sltuvussuhteid ja hierarhiat nagu Lne-Euroopas.Niisugused riigid polnud aga loomulikud moodustised.Ainuke tulutoov majandusharu oli seal kaubandus.Seegi itses seal tnu Itaalia kaupmeeste agarusele. VAIMULIKUD RTLIORDUD Kristlaste elu Phal Maal polnud sugugi ohutu.Eriti kaitsetud olid Euroopast tulnud palverndurid, kes kikide vintsutuste kiuste tuhandete kaupa sinna saabusid.Palverndurid vajasid nii sjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu.Nendest vajadustest tingituna kujunesid Phal Maal vaimulikud rtliordud.Ordu liikmed olid korraga nii rtlid kui mungad.Esmalt tekkis templiordu,mis sai oma nime Saalomoni templi jrgi.Sellesse koondusid Prantsusmaalt prit rtlid.Seejrel moodustati Itaalia ehk Johanniitide- ja Saksa ehk Teutoonide ordu. KES OLI ORDURTEL? Tavalisest rtlis erines ordurtel selle poolest,et ta oli andnud mungatotuse.Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu phendama vitlustele valeusuliste ja uskmatutega.Orduvendade elu oli korraldatud vga
Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi. See on ebatavaliselt mahukas ettevõtmine, eriti arvestades, et nende loomise ajal (1949-1955) ei olnud heliloojal mingisugust püsivat sissetulekut ning tema kirjadest sõprdele ilmneb karjuv vaesus. Veelgi eredam näide tema töö süsteemsusest on 443 vaimulikku rahvalaulu 3-häälses naiskooriseades. Siin on ta töödelnud praktiliselt kõik tema käsutuses olnud eesti ja rannarootsi vaimulikud rahvalaulud, sealhulgas iga viisi üleskirjutatud teisendid (kokku 172 eesti ja 271 rootsi viisi).
(1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on
põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5. Linnad: kas linnaõhk tegi vabaks? 6. Ristiusk ja kirik: ristiusu põhimõisted, suur kirikulõhe ning katoliku ja õigeusu kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja
vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda
Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5. Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud. II. Ordumeister koos orduametnikega III. Vasalkondade esindajad, juhtivalt Harju-Viru omad IV. Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Sellepärast, et maapäeva otsus ei muutunud kellegi kohustuseks. Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud. 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased, venelased ja rootslased
Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suuru...
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku
toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid
Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal
(hiljemlat Vormsi saarel ning siis Haapsalus) Peterburi konservatoorium Õpingute ajal tutvus Peeter Südamega. Pedagoogitöö 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele. Kõige ulatuslikum valdkond oli aga a cappella koorimuusika. Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalauludele.
kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Mart Saar oli Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. eriti koorimu 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese Ta oli esimen eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, selle omapär koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas Lisaks sellele umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. 6
Mis on absolutism? Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 17.-18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda ...
ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop
*Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja- Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel. *Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7
· Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult
1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted:
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de To...
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 1808–1809 võttis M...
1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus
Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema loometöö jaguneb kaheks perioodiks. Varasem looming kuulub tema noorpõlva. Neist lauludest ta ise hiljem ei hoolinud. Need lood olid lüürilised, ka vaimulikud, mis olid algselt naiskoorile kirjutatud. Teine periood, küps periood sisaldab isamaalisi laule, loodustemaatilisi laulud.
LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS Alluvussuhted - Põhja-eestis allus Lundi oeapiiskopkonnale (taani vaödus), aga piiskopid osalevad siiski riia piiskopkonna tegemistes - Riia peapiiskopkonnale alluvad Saare-Lääne piiskopkond ja tartu piiskopkond - Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et ...
1.neuma noodikirja märgid, kasutati koraali meloodia ja rütmi märkimiseks 2.neuma + 2 joont (punane + roheline) 3.neuma + 10 joont 4.neuma + 4 joont + joonevahed (Guido, Arezzo, 11.saj) kõige lähedasem praegusele · tema mõtles välja noodisilpnimetused ut,re,mi,fa... 5.kvadraatneuma kandilised noodipead 12.saj 6.Marco Kölmist (lõi rütmi süsteemi) 13.saj Keskaja ilmalik muusika · goljaarid teenistuseta vaimulikud, üliõpilased · rüütlilaulukud õukondlik luule: trubaduur (Pr) truväär (Pr) minnesinger(Saks.) · minnesinger lembelaulik · olulised pillid: lauto(keelpill), tsitol, rebekk, fiidel, rataslüüra, portatiiv(orel)
3. Guido Arezzo'st viimane varakeskaja teoreetik. Võttis kasutusele neli noodijoont kompaktne noodijoonte süsteem: neli noodjoont+vahed, silp-ja tähtnimetused nootidel lauljate kaitsepühaku Johannesele kirjutatud hümni värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13
Noodikirjas tähtsamad silbid ja sõnalõpud on igale heligrupile üks noodimärk kaunistatud pikkade vokaliisidega Retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates Levinuim stiil, eriti antifoonides Pidulikud responsooriumid, alleluia- antifoonides laulud Keskaegne ilmalik laul · Levisid rohkem suulisel teel kui vaimulikud laulud -> vähem infot tänapäeval · Goljaarid ehk vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad; rändavad üliõpilased või vaimulikud (luule on ladinakeelne ja siivutu sisuga armu- ja joomalaulud) · ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis
Aafrika maad. Tekkis juurde 98 uut riiki. Maailma riikide arv kahekordistus. Inglismaa andis oma kolooniad lihtsalt vabaks. Prantsusmaa pidas koloniaalsõdu Aafrikas, Marokos, Vietnamis. ISLAMI FUNDAMENTALISM Islami fundamentalism on seotud islami religiooniga. Islamimaad on Põhja- Aafrika, Araabia ja Lähis-Ida maad. Lääneriigid üritavad oma mõju nendes alades suurendada. Iraak ja Iraan olid väga tahetud. Iraanis said võimule vaimulikud, muutus täielikult islami riigiks. Kõik pidid alluma islami usu reeglitele ja see oligi islami fundamentalism. TÖÖS MÕISTED: Finlandiseerumine - oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus pärast vaherahu sõlmimist Teises maailmasõjas Soome, iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tegi tihedat koostööd NSV Liiduga, hoidudes vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega, hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast.
Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjused revolutsiooni tekkeks kuna kindlasti ei olnud rahval hea elada riigis, kus ametnikud on hea elu
reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja Martin Lutheri usu levitamisega(1517).
See teema tundus meile huvitav Tahtsime kirjanduse ajaloost rohkem teada saada See tehnika tundus meile põnev Keegi teine ei tahtnud seda teemat Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist
Arthur Honegger (1892-1955) • Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis • Oratoorium „Kuningas Taavet“ • Kirjutanud 2 ooperit: „Kotkapoeg“, „Antigone“ • 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) • Umbes 450 teost • Balletid „Härg Katusel“, „Sinine ekspress“ ja „Salat“ • Ooper „Christoph Kolumbus“ • Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) • Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt • Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed • Ballett „Les Biches“ • Ooperid „Les mamelles de Tirésias“ ja „Inimhääl“ Täname kuulamast!
Enamik inimesi elas oma külas, haris põldu ja sai vaevu enesega hakkama. Inimesed ei lugenuid raamatuid ega reisinud ringi. Vähesed elasid linnas ja teenisid raha lihtsamate ametitega. Jõukamad linnakodanikud ei pidanudki üldse füüsilist tööd tegema, kuna nende sissetulek pärines kaubandusest. Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest. Kolmandaks olid vaimulikud, kes teenisid Jumalat ja pühendusid kloostrites palvetamisele. Varauusaja traditsioonilises põllumajanduse ühiskonnas toimusid muutused väga aeglaselt. 1800. aastal kasutati enamjaolt samu meetodeid mis aastal 1600. Seetõttu ei tõusnud ka saagikus, mistõttu jagati põllumajandus kaheks: ekstensiivseks- ja intensiivseks põllumajanduseks. Varauusajal toimusid tähtsad muutused, mis hakkasid järk- järgult mõjutama ka tavalise inimese elu.
Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon. Ristisõdade tulemuseks oli, et iga valitsus otsustab ise oma riigi religiooni.
Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid
lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) · Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis · Oratoorium ,,Kuningas Taavet" · Kirjutanud 2 ooperit: ,,Kotkapoeg", ,,Antigone" · 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) · Umbes 450 teost · Balletid ,,Härg Katusel", ,,Sinine ekspress" ja ,,Salat" · Ooper ,,Christoph Kolumbus" · Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) · Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt · Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed · Ballett ,,Les Biches" · Ooperid ,,Les mamelles de Tirésias" ja ,,Inimhääl" Täname kuulamast!
babtism- ristimine, Ulrich Zwingli Zwingili rõhus sellele et sisuline usuelu uueneks. loobuti lasteristimisest, kuna ristit vaid neid,kes said sellest aru mis nendea tehti. Usuvad et jeesus tuleb tagasi. maailmaajastu viimane päev on jumala uue loomingu algus. kõik inimesed satuvad kohtu ette ja lõpuks luuakse uus jumala rahvas, kes elab täiuslikult ja igavesti. Ristitakse üleni vette kastmisega, millega peaks maha jääma vana elu. Juurde käib ja pühaõhtu söömaaeg Vaimulikud talitused liikmeks astuine palvetamine kihlusja laulatus laste õnnistamine matus ordineerimine- kirikuõpetajaks saamise talitus Ühine jumalateenistus. Lauldakse, loetakse piiblit, räägitakse oma kogemusest Babtism jõudis eestisse 19 saj lõpul 1884 a. loodi esimene kirik kalamaja piirkonda hetkel kuulub EKB liitu 89 kogudust. Liikmeid umbes7000 Babtisti kirikud eestis: Salemi kirik karlovas Adventistid Peegeldab nende usku jeesusesse Wi...
Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid kompromisse · Maapäevad hakati korraldama alates 1420ndast aastast regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. · Maapäevad toimusid Valgas, vahel ka Volmaris · Kokkukutsujateks olid : Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. · Esindatud olid ka neli seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad- · Maapäevadel arutati tähtsaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi, püütilahe dada omavahelisi tülisi · Poliitiline killustatus jäi põsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. Välissuhted · Kõige aktiivsem välissuhetes oli Saksa ordu · Piiskopid pigem otsisid väljas ordu vastu liitlasi.
laulsid meeleolukaid laule armastusest ja naiste ilust, lauldi ka sõjaretkedest ja seisustest. Nüüd polnud prof. Muusikuteks enam ainult mungad. Renesansiajastul armastati mitmesuguseid ilmalikke polüfoonilisi laule, mis olid muutunud rütmikateks. Populaarseks laululiigiks sai madrigal Madrigalid olid vaba, arenenud vormiga laulud, mis olid algul ühe- hiljem nelja- või viiehäälsed.Need kajastasid igapäevaseid sündmusi nii kurbi kui rõõmsaid. Tekkisid ka uued vaimulikud laulud näiteks vaimulikud hümnid mida laulsid ketserlike usulahkude liikmed ja protestantlik koraal, mille ülemist viisi laulis terve kogudus ja saateviise mängiti orelil. XVI saj. tekkis homofooniline muusika kus üks hääl on juhtiv ja teistel häältel pole iseseisvat tähendust. Muusika laadis kerkisid esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Uue helikeeleotsingud, mis olid renesansile iseloomulikud said soodustusi instrumentaalmuusika tekkimisest. Seoses inst
Püha Franciscus: Rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas muretut, pillavat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Hakkas kandma kerjuse rüüd, kulutas edaspidi oma raha üksnes kiriku heaks. Ütles lahti oma rikkast isast, tõotas abielluda vaesusega. Ta ümber kogunes jüngreid. Jan Hus: Praha ülikooli usuteaduse proffessor. Ta meelest oli kirik liiga rikas, kirikumaad liiga suured, vaimulikud elasid lubamatult luksuslikku, pahelist elu. Katoliku kirik kuulutas ta ketseriks. Konstanzis suleti ta vangikongi, nõuti, et ta oma seisukohtadest loobuks. Ta ei nõustunud. 1415a. mõisteti surma. Ta surm põhjustas Tsehhis pahameele. Prahas puhkes ülestõus, katoliku vaimulikud ja rikkad saksa kaupmehed aeti linnast välja. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide
mis mulle väga huvi pakkus. Sellepärast soovisin ka ise järele proovida, kuidas seda tehnikat kasutatakse ja missugune on tulemus. Sain proovida trükimasinat ja uut trükitehnikat. Seal oli minu töö tulemus reaalselt silmale nähtav. 2 Kuna ma tegin linoollõike narridest, siis uurisin ka narride ajaloost. Sain teada, et narrid olid esindatud keskajal. Nendeks olid vaimulikud, kellele ei meeldinud katoliku kiriku hukkamõist muster elule. Nalja tegid nad enamasti kuninga õukonnas ja nende naljadel oli tõsi taga. Narridel olid huvitavad värvikirevad riided seljas, neid võis juba kaugelt ära tunda. Narrimüts, mille otstes rippusid kuljused, sall ümber kaela, kus olid samuti kuljused, jalas pikad saapad. Peale seda, kui olin saanud teada linoollõike ajaloost ja narride ajaloost, tutvusin linoollõike tehnikaga ja õppisin ka seda ise tegema.
Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. T...
ametisse preestrid. bütsantsi kiriklikku Tegelikkuses määras ühtsust. preestrid ametisse sageli · Patriarhi valisid ilmalik maaisand ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Armee ja sõjapidamine · Tugev ratsavägi · Palgaarmee
Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased. Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud hariduse eesmärgiks oli õpetada hirmu tundma Jumala ees Kloostrite juures suured kirikud Kloostrid asusid linnades kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed
Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn – praeguse Pika Hermanni torni eellane. Picture Püha vaimu kirik ● Püha vaimu kirik on keskaegne luteri kirik mis asub Tallin vana- linnas. ● Püha Vaimu kirik oli seegikirik, mille preestri kohustu steks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas olid ka pensionipõlve pidavad vaimulikud, sakramen di jagamine. Tallinna Picture raekoda ● Tallinna raekoda on Tallinna vanalinnas asuv ehitis mis valmis 1404. aastal. ● Tallinna raekoda on Põhja- Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias.
sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks. · Venemaalt tulid Liivimaale vene käsitöölised, kaupmehed ja lihtrahvas. Õiguslikud rühmad · Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid
duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD: Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus pärisvalduseks Rüütliks saamine: enamik madalamat päritolu,pidi olema vastav kasvatus, sõjaline treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai
Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal.Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a).Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaeg kestis 5-15saj. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks: 1) vaimulikud – ülesanne palvetada kogu ühiskonna eest; Jumala teenimine ja teistele seisustele jumalasõna levitamine 2) Aadlikud – ülesanne kogu ühiskonda kaitsta; 3) Talupojad – ülesanne teha tööd, toita ja maksta makse; I ja II seisuse ülalpidamine Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani.Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu.See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg.Tekkisid
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina. Kõigis oma töökohtades tegeles Bach ka heliloominguga. Järgnevalt on toodud kõik J. S. Bachi töökohad ja linnad, kus ta töötas: 1. Arnstadt ja Mühlaus...
Ususõjad (Õp.lk 236-243) · Madalmaad kuulusid Hispaaniale. · Madalmaad soovisid vabaks saada Hispaaniast. · Madalmaad pidid Hispaaniale maksama makse, tänu sellele tekkis mäss. · 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W
Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm. 2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal:Brandenburg, Saksi, Hessen, Braunschweig, väikesed Põhja-Saksa vürstkonnad; lõuna poolt kuulusid siia rühma Pfalz ja Wüttemberg. Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elu lõpuni peamiselt ajalooga, suri 19. veebruaril 1560 ja maeti samuti Wittenbergi, Lutheri kõrvale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
