isiku pakutud miinimumsumma eurodes. Variatsiooniread on jaotatud kaheks - lastega (Tabel 2) ja lasteta (Tabel 3) vastajad. Tabel 2 aritmeetiliseks keskmiseks summaks tuli 706.25 eurot ning Tabel 3-l 569,17 eurot. Tabel 2 moodiks on 1000 eurot ehk see on summa, mida on enim pakutud (kolmel korral). Tabel 3 moodiks on aga 400 eurot, mida on pakutud koguni viiel korral. Mediaan on Tabel 2-l 750 ning Tabel 3-l 500. Standarthälve, mis on hajuvuse näitaja, on lastega vastanutel 280 ja lastega vastanutel 199,81, sellega on näha palju tulemused erinevad keskmisest. Kui vaadata iga isiku miinimumsummasid lahterdatuna sugudena, siis meeste aritmeetiliseks keskmiseks miinimumsummaks tuleb 537 eurot ja naistel 711 eurot. Meeste hajuvuse näitaja on 223, 65 naistel 233,43. Sellest tulenevalt varieeruvad meeste miinimumsummad rohkem (M - 41,6%; N - 32,8%). (vt Tabel 4) Meeste Naiste
Just sel ajal müüsid Palts ning tema kompanjonid hiigelsuurte summade eest maha osalused Levicomi märgi alla koondunud sidefirmades. Küsimustikule vastanutest 60% olid 16 aastased saare maakonnas elavad keskkooli noored, kellest 80% vastanutest olid naised. 30% arvas, et eesti ajakirjandus pole usaldusväärne, 60% ei osanud seiskuohta võtta ja 10% pidas eesti ajakirjandust usaldusväärseks. 90% küsimustikule vastanutel polnud õrna aimugi, millega tegeleb uuriv ajakirjandus. Võõrkeelte rääkimisoskus on keskeltläbi 2-3 erinevat võõrkeelt kodaniku kohta.
Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimet...
ka teenused, mida erinevatel põhjustel on kõige rohkem puudu ehk soovitakse enim. 2. Ca 44% vastanutest, on riigipoolne rahastuse osakaal vahemikus 50-100% teenuste maksumusest. 3. Pered tunnevad kõige suuremat puudust erivajadusega laste huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel vastanutel on probleemne ja on toodud välja kelle juurde on kõige raskem pääseda (logopeed ja probleem pikad järjekorrad sh reha.teenustele). Järgmiselt slaidilt võib saada kinnituse, et 63% pole probleemiks rahas. Samas aitab vanemate raha minna lapsega ujuma ja näiteks hipoteraapiasse. Välja on toodud, et rehabilitatsiooni raha lõpeb juba poole aasta pealt. 5. Natuke alla pooltele on probleem teenuse kaugus ja sooviksid saada teenuseid kodu lähedalt. 6
· Ära anna oma ID-kaardi koode teistele, ära hoia koodi paberil või veel hullem koos ID-kaardiga · ID-kaardi kadumisel tuleb sellest koheselt teada anda vastavale asutusele Küsitluse analüüs Kõigil küsitlusele vastanutest on olnud ID kaart. Ühel vastanul kadus ID kaart ära ja ta ei plaani praegu uut teha selle kalliduse tõttu, sest ID kaardi väljastamine tõepoolest on päris kulukas. Ülejäänud vastanutel on kõigil ID kaart olemas. 5 12 vastanut 14-st leiavad, et ID kaarti on lihtne kasutada. 2 vastanut leiavad, et ID kaarti pole lihtne kasutada ja soovivad, et seda oleks lihtsam kasutada. Sellest võib järeldada, et ID kaardi kasutamine on tehtud üpriski lihtsaks inimestele, kuid siiski arenemisruumi veel natuke on. Kõik vastanud kasutavad oma ID-kaarti. Küll aga mitte paljudel valdkondadel
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Tairi Viru TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Juhendaja: õp. Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energ...
ka, et see parandaks eestlaste ja venelaste vahelist koostööd ja üldist eestlaste suhtumist Eesti venelastesse. 9,9% tundis, et eesti keele omandamine Eestis elades näitaks austust Eesti kultuuri vastu. Suur osa vastanutest on juurde kirjutanud, et nad ei oota Eesti venelastelt eesti keele oskust emakeele tasemel, aga võiks vähemalt üritada õppida/suhelda eesti keeles, selle asemel, et eeldada, et kõik eestlased räägivad vene keelt. Selliseid probleeme tekib vastanutel peamiselt vanemate inimestega, nooremad inimesed tavaliselt ikka räägivad eesti keelt vähemalt suhtlustasandil. 88,2% uurimuses osalenud eestlastel on tutvusringkonnas venelasi. Nendest enamus kasutab omavaheliseks suhtluseks eesti keelt (82,7%). 13,3% vastanutest kasutavad suhtlemisel aga mõlemat keelt, et parandada kummagi osapoole keeleoskust (Joonis 4). Joonis 4. Eestlaste suhtluskeel Eesti venelastega tutvusringkonnas
Jooga 1 Jooksmine 1 Ujumine 1 Teised noorteorganisatsioonid 1 Võrkpall 1 Joonis 4 Seejärel küsiti, kas organisatsioon korraldab tegevusi piisavalt tihti. Kogu vastanute seast vastas 4 „ei“, kes tegelesid veel lisaks millegi muuga. Viimasena küsiti, kas tüdrukutel on plaanis jätkata Kaitseliidus (kaitseliitlase või naiskodukaitsjana) ning „ei“ vastanutel paluti põhjendada. 9 kodutütart vastasid „ei“. Põhjused välja toodud joonisel (vt Joonis 5) Joonis 5 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS Intervjuus osalesid 2 praegust kodutütart – Ly Lipp ja Ellis Rootsma, ning endine kodutütar Ilona Pärnpuu. Intervjuude küsimused olid kõigil samad (mõningaste muudatustega endise kodutütre küsimustes). Intervjueeritavaks valiti praegused kodutütred, et saada täpsemat ning põhjendatumat infot organisatsiooni populaarsuse ning meeldivuse kohta.
muusikat. Kahjuks pole siinkohal teada, kas Rapla Ühisgümnaasiumi noorte sportlik sooritus tõesti muusika kuulamisel paraneb, teada on vaid noorte enda subjektiivne arvamus. 30 vastanut ei tee sporti, seega ei osanud nad ka öelda, et kas muusika nende sportlikku sooritust mõjutab või ei. Joonisel 9 illustreerib seda sektor „Ei tea“. 15 inimest ehk 0,06% vastanutest vastasid, et nad tunnetavad muusika mõju vaid mõnikord. Sellisel puhul paluti vastanutel ka selgitada, millest see sõltub: miks vahel muusika mõjutab sportimist ning miks vahel mitte. Välja toodi kaks erinevat selgitust: esiteks, sõltub muusika mõju sportimisele sellest millist muusikat kuulatakse, kas laul on rütmikas või motiveeriv, kas sõnad kõnetavad. 20 Selle puhul saab paralleele tõmmata Schereri ja Zentneri poolt 2001.aastal teostatud uuringuga,
Internetiküsitlusel oli mul küsimus ,,Kas usute, et satanism on pigem elustiil?". Sellele vastas jaatavalt 67% ja eitavalt 33%. Sellest saab järeldada, et enamik vastanutest oli satanistidest samal arvamusel nagu minagi. Küsimuse all mõtlesin eelkõige seda, kas usutakse, et satanistid ei ole mitte sisemiselt satanistid, usklikud, vaid pigem näitavad seda oma riietuse ja muusikaga ning samuti käitumisega, et paista välja huvitavamad. Tuleb välja, et vastanutel on jäänud satanismist täiesti vale arusaam. Satanism on koolides ja meedias nagu maha surutud teema, kuid kui seda usku tutvustataks rohkem, ei oleks inimestel satanistidest nii väära ettekujutust. Minu teine küsitlus oli viidud läbi klassis ning suur osa vastanutest leidis, et on levinud n-ö stereotüüpsed satanistid. Esialgu ma uurisin, kuidas internetis on kirjeldatud 12 sataniste, aga et sellele tõepõhi alla saada, tegin lisaküsitluse üpriski töö lõpus. Tuli
vastanutest ei teadnud, mis on meteoriidikraater. Üheksanda C klassi õpilased vastasid küsimusele 100 % õigesti. 9-11 klassi õpilastel on olnud rohkem geograafia tunde kui 7-nda klassi õpilastel. Nii 9C kui 11B vastasid antud küsimusele potsentuaalselt õigemini, kui 7B ja 10A klass. 10A klassi õpilastest vastas 65 % õpilastest õigesti ja 35 % ei teadnud, mis on meteoriidikraater. 11B klassi õpilased vastasid 88 %' lise enamusega õigesti, 12 % vastanutel polnud aimugi, mis on meteoriidikraater. 2) Kas Eestis on mõni meteoriidikraater ? Kui jah, siis nimeta. 9C ja 11B klassi õpilased pakkusid 100 %'i Kaali meteoriidikraatrit. Mis näitab, et Kaali meteoriidikraater on üks tuntumatest. 7B klassist teadis 22 % õpilastest Kaali meteoriidikraatrit ning 78 % õpilastest ei osanud nimetada ühtegi kraatridest. 10A klassi õpilased vastasid 80 %' lise enamusega, et Eestis on Kaali meteoriidikraater, 5 % vastas Kärdla meteoriidikraater ja 20 %
olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (ESPAD, 2007). Alkoholijoobes olek põhjustab iga aasta sadu õnnetusi, näiteks auto või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates (Alkohol ja õnnetused, 2009). Kuna käesoleva uurimistöö valimist valdav enamus on olnud purjus, siis on ka vastanutel suur tõenäosus sattuda eelpool nimetatud õnnetustesse. Kurvaks kuid õpetavaks näiteks saame tuua õnnetuse, kus hukkus Ülenurme Gümnaasiumi õpilane, juhtides autot joobes seisundis. 3.4 Kange või lahja alkoholi tarbimise osakaal Joonis 4. Lahja ja kange alkoholi tarbimise võrdlus Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste meeste (n=34), 18.-19. aastaste meeste (n=24), 15.-16. aastaste naiste (n=23) ja 18.-19. aastaste naiste (n=25) seas.
vaid annab tulemused kokku siis analüüsin oma uurimuses tervet vastajate gruppi, kui tervikut. Vaatan kas sellel grupil on probleeme interneti kasutatavusega ja teen sellest kokkuvõtte. Tulemused Diagramm Microsoft Word tabeli kujundusprogrammiga. Tulemus. Uurimus näitas, et antud küsimustiku vastajate seas ei ole interneti kasutamine probleemiks. Enamus vastajaid hindas oma interneti kasutatavust keskpäraseks. Tabelist 6 toodud diagrammist saame välja lugeda, et vastanutel ei ole probleeme suhelda ja aega veeta väljaspool internetti. Seda kinnitasid küsimuste 3,8,14 vastused, kus väideti, et suhtlemine ja aja veetmine sõpradega on väga oluline just silmast- silma kohtumistel ( vastasid 138-142 inimest vastanutest ). 17 Sõltuvushäired 68 inimest 181-st leidsid, et nad jäävad sagedamini internetti, kui algselt plaanisid.
p e a v a lu d 26% st r e ss 71% n a h a ä r r it u se d a r v u t i s õ lt u v u s Joonis 12 71% vastanutel on olnud silmad ärritus, mis on väga suur hulk, see on üks suur märk sellest, et õpilased kasutavad palju arvutit. Peavalusid on esinenud 26% õpilastest, stress 2% ja arvutisõltuvus 1%. Sellest võib järeldada, et õpilastel ikkagi on terviseprobleeme seoses arvuti kasutamisega. 24 6. Kas te arvate, et kasutate arvutit liiga palju?
et oleks paljud palju tolerantsemad nende suhtes; ma leian, et see on inimese enda otsutada, aga kahju lastest või nii; sest ma olen 12 ,,c'mon ma nagu pmst ei teagi mida gei tähendab lul; ma ei taha never pealt näha kuidas mees ja mees või naine ja naine suudlevad, aga mul pole nende kooselu ja armastuse vastu midagi. Neist kommentaaridest võib lugeda välja, et kuni omasoolised ja nende kooselu on vaid nendevaheline ja jääb nende koduseinte vahele, siis pole vastanutel selle vastu midagi. Häirib see, kui omasoolised eksponeerivad end liialt ja tahavad omale rohkem tähelepanu. Sellised arutlused on sattunud tihtipeale ka avalikku meediasse. Ehk meie vastanud olid seisukohal, et iga inimene võib ise valida, keda ja kuidas armastada, aga see peab jääma nende omavaheliseks teemaks. Vastusevariandi C poolt (salliv suhtumine) oli 69 vastajat ehk 69% (naisi 53, mehi 14). Kommentaarid valikule olid järgmised: mul ei ole nende vastu midagi
omavahelisi suhteid tähtsaks peavad ja need, kes suhteid nii väga tähtsaks ei pidanud, polnud võib- olla mitte nii suurel määral Saksamaaga seotud. Need tulemused on väga positiivsed näidates kui 12 olulist rolli Saksamaa mängib ettevõtetes. Joonis 1. Omavaheliste suhete tähtsuse hindamine Saksamaa ja Eesti firmade vahel. Kõigil vastanutel oli areng stabiilne olnud, välja arvatud ühel firmal, kellel oli töötajate arv, käive ja ettevõte suurus samaks jäänud. Küllaltki edukal seitsmel ettevõttel, kes plaanisid oma firmat laiendada, käive suurenes. Nende arengusuunad (valdkonnad) olid: 1. Import- ja kvaliteetvein ning mõningad toiduained 2. Ehitus 3. Informaatika Ülejäänud kaheksal firmal, kes ei plaaninud ettevõtet tulevikus laiendada, oli käive samaks jäänud
mõjutavad."2 Antud uurimust rahastasid Eesti Teadusfond ja Tartu ülikooli psühholoogia osakond. Uurimuse pealkirjaks oli ,,Uurimus kultuuridimensioonide ja sotsiaalsete suhete põhivõrmidest Eesti kultuuris". Uurimuses võttis osa 1753 inimest, kes valiti välja kihistatult maakondade ja suuremate Eesti linnade lõikes. Iga valimi kihis moodustati juhuvaliku teel antud linna/maakonna 1574-aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim.3 Keskmiseks vanuseks oli vastanutel 43,8 eluaastat, uurimusest osavõtnutest oli 57% naised. Valimi moodustajaks ja küsitluse läbi viijaks oli AS Emor. Uurimuses kasutatud ankeet sisaldas 250 küsimust kokku, millest üks oli standardne küsimus, mida kasutatakse rahulolu ja õnnelikkuse uuringutes üle kogu maailma: "Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?"4 Viimasele küsimusele pidi vastama viiepalli skaalal, mille lõppudeks oli väga rahul ning üldse mitte rahul. Kas Eestis ollakse oma eluga rahul
Murettekitav oli, et 35.94% vastanutest oli kreem põhjustanud ärritust või ebamugavustunnet. Meeste puhul oli see protsent 20% ja naiste puhul 46,15%. Erinevus võib olla seletatav sellega, et naised kasutavad kreeme tihedamalt ja kreemi mõju on tugevam. Arvestades, et Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv sätestab nõude, et kosmeetikum ei tohi kogu oma eluea jooksul kahjustada inimese tervist (kui temaga toimitakse ettenähtud viisil ja tingimustel) on ärrituse saanute protsent väga kõrge. Vastanutel peamiselt esinenud ärritusnähud olid: punetus, lööve, sügelus, kuivad laigud nahal, vistrikud, suurenenud rasueritus, villid, silmade tundlikuks muutumine. Kindlasti tasub meeles pidada, et ohutum on kasutada kosmeetikume, mis koosnevad hästi talutavatest ainetest ja milles on vähem koostisaineid, sest seda väiksem on mittetaluvuse ning allergia tekkimise oht. 60% meestest tunnistasid, et väide looduslik või öko, pigem mõjutavad nende ostuvalikut.
foobiaid, kuidas foobiatega toime tullakse ning millist raviviisi kasutatakse. Uurimistööd alustades püstitasin hüpoteesi, et Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel ei ole enamasti foobiaid, vaid on erinevaid hirme, mis ei anna foobia mõõtu välja. Hüpotees sai kinnitust, sest ükski vastanud õpilastest ei ole pöördunud ravi saamiseks spetsialisti poole ja enamasti saadakse oma hirmuga igapäevaelus ise hakkama. Seega on vastanutel hirmud, mis pole kasvanud veel ravivajadusega foobia mõõtu. Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks lugesin läbi erialaseid raamatuid, tutvusin internetis leiduva materjaliga. Koostasin Google Docsis küsimustiku ja viisin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetasin kohele meili ja Facebooki teel. Tegin intervjuu psühhoterapeudiga. Minu töö koosneb neljast peatükist ja alapeatükkidest ning lisadest.
Räpina Ühisgümnaasium Tatjana Kruglova 11. A klass LEVINUMAD ARUSAAMAD HÜPNOOSIST Uurimistöö Juhendajad: Monika Ilmas Ülle Haan Räpina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus..........................................................................................6 1.2. Hüpnoosi definitsioon.........................................................................................6 1.3. Hüpnoosi ajalugu................................................................................................
struktuur. See tähendab, et pole otseselt alluvussuhteid, vaid on meeskonnatöös toimunud spetsialiseerumine. See erineb eelpoolkirjeldatud struktuurist põhiliselt projektijuhi/tiimijuhi rolli poolest. Nimelt projektijuht/tiimijuht sellel puhul ei jaga otseselt käske, vaid igaüks teab oma ülesannet ja koos püüeldakse eesmärgi poole. Ainult kaks vastajat vastasid, et IKT haridust nõudvatele ametikohtade täitmine ei ole osutunud raskeks, see tähendab et 88%-i vastanutel oli osutunud see probleemiks. Kahjuks need vastajad, kes vastasid, et IKT haridust vajavate ametikohtade täitmine ei ole osutunud keeruliseks, ei toonud välja oma e-maili, et oleks olnud võimalik täpsustavalt küsida, kuidas on korraldatud nende personaliotsing. Ülejäänud vastajad tõid välja ametikoha/ametikohti, mille täitmine on osutunud probleemiks. Kõige rohkem (kuuel korral) toodi välja programmeerijate/arendajate leidmise keerulisust
27 Joonis 12. Kuuenda küsimuse tulemused - kas vastajad on mõelnud kasutada päikeseenergiat, et enda soojus- ja/või elektrikulusid katta 4.6. Klimaatilise tingimused Eestis Seitsmendas küsimuses sai uuritud, kas inimesed on kursis klimaatiliste tingimustega Eestis. Vastusevariantideks olid ,,Ei ole", ,,On küll" ja üks avatud vastusega variant, kus vastanutel oli võimalus põhjendada enda vastust ehk ,,Muu". 68 vastajat arvas, et on ning 27 arvas, et ei ole. 5 vastajat ei osanud vastata, need vastused olid lisatud avatud vastuse lahtrisse. Lisaks andis 9 vastajat seletuse enda vastusele (vt lisa 2). Joonis. 13. Kas vastanute arvates on Eestis piisavalt head klimaatilised tingimused Andes vastust esitatavale küsimusele, siis Eestis on tõesti piisavalt head klimaatilised tingimused päikeseenergia kasutamiseks
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
kasuta vanglas uimasteid. Kinnipeetavad kaldusid pakkuma suuremaid arve kui töötajad. 14 Need erinevused võivad olla põhjustatud asjaolust, et erinevatel gruppidel on uimastite tarbimisest erinev arusaam. Näiteks ei pruugi kõik kinnipeetavad kanepi suitsetamist uimastite tarbimiseks pidada. Kindlasti on erinevused põhjustatud ka faktist, et eluosakondade vahel on suured erinevused ja vastanutel on äärmiselt raske haarata "üldpilti" kogu vanglas. Igaüks saab rääkida oma eluosakonnast. Erinevused tulenevad ühtlasi asjaolust, et iga vastanu näeb kinnipeetavaid erineva nurga alt, sõltuvalt oma positsioonist, kontaktidest või asukohast vanglas. SI: Ei tee asja selgemaks. Mainitakse kõiki protsente vahemikus 1-80%. Enamik vastanuist märgib 15-30% või 30-50%, millele järgneb vahemik 1-15%. Kuid 3 vastanut märgivad ka 80%. (keskmine 39%).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
