keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles · "Karl XI nägemus". Tõlkinud Karl Reitav sarjas Hirmu ja õuduse jutud, nr 7, Tartu 1917 · "Tamango" (novellid "Tamango", "Mateo Falcone", "Dzumaan", "Hispaania nõiamoorid"). Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929 · "Lokis: Leedu legend". Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G. Naelapea, Tartu 1931 (ilmunud ka raamatus "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu 1931) · "Carmen" (novell). Tõlkinud Jolanda Kull, kommenteerinud Ott Ojamaa. Sari Klassikalised lood, ER, Tallinn 1974 · "Colomba. Carmen"
Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Teise maailmasõja lõppu naasis ta Norrasse 5 Looming Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani 10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik
Aastal 1925 abiellus Vera Slonimiga Aastal 1934 sündis neil laps Dmitri Aastal 1940 kolis perekond elama USA-sse Vladimir töötas vabatahtlikuna Ameerika loodusmuuseumis 1947-1948 andis USA-s vene keele ning kirjanduse loenguid, mis olid väga populaarsed Aastal 1953 lõpetas Vladimir raamatu Lolita, mis osutus väga edukaks 1961 kolis abikaasaga Montreux paleesse Šveitsis Suri 2. juulil bronhiiti Tõlgitud looming "Lolita" 1990 – Tõlkinud Hans Luik "Lužini kaitse“ 1990 – Tõlkinud Mare Mauer "Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika“ 2002 – Tõlkinud Rein Saluri Lolita Avaldati 1955. aastal Pariisis Aastal 1958 avaldati New Yorgis Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka Romaan on minategelase vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus
talle alati algkujul kättesaadavad. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole.[1] 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala "Noor-Eesti" III album, 1910 "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper Looming 1924, nr 7, lk 481482 "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. EKSi Koolikirjanduse- toimkond, Tartu 1924, 98 lk "Jumalik komöödia. Põrgu". Kolmas laul. Tõlkinud Johannes Semper Looming 1939, nr 9, lk 975978 Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33
maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus", 1333), milles on esitatud mitme antiikse tegelase elulood (Makedoonia Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt.), jäi lõpetamata. Autori ajalookäsitus on uueaegne, renessanslik ning selles leidub vormimänglust ja osavat sõnanikerdust. Eesti keeles on Petrarca luulenäiteid ,,Renessansi kirjanduse antoloogias" (1984). Teosed eesti keeles: * "Secretum" (pihtimuslik filosoofiline traktaat). Tõlkinud ja eessõna: Ülar Ploom * Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost. Tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee * "Järeltulijatele" (memuaarid). Tõlkinud Heigo Sooman Luuletusi: * "Kevade tagasitulek". Tõlkinud Villem Ridala * "Kantsoon" (Le Rime, CCCXXIII). Tõlkinud Ain * 6 sonetti, madrigal ja kantsoon, tõlkinud Ain Kaalep * 3 sonetti ja "Surma triumf" (katkend). Tõlkinud ja saatesõna: Rein Raud
määras talle 40,000 naelase karistuse.Tema seaduskuulelikust ellusuhtumisest ja puritaanlikust uskumusest polnud enam mingit kasu ja ta oli langenud häbisse.Pärast seda kui kuningas James I oli ta päästnud teatud sorti häbst ,pühendus Bacon õppimisele ja kirjutamisele. Bacon suri 1626 aata aprillis suri ta loomulikku surma Looming Teosed eesti keeles Renessansi kirjanduse antoloogia, ER, Tallinn 1984, lk 474482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tõlkinud Villem Alttoa, ning lühiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691692 Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid"
teada alles palju hiljem. 1945. aastal võis Sigrid lõpuks ometi tagasi Norrasse sõita. Ent ta tundis, et jõud ja ka loomejõud ütleb üles. 1948. aastal, kuuekümne kuue aastasena, heitis ta haigevoodisse, ja järgmisel aastal suri Sigrid Undset Lillehammeri kloostrihaiglas. Surres oli ta üksinda. Oli kevad ja läbi lahtise toaakna nägi ta veel õitsvaid viljapuid ja lumiseid mägesid, mida ta oli alati nii väga armastanud. Teosed eesti keeles · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari
kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala. "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper. "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud Aleksander Kurtna, Harald Rajamets. Jumalik komöödia Dante Alighieri poeem samanimelise tegelase seiklustest. Poeem ilmus kahes osas esimene ilmus aastal 1304, teine 1321. Teda peetakse niihästi vormiuudsuse kui ka
"Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944). Tema teiste raamatute hulka kuuluvad mõtiskluste kogu "Liivade tarkus" (avaldatud postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Teosed eesti keeles: "Inimeste maa". Tõlkinud Maria Hange, "Väike prints". Tõlkinud Ott Ojamaa. "Öine lend" Tõlkinud Eha Vasara "Lahingulendur" Tõlkinud Eha Vasara "Sõnad kui taevatähed" Tõlkinud Liina Ootsing. "Tsitadell". Tõlkinud ja eessõna: Laine Hone. "Lõuna postilennuk. Tõlkinud Merike Riives ja Maria Hange. Pildid 6 Antoine de Saint-Exupéry
· Timm Thaler oder Das verkaufte Lachen (1962) · Die Glücklichen Inseln hinter dem Winde · Nele oder Das Wunderkind (1986) Täis nimi on James Jacob Hinrich Krüss Eesti keeles ilmunud teosed · "Timm Thaler, ehk, Müüdud naer" (tõlkinud Linda Ariva; illustreerinud Marju Mutsu, ER, Tallinn 1970; 2. trükk: kujundanud Tarmo Puudist,Tänapäev, Tallinn 2001) · "Minu vaarisa ja mina, ehk, Suur ja väike Boy" (tõlkinud Linda Ariva; luuletused tõlkinud Harald Rajamets; illustreerinud E. Binder, ER1979) · "Timm Thaleri nukuteater, ehk, Müüdud inimarmastus" (tõlkinud Eve Sooneste, illustreerinud Sybille Hein. Tänapäev 2004) · "Majakas Vähimadalal" (tõlkinud Eve Sooneste; järelsõna: Renate Raecke; Jutta Baueri pildid, Tänapäev 2005) Looming Eesti teatrilaval · "Timm Thaler ehk Müüdud naer". Seiklus 2 osas. Dramatiseeris Peeter Tammearu, lavastas Andres Noormets, esietendus Ugalas 25
juhiti tähelepanu kirjaniku elutingimustele, tema karakterile ja meeleolule." (Ihonen 1996: 21) Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Kirjandusteaduse allharudena võib nimetada ka a) bibliograafiat; b) tekstoloogiat; c) editeerimine; d) stilistikat; e) jne. Kirjandus Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks: Mis on kirjandusteadus?
Ent juba siis moodustasid lõviosa tema mänguasjadest väikesed puust relvad. Last õpetati juba varakult tundma relvade käsitlemist, karastama oma keha, lapsel lasti palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja neid ka armastama. Keelatud oli lapse hellitamine ning 1 Tilk, Maria. Kasvatus eri kultuurides II. AS Trükk. Tallinn 2004, lk. 160. 2 Duby, Georges. Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel. Peatoimetaja Henno Rajandi. Tõlkinud Lore Listra. Varrak. Tallinn 1997, lk. 40-41. 3 Tilk 2004, lk. 163-164. 4 sageli seati laps olukorda, millest pääsemine nõudis julgust ja osavust. Vanemad jutustasid lapsele kangelastest ja rüütlitest, kes pidid poisile eeskujuks olema. Juba maast madalast peale sisendati lapsele rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikuse põhimõtteid, millel
6.saj. Bodhidharma Sukhavativyuha – Õnneliku Maa suutra Guan Yin - Chan-budism Riigiusund - 6.-7.saj. Tangi dünastia ajal Jaapan Šintoism (shinto – jumalate tee) Kami - jumalus Peajumalus - päikesejumalanna Amaterasu Tähtsaim kultuspaik - Ise pühamu Zen-budism Munk Eisai Koan – lühike ootamatu lõpuga lugu, mis viib kirgastumisele Soovituskirjandust. Hiina mõttevaramu: Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Keskmine tavaline. Suur õpetus. Klassikalisest hiina k. tõlkinud Linnart Mäll. Tartu, Lux Orientis, 2009. Laozi. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Klassikalisest hiina k. tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 1979, nr 27. Lowenstein, Tom. Buddha tee. Tallinn, Ilo, 2001 (lk 78-147 – Hiina, Jaapan, Tiibet). Mõtluse liha ja kondid. 101 mõtluse lugu. Tallinn, Buddhakirjastus.
1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust. Luule on kõlarikas ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni. 5) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut “Tuul käib tantsimas sarapuusaludes” arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde.
8.Mitmenda klassi õpilased on tegelasteks raamatus ,,Tõmba uttu!"? Raamatus ,,Tõmba uttu" on tegelasteks 8.b klassi õpilased kes käivad Valberga koolis. 9.Millises linnas toimub raamatu ,,Kuues sõrm" tegevus ja kes on peategelane? Raamatu ,,Kuues sõrm" tegevus toimub Tartus. Raamatu ,,Kuues sõrm" peategelane on Karina. 10.Millises raamatus on tema maalid koos tekstiga? Tema maalid ja tekst on raamatus ,,Elu täis üllatusi" 11.Nimeta 2 tuntut kirjanikku kelle teoseid on ta tõlkinud. Ta on tõlkinud Astrid Lindgreni ja Kerstin Thorvalli teoseid. http://et.wikipedia.org/wiki/Helga_N%C3%B5u http://kirjanik-helga.weebly.com/ TANEL SIMMUL
seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. · "Fanatism" raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137150 · "Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979 · "Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986 · "Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi.
• Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Tantsijad
Salman Rushdie Alguseks Ahmed Salman Rushdie (sündinud 19. juunil 1947 Bombays) on india päritolu Briti kirjanik. Moslemite perest Elulugu Kui ta sai 14-ne aastaseks läks ta inglis maale õppida. Seal ta õpis Inglise ajaloot Samuti töötas taetris ja pärast ajakirjanikuna Ja aastal 1964 sai ta Briti kodakonsuse Konfliktid Aastal 1988 ilmus välja romaan „Saatanlikud värsid“ mis põhjustas vägivaldseid meeleavaldusi. Iraani ajatolla Khomeynī mõistis ta surmaks. See pani lõppu Suurbritania ja Iraani vaheliste diplomaatiliste suhtudele. Salmani eest lubati kaks tuhat miljonit dollarit Kirjanik varjas end Mohamaad Khatami (1998) perioodis oli tema poolt öledud, et ta ei kavatse tappa Salmani ja kolme aasta pärast ütles Khatami, et see teema peab olema unustatud. Aga 2003. aastal Iraani organisastioon “Revolutsiooni gvardia” kuulutasid seda, et Salman peab ikka surema. Saatanlikud värsid Saatanlikud Salman Rudsh...
Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag?Usin nimi? Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Hilisem looming Viimased paarkümmend aastat viljeles häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) I.Laaban tõlkijana On tõlkinud prantsuse keelest rootsi keelde valimiku "19 franska poeter". Tõlkinud ka eesti luuleloomingut rootsi (A.Alliksaar, B.Alver, J.Kaplinski, V.Luik, P-E.Rummo jt) ja saksa keelde (J.liiv, G.suits, J.Oks, M.Under, H.Visnapuu) Värsse luuletusest "Mikrokosmos" Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes
riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. Teosed · "Nimetu saar" (näidend, 1966)
psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja giidina. 1974 a. Raplas kutseline kirjanik. 1989 a. Rapla maakohtu tõlk. Ühingud: ELKNÜ (1962 a.); KL (1972 a.); Eesti Muinsuskaitse Selts (1972 a.); Eesti Akadeemiline Orientaalseltsi ja Türgi Kultuurselts (1988 a.); tegutseb aktiivselt Tartu Noorte Autorite Koondises. Looming: Ly Seppel on kirjutanud luulet, lasteproosat ja tõlkinud palju teoseid. Seppel on kirjutanud ka publitsistikat ja kriitikat, avaldanud ajakirjanduses reisimärkmeid ning kultuurielu sõnumeid, võtnud sõna tõlke-, luule- ja lastekirjandusteoste kohta. Luulekogud: 1964 a. Imus tema esimene raamat “Igal hommikul avan peo,” sisaldab nooruslikku elamus- ja mõtteluulet, mis näitab autori loodustundlikku pilku, lähisuhet vanade traditsioonidega ning avatust laia maailma probleemidele. 1973 a. "Ma kardan ja armastan" 1974 a
öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett, mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid pöörleb ümberringi... kuid mina valvel: erk ent liikumatu, palg kummargile kohal hapra rinna ning kuulatan, meel unund lumesattu, ta hingamist... täht jäänud sinna, ööst muutma sügavaks mu hinge hurma. Ah valvata - või maitsta õilsat surma. Tõlkinud Indrek Hirv Nuusktubakas ja vein ja kaunis naine - neid, issand, anna meil, et poleks kaine. Kui terved rahvad tõusvad üles hauast, siis minagi ehk kerkin kõrtsilauast, et oma kolmikainsusele anduda - ja ikka üksnes sellele, võin vanduda! Tõlkinud Indrek Hirv Huvitavat 2005.aasta BBC rahvaküsitlus näitas, et kaks Keatsi luuletust- "Ood ööbikule" ja "Sügisele" olid inglaste 10 esimese lemmikluuletuse seas. Tsitaate
Elo Viiding on sündinud 20.märtsil 1974. Ta sündis poeedi ja näitleja Juhan Viidingu tütrena. Elo emaks on muusikaõpetaja Riina Viiding. Vanaisa Paul oli tal samuti luuletaja, vanaema Linda oli kirjanik ja tõlkija. Oma haridusteed alustas Elo Tallinna Muusikakeskoolist, sealt läks edasi Geog Otsa nimelisse muusikakooli, õppimaviiuli eriala. 1992 aastal astus Elo Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Luuletaja on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Elo Viiding on tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste, samuti on tõlkinud luulet soome ja inglise keelest. Ta on avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Elo on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Elo Viidingu looming- Elo Viiding alustas luuletajana 1987. aastal Elo Vee nime all, vältimaks võrdlust klassikust isaga. Tema esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on tal
/1,lk298-301/ Kolumbus suri 20.mail 1506, ise teadmata, et oli avastanud uue maailmajao- Ameerika. /2,lk 17/ Sain teada, et kuigi Kolumbus on ajalukku läinud, kui Ameerika avastajana, siiski viissada aastat enne Kolumbust olid Põhja- Ameerikas käinud ka viikingid, kelle käigust saadi teada muistsete haudade lahtikaevamisena Põhja- Atlandi Ameerika rannikul. /3/ Kasutatud kirjandus: 1. Man J., Maade avastused. Belitha Press Limited ja Gareth Stevens, Inc. 1990. Inglise keelest tõlkinud Soontak J., tõlge eesti keelde, ,,Koolibri", 1995 61 lk. 2. Sahharov, S. Meritsi ümber Maa. ,,Detskaja Literatura", Moskva 1972. Vene keelest tõlkinud Kreem E.,Jankovski L., tõlge eesti keelde, ,,Valgus 1982 408 lk. 3. Eesti Entsüklopeedia, MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph (22.05.16)
sajandist. Peamiselt on need usutekstid, kirja pandud sakslastest pastorite poolt. Esialgselt kujunes kirjakeel välja kahes variandis. Üldjuhul on eestikeelset kirjavara sellest ajast säilinud väga vähe, kuna need hävitati kas kohe pärast ilmumist või sõdade ning katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu. Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on pärit aastast 1535. Selle on kirjutanud tõenäoliselt Simon Wanradt ja tõlkinud Johann Koell. Tegemist on katekismusega, millest on säilinud vaid 11 lehekülge, mis leiti 1929. aastal. Kirjutatud on see alamsaksa keeles ning eestikeelsest osast võib leida ääremärkuseid, mis on korrektuur või hiljem lisatud sobivamad keelendid. 17. sajand oli eesti kirjakeele jaoks murranguline: pandi kindel alus kirikukeelele ja ilmusid esimesed eesti keele grammatikakogud. Töötati välja Eesti esimene ühtlustatud kirjaviis, mida hakati nimetama vanaks kirjaviisiks
esitamiseks, kasutades suurt repertuaari vormindatud fraasidest ning enam-vähem stereotüüpsetest stseenidest. See annab samuti kinnitust väitele, et varasemalt anti neid edasi suuliselt, nagu tol ajal kombeks. Homerose luule pole monotoonne või piiratud, seda ei keele ega tegevuse puhul. Vastupidiselt on tema luuletused jätnud hoopis ammendamatu ohtruse mulje. Teose esimese osa, ehk esimesest kuni kaheteistkümnenda lauluni, on kreeka keelest eesti keelde tõlkinud Anna Öpik. Kogu eepose on kreeka keelest tõlkinud ning järelsõna lisanud August Annist, seda kahes jaos ning Eesti Riikliku Kirjastuse läbi. Lisaks sellele on Ervin Roos koostanud teosest sisulise, kunstikriitilise ja tekkeloomulise analüüsi. „Odüsseia“ põhjal luuakse tänapäevalgi erinevaid filme, lühijutte, poeeme, muinasjutte, näidendeid jne. See on teos, mis vaatamata uutele ning värsketele lugudele ei ole siiani unustustehõlma vajunud
Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 31
Jälestus, mis peaks teda sundima kättemaksule, asendub niisiis tema sees etteheidetega iseendale, südametunnistuse piinadega, mis heidavad talle et tema, sõna-sõnalt võttes, ei ole ise parem kui see patune, keda tuleks karistada" (Freud. Unenägude tõlgendamine) Kirjandus Eagleton, Terry: Einführung in die Literaturtheorie: Realien zur Literatur. Metzler 1996. Eagleton, Terry: Literary Theory: An Introduction. Blackwell 2005. Freud, Sigmund: Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev 2008. Freud, Sigmund: Unenägude tõlgendamine. Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas. Tänapäev, Tallinn, 2007. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde. Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel,
Viiekordse Governor General’i auhinna võitjana on teda pärjatud ka Gilleri auhinnaga, Bookeri ja the Prix Médicis étranger auhinnaga ning ta on ka Order of Canada ohvitser. See teeb temast ühe Kanada enim tunnustatuma autori. Ondaatje ilukirjandus on suuresti kaasa aidanud tema siseriiklikule ning rahvusvahelisele tuntusele. Eesti keelne looming: 1997 Inglise patsient. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat. Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Karin Suursalu. 2006 Inglise patsient. Tallinn: Eesti Päevaleht. Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Kätlin Kaldmaa. 2007 Anili vaim. Tallinn: kirjastus Tänapäev. (Originaalis Anil's Ghost, 2000); tõlkinud Ehte Puhang. 2008 Divisadero. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat, sarjas Nüüdisromaan. (Originaalis Divisadero, 2007); tõlkinud Urve Hanko 2. Annotatsioon
Üitsainus Mulgimaa : Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne 5) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestasin liitotsingusse asukohaks TLÜAR teaadusraamatukogu, sõnaks arheoloogia ning ilmumise aastaks 2001. Keeleks eesti keel. Sain 5 vastet. Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud. Saksa keelest tõlkinud Sisask, A. Tallinn: Olion. Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Võtsin liitotsingu ning autoriks panin Eesti Maaturism, väljaande laadiks ajakiri, ajaleht ja
jõudnud viimasesse staadiumi. Nietzsche suri Weimaris. Teosed Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie),1872(eesti keeles2009, tõlkinudAnne Lill) "Ajakohatud vaatlused",1876 "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches),1878 "Koidupuna" (Die Morgenröte),1881 "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft),1882 "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra),1883-1885;1892 (eesti keeles 1932, 1993 ja 2006, tõlkinud Juhan Palla, järelsõna Johannes Semper) "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse),1886 "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral),1887 "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 "Antikristus" (Der Antichrist),1895(eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane", tõlk. U.L, 2002 pealkirjaga "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, 2007 "Antikristus", tõlk
Katrin Reimus Katrin Reimus on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Varem on temalt ilmunud noortejutustus "Eislet pole olemas" ning ta on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud". Raamatut "Haldjatants" tunnustati aastal 2003 noorsookirjanduse võistlusel. Internetikommentaarid näitavad, et Katrin Reimuse romaanid lähevad teismelistele vägagi korda ja neid ei leia naljalt raamatukogu riiulist. Reimuse raamatud on tõelähedased ja ausad, ning jutustavad elust läbi noorte pilgu.
Komi keel Timofei Rudenko 9b Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan. Aastatel 13721375 on Stefan koostanud 24 tähega komi tähestiku anburi ja selle alusel tõlkinud komi keelde usutekste
Ta oli 73, kui ta süda üles ütles. Emma oli artriidi tõttu jäänud ratastooli. Talveks kolis ta Cambridge'i, kus töötasid Darwinite kolm poega. Suvekuudeks tulid Emma, lapsed ja lapselapsed Down House'i. 1896. aasta sügisel, kui Emma valmistus talvekorterisse sõitma, saabus vaikselt tema lahkumistund. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Teosed eesti keeles "Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"". Tõlkinud Jaan Port, eessõna Arkaadi Uibo. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 528 lk. "Mälupildid: minu teadvuse ja iseloomu arenemisest". Tõlkinud ja kommenteerinud Mait Ando Raun. MR Piller, Tallinn 2005, 120 lk. "Autobiograafia". Tõlkinud ja eessõna: Mart Niklus; teine eessõna: Ivar Puura. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu, 2006, 256 lk. Allikad: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://ww.darwin.kongress.ee
"Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7 68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv,
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/10544_46.HTM (15.11.07) Seksuaalselt avameelset materjali leiab kaupluste ajakirjariiulitel, videolaenutustes, seksitelefoniliinidel, täiskasvanute teatetahvlitele ja internetis. Selle kättesaadavus võrgus, eriti arvutite ja modemitega varustatud teismelistele, on interneti vaieldumaid omadusi ning peamisi põhjusi, miks võrgu sisu on püütud piirata ja reguleerida. (Wallace, P., 2002. Internetipsühholoogia. Rollid elus ja internetis. Tõlkinud: Tallinn: Valgus.lk.205) Pole vist lihtsamat paika suhete alustamiseks kui Internet. Samal põhjusel pole arvatavasti soodamat kohta armuloo arendamiseks. David Greenfield:"Enamik inimesi, kellega ma olen tutvunud oma praktikas seoses interneti kuritarvitamisega, on olnud seotud kas küberseksi, küberarmulugude või reaalaja armulugudega, mis algasid internetis. Tundub, et kombinatsioon avameelsusest, anonüümsusest ja kergest flirdist tekitab paljudele
Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955. aastal taastati Tuglase kodanikuõigused. Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule. Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Ahjas on rajatud ka tema muuseum ja Tallinnas on temanimeline kirjanduskeskus Nõmmel. 1971. aastast antakse välja Tuglase nimelist novellipreemiat. 2. Looming Friedebert Tuglas oli oma elu jooksul kirjandusega tihedalt seotud. Ta on kirjutanud proosat, tõlkinud tekste, uurinud keelt ja kritiseerinud teisi. Esimene lastejutt oli 1901.aastal ilmunud „Siil“ ja esimese raamatuna ilmus novell „Hingemaa“. 2.1 Proosa 5 Tuglas on eelkõige tuntud novellikirjanik. Teda võib pidada Eesti uusromantilise novellisüsteemi loojana. Päris tihti räägitakse nendes novellides armastusest. Novellides „Suveöö armastus“ ja
Öövahtkond Autor: Terry Pratchett Kunstnik (Zeichner): Hillar Mets Ilmumisaasta Eestis (Jahr): 2008 (Varrak) Eesti keelde tõlkinud: Allan Eichenbaum Autoriõigused (Eestis): 2008 Sam Vimes püüab vahistada psühhopaadist mõrtsukat, kuid satub hoopis äikesest tingitud ajanihke tõttu omaenda noorusaja AnkhMorporkisse. See on linn, mida valitseb patriits ja kus võimutsevad õelad eriteenistuse töötajad. Samil tuleb kanda hoolt selle eest, et tema noorem mina ellu jääks ning kehastada seersant Keeli, kes oli talle nooruses õpetanud suurema osa tarkustest.
3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Luuletused v Eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused v Teostes kokku 1003 laulu v 1860.a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v Tuntumad: "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla" v Neis leidub kõige rohkem Jannsenile iseloomulikke jooni Näidendid v Kuulus laulu ja mänguseltsi "Vanemuine", seetõttu kirjutas ka kolm näidendit: § "Pärmi Jaagu unenägu" § "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" §
Sefiirist loss Autor:Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlin Rauk sündind 31.märts 1982 Eesti kirjanik, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik Kokku 20 raamatut,1ilmumas Tõlkinud 4 raamatut 2009.aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas 2. koha(see raamat) Tegelased InagaKerstin16.a,pikk,julge,sõbralik Jakobblondid juuksed,üsna lühike,kogus marke,arg,tagasihoidlik Kaila tagasihoidlik,töökas Viisik ülbed Andres Jakobi poiss Darja käis koos teistega klubis,töökas Põhisündmused IngaKerstin läheb gümnaasiumi Tutvub uute klassikaaslastega Saab sõbraks Kaila ja Jakobiga Jakob räägib oma saladuse IngaKerstinile Jakob ja ingakerstin hakavad käima homobaaris,hiljem liitub ka Kaila Saavad tuttavaks Andrese ja Darjaga Neid nähakse,järgneb kooli vägivald ja narrimine Andreas visataksse kodust välja Jakob pekstakse surnuks Matused Minu arvamus ...
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant.
Shakespeare'i teised olulised tragöödiad 1. ,,Kuningas Lear" Kuningas Learil on 3 tütart 1 tütar hoolib isast, 2 teesklevad et hoolivad, kuid tegelikult ei hooli Kuningas pärandab o ma varanduse kahele tütrele, kes temast tegelikult ei hooli Kirjutati aastal 1606 Draamateatri etenduses m ängis kuningas Leari Ita Ever Kozintsevi filmis m ängis kuningas Leari Jüri Järvet Või mutee maline Näitab või mu võõrandavat m õju 2. ,,Othello" Klassikaline ar mukadedus Othello tappis o ma naise ja lõpuks ka iseenda Othello oli mustanahaline Kuulsa m ooperina Eesti kuulsai m Oh ello ooperi esitaja oli Ge org Ots 3. ,,Macbeth" Põhitee maks on kätte maks Eestis Jaan Kross ja Üllar Saare mäe Teose on e esti ke elde tõlkinud nii Jaan Kross kui ka Lennart Meri
(Pablo Picasso) on vabaduses ega tarvitse valetada!... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi! Kirjandus · Genrihh Orlov, "Dmitri Sostakovits. Lühike ülevaade elust ja loomingust". Tõlkinud L. Kukk. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 104 lk. · Rein Laul, "Sostakovitsi muusika bolsevistliku ideoloogia ja praktika valguses" (artikkel) TMK 1996, nr. 9 (tõlkinud Margus Pärtlane; artikkel ilmus vene keeles kogumikus . . : 90- , 1996); ka Rein Laulu artiklikogumikus "Sissevaateid muusikasse", Ilmamaa, Tartu 1999, lk. 245263 · Dmitri Sostakovits, "Tunnistus. Dmitri Sostakovitsi mälestused". Kirja pannud
Vastus: TÜR Fonoteek / Veni Domine [Helisalvestis] / Choeur des moines de l'Abbaye de Timadeuc ; dirction: Père Fabien Paris : Studio SM, 1989 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing: autor Betti Alver, pealkiri kooli kirjavara, kirjastus/koht/aasta 1982 Tulemus: Jevgeni Onegin : [värssromaan] / Aleksandr Puškin ; [vene keelest] tõlkinud B. Alver ; 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt.] 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite?
sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
