1. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku, kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena
Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist. Tegelikuks temperatuuriks lugesime kontrolltermopaariga mõõdetud temperatuuri t. Antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300°C on 0,16mV. Kalibreeritava termopaari absoluutse vea leidsime valemiga = t- t1. Ehk: Võrdlustermopaari gr S millivoltmeetri näit 0,705 külmliite 24°C juures. Külmliite temperatuuri alusel saame kõigepealt parandi, mis on 24°C juures 0,137. Selle abil leiame tegeliku termoelektromotoorjõu E= 0,705+0,135= 0,842 mV. Sellele termopingele vastab gradueerimistabeli järgi 126°C. Võrdlustermopaari gr K millivoltmeetri näit 4,316 sama külmliite temperatuuri juures.
Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3 . Kroomi sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Kroom tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust, voolavuspiiri ja kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Kroomi kasutatakse konstruktsiooniterastes 1-2%, tööriistaterastes 12%
Temperatuurid t ja t1 võtsime gradueerimistabelitest E ja E1 põhjal. Absoluutne viga arvutatakse valemist Δt=t-t1. ΔEmV saime valemist ΔEmV=E0-E1. E0 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t gradueerimistabeli kromel- alumel järgi. E1 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t mõõdetuna võrdlustermopaariga. ΔEmV väärtus ei ületa üheski punktis lubatavat viga 0,16mV seega jääb vaadeldava termopaari viga temperatuurivahemikus +30…+150°C, lubatud piiridesse. Graafik 1. Kalibreeritava termopaari termo-EMJ sõltuvus temperatuurist Graafik 2. Kalibreeritava termopaari temperatuuri sõltuvus mõõdetud temperatuurist. 5. Järeldus Katsete tulemusest järeldub, et kalibreeritav termopaar sobib kasutamiseks soojustehnilistes mõõtmistes, kuna arvutustest tulenevalt mahub viga, temperatuurivahemikus +30…+150 °C, lubatud piiridesse.
mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale. Plastmasside mehaanikalised omadused: Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kasutatud kirjandus : Vikipeedia http://et
põhioperatsioonidele. Õgvendada annavad terasest ja värvilistest metallidest ja nende sulamitest leht-, latt- ja varbmaterjali, torusid ning metallist keeviskonstruktsioone. Haprad materjalid (malm, pronks jt.) ei anna õgvendada. Õgvendamist võib teostada kas käsitsi vasara abil, või kasutatakse õgvendusmasinaid. Metalli saab õgvendada nii külmas kui ka kuumas olekus. Terasest toorikuid ja detaile võib õgvendada temperatuurivahemikus 850...11000C. Kõrgemate temperatuurideni kuumutamine võib põhjustada ülekuumenemist, seejärel aga tooriku läbipõlemist, s.o. parandamatut praaki. Latt-, leht- ja varbmaterjali käsitsi õgvendamine. Õgvendamisel tuleb õigesti valida kohad, kuhu suunata löögid. Löögid peavad olema tabavad ja tugevad, vastavalt kõverdumise suurusele, ning pidevalt vähenema, liikudes kõige rohkem kõverdunud kohast vähem kõverdunu poole.
korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab KC, kasutatakse koos Cr-ga, soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabadest terastes 8- 10%. Umbes 10% Ni maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele. 3) Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini.
1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500
töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Maailmas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad. Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas,
Tarbeplastid Polüpropüleen. Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, mida kasutatakse väga palju torustiku kasutamisel , kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. Polüetüleenil on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem. PP on vastupidab õlile ja rasvale . Orienteeritud polüpropüleenil on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Polüpropüleenist valmistavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid , topsid jne. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen Polüstüreenil põhinevaid plaste on mitut liiki. Puhas polüstüreen on täiesti läbipaistev, kõva , kuid rabe ja väikese löögi...
D. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aat 8. Millised väited on õiged? Possible Answers A. Süsiniku sisaldusega üle 0,6 % mittelegeerterasest tooteid, lagunemise martensiidiks B. Astekarastusel kasutatakse kahte erineva jahutusvõimega j Possible Answers C. Vees lahustunud soolad või leelised (NaCl, NaOH) vähend D. Külma vee jahutusvõime on väiksem kui sooja vee jahutus 9. Millises temperatuurivahemikus toimub kõrgnoolutamine? Possible Answers A. 500...650 B. 700...800 C. 300...400 D. 170...250 10. Millised võimalused on antud struktuuriga materjali kõvemak
1. Mittemetallid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit l...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari...
Grete Grauberg ja Kertu Ojamäe HWG September 2010 Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Seente tähtsus inimese elus Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin · PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine) * Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatak...
mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevanduste tasuvus ei õigusta tootmist. Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. DIKTÜONEEMAKILT Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus
2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus.Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust.Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab ferriitstruktuuri teket, tagab korrosioonikindluse (>12% Cr).
10.2012 Keemine ja mullid 1.Keemine Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfäärirõhu langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks
Aine olekud Gaasilise aine omadused on nähtamatu. Tahke aine omadused on jääs. Vedela aine omadused on vesi. Kondenseerumine on gaasi üleminek vedelasse olekusse. Aurustumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse. Tahkumine on vedeliku üleminek tahkesse olekusse. Sulamine on tahke aine üleminek vedelasse olekusse Soojuspaisumine Õhupall talvel väike ja suvel suur. Aine tihedus Valem on = m/ V m= aine mass ja V= ruumala. Tähis . Ühikud 1kg/m3. Vee tihedus on kasvav temperatuurivahemikus 0°C. kuni 4°C. Gaasi rõhk Rõhk on keha pinnaühikule mõjuv jõud. Õhurõhk on rõhk mida avaldab õhk kehale. Rõhk sõltub gaasi temperatuurist. Aatomi ehitus Elektron on + laenguga. Prooton on laenguga. Neutron ei ole laengut. Elektronkate on tuuma ümber liikuvad elektronid. Elektronkiht on elektronkattes paiknevad elektronid. Ioonid Nad tekivad sellepärast, et kõik ainet tahavad viimasele kihile saada 8 neutronit. Keemiline reaktsioon C+O2=CO2 H2+O=H2O 1 moll =624 Elekter
Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Neid saab jaotada: toitumistüübi järgi- autotroofsed ja heterotroofsed; liikumistüübi järgi- viburloomad, ripsloomad, amööbid ja eosloomad. Protiste, millel puuduvad mitokondrid, jagatakse mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks. Enamik neist elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C. Paljud protistid on parasiitse eluviisiga ning võivad muudel elusorganismidel mh. ka inimesel põhjustada mitmeid haigusi. Kasulikke mikroorganismid ehk mittepatogeenseid rakendatakse toiduainete valmistamisel. Pärmiseente kultuure läheb vaja pagari-,veini- ja õlletööstuses, piimhappebaktereid hapupiimatoodete ja juustu valmistamisel ning köögiviljade soolamisel ja hapendamisel. Kasulike mikroobide alla kuuluvad ka sooltes ja mujal
L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500C. · Martensiit (M)- C üleküllastunud tardlahus -rauas. Maksimaalne c-sisaldus on võrdne lähtefaasi- austeniidi C-sisaldusega. 3. Fe-C-sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 2.0 4. Sulami struktuuriskeem Üleeutektoid koostisega Fe-C-sulam C-sisaldusega 2 (0,8C2,14%). Struktuur koosneb perliidist ja sekundaartsementiidist. Sekundaarset tsementiiti leidub
seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Säilitusained Takistab toodete riknemist Ühed suuremad allergiatekitajad. Pleegitusained Desinfitseerivad ja eemaldavad plekke, mõjuvad temperatuurivahemikus 50–80 Optilised kirgastusained Ei tee pesu puhtamaks, kuid lasevad pesul paista kirkamana. Keskmiselt moodustavad 0,1–0,3% pulbri kogusest. Arvatavalt võivad need ained tundlikumatel inimestel põhjustada allergiat. Täiteained Materjali omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine.) Anorgaanilised soolad, mis ei lase
T1 ja T2 on soojendi ja jahuti absoluutsed temperatuurid ülekantavast soojushulgast saab seda rohkem mehaanilist tööd, mida suurem on temperatuuride vahe soojusülekandel Valem näitab, et ülekantavast soojushulgast saab seda rohkem mehaanilist tööd, mida suurem on temperatuuride vahe soojusülekandel Ideaalse soojusmasina tsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protses-sist. Ideaalse soojusmasina kasutegur on suurim antud temperatuurivahemikus töötavate masinate hulgas Sisepõlemismootor Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub,
Mehaanilised segud Ledeburiit, Perliit ja Beiniit: a) Ledeburiit(Le) Eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb ledeburiit A ja T, alla 727 oC F ja T. b) Perliit(P) F ja T eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC c) Beiniit(B) F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC 3. Fe-C sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 0,4% T, oC L 1 ~1510 ~1475 2 A 3 ~790 ~727 4 F + T (jahtumine) t 4. Antud sulami struktuuriskeem / struktuuriosad. 1) L -> A + L 2) L -> A 3) A -> F
aatomid keemilise sidemega ja moodustub erinev kristallivõre D. Kahe erineva elemedi aatomid moodustavad erinevad kristallivõred, mis asetsevad teineteise suhtes kihtidena väikeste vahede tagant. Score: 10/10 6. Millises temperatuurivahemikus toimub kesknoolutamine Student Correct Value Response Answer A. 170...250 Student Correct Value Response Answer B. 700...800 C. 300...400 100% D. 500...650 Score: 10/10 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Student Correct
ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. Automaatkäigukastiõlidele tähtsamad omadused on: -hea soojusjuhtivus, -head hüdraulilised omadused, -head määrmisomadused, -sobivus tihendusmaterjalidega, -stabiilsus suures temperatuurivahemikus (-40...175°C) -söövitamisvastased omadused -vahutamisvastased omadused. 3. Andurid ja täiturseadised
1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne
Kõrgnoolutus – kuumusega 500°-600° C, tagab ferriidi põhjal teralise tsementiidiosakestega struktuuri ehk sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Sobib konstruktsiooniterastele. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. PS! Nii süsinik- kui ka legeerteraste noolutamisel ilmneb temperatuuril 250...350 °C haprus, seepärast peab vältima selles temperatuurivahemikus noolutamist. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase noolutamisega ning saada aru noolutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. KOKKUVÕTE KATSETULEMUSTEST C35 Katsekeha 1.2: Katsekeha kuumutati temperatuuril 230° C. Tegemist oli madalnoolutusega ning teras säilitas küllaltki suure kõvaduse (51 HRC). Kõvadus protsessi käigus langes, kuid saavutasime paremad plastsusnäitajad
5 6 1,474 204 7,168 8,006 196,7 21 0,119 0,838 7,3 0,531 0 8,537 6. Järeldus 5 Kalibreeritava termopaari (gr K) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300 °C on 0,16 mV, katsel määratud absoluutne viga kasvab temperatuuri tõustes üle lubatud vea, seega taadeldav termopaar on kasutuskõlbmatu. 6
õhukeste materjalide pindadele kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. 15. Mida nimetatakse vaiguks? Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. 16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid.
See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ning temperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga. · Plastmassidele on iseloomulik metallidega võrreldes järsem mastaabiefekti avaldumine. Plastmassdetailide tugevuspiir alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel. · Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. · Plastmassidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. · Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena
keeruline ja kulukas sealt kõrvaldada; 3. LED-lambi elueaks pakutakse tüüpiliselt 50000 põlemistundi; säästulambil 120020000 tundi kusjuures sellisel säästulambil, mis 20000 tundi põleb, on hind juba üsna lähedane LED- lambi hinnale; 4. Säästulambile sobiv keskkonna temperatuur on 525 kraadi; väljaspool seda vahemikku hakkab lambi efektiivsus oluliselt langema, eriti madalamatel temperatuuridel; LED-lambi võib panna põlema temperatuurivahemikus -40 kuni +85 kraadi; üle 60-kraadise temperatuuri juures lambi eluiga mõnevõrra lüheneb, kuid üldise pika eluea juures ei kujune see kuigi suureks probleemiks; 5. Erinevalt hõõglambist ja säästulambist on LED-lamp märksa vastupidavam põrutusele ja vibratsioonile; 6. Hõõglamp põleb tavaliselt läbi just süttimise hetkel, kuna sel hetkel läbib hõõgniiti märksa suurem elektrivool, kui stabiilsel põlemisel; säästulambis toimub gaaslahenduse käivitamiseks
alpakana. Uushbe on vga plastne sulam, mille philine kasutusvaldkond on juveelitstus Niklisulamid Kuigi niklil on suureprane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi vi molbdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need silivad laias temperatuurivahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused silivad ka suhteliselt krgetel temperatuuridel (krgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkige kuumuspsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tttu kasutatakse palju ktteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga tiendavalt legeeritud Ni-Cr- sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide
Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1 (punastel metallidel 273 K ). Takistuse temperatuuriteguri leidmiseks on otstarbekas mõõta takistus kahel erineval temperatuuril R 1 = R o (1 + t 1 ) , R 2 = R o (1 + t 2 ) .
nad elavad otse oma toidu peal või sees. · Saprotroofid eristavad toitumisel keskkonda ensüüme, need lagundavad ained lihtsateks molekulideks, mis imenduvad seenerakku. · Biotroofid ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust, tehes seda muundunud hüüfide ehk haustonite kaudu. · Biotroof - organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. Mida mikroseened arenguks vajavad. · Mikroseened kasvavad väga laias temperatuurivahemikus -5°C kuni +50°C kraadi . · Nad kasvavad pH vahemikus 1,4 12. · Mikroseened võivad kasvada nii hapniku olemasolul kui ka ilma. · Valgusel on mikroseente elutegevusele väga erisugune mõju, kuid enamasti seened oma arenguks valgust ei vaja. Mida mikroseened arenguks vajavad. · Niiskus on mikroseente elus väga oluline. · Enamik mikroseente eoseid vajab kasvuks õhuniiskust üle 70%, parim on isegi 90 100%. Mikroseente kasvu- ja
..36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni). 1 Metalltoodete katmine teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist. 5 2. NIKLI SULAMID 2.1. Monelmetall Parima korrosioonikindlusega tuntud Ni-Cu-sulam. Ni ja Cu suhe on 2:1-le (joonis 1). Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Tal on hea tugevus ning sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus (sulam ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel). Kasutatakse peamiselt laevaehituses ning keemia-, nafta-, toiduaine-, ja tekstiilitööstuse seadmete valmistamiseks. [1, p. 209] Joonis 1. Monellmetallist valmistatud flants [4] 6 2.2. Nikroom Nikli ja kroomi sulam. Sisaldab 65...80% niklit ja 10..
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel,
900 0,926 4630 16,2 55 4,007333 0,233097 1405 0,936 4680 24,61667 5 1,609438 0,250808 keskmine: 0,243327 min-1 0 =2310,363S Siin tabelis on näha, et elektrijuhtivuse mõõtmise algul on ln(k - kt) 7,7726, ning tõus on 0,2396 Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant, T absoluutne temperatuur, E reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni aktiveerimisenergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest kasutatakse järgmist võrrandit: kus k1 - temperatuuril T1 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, k2 temperatuuril T2 toimunud
Kiiruskonstandid arvutasin valemiga Leian tõusude keskmise liites kõik tõusud kokku ja jagades nende arvuga: kkesk=0,3875 min-1. Sirge võrrand on: y=-0,469x-1,5219 Sellest selgub, et tegelikult on ajahetkel t=0, ln( - t) väärtus -1,5219 ning sellest johtuvalt sirge tõus graafikult k=-0,469 min-1. Kiiruskonstant graafikult 0,469 min-1. Reaktsiooni aktiveerimisenergia leidmine: Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant, T absoluutne temperatuur, E reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni aktiveerimisenergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest kasutatakse järgmist võrrandit: kus k1 - temperatuuril T1 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, k2 temperatuuril T2 toimunud
Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites Toatemperatuuril on kõikide rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril (üle 727 °C) lisandub neile ka austeniit. Ferriit (F) - α-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel α- raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse, ja eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust, on süsiniku lahustuvus α -rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril ainult 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab märgatavalt. Ferriit on ferromagnetiline kuni 768 °C
Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1 (punastel metallidel ). 273 K Takistuse temperatuuriteguri leidmiseks on otstarbekas mõõta takistus kahel erineval temperatuuril R 1 = R o (1 + t 1 ) , R 2 = R o (1 + t 2 ) .
Linnustikku esindavad 18 pingviiniliiki. Seal leidub jääkaru, kelle keha katab valge karvkate ning paksu rasvakihiga hülged ja küürvaalad.. Olemasolevad loomad moodustavad omavahel toiduahela. Antarktika meredes elavad vaalad, kes toituvad väikestest vähilistest krillidest. Lõunaookeani kalad on erakordselt hästi kohastunud eluga jääkülmas vees ning suudavad palju tõhusamalt energiat kasutada, kui soojemate vete liigid. Igatahes on nende elutegevus kõige aktiivsem väga kitsas temperatuurivahemikus, sageli veidi alla null kraadi juures. Mõned liigid isegi surevad, kui temperatuur tõuseb üle null kraadi. 2 KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed.
Ökoloogia 2. Kt KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul Sadestamine intertsjõudude mõjul Filtrimine Märgpuhastus Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon a...
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
toitaineid, nagu valkained, aminohapped (leutsiin ja lüsiin) ja vitamiinid (D-vitamiini, B1- vitamiini, B2-vitamiini ja PP-vitamiini). Selles on vähe kaloreid, kuid seda võrra rohkem maitset. Shiitakes on hulgaliselt tervist mõjutavaid toitaineid, mis lisavad immuunsust, alandavad vere kolesterooli sisaldust ja vererõhku. Seene niiskusesisaldus on umbes 85%, nii et ta on kuivem kui enamus seened, mille tõttu säilib shiitake kõige paremini võrreldes teiste seentega. Temperatuurivahemikus 0 kuni 2C on säilivusaeg kolm nädalat, mis võimaldab teda transportida ka kaugematele turgudele (Kesk-Euroopas). Lepa - Shiitake kasutamisel Nõukogude ajal võsastusid paljud endised põllu-, heina- ja karjamaad, mida me esivanemad olid higi ja vaevaga kultuuristanud. Nendel söötijäänud maatükkidel oli sageli pioneerseks asukaks hall-lepp. Lepal on kergesti mädanev puit, millel puudub tarbematerjali väärtus. Lepp on siiani jäänud vähehinnatud risupuuks
õhuga kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist pärast süttimisallika eemaldamist, või vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 21 ºC, või ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergestisüttivaid gaase; 5) tuleohtlik (flammable) vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on temperatuurivahemikus 21 ºC kuni 55 ºC; Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord: (7) Ettevõtteid, kus käideldakse ainult sööbivaid, kahjulikke või ärritavaid kemikaale või põlevvedelikke, mille leekpunkt on üle 55 ºC, ei loeta suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka Seaduses on leekpunktid selleks kirja pandud, et oleks olemas vahemik, mille järgi
Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükloalkaanid), vähesel määral on ka aromaatsed ja küllastumata süsivesinikke. Tema tihedus on 15C juures 800...845kg/m3.
vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris martensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendab terase kõvadust; teisiti karastades, üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht, mis teeb karastatud terase hapraks. Karastuskeskkonna teooria Levinuim karastuskeskkond on vesi. Vesi jahutab intensiivselt nii temperatuuripiirkonnas 650°…550° C (austeniidi lagunemine) kui ka temperatuurivahemikus 300°…200° C (martensiidi teke). Viimases peitubki vee kui karastuskeskkonna olulisim puudus. Siinjuures avaldab vee temperatuur mõju selle jahutusvõimele, eriti temperatuuripiirkonnas 650…550 C, martensiidi tekke piirkonnas (300°…200° C) see tegelikku mõju ei avalda. Vees leiduvad lisandid avaldavad samuti tugevat toimet tema jahutusvõimele. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad vahemikus 650°…550° C
aineid. Parafiin 3 Omadused Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. Parafiini pikad molekulid koosnevad süsiniku ja vesinikuaatomitest. Kasutamine Parafiinist tehakse küünlaid. Bensiin Omadused Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C. Kasutamine Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena. MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja loomaliikidele ning ka inimestele. Erinevatesse organismidesse võib nafta jõuda otsesel kokkupuutel või ainevahetuse kaudu, põhjustades sellega lühi-, pikaajalist või isegi surmavat mõju. - Vesi ja vee-elanikud
Lambakasvatus Uus- Nigeerias Meremaal Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt Kliima Iga taim saab kasvada teatud temperatuurivahemikus. Valmimiseks on vaja teatud pikkusega kasvuperioodi. VEGETATSIOONI e TAIMEKASVUPERIOOD on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Keskmistel laius-kraadidel on selleks 5 kraadi. Seega on olulised: temperatuur, sademed ning nende aastane jaotumine, kasvuperioodi pikkus. Mullad · Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad
Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine. ALGLOOMAD Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega. Enamik elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C, kuid mõned liigid taluvad ka karmimaid tingimusi. Näiteks on algloomi leitud nii kuumaveeallikates kui ka jäisest mereveest. Algloomad on hämmastavalt vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele keskkonnas ja teistele äärmuslikele mõjutustele. Ainuraksed ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
