Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal,
SISSETUNG EESTISSE 1208 AASTAL · Algas võitlus eestimaa pärast. · Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai ugandi. o Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. o 1208 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega ugandisse Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süütati põlema Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vastulöögi latgalite maile. · Sellega algas eestlaste jaoks muistne vabadusvõitlus. VÕNNU PIIRAMINE 1210 AASTAL · Toimus järjekordne eestlaste vasturetk · Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Siim Kingu 9
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasid ja teisi ametimehi. Sissetung Eestisse. 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kroonikas põhjendatakse seda ühe ammuse vahejuhtumiga. Ugalased olevat veel enne Riia linna asutamist tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele ja võtnud neilt kaubad ära. Nüüd nõuti röövitu tagasimaksmist. Kroonika põhjal polevat mitmed läbirääkimised tulemusi andnud ja lõpuks lahkunud saadikud ,,üksteist vastastikku üliteravate odadega ähvardades". 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi
Lembitu Luhavere (ehk Leola) linnuse alla, linnus vallutatakse, lembitu vangistatakse aga vabastatakse poegade vastu(pojad koolitati preestriteks). Luhavere rahvas ristiti. Aprill- Mai, suurejoonelisemaid ettevõtmisi eestlaste poolt- kolme maleva manööver: eesmärk hävitada sakslaste koloonia Liivimaal. Plaan: saarlased tulevad laevadega Taugava jõe suudmesse ja sulevad ligipääsu Riia linnale. Teine malev e läänlased ründavad samal ajal Kaupo Toreida linnust. Kolmas rühm sakalased ja ugalased takistavad maapoolt lätlasi Riiale appi minemast. Edu ei saavutatud, tuli abivägesid. Juuni- Ootamatu võimalus hävitada osa sakslaste sõjalaevu. Suvi- Eestlaste jõud olid nõrgestatud ja ugandi maa ning sakala maa pidid vastu võtma ristiusu. Samal ajal korraldasd pihkva ja novgorodi vürstid rüüsteretke Ugandisse, mis näitas et ka venelased olid huvitatud Lõuna-Eesti ristimisest. 1217.a- Veebruar, Märts-mõõgavenndad korraldavad eduka rüüsteretke Pihkvamaale.
end samuti ristida. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, sest nood olevat röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latglitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal korraldasid sakslased Ugandisse esimese röövretke. Muistne vabadusvõitlus oli alanud. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni
Mindi siis 10000 mehega Tallinna alla , see oli võõrvõimu tähtsaim keskus . Lepiti koostöö Rootsiga , rootslased lubasid appi tulla , kuna nad olid Taanlastega vaenujalal . Ülestõus puhkes ka Läänemaal , kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla- Ristisõda Eestis Ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda aastal 1208. Nad rüüstasid seal mitu päeva , süütasid Otepää linnuse ja siis taganesid lõuna poole . Veel samal aastal tegid Ugalased liidus sakslastega vasturetke Sakalasse . Eestlased piirasid Võnnu linnust lätlaste asualal aastal 1210 . See oli Ugandi maakonna laastamise eest vastuseks . Kuna abi oli tulemas ,hakkasid eestlased põgenema .Sakslased hakkasid piirajaid jälitama , lootuses neid karistada. Metsas Ümera jõe ääres , pidasid eestlased ootamatult kinni sakslased , liivlased ja latgalid . Tänu sellele ootamatule rünnakule , saatis eestlasi edu .See võit andis neile jõudu ja julgust .Üle
Albert oli Bremeni toomhärra, kes pühitseti peale Bertholdi Liivimaa piiskopiks. Temast sai üks peamisi vallutussõdade juhte ja organiseerijaid. Rajas 1201. aastal Riia linna ja 1202. aastal Mõõgavendade ordu. · I PERIOOD (1208 1212) Sissetung Eestisse 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süüdati põlema. Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vasturetke latgalite maale. Nii algas eestlaste muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. aastal toimus järjekordne eestlastevasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust (tänapäeva Csis), millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsna agaralt ja edukalt. Tehti katset linnust suurte puuvirnadega põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn.
1202 Asustati Kristuse Sõjateenistuse Ristisõdijate sõjaline jõud on kogu aeg koha peal. Vendade ordu Teravnesid suhted piiskopi ja ordurajajate vahel. Ristisõdade põhjused · Usu levitamine · Maa, mida sooviti saada · Turvalisem kaubatee Venemaale MUISTNE VABADUSVÕITLUS Eestlased ida-slaavlased(olid mõlema poole peal) rootslased,taanlased,sakslased, liivlased Abi eest anti hõbedat. 1217 Otepää sakslased ja ugalased sees, neid piirasid idaslaavlased. Sakslaste retked algasid 1208. Eestisse. Kõigepealt tabasid nad Sakalat ja Ugandit, sest pärast liivlaste ja latgalite alade vallutamist, jäid sakslased elama. Ja Riia linn saigi nende tugipunktist ja lõunast alustati pealetungi Ugandile ja Sakalale. 1200-1207 vallutati latgaleid ja toimus ristiusustamine ja maade läänistamine. Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219
pidevalt ümber kogede ja haavasid paljusid odade ja nooltega, kuid vallutada laevu ei suutnud. Alles 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda. Ugandi ja Sakala alistuvad 1215 suvel tegid sakslased ja latgalid mitmeid laastavad rüüsteretki Ugandisse. Ugandi saadikud läkitati Riiga rahu paluma. Läbirääkimistel nõustuti ristimisega. Ugandi ristimine tekitas pahameelt Pihkvas. Vürst Vladimir tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastega sakslastega kindlustama Otepää linnust. 1217 a kolmekuningapäevalö tehti juba ühine sõjakäik Venemaale . Tasuretkelt pöörduti vangide, kariloomade, hobuste ja muu röövsaagiga. Võit Otepää all Pihkva ja Novgorod hakkasid tunnetama sakslastest lähtuvat ohtu. Astuti koos eestlastega ühiselt sakslaste vastu. Liidusuhted sõlmiti esmajoontes saarlastega. 1217. a veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased,
lisajõe Ümera juures metsas, kus seadsid end võitlusvalmis. Sakslastele jäi aga mulje, et eestlased põgenevad, ning sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi ruttas eestlastele järele. Nii jooksid nad otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning eestlased ründasid neid ootamatult kõikidest külgedest. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Ümera lahingust tagasi tulnud ugalased ja sakalased levitasid juttu võidukast lahingust üle kogu Eesti ja kutsusid kõiki üles ühisele tegevusele vallutajate vastu. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Eesti kirjanduses kajastab Ümera lahingu sündmusi Mait Metsanurga romaan "Ümera jõel". Madisepäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas.
ajalooteadusele? Ümera lahing 1210 Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmsid aga liidu venelastega ning üeagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Peale 20 päeva kestnud piiramist olid linnust kaitsnud saklasased ja ugalased sunnitud alla andma ning sakslased kohustusid Eestist lahkuma. Peale Otepää all saavutatud võitu plaaniti minna Riiat ründama. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest
Atlas: lk 7-10. Teemad Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208-1217): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik); sissetung Eestisse; 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Sakslaste ettekääne oli, et Ugandi oli neile võlgu. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnust, mis oli ordu tugipunkt. 1210- Ümera lahing. Suhted idanaabritega pingestusid, kes korraldasid samuti Eestisse sõjaretki. Kõik olid lõpuks kurnatud ja puhkes veel katk, sõlmiti 1212 a kolmeks aastaks vaherahu. 1215 algas võitlus uue hooga. Aasta pärast olid sunnitud ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristiusu vastu võtma. 1217- Madisepäeva lahing. Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus. Ümera lahingu võitmisega suurenes eestlaste eneseusk, ning nad piirasid
Ugalased ühinesid 1208. aasta teisel poolel sakalastega ja sooritasid vasturetke Beverini linnuse alla ning latgalid omakorda tungisid Sakalasse. 1208-1209 - Sõlmiti üheks aastaks vaherahu, et vältida sõjategevuse laienemist. Kui mõõgavennad uuesti Ugandisse tungisid, sõlmisid piiskopi liivlased ja latgalid eestlastega uue rahu, aga mõõgavendade meister Berthhold ei ühinenud ja nii sõda jätkus. Ümera lahing: Kättemaksuks Otepää rüüstamise eest piirasid ugalased Võnnu linnust, kuid kuuldes riialaste ja Kaupo sõjasalkade saabumisest, taandusid eestlased peitu ja õigel hetkel piirasid ümber saabunud abiväed. Saadi 100 vangi. 1210. aastal ugalased saavutasid vaenlaste üle võidu, langenute hulgas oli Kaupo poeg Berthold ja Kaupo hõimlane Wane. Ugalased saatsid saadikud kõikidesse Eesti provintsidesse, et ühineda ühisvaenlase vastu. Omakorda 1210. aastal
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
suurendada enda prestiizi (aga ka patulunastust) 4) Vene Vürstiriigid (Pihkva, Novgorod) tahtsid territooriume ja õigeusu levitamist Sissetung Eestisse (algas 1208, rünnakut alustasid saklased) Esimesena rünnati Ugandi maakonda (sakslased, liivlased, latgalid). Alguses toimusid vastastikused rüüsteretked ning sakslased lähtusid divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttest. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnuse, mis oli Mõõgavendade ordu tugipunkt. Seal edu ei saavutatud, kuid lahkudes toimus Ümera lahing (1210), mille eestlased võitsid. Kuulus on ka Madisepäeva lahing, mis toimus 1217. a septembris. Peaorganisaatoriks oli Sakala vanem Lembitu, kes kogus kokku 6000 meest. Sakslastel oli 3000 sõjameest. Lahing oli raske ning Lembitu langes (positiivseks võib lugeda seda, et seal hukkus ka liivlaste Kaupo) ja eestlased kaotasid.
saarte alistamiseni.Koosneb 4 raamatust.Kroonika on jutustus liivlaste,latgalite ja eestlaste vägivaldsest kristianiseerimisest.On tedenstlik ja subjektiivne Muistse vabadussõja käik kuni 1222.aastani 1208.aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. 1210.aastal võitsid eestlased Ümera lahingu 1212.sõlmiti vaherahu 1215.alustati uuesti 1217.aastal korraldasi ugalased koos sakslastega juba ühgise sõjakäigu Venemaale Toimus Madisepäeva lahing,eestlaste kaotus 1219.Valdemar rajab kindluseid 1220.haaras rootsi Eestist oma osa 1222.eestlased tõukasid taanlased saaremaalt minema PILET 18 1.Rooma kultuuri tähtsus Ehituskunst. Rooma kui antiikaja suurlinn. Rooma õigus. Ladina keel ja tähestik. Ristiusu teke, levik ja tõus riigiusuks. 1.Rooma ehituskunst Rooma tsivilisatsioon saavutas kõrge tehnoloogilise taseme
Ümera piirkonna latgalid. Edasi suunati pealöök eestlaste vastu! · 1208. aastaks jõudsid ristisõdija Eesti, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonna. 1210.a.Ümera lahingu võitsid eestlased. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, kui puhkes katk ning 1212.aasta sõlmti Toreida vaherahu, kolmeks aastaks. 7. VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 1220 · 1215.aasta algas võitlus uue hooga, sakslased sundisid ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristimise vastu võtma. · 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma. · 1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe. Sakslased üritasid anda ennetavat lööki ja tungisid kiiresti Sakalasse. 21
Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mistislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu oma vägedega ja rüüstas Pihkvat. Varbola aitamiseks poleks piisavat suurt väge kokku saanud. Öeldakse, et eestlased halvad diplomaadid, tegelikult kavalad ka? 1216 saarlased Polotski kuninga juures, kokkulepe ühiselt Riiat piirama minna. Kui Polotski vürst istb laevale, et sõtta minna, siis ootamatult sureb. On see mõrv? Pole kirjalikke andmeid. Vahepeal ugalased ränga hoobi osaliseks, neid rüüstatakse pidevalt. Ka Pihkva uus vürst seal rüüstamamas. Pidi ühe endale liitlaseks valima, sakslastega koos Otepääl ülesehitama. 1217 algul venelastele kätte maksma, see venelasi ärritas tõsiselt. 1217 veebruaris 20 000 venelasi ja teiste maakondade eestlasi Otepääd rüüstamas. Nüüd osadel eestlastel venelastega liit. 1217 Otepää piiramine suur sündmus, Riiast tulev abivägi ei ole suuremaks abiks, linnus puupüsti inimesi täis. Tuleb
ebaõnnestus, sest osalenud jõududest jäi väheseks juunis 1219 oli merelahing Uues sadamas 1215. a suvel võtsid rüüsteretkedest laostatud Ugandi ja Sakala ristiusu vastu ja sakslased asusid Otepääle Ugandi ja Sakala ristimine polnud täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda Ugandi ristimine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimir tegi 1216. a sügisel rüüsteretke Ugandisse, seejärel asusid ugalased koos sakslastega kindlustama Otepää linnust; 1217. a kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti ühine sõjaretk Venemaale nüüd hakkasid Pihkva ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu ja otsustati koos eestlastega neile vastu hakata; liidusuhted sõlmiti kõigepealt saarlastega (saarlased olid juba 1216. a Polotski vürstiriigiga Riia vastu ühisaktsiooni planeerinud); järgnes 1217. a Otepää piiramine venelaste,
sõjaretk Sakalasse, eestlaste tähtsaima vanema Lembitu linnuse Leole (tänapäeval Lõhavere) alla. Lembitu jt vanemad ristiti ja vangistati, hiljem vahetati poegade vastu välja. Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine. Hästi läbimõeldud ürituse nurjas uute ristisõdijate laevade ootamatu saabumine. 1215.a suve jooksul rüüstasid sakslased mitmel korral Ugandi maakonda ning sundisid lõpuks ugalased alistuma. Ärahirmutatud sakala elanikud olid samuti nõus rahu sõlmima. See tekitas omakorda ärevust venelastes, kes ei soovinud enda kõrval näha tugevaid ristirüütleid. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma. 1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
