik jagunes kaheks tagasi. Pärast seda hakati
ka palju suuremaid tahvleid, kuhu pandi kirja tähtsamaid sündmusi, seadusi jms ning neil oli enamasti dekoratiivne eesmärk. Kirjasuurus oli tihti äärmiselt väikene, mistõttu tahvleid luubiga lugema pidi, seda siis põhiliselt mitte-dekoratiivsete tahvlite puhul. Vanimad kirjalikud leiud olid arvepidamise jäädvustused. Oli nii „lihtsaid“, geomeetrilise kujuga ja kaunistamata kirjatahvleid, kui ka „keerulisemaid“. Lihtsamad tahvlid olid kasutusel Mesopotaamias enamasti viljasaagi ülesmärkimiseks ning vanimad eksemplarid pärinevad juba 8. aastatuhendest eKr. Keerulisemad kuuluvad linnakultuuri juurde, vanimad on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces.com/Kiilkiri kiviaeg- Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade
会意 ✂むらとり ✁Vanas vormis on puu 木 otsas mitte u¨ ks, vaid kolm lindu 隹. Parv とりうら linde 群鳥 puu otsas. Nii seletab m¨arki ka 〔説文〕. Linnuennustus 鳥占 andis おう よう muistsetel aegadel endeid ilma ja viljasaagi kohta. 應(応)・膺 m¨argid on ka ilmselt 集 m¨argiga seotud. 議類 参考 ⇒就 ⇒ 木 議類 参考 ⇒斂 ⇒隹 議類 参考 ⇒緝 ⇒雑
Keskkond ja toit Endla Reintam, 2008/2009 57 Tervet maakera puudutavatest probleemidest võib pidada tähtsaimaks rahvastiku kiiret juurdekasvu ning sellega kaasnevat maakera ökoloogiat ähvardavaid muutusi. Keskseimaks probleemiks on tõusnud rahvastiku toiduga kindlustamine. Juba 1994. a. hinnati keskkonnamuutustest tingitud iga-aastaseks viljasaagi kaoks 14 miljonit tonni. "Roheline revolutsioon", kemikaalid, niisutamine ei ole andnud loodetud tulemusi. Kemikaalide kasutamist piiravad nende ohtlikkus ja kallidus. Näit. Mehhikos kaotatakse viirushaiguste tõttu 30...50% kartulisaagist. * Kasvuhooneefekti kahjulikkus avaldub liigse kuumuse ja kuivuse kaudu. * Kõrbestumine ja erosioon laienevad ning igal aastal kaotatakse põllumajandusaladelt ligi 24 miljonit tonni huumust. * Vastavalt FAO arvestustele langes 2000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
