KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes elab Tartus ühiselamus. Korralikul tüdrukul tekib alkoholi ja nikotiini sõltuvus. Koos sõpradega pannakse toime mitu kuritegu ja hakatakse tarvitama narkootikume. Mirjam, endine tubli õpilane ei käi enam korralikult koolis. Teine teema millest palju kirjutatakse on suhted vanematega.
Hando Runnel Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas Runnel Tartu ja Paide keskkoolis. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias argonoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata ning ta suundus tööle ajakirja Looming toimetusse. Hiljem jäi Runnel püsivalt elama Tartusse ning oli vabakirjanik. Alates 1969. aastast kuulub Kirjanike Liitu ning ta valiti korduvalt Liidu juhatusse. Alates 1992 aastast on Runnel kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka viljakas esseist
aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast kolm aastat Eesti esindaja Skandinaavia riikides, seejärel kaksteist aastat saadik Saksamaal, Sveitsis ja Austrias ning neli aastat Lätis. 1936.aastal valiti Menning Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks. 1937. aastast jäi ta Tartusse vanaduspõlve veetma ning suri siin 5. märtsil 1941. Ta on maetud Raadi kalmistule. Mälestuste jäädvustamine - 15. mail 2006.aastal avati mälestusmärk Karl Menningu haual Tartus Raadi kalmistul. 12. augustil 2006 avati Karl Menningu kuju Tartus Vanemuise teatri juures. Tema elupaigas Tartus, majal Laulupeo puiestee 7 on tema auks ka mälestustahvel.
KATARIINA II ·11. Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene...
säästmata. (Luuletus „Improvisatatsoone harfil“) Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar elas aastatel 1923 – 1966. Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli
Ta tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser, täpsemalt kaitseväe reservohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Lavakarjäär algas Võrnol juba 1980. aastal Rakvere Kooliteatris Valdur Liivi eestvedamisel ja juhendamisel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated, nt ,,Kes tahab saada miljonäriks" ja ,,Tõehetk". Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Aastal 1933 lõi ta koos Tarmo Leinatammi ja Peeter Ojaga komöödiarühmituse ,,Krisiraadio". Kreisiraadiot iseloomustavad absurdihuumor ja sagedane hea maitse piiri ületamine. 2008. Aastal osales Kreisiraadio lauluga ,,Leto svet" eurovisiooni lauluvõistlusel saades 18nda koha. Tema uusim saade on ,,Hannes Võrno Q" kus ta räägib iga kuu lõpus kõige erutavamad teemad ja sündmused.
Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus „Perno Postimees”, mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine” rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks
Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29
aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Rahva seas räägitakse, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863. aastal kolima Tartusse. Seal saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe tunnustuse. Polnud ühtki suuremat ühisüritust, milles "papa Jannsen" poleks algataja, ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud. Tartus osales ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 4 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu
1868. aasta algul asus J. Hurt õpetajaks Kuressaare gümnaasiumi, kust siirdus aga juba suvel Tartusse tagasi. Seal töötas ta 1872. aastani kooliõpetajana. Elujärje stabiliseerudes abiellus J. Hurt 1868. aastal oma heategija C. Oetteli temperamentse tütre Eugeniega. Abielu oli õnnelik elu lõpuni. J. Hurda abikaasa mõistis mehe rahvuslikke taotlusi ega teinud neile takistusi. Kõik neli last ( pojad Max ja Rudolf ja tütre Mathilde ja Linda" kasvatati üles eestlastena. Tartusse astudes liitus Jakob taas aktiivsemalt rahvusliku liikumisega. Ta lõi kaasa "Vanemuise" seltsi töös, esinedes nii seal kui mujal ettekannetega loodusteadustest, eesti ajaloost ja rahvaluulest. J.Hurt kuulus I üldlaulupeo organiseerimiskomiteesse. Teisel laulupeo päeval 19. juulil pidas ta programmilise kõne, kus manitses rahvast ustavaks jääma oma rahvusle ja kutsus teda ühistööle kõrgema kultuuritaseme saavutamiseks. Järgnevalt lõi J. Hurt juhtivalt kaasa EÜS-i eelkäija, nn
Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde -- sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17
idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570. aastail Rootsist alustanud Possevino oli muuhulgas ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks
enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904. aastal kolis helilooja Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimisele. Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tartu ajast on pärit hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas ta koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses tervalt oma seisukohti. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908
hoidis J.V.Jannsen eesti rahvast kursis toimuvaga läbi ajalehe" Perno Postimees". Esimesel laulupeost võisid osa võtta ainult mehed. Seda nii moraalsetel kaalutlustel kui ka teadmisel et kus on naised ja mehed koos tekib alati mingi pahandus. Aga peamiselt oli see Sakslaste eeskujul sest ka sakslaste suurtest laulupidudest võtsid tollel ajal osa ainult mehed. Esimesele laulupeale tulid väga paljud inimesed jalgsi. Vaid kaugemad tulijad tulid ka hobuvankritega. Koorid saabusid Tartusse 17. juunil kui toimus ka kell 12 Vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus suletud uste taga. Enne esimese proove oli paljudel korraldajatel mure, et kuidas nii suur rahvamass koos saab laulda. Aga peale esimest proovi saadi aru, et muretsemiseks pole põhjust. Sest kõik kõlas lausa üle ootuste hästi. 18 juunil toimus rongkäik Toomeorgu. Kus toimus jumalateenistus ja hiljem ka vaimulik kontsert. Lauljad kandsid enamasti rahvarõivaid ja kanti kihelkondade ja Eesti lippe
annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool, mis töötas 1684-1688a Forseliuse juhtimisel. Selle aja jooksul koolitati ligi 160 Eesti soost koolmeistrit. Gümnaasiumid loodi Tartusse, Tallinnasse ja Riiga. Hiljem muudeti Tartu gümnaasium Tartu ülikooliks. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, usu-, õigus ja arstiteaduskond. Pärast põhjasõda oli olukord veelgi hullem kui peale Liivi sõda. Inimesi tappis maale tulnud katk. Aastaid harimata põllud olid söötis ning loomad hävinud. Tartu ja Narva elanikud küüditati veel ennesõja lõppu Venemaale. Väiksemad linnad olid üldse inimtühjad. Tallinnas
J. Järv. Treffneri eragümnaasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna viimasele tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena. Nüüd elas Liiv aastat-poolteist vanemate juures, tegi ajalehtedele kaastöid ning koostas 1887. aastal oma esimese luulekogu "Õied ja okkad" käsikirja. 1887-1889. aastatel töötas Liiv allakäinud ajalehe "Sakala" juures, kuid lahkus toimetusest peale seda, kui mõistis, et ajalehte ei anna enam päästa. 1890. aastal asus Liiv Tartusse "Oleviku" juurde töötama. Seal sai Liiv oluliselt arendada oma ilukirjanduslikku silmaringi ning sellel perioodil ilmus ka rida õnnestunud jutte. Liivile polnud aga eluolulised tingimused rahuldavad ja nii ta lahkus ka selle ajalehe toimetusest aastal 1892.
Artur Alliksaar sündis 15. aprillil 1923. aastal Tartus. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja aastatel 1941-1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1943. aastat värvati ta sõjaväkke. Peale sõjaväge töötas ta ENSV Raudteevalitsuses ning süüdistatuna oma ametiseisundi kuritarvitamises ta arreteeriti. Pärast vangistust elas ta aasta aega Vologda oblastis kuid tuli 1958. aastal salaja Tartusse tagasi. Järgnesid rasked ajad: Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma abikaasa ja väikese poja Jürgeniga. Teda kiusati võimude poolt taga, teda laimati, vakiti maha nii luuletamises, kui selle õpetamises. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 12
Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult
Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 1992. aasta rahareformist alates on eestlased muuhulgas kasutanud ka Jakob Hurda näopildiga 10-krooniseid kupüüre. Slaid 7. 1870. aastal pidas Jakob Hurt ilmselt oma kuulsaima kõne, kus ta tõdes, et kuna eestlased pole suured arvult, siis peavad nad selleks saama vaimult.
· Paul Burman · tõi venna K. Burmani töid näitusele · jõulisem impressionist · linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn · ''Estonia'' teatrihoone Tallinnas · Eliel Saarinen · Pauluse kirik · Tallinna arengukava Suur-Tallinn · krediidiühingu maja Tallinnas
Hannes Võrno on sündinud Rakveres lehekuu esimesel päeval aastal 1962. Aastal 1984 lõpetas ta Rakvere 3. keskkooli, seejärel suundus ta Tartu kunstikooli. Veel on Hannes Võrno õppinud Tallinna Kunstiülikoolis, erialaks moekukst. Selle kooli lõpetas ta aastal 1993. Hannes Võrno isa töötas kinomehaanikuna ja vahel vedas suure tsisternautoga piima kokku, hetkel on isa pensionil. Hannese ema on alati tegelenud õmblustöödega ja hetkel õpetab ta ühes õmbluskooli. Hannes Võrno ei ole abielus, vaid elab koos Häli Veskaruga,, neil on kaks poega Joosep, 11aastane ja Luukas 8 aastane. Vabal ajal meeldib Võrnole jahilkäimine. Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitse...
Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale
Mida teha ettevõtluskeskkonna parandamiseks Pärnus? Ettevõtluskeskkonnal Pärnus on palju miinuseid, mida oleks vaja parandada. Kõige suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tavaliselt lähevad kõik kõrgelt haritud inimesed Pärnust Tallinnasse või Tartusse, kus on neil palju paremad võimalused tasuva töö leidmiseks. Samas paljud noored jäävad pärast õpinguid samasse linna, kus nad õppisid, sest nad on selle linnaga ära harjunud ja näevad seal suuremaid valikuvõimalusi ning ei taha Pärnusse tagasi tulla, sest siin ei ole neile rakendust. Selle tõttu on Pärnusse raske rajada suuri ettevõtteid, mis vajavad kõrgete teadmistega töötajaid. See omakorda tingib selle, et Pärnusse ei rajatagi suuri ettevõtteid, mis
Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 töötas organisti ja koorijuhina. Asus elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana erinevates koolides. 1910 läks elama Berliini, kus töötas organistina ja ka ajakirjanikuna. 1914 kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. Suri kopsupõletiku tagajärjel Berliinis, kuid ta põrm on toodud Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Aleksander Läte Sündis 1860 Pikasilla külas ja suri 1948 Tartus. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog
,,Joonase lähetamine" Rudolf Tobias alustas oratooriumi kirjutamist arvatavasti Tartus elades (1904-1908) kuigi teose loomise idee oli tal tekkinud juba varem Peterburis. Olulist tähtsust Tobiase vaadete ja tõekspidamiste väljakujunemisel omasid ka tema kokkupuuted Peterburi Jaani kiriku õpetajate, väljapaistvate Eesti kultuuritegelaste Jakob Hurda ja Rudolf Kallasega. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana ja valmistas koos Aleksander Lätega ette klassikaliste oratooriumite ettekandeid. Tartus elades tutvus Tobias ka kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegelastega, kelle püüdlused Eesti kultuuri Euroopasse viimisel olid ka Tobiasele lähedased. Kui Peterburis elades oli Tobias näinud oma peamist ülesannet põhiliselt vaid kirikumuusika sisuliste ja vormiliste väljendusvahendite avardamises, siis nüüd
teadaanne, et baleriin on haigestunud. 16. Anna hõõrus katki peotäie tablette ja võttis need gaseeritud veega sisse, mille peale tema blondid juuksed briljantroheliseks muutusid. 17. Öösel hiilis Mari vargsi ahju juurde, et sinna veidi briketti lisada, mida tehes süttis ka taburet, mille andsid talle keisri vangikongis tragöödiat etendanud usbekid. 18. Peale keskkooli lõpetamis on paljudel gümnasistidel tulevikuplaanides minna vanasse ülikoolilinna Tartusse, et jätkata seal oma edasisi õpinguid. 19. Keskkooli lõpureisi suhtes ei leidnud klass üksmeelt, kuna oli valida mitmete huvitavate riikide vahel: püramiididemaa Egiptus, tõusva päikese maa Jaapan, Amerika Ühendriigid või Türgi Vabariik. 20. Tänapäeva tüdrukud kasutavad palju ripsmedusi, käivad palju dusi all ja ei kirjuta ammu enam tussiga.
arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Ta otsustas minna Peterburi, kus sai endale pedagoogi koha. Peagi läks Kristjan Raud Peterburi Kunstiakadeemiasse, kus mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis ning läks Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. Järgmisena läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Eestisse tulles asus ta elama Rakveres, kust kolis peagi Tartusse, sealt jällegi Tallinnasse, kus Kristjan hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev
Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik
Eduard Alver 2014 Elulugu Eduard Alver sündis 15. märtsil 1886 Valgas. Ta lõpetas aastal 1906 Tartu Aleksandri II gümnaasiui ja valis esialgu arsti elukutse, siirdudes õppima Viini ülikooli. Mõne aja pärast naasis Tartusse ja asus õppima Tartu ülikoolis õigusteadust. Tartu Ülikooli ühines Alver äsjaloodud esimese eesti korporatsiooniga Fraternitas Estica, mille tuntuim liige oli Konsatantin Päts. 1911. aastal lõpetas Alver õigusteaduse magistrina Moskva ülikooli. Aastatel 19111915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 19151917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni "Põhja Abi" ülemTegutses advokaadina Riias.
Miks sureb Indreku usk Jumalasse? Indreku usk Jumalasse kaob läbi mitmete asjaolude ja olukordade millese ta sattus. Need panid ta mõistama, et Jumalat taevas ei ole, aga saa saad olla iseenda jumal, kui sa seda vähegi ise tahad. Indrek oli maapoiss, kes läks Tartusse õppima, et omandada haridus. Tema valikuks oli Mauruse erakool, sinna võeti vastu kõik, kes vähegi õppida soovisid või need kellel oli raha õppingute eest tasumiseks. Mauruse koolis ei olnud piiriks seal juures ka rahvus ega vanus. Mauruse erakooli Jumalaks oli härra Maurus ise ehk ta nimetas ennast selle maja Jumalaks. Maurus lausus korduvalt Indrekule, et temale tuleb kõik ausalt ära rääida ning et usalda härra Maurust.
keelpilliorkester. Tartus asutati Kammermuusika Selts 1891.aastal. Sajandi keskel elavnes ka sümfooniline muusika viljelemine. 1850.aastail esitati kõik Beethoveni sümfooniad peale Üheksanda, mis kõlas Tallinnas esmakordselt alles 1886.aastal. 1860.aastail tulid ettekandele ka Haydni ning Mozarti sümfooniad ning paljude teiste romantismiperioodi heliloojate teosed. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. Tihedamini kui Tallinna või Narva sattus neid Tartusse, seda just soodsa asukoha tõttu Riia Peterburi liinil. Teiste hulgas esinesid Tartus kolme kontserdiga ka Ferenc Liszt(1842) ja Clara Schumann (1844). Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Ehkki mõte eestlaste o m a rahvuslikust kultuurist tundus paljudele baltisakslastele liiga radikaalsena, märgata eestlaste muusikalise tegevuse pidevist ja head taset ning tunnistati
11. klass 1. Esimene Üldlaulupidu Toimus aastal 1869, 18.20. juunil, Tartu linnas. Idee algataja ning ürituse läbiviija oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. Aasta juunis koguneski Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon. 2. Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku
Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.
. Нравиться Pidama, pidada, pean должен Ma pean veel mõtlema. Mulle meeldib õppida Mul on vaja õppida Мне нужно…….. Ma- või da-infinitiiv?Tõmba vale vorm maha! 1. Kas ma võin (võtma, võtta) selle ajalehe? 2. Kas te saate (minema, minna) poodi ? 3. Mul on vaja (õppima, õppida). 4.Ta peab Tartusse (sõitma, sõita).5. Kas ma võin(kasutama, kasutada) teie telefoni? 6.Ma armastan (õppima, õppida) eesti keelt? 7.Hommikul on vaja (jooma, juua) mahla.8. Tulge minuga kohvi (jooma, juua).9. Mu kõht on tühi, ma tahan (sööma, süüa). 10.Kuhu te sõidate (puhkama, puhata)?11. Mul on vaja täna pesu (pesema, pesta). 12.Kas ma võin teid (aitama, aidata)?13 Ma lähen ( jalutama , jalutada). 14.Ma armastan televiisorit (vaatama, vaadata).15. Millal te lähete (suplema, supelda)? 16
Ita käis alguses Tallinna 14. algkoolis ja hiljem Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast keskkooli, läks Ever kolmeks aastaks Moskva Teatriinstituuti GITIS-e õppima, kuigi algselt oli tal soov Tartusse arstiks õppima minna. 1953. aastast on Ilse Draamateatri näitleja. Samal aastal abiellus ta Eino Baskiniga ja aasta hiljem sündis neile poeg Roman Baskin. Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem. Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud
Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridusse. Johan Skytte-Liivimaa kuberner(1629-1634). Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631 Tallinna Gümnaasium(GAG). Suur reduktsioon-Karl XI asus kärpima otsustavalt balti aadlike võimu. Riigitulude suurendamise eesmärgil algatas ta kunagiste riigimaade, hiljem erakätesse läinud valduste tagasivõtmise Rootsis k.a kogu Eestis. Põhja-Eestis võisid mõisnikud jääda mõisate rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa
temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse kus ta hakkas andma välja ajalehte Eesti Postimees. Seal oli abiks ta tütar Lydia Koidula. Jakob Hurt Ta sündis 1839. aastal Põlvamaal vaese koolmeistri perekonnas. Ta sai hea hariduse Tartu ülikoolis kus ta õppis usuteadust. Usklik Hurt laiendas piibli nõude austada oma vanemaid kogu rahva ja emakeele austamisele. J. Hurda tegevus äratas osades kirikuõpetajates ja mõisnikest pahameelt. Hurdale tehti suuri takistusi töökoha saamisel,
Tõrva Gümnaasium JAN UUSPÕLD Referaat Teele Mekk 8.b klass Juhendaja: Marge Viljaste Tõrva 2014 Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973.aastal.1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 ...
feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald. Paar nädalat hiljem Tartusse kirjutades tähendab ta: "Kalevipoeg peab minu elutööks saama, kui mitte surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama. "Paikene, kulla surm!" tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 18571861 õESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise
Veidi hiljem ründas hävituspataljon uuesti, kuid oli ka sel korral sunnitud taanduma. Tartu linna põrandaalustel gruppidel oli sõja puhkemise järel loodud side Rõngu, Elva, Kambja, Rannu, Puurmanni, Haaslava, Vara ja teiste valdade metsavendadega. Kui Tartus õhati kivisild, siis oli see metsavendadele väljaastumise signaaliks. Tartu hakkas kihama ja paljudele majadele lõuna pool Emajõge heisati sini-must-valged lipud. Valdadest hakkas linna saabuma metsavendade gruppe. Kui Tartusse jõudsid Saksa relvajõudude esimesed üksused, oli Emajõe lõunakalda linnaosa eestlaste oma jõududega punavõimust vabastatud. Tartusse oli koondunud 600-meheline 4 kompaniist koosnev metsavendade pataljon, kes koos sakslastega jätkas võitlust maa vabastamiseks punavõimust. Teine koht, kuhu Lõuna-Eesti metsavendi rohkem koondus, oli Võrtsjärve Jõesuu ümbrus. Suuremad lahingud peeti seal üle Emajõe tagasi valgunud punaväelastega 13.-22. juulini. Jõesuu
Perekond oli ka musikaalne, neil oli oma koduorkester. Wiedemann mängias klaverit ja klarnetit. 1814 astus Wiedemann Haapsalu kreiskooli, mille ta lõpetas kolme aasta asemel kahega. Vanemad ei tahtnud noort poissi veel linna gümnaasiumisse saata, mistõttu Wiedemann veel kolmeks aastaks kreiskooli jäi. Selle ajaga sai ta selgeks prantsuse, ladina ja inglise keele. Aastal 1819 asus Wiedemann õppima Tallinna Kubermangugümnaasiumisse, mille abituuriumieksamid sooritas ta 1821. Enne Tartusse ülikooli astumist tuli Wiedemannil elamiseks raha teenida, sest isa oli oma vara kaotanud. 16-aastane poiss töötas koduõpetajana parun Taube juures aastani 1823. Järgmisel aasta alguses sai ta ülikooli õigusteadust õppima minna. Õigusteaduskonna ained ei huvitanud Wiedemanni ja ta keskendus hoopis keeleteadusele. 1824. aasta sügisel astus ta nn pedagoogilis-filoloogilisse seminari, mille eesmärgiks oli keskkooliõpetajate ettevalmistamine. Ta oli parimate üliõpilaste
58. pildirüüsted - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) Nimed 59. Tacitus Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64
a- anti välja lõunaeestikeelne Uus(Wastne) Testament, autorid isa ja poeg Virgiiniused. • 1693.a J. Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. ➔ Vaimuelu- haridus • 1629.a sai Liivimaa kindralkuberneriks Johan Skytte. • 1630.a asutati Tartus gümnaasium(J. Skytte) • 1632.a asutati Tartu Ülikool( Academia Gustaviana) J.Skytte Tööleht Ülikool: 1) Ülikool asutati Tartusse, sest 1629.a sai Tartust Liivimaa kindralkubermangu keskus ja Tartusse saabus kindralkuberner J.Skytte, kellel oli kaasas korraldus luua gümnaasium. Skytte sai kuningalt loa laiendada see ülikooliks 2) Ülikoolis 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura,meditsiin 3) Õppekeel: ladina keel 4) Õppetöö vormid: Loengud, dispuudid 5) 1684.a asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja kõstrite ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius
18:30 19:30 Pilates 19:30 20:00 Õhtusöök 20:00 20:45 Koristamine 20:45 22:30 Õppimine 22:30 23:00 Teleka vaatamine, arvuti 23:00 23:30 Eesti keele koolituseks ettevalmistamine 23:30 23:45 Sõbrannaga telefonis rääkimine 23:45 00:15 Õhtune hügieen, magama minek Laupäev 27.veebruar 2016 Kellaaeg Toimingud 08:00 08:30 Äratus; hommikused toimingud; hommikusöök 08:30 09:00 Koristus 09:00 09:30 Tartusse sõit korteri vaatama 09:30 10:00 Korteri vaatamine 10:00 14:00 Vanemate juures 14:00 15:00 Kauplus 15:00 15:30 Koju sõit 15:30 16:30 Jalutamine 16:30 17:30 Õhtusöögi valmistamine 17:30 18:00 Õhtusöök 18:00 22:00 Sõbranna külas 22:00 22:30 Õhtune hügieen, magama minek Pühapäev 28.veebruar 2016 Kellaaeg Tegevused 10:00 10:30 Äratus; hommikused toimingud; hommikusöök 10:30 11:00 Koristamine
BENTON «tänapäeva ameerika». Mehhiko kunst- Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril». Eesti kunst See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, mida viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt. SIINMAA elegantne «rannahotell». Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton
aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869andis välja Eesti
kõik inimesed omandaksid usuõpetuse algteadmised, 3) kiriku laulud jumalateenistustel osalemiseks. Riik hakkas järjest enam sekkuma haridusküsimustesse, sest riigi jaoks muutus aina olulisemaks haritud ametnike, kohtunike ja kirikuõpetajate ettevalmistamine. Rahva harimisega tegelesid pastorid ja köstrid. Asutati iga kiriku juurde talurahva koole, kõrgema hariduse andmiseks rajas Rootsi keskvõim tallinasse ja Tartusse gümnaasiumid. Hiljem loodi ja ülikool (tartu). 2. Luterliku õpetuse põhieesmärgiks oli see, et iga kristlane sudaks oma emakeeles ise jumalasõnu lugeda. 3. Forselius tõi Eestisse uue õppimis/õpetamis viisi ja tänu sellele said alghariduse üle 150 inimese. 4. Tartusse rajati ülikool, et tugevdada Rootsi elementi Läänemere provintsides. 5. Kuna kirja pandud keel oli lähtutud saksa ja ladina keelest, erines see märgatavalt kõnekeelest ja algselt ei saanud
vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
