Refleksid Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks ...
Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...
Lapseootus ja sünd Mis on rasedus? Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Inimese rasedus kestab keskeltläbi 280 päeva, kuid see võib siia-sinna varieeruda. Mis on raseduse tunnused? Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Pidev urineerimine, sest emakas jõudsasti kosuv tita avaldab juba praegu põiele survet. Kõhukinnisus. Raseduse ajal toodetud lisahormoonid lõdvestavad seedeelundkonda ja seega võib esineda kõhukinnisust. Iiveldus ja oksendamine. Hommikust iiveldust võib tunda juba õige pea, võimalik, et juba nädal pärast rasestumist. Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev test annab täpse vastuse 10-14 päeva pärast viljastumist. Rasedust saab määrata ka vereproovi abil. Meeles tuleb pidada, et rasedustest ega isegi...
(DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi), milles on kodeeritud geneetiline info. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. KUIDAS TOIMUB ORGANISMIDE ARENG? Organismi areng algab: a) Sugulise paljunemise korral viljastatud munarakust. b) Mittesugulise paljunemise korral mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla ka: 1) OTSENE - Roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 2) MOONDELINE - Selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse TÄISMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid) (nt liblikas, mardikas ja kahetiivaline) ja VAEGMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev
Näiteks: kas nutmisega kaasneb kurbus või on nutt lihtsalt motoorne reaktsioon (Aalberg 2005). Teatud haigused mõjutavad nii meeleolu kui käitumist. Näiteks otsmiku- ja oimusagarate haigused. Oimusagarate haiguste hulka kuuluvad mälu-, kuulmis-, haistmis-, maitsmishäired, kõrvade kumisemine, kalduvus kukkuda kahjustuse vastasküljele. (Aalberg 2005) Nutt ja hääl Kirjeldatakse nutu erinevust tavapärasest nutust. Nutu sagedust, iseloomu. Vastsündinu nutab, kui on näljane, tunneb end ebamugavalt, on millestki häiritud. Nuttu võib iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt 1999, Uibo jt 2010) Kirjeldatakse ka häälekõla muutust. Häälemurre tekib murdeeas. Patoloogia Kiljuv või oiglev nutt — intrakraniaalne patoloogia, puutetundlikkus, meningiit. Nasaalne hääl — nohu, adenoidide hüpertroofia.
Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5 1cm pikk Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u. 3cm pikk Tekib sarnasus inimesega ja teda nimetatakse looteks 3. Kuul toimub kiire organite areng 4. Kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu Kasvavad juuksed, kulmud ja küüned Kuuleb hääli, reageerib mürale Kõik elundkonnad arenevad kiiresti 7. Kuu naha alla kuguneb rasvkude 8. Kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis 9. Kuu kiire kasv, organid valmistuvad iseseisvaks eluks Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Esmasünnitajatel kestab sünnitus rohkem kui 6h. Korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem Vastsündinu on u. 50cm, 3-4kg
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid:
Edwardsi sündroom Sheryl Tammoja Edwardsi sündroom 18. kromisoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud Lapsed surevad väga noorelt Kirjeldas ja määrad - inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus 1 : 3500 vastsündinu kohta Üle 90% sureb juba emaüsas Levinumad väärarengud südamerike neerude väärareng sooled võivad asetseda väljaspool keha kaasneda võib vaimse ja kehalise arengu mahajäämus kasvupeetuse mahajäämus Füüsilised mahajäämused väike pea peakuju iseärasused huule- ja suulaelõhe jäsemete väärarengud Edwardsi sündroom Ei ole päritav haigus Spetsiifiline üks alatüüp võib-olla pärilik Ei ole seotud ema või isa vanusega
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele...
visuaalse ruumi kogemine peab olema seotud puutemeele ja motoorsete tegevustega. Paljud teoreetikud on arvanud, et "käsi õpetab silma" esimestel elukuudel õpivad imikud nägema, seostades puudutusi neile vastavate nähtavate kujutistega. Seega arvati, et kuigi nägemissüsteem funktsioneerib kohe pärast sündi, puudub imiku nägemisaistingutel esialgu tähendus. Morss (1990) ütles hiljaegu, et selline eeldus imiku tajude kohta muudab vastsündinu "meelte vangiks". Kui taju funktsioneerikski kohe pärast sündi, aga meeled poleks omavahel ühendatud, oleks imiku kogemus reaalsusest ikkagi erinev täiskasvanute omast. Imiku jaoks oleks tegemist vaid tähenduseta aistinguid täis maailmaga. Seepärast väitiski James, et varased kogemused on sumisev ja kirju segadus. Arengupsühholoogiale avaldasid need elldused mõju sellega, et tekitasid vajaduse seletada, kuidas imik sellest kaootilisest algusest visuaalse maailma mõistmisel oma
Haiglate sünnitusosakondade või naistenõuandlate kaudu pakutakse tasuta sünnituseelseid kursusi. Nende kursuste heaks omaduseks on ka teiste beebiootel peredega kohtumine, sest kogemuste jagamine samas seisundis olevate inimestega on kasulik ja sealjuures ka meeldiv. Kursustel jagavad oma teadmisi lisaks teistele osalejatele ka veel ämmaemandad, kes seletavad lahti sünnitusel toimuva, ühtlasi näidatakse ka eneseabistamise võtteid ja õpetatakse vastsündinu eest hoolitsema. (Lember, 2005) Perekooli tundides õpitakse oma keha vormis hoidma, treenima ning raseduse ja sünnituse ajal õigesti kasutama. Tänu sellele ollakse võimelised vältima erinevaid raseduse ja sünnitusega kaasnevaid probleeme. (Lember, 2005) Samuti näidatakse osalejatele ette hingamisharjutusi ja ka erinevaid viise, kuidas ennast lõdvestada ning maha rahustada. Isad, kes käivad koos emadega sünnieelsetel kursustel, on tavaliselt
ega viljastumist. Suguline paljunemine- paljunemise vorm kus toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel ja osal selgrootutel ja paljudel taimedel Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel
Inimese munarakk on viljastumisvõimeline umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni, ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil viljastumisvõimalisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4-5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud. Organismide lootejärgne areng 1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis
läksid uuesti kokku. Uuringud ahvidega • Uuringute kaudu avastas Harlow, et ahvid, kellega ta töötas, lõid strateegiaid katsetes osaledes. Harlow nimetas seda õppima õppimiseks. • Harlow arendas katseid edasi uurides reesusahvide käitumist tundmatute objektidega tutvumisel ning leidis, et ahvid vajasid aeg-ajalt midagi, mille külge toetust ja julgustust otsides klammerduda. • Harlow järeldas oma uuringutest, et imetamine ja füüsiline kontakt on vastsündinu varases arengus ja ema- lapse sideme loomisel äärmiselt oluline. Ta kutsus oma eksperimente armastuse uurimiseks. Tänan kuulamast!
KLAMÜÜDIA Kaia Teder K112 Üldine Mikroorganism Liigitatakse bakterite alla Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis Levib sugulisel teel Hävineb kuivamisel, temperatuuri muutusel Eestis- teisel kohal Maailmas- esimesel kohal Avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Sümptomid Emakakaelapõletik- avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka limaskestapõletik võib avalduda tsükliväliste veritsuste ja vahekorrajärgsete kontaktverejooksudena . Sümptomid Bartoliini näärmete põletiku puhul tekib ülivalulik, turseline ja suurenev moodustis ühele poole häbememokka, mis takistab istumist ja käimist. Esimesteks haigusenähtudeks meestel peenisel ja naistel vulval on väikesed valutud sõlmekesed, marrastuse- või ohatise-sarnased haavandid, mis võivad jääda märkamatuks. Tõuseb palavik, tekib peavalu, seedehäired, liigesevalu ja nahalööve. Mõne kuu möödumisel tekib pärasoolepõletik (sageli meestega seks...
kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. 6. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele. Mittesuguline paljunemine paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. 7. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasavanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 8. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema.
diferentseerumise Biogeneetiline reegel: embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid ehk imetaja loode sarnaneb näiteks algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles siis omandab imetajatele omased tunnused. Paari esimese kuu jooksul on loode väga tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Rasedus vältab 40 nädalat. Kui laps sünnib enne 36. nädalat, on ta enneaegne. Organismide lootejärgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega(roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootud, mõned selgroogsed). Moondelise arengu puhul eristatakse veel täismoondelist ja vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng: muna > ussike -> nukk(aktiivne elutegevus puudub) -> valmik Vaegmoondeline areng: muna -> vastne vms, kes erineb oma vanemast -> valmik
limaskestaga.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrv on täidetud õhuga, mis pääseb sinna ninaneelust algava kitsa toru kaudu. Seda toru nimetatakse kuulmetõriks ning see avaneb neelamise ja haigutamise ajal.Kuulmetõri algab keskkõrvast, umbes 3-4 cm pikkuse Eustachi tõri kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Siis pääseb õhk ninaneelust trummiõõnde ja õhurõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub.Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks trummikile abil. Trummikile edastab võnked trummiõõnde kolmele kuulmeluukesele - vasarale, alasile ja jalusele. Vasar on kinnitatud trummikile külge. Alasi
· Vesi on kõige levinum aine Maal · Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud organismid. · Tahkes olekus vett nimetatakse jääks, jää on kristallilise ehitusega. · Kolm neljandikku Maast on kaetud veega. · Vees elab tuhandeid taime- ja loomaliike. · Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. · 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett, vastsündinu organismis on vett 75...80%. · Vesi eraldub inimorganismist uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises. · Kogu aeg tiirleb Maad ümbritsevas atmosfääris 12 miljardit tonni vett. · Kolm neljandikku maakerast on vesi. · Vesi läheb keema 100 kraadi juures. · Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. · Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37o C.
Vanuse kasvades väheneb Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumiteJuveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid.Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi.Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad
Põhjapõder Välimus Põhjapõtradel on pikk pruunikas-hall talvekarvastik, mis katab tervet keha peale jalgade, seal on ka karvastik , aga lühem ja tugevam. Pea umber valge karvastik. Suvekarvastik on tal lühem ja ühetooniline (tavaliselt tumepruun ). Kaug-Põhjas elavad heledama karvaga põhjapõdrad kui metsades, kus elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad Emane toob tavaliselt ilmale 1-2 vasikat. Tiinus kestab 33-35 nädalat. Vastsündinu kaalub ...
inimestel, kes sageli vahetavad partnereid. Soovitatud on kõiki noori naisi põhjalikult igal aastal läbi vaadata. Kus esineb? Tavaliselt esineb tupe, suu, silmade, kusejuha või pärasoole limaskestades. Naistel piirdub tavaliselt emakakaelaga ja põhjustab rohket kollakat voolust. Võib põhjustada sisesuguelundite põletikku kahjustab munajuhasid ja viib viljatuseni. Samuti põhjustab ka emakavälist rasedust, sünnitusel võib nakkatuda oma vastsündinu lapsi, nt. Sila või kopsupõletikuga. Mehed, kes põevad klamüüdiat, võivad muutuda suguvõimetus. Ravida on väga kerge, aga diagnoosida raske, sest sümptomid arenevad aeglaselt ja avalduvad nõrgalt või puuduvad üldse. Sümptomid Alguses ei esine mingeid sümptomeid Haiguse arenemise ajal, esineb rohke kollakas voolus Valu alakõhus, eriti suguühte ajal Palavik Põletustunne urineerimisel Kasin tupeeritis Kuidas avastatakse?
esinemissagedus on keskmiselt 2% kogu populatsioonist. Gestatsioonidiabeet ilmneb kõige sagedamini raseduse teisel poolel ning on esialgu asümptomaatiline ning seda diagnoositakse alles pärast glükoosi tolerantsustesti tegemist. Sünnitusjärgselt võib glükoosi ainevahetus normaliseeruda, kuid vahel võib kujuneda välja ka II tüübi diabeet. Gestatsioonidiabeet on seotud suurema perinataalse suremuse ja haigestumisega. Gestatsioonidiabeedi puhul on nii ema kui vastsündinu ohustatud II tüübi diabeedi kujunemisest, kuigi riski on võimalik vähendada, hoides kaaluiive normi piires, regulaarse füüsilise tegevusega ja järgides tervislikku tasakaalustatud dieeti. Kui gestatsioonidiabeet diagnoositakse raseduse ajal, on ravi eesmärk hoida kontrolli all vere glükoositase ning jälgida loote seisundit, vähendades riski makrosoomia ehk rasvunud loote tekkeks. Dieedi jälgimine on alati väga oluline, kuid tavaliselt on vajalik lisaks ka insuliini manustamine
Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA
Puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist (45, x) Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena, kuid nende munasarjad ei tooda munarakke Sageli kaasnevad teiste organite haigused Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromossomist on puudu Turneri sündroomi esineb sagedusega 1:1500-2500 99% sellise kahjustusega looteteset hukkub ja rasedus katkeb Avaldumine Sageli jääb haigus vastsündinu eas diagnoosimata ja avaldub alles siis, kui oodatav puberteet ei alga Imikueas võib olla käe- ja jalalabadel turse, iseloomulikud on voldid kaela Lapsed on lühikest kasvu, kuigi 3-5 eluaastani on kasv normaalne, siis edasi jääb pikkus ~140cm Neil on kuklal madal juustepiir, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke Diagnoosimine Kromosoomanalüüs- võetakse vereanalüüs, kust
Vaadikujuline ehk emfüsematoosne rindkere. Kanarind (ettevõlvunud rinnak, kaasasündinud või rahhiitiline). Lehterrind (sissetõmbunud rinnaku alaosas rahhiitiline või kaasasündinud). Hingamissagedust hinnatakse ühe minuti vältel ja lugeda tuleb kas väljahingamised või sissehingamised. Loetakse korduvalt nii ärkvelolekul kui magades, jälgides rindkere või kõhu liikumist või kuulatledes stetofonendoskoobiga nina ees või parema kopsu eesväljal. NB! Vastsündinu hingamine on ebaregulaarne nii sageduselt (pausidega kuni 10 sekundit) kui ka sügavuselt. Vastsündinu hingamissagedus kiireneb ärkvelolekus, söömisel, nutmisel, erutusel ja kehatemperatuuri tõusul (Tunell 1998). Hingamissageduse normväärtus vastsündinueas on 30-50 x minutis, imikueas 20-40 x minutis, väikelapse- ja eelkoolieas 20-30 x minutis ja koolieas 15-20 x minutis. Tuleb meeles pidada, et ka lapse hingamine kiireneb nutu, erutuse korral, füüsilise koormuse ja palaviku korral.
· UV · Elektromagnet Mehaanilised traumad · traumad o Löögid o Põrutused · Surve o Kitsad riided · Vibratsioon 10. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Sünnihetkel on organism oma vanematest väiksem, kuid tal esinevad kõik täiskasvanu põhilised välistunnused.Sünnijärgselt organism kasvab, saavutatakse vanematega sarnased kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus jne. Esineb roomajatel, lindudel ja imetajatel. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu tugevalt oma vanematest. Saavutamaks oma vanematega sama välimuse peab organism läbima mitmeid vahestaadiume
lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Sigimine Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Piim, mida pojad ema nisadest imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Kajalokasitsioon Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi
need satuvad loote organismi, tekib reesuskonflikt, hakkab pihta punaliblede lagunemine loote veres, sõltub sellest, kui palju on antikehi ema veres. Loode võib surra, või laps sünnib ajudefektiga. Samas ei pruugi loode üldse kahjustada saada. Küll aga võib vastsündinul tekkida hemolüüs. Punaliblede purunemisel väljub pliirubiin, mis värvib naha ja limaskestad kollaseks(vastsündinu ikterus). Vastsündinule tehakse vereülekanne, selle tegematajätmisel võib vastsündinu hukkuda. 1958 aastal tehti Tartus esimene taoline vereülekanne. Veregruppide määramine Grupiseerum-vereplasma, millest on eraldatud valk fibrilogeen. 2 seerumit minimaalset: 1) A veregrupi seerum 2) B veregrupi seerum(seal on anti A aglutiniinid). -Kumbagi seerumit tilgutatakse klaasile. Lisatakse verd, mida uuritakse. Segatakse segamini. Võib tekkida olukord, kus punalibled kleepuvad kokku. Kui on ühtlaselt punane, siis ei ole aglutinatsiooni, selle järgi saab
ABORDIST 1 "Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum" Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933. Sissejuhatus ...................................................................................................................2 Ajalugu ..........................................................................................................................2 Abort ja eetika .......................................................................
Sünnihetkel on lapse pikkus 46 56 cm ja kaal 2,7 5 kg. Lootejärgses arengus toimuvad igas organismis mitmesugused anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega, sünnijärgselt organism kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus jne. (roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite (selgrootutel). Eristatakse täismoondelist (munast väljub vastne, kes nukkub ja peale seda väljub valmik; putukad) ja vaegmoondelist (puudub nukustaadium, kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus; rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist
Üsasisese arengu staadiumid: *germinaalstaadium – viljastamisest ligikaudu 10-14 päevani. *embrüonaalne staadium – 10.(14) päev peale viljastumist – ligikaudu 8-nda rasedusnädalani. *looteline staadium – ligikaudu 8. rasedusnädal kuni sünd. Apgari hindamissüsteem: Mida hinnatakse? – südame löögisagedus, hingamine, naha värvus, lihastoonus, vastus ärritusele. Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazletoni skaala; n vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Näiteid hinnatavatest aspektidest: emotsionaalsus, aktiivsustase, sotsiaalsus. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid: *seotud lapse ellujäämisega, *tahtelisele liigutusele eelnevad, *võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit. Näited: Ärkvelolekus on lapse käed ja jalad painutatud. Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata.
Bioloogia Viljastamine ja inimese areng 1. Missugustes tingimustes arenevad isassugurakud? isassugurakud valmivad munandites, mis on kehast väljas, kuna nad vajavad valmimiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Isassugurakud ei tohi kokku puutuda verega, kuna vastasel korral nad ei ole enam arenemisvõimelised. 2. Mis on sperma? spermaks nim meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. 3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad meessuguhormoonid? Sugurakkude valmimi...
Teise raseduse ajal -ema vereringest satuvad antikehad loote vereringesse- reesuskonflikt! Tavaliselt antikehade sisaldus suureneb raseduse käigus. Kui antikehade sisaldus on kõrge, tekib loote vereringes hemolüüs ja loote verevarustus raseduse ajal kannatab, võib lõppeda raseduse katkestamisega, kahjustunud lootega........... küll aga pärast sündi jääb laps üksi, hemolüüs laguneb. See konflikt avaldub esimestel päevadel vastsündinu kollasus põhjustatud hemolüüsi käigus punaliblede lagunemisel verre vabanenud kollast värvi pigmendist-bilirubiinist. Kollasus ei ole vastsündinul alati põhjustatud reesuskonfliktist. Ikterus- pärast sündi tuleb teha verevahetus, vastsündinul pumbatakse kogu veri välja!!! Tnapäeval uuritakse juab raseduse ajal, kas reesuskonflikt võib tulla. Raseduste käigus mõõdetakse kontsentratsiooni. Raseduse käigus saab antikehade teket ka maha suruda.
Paronüümid Paronüümid on sõnad, mis on kõlalt sarnased, aga tähenduselt erinevad. vahel – mõnikord. Tule mind vahel vaatama. vahest – võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud. vast – alles. Vastsündinu. Vast valminud maja. Oled sina vast imelik! õieti – õigupoolest, tegelikult. Tüli algas õieti tühjast asjast. õigesti – veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti. enamik – suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. enamus – arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. enne (ajaline) – Enne lõunat. Kus ta enne (= varem) oli
olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Otsene areng:roomajatel,lindudel,imetajatel esinev areng,mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Menstruatsioon:tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast,mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk.Loode- järglane 9sandast rasedusnädalast sünnini. 2.1mitoos,meioos.3.diploidsed,anafaasis.4.haploidsete.5.liblikalised. 3)A. 4)B. 5)7;C. 6)Õ,V,V,Õ,Õ. 7)A,B,D,C. 8)F,E,D. 10)Meioos on tähtis,sest kõik moodustunud rakud erineva pärilikkusega tänu kombinatiivsele
Klamüüdia Marianne Martinov K108 Haiguse olemus Sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus. Tekitajaks on rakusisene parasiit - Chlamydia trachomatis. Kuna haigustekitaja hävineb kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klamüdioosi võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades jne. Pooltel juhtudest võib klamüüdia esineda kaebusi tekitamata. Arsti juurde pöördumata võib haigus jääda avastamata. Kaebused võivad olla ka lühiaegsed, nii et nakkust kandev inimene võib neid mitte oluliseks pidada. Nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Haiguse sümptomid. Emakakaelapõletik avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka limaskestapõletik võib avalduda tsükliväliste veritsuste ja vahekorrajärgsete kontaktverejooksudena . Munajuhade ja munasarjade põletik võib põhjustada kroonilist alakõhuvalu, soodustab emakavälist rasedust ja viljatust. Kusitipõletik põhjustab valuliku, sagenenud urineer...
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad sünnivad jaanuaris. Poegade arv: 14 (harva 5) Vastsündinu kaal: 300500 g 8 Meeled Nägemine on halb. Kuulmine keskmine. Haistmine väga hea. 9 Levik ja arv Algselt suures osas PõhjaAmeerikas, Euraasias ja PõhjaAafrikas. Nüüdseks paljudes piirkondades välja surnud: Suurbritannias 10. saj. Saksamaal ja PõhjaAafrikas 19. saj. Mehhikos ja USAs 20. saj. 10 Väljasuremise põhjused Karujaht (salaküttimine)
1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt. Soojaretseptorid näos on eriti tundlikud ja seepärast on väga oluline, et vastsündinut ei hoitaks tõmbetuules ning et lapse pea oleks kaetud, kuna selle piirkonna kaudu võib toimuda suur soojuskadu. 2.2.Lapseiga Esimestel elukuudel ja kogu elu jooksul on soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik soojusteket
) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus
HIV levib ühist süstalt kasutades. Teine peamine HIV-levikutee on viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, kuid sellist nakatumist saab vältida. HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui kasutada viirusevastast ravi alates raseduse esimesest poolest, võib vastsündinu nakatumisriski langetada isegi kuni 70%. Kuidas HIV ei levi? HIV ei levi õhu kaudu. Asjatu eelarvamus tekitab hirmu, aga HIV ei levi ei rääkimisel, laulmisel, köhides ega aevastamisel. Seda väga lihtsal põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta ainult inimese organismis. HIV ei levi vee kaudu. HIV ei levi ka veega ega putukahammustusest. Kartma ei pea ühes basseinis ujumist ega sääsehammustust.
Bakterite kasulikkus inimesele Sõna bakter kuuldes tekib enamikku meisse negatiivne sisetunne. Me teame, et bakterid on halvad, nad tekitavad haiguseid, neid pestakse reklaamides seepidega kehalt maha ja nii edasi. Tegelikkuses on aga bakterid absoluutselt igal pool meie ümber, meie organismid on sellise kooseluga harjunud ja suur osa bakteritest ei kujuta inimesele ka mitte kõige väiksemat ohtu, vaid on hoopis meile eluks vajalikud. Iga inimese keha on kaetud bakteritega, meie keha on nendega harjunud, ning probleem võib tekkida vaid juhul, kui see mikrofloora peaks muutuma. Ka väikese vastsündinu keha, kes esimest korda ema kätesse antakse, kattub ema kätelt saadud bakteritega. Ka meie kehas sees on baktereid, paljud neist on meile kasulikud, näiteks soodustavad seedimist, paljud neist ei kujuta meile mingisugust ohtu. Ka on meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inime...
eelnevalt kellegi teise poolt kasutatud süstla või nõelaga. Väga ohtlik on ka muu süstimisvarustuse jagamine (nagu ühise filtri kasutamine, ühest anumast narkootikumi tõmbamine jms). · · · · · HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, kuid sellist nakatumist saab vältida. HIVnakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui kasutada viirusevastast ravi alates raseduse esimesest poolest, võib vastsündinu nakatumisriski langetada isegi kuni 70%. Lisaks soovitatakse sünnitus teostada keisrilõikega ning lapsele ei anta HIV positiivse ema rinnapiima, vaid teda toidetakse kunstliku toiduseguga. Ka lapsele antakse retroviirustevastast ravi. Kõigi nende abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 12%ni. · HIV ei levi õhu kaudu. Asjatu eelarvamus tekitab hirmu, aga HIV ei levi ei rääkimisel, laulmisel, köhides ega aevastamisel
* Kehtiv seadus näeb ette ema poolt oma vastsündinu tapmise eest kuni 5-aastase vangistuse (KarS § 116). Sama teo eest vanema lapse puhul on karistus juba kuni 15 aastat (KarS § 113) või isegi eluaegne vangistus (KarS § 114). Kas selline eristamine on Sinu hinnangul õiglane toetudes kahele näidisjuhtumile (vt. allpool)? Põhjenda. Miks on Sinu arvates selline erand kehtestatud just emale, mitte isale? Umbes 100 sõna. 1) Tartu maakohus tunnistas 32-aastase naise süüdi ühe oma lapse tapmises ja teise piinamises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sulges naine 2001. aasta augustis padjaga oma 3,5-kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. 2004. aasta jaanuaris tarvitas naine vägivalda oma 6-kuuse poja suhtes. Joobeseisundis ema tekitas tahtliku piinamisega oma lapsele suurt valu. 2) Augustis 2011 karistas kohus 19-aastast Tamsalu neiut kaheksa kuuse tingimisi vangistusega 2-aastase katseaja...
Valude leevendamiseks kasutada veeprotseduure, masaaživõtteid, hingamisharjutusi Võimalikult vähest sekkumist sünnitusprotsessi Rebendite vältimiseks paluks ämmaemandalt nõuandeid, lahkliha toestamist Pressida instinktiivselt, mitte käsu peale Kroonimise ajal teha lapsele pai Kui tervislik seisund võimaldab, sooviksin last ise kinni püüda SÜNNITUSJÄRGSELT: Vastsündinu hea enesetunde korral võimaldada kohe nahk-naha kontakti Nabanööri lõikaks läbi pulsatsiooni lõppedes mu abikaasa Anda ise rinda Laps oleks kogu aeg minuga või abikaasaga, ka kaalumise ning mõõtmise ajal Laps saaks K-vitamiini süsti, muude ravimite manustamise vajalikkust palun selgitada minule või abikaasala ning saada nõusolek protseduuride läbiviimiseks VÕIMALUSEL SOOVIN VÄLTIDA….
meeleelundid, nahk,suu epiteelkude,küüned,karvad,hammaste vaap. Keskmisest lootelehest moodustub tugi-ja liikumiselundkonnad,vereringeelundid, eritus- ja asigimiselundkonnad.Sisemise lootelehe rakkudest moodustab seede- ja hingamiselundkond.Biogeneetiline reegel-et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki evoltsioonilise arengu etappe,mõned etapid jäävad loote arengu käigus vahele jääda.Arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega. Otsene areng-selle korral on vastsündinu sarnaneb oma vanematega. Moondeline areng-vastsündinuerineb oma ehitusplaanist täiskasvanud organimist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium.Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel. Vaegmoondeline areng-selle käigus läbitakse muna vastse ja valmiku staadium.Rohutirts,tarakan,lutikas.Lootekestad:kõldkest,kusekott,vesikest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
