alistusid Luksemburg, Holland, Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne`vaherahu. Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust Hitleri vastu. Talvesõda: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli demokraatlik riik ning lepingut ei saaks Soome parlamendis läbi ajada. 30. nov tungis Punaarmee sõda kuulutamata Soome. Soome osutas tugevat vastupanu ja Soome poolt
Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud
Blitzkrieg ehk välksõda: 10. mail ründab Saksamaa Belgiat ja Hollandit, sealt edasi Prantsusmaale. 22. juunil 1940 sõlmib Prantsusmaa ja Saksamaa Compiegne’i vaherahu. 8. Baaside leping 18.09.1939 Orzeli juhutm, kus Poola allveelaev ilmub Tallinna külje alla ning kaob sealt ilma, et Eesti märkaks. 28.09.1939 kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile ehk baasidelepingule alla, millega lubati Eesti aladele 25000 NSVL sõdurit. 9. Soome talvesõda 1939. aastal 30. novembril tungivad NSVL-i sõdurid etteteatamata Soome aladele, algab Talvesõda. Sõda lõppes 12. märtsil 1940 mil sõlmiti vaherahu Moskvas, Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaamreele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 10.Eesti okupeerimine 1940 aasta juunis blokeeritakse Eesti merelt ja õhust ning kaks päeva hiljem
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda?
Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle Eesti baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu. Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Vene laevastik uputas Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari". Kui aga Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms. MRP ehk mittekallaletungi leping 23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL, et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop. Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid. NSVL-i mõjusfäär: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia. Sinna juurde sõlmiti ka salaprotokoll. Balti riikide okupeerimine 1939-1940. Soome talvesõda. Baaside lepingu sõlmimine Poola vallutamise järel koondas Venemaa oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRP-ga lubatud riikide hõivamiseks. Peale NSVL-i poolset Balti mere blokeerimist saatis Eesti valitsus Moskvasse välisministri Karl Selteri. 24.septembril 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL-iga vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL-i sõjaväebaasid. 28
põetada. Filmis oli väga hästi välja toodud Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis. Filmis näidati erinevaid ajaloolisi klippe. Juttu oli NSV Liidu ja Hitleri vahel sõlmitud MRP-st, millega jagati Baltikum. Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasid seda ajastut päriselt, hoopis teisest küljest kui õpikute tekstid. Mainiti, et ka Nõukogude Liidus oli ohvreid ning soomlsed tundsid ka neile kaasa. Eestlased elasid soomlastele väga kaasa ning väikest lotat kutsuti Eestisse tutvuma. Laila Aur rääkis, et oli
neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21
1. Leia sobivad paarid. 1. Vietnami sündroom .....3.. pealtkuulamisskandaal USAs 2. ``tähtede sõda`` .....1.. USA sõdurite hingeline kriis, mis jäi aastateks püsima 3. Watergate`i afäär ....4.. Majandusprogramm USAs, mille alusel väljuti 1980. kriisist 4. reaganoomika ....5... noorte protestiliikumine 1960.-1970.ndail 5. hipid ....... neegriliikumise juhtiv tegelane 6. Greenpeace ....... Rahvusvaheline Valuutafond ....6... rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon 2. Milline oli Soome majandus pärast II maailmasõda? see oli suhteliselt kehv, Soomel kulus palju aega enne kui saavutati sõjaeelne tööstus ja majandus tase. 3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitik...
*23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilitas iseseisvuse, kuigi kaotas Karjala, Viiberi linna. *Jätkusõda: Soome ja NSVL vaheline sõda 1941 mai 1944 sügis. *Atlandi Harta: 1941 augustis kohtusid Atlandi ookeanil. *Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4. Nimeta saksamaa liitlased: Soome, Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, kuni 1941a
Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = ko...
läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. Ühiskond Kodakondsuse mõiste ja omandamise viisid. Eesti Vabariigi kodakondsuse seadus. Euroopa Liidu kodakondsus. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos kodaniku ja riigi vahel, mis annab kodanikule teatud õigused ja kohustused
Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. Soome kaart Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku. Keskmiseks asustustiheduseks on 17 inimest km² kohta. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. 1990ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Aitäh kuulamast ! Kasutatud materjal : Annaabi Google Õpik Mõistus Wikipedia
6.aug. heitis USA aatompommi Hiroshimale, kolm päeva hiljem langes teine samasugune Nagasakile. Kohutav relv murdis jaapanlaste vastupanu. 9.aug. alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud. 16.Soome Talvesõda & Soome osalus II ms-s:Oktoobri algul 1939 tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu. Soomlased pidasid vapralt vastu, alles 1940.a veebr. murdis Punaarmee Soome rindest läbi. Sõda lõppes rahulepinguga, millele kirjutati alla Moskvas 12.märtsil. Soome
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
06.08.1945 hirosima (I aatompommi kasutamine) 4. Seletage lühidalt mõisted: a. Kummaline sõda sõjaolukord kus sõjategevust ei toimunud (läänerinne 1939-1940) b. Jätkusõda talvesõja jätk (1941-44 soome ja NSVL vahel) c. Atlandi harta usa ja UK kokkulepe sõja eesmärgi suhtes (1941) d. Ansluss austria liitumine saksamaaga e. Vichy valitsus 1944 Lõuna-Prantsusmaa f. Sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 Talvesõda g. Punaarmee NSVL sõjaline koosseis h. Juutide massiline hävitamine II maailmasõja vahel holokaust i. Ühinenud rahvad hitleri vastu olevad riigid j. Välksõda riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul k. Barbarossa plaan saksamaa plaan NSV Liidu vallutamiseks l. 1940. Sõlmitud liiduleping saksamaa, itaalia ja jaapani vahel kolmikpakt m. Lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930. Aastate II poolel
allkirjastati baaside leping ja venemaa esitas veel mõningaid nõudmiseid millest enam ei keeldutud, lubati , et baaside eestisse rajamine ei puuduta meie riigi iseseisvust mingil määral, kuid aimati, et see on algus, eesti riiigi kukutamisele. Talvesõda Samasugune baaside leping suruti peale ka soomele, aga kuna valitsus arvas, et parlamendis pole seda võimalik läbi suruda, siis nad alustasid venitamistakstikat, arvates, et venemaa teda ei ründa. 30.november 1939 alustas venemaa talvesõda, tungides ilma põhjuseta soomlaste territooriumile. Nsv arvas, et sõda kestab vähe, aga soomlased osutasid suurt vastupanu. Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus.
Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet avaldada.Läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 aastal baaside lepingu allakirjutamisega kus lubati hoiduda vastatikusest sõjalikkusest ning tehti vahetusi maaalade rendile andmise ja sõjameestega.Pidevalt toonitati, et see ei kahjusta kuidasgi Eesti suveräänsust.Sama leping sõlmiti ka läti ja leeduga.Soome sellega ei nõustunud, ning 30.nov1939 tungis punaarmee soome ,algas Talvesõda. Lõpuks jäi soome ilma vaid 1/10 territooriumist,kuid säilitas on iseseisvuse.
Baaside aeg Eestis Saksamaa ja Venaamaa sõlmisisd 23.augustil 1939 Molotov.Ribbentropi pakti(MRP), mille kohaselt nad jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai Leedu ja osa Poolast ning Venemaa sai Ida-Poola, Eesti, Läti ja Bessaraabia. MRP tegi NSVL ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ning 2 nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistab Teise maailmasõja algust ning 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N. Liit pidi leidma ajendi vägede sisseviimiseks Eestisse. See leiti poola allveelaeva Orzel randumisega Tallinnas 14/15. sept öösel, selle interneerimine ja põgenemine 18. sept. N- Liit süüdistas Eestit Orzeli põgeemisele kaasaaitmi...
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoid...
Talvesõda Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale. Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid ...
Ajalugu Puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. ...
5. Mõisted · Kummaline sõda tegevus läänerindel 1939-1940, sõda oli aga sõjategevust ei toimunud · Jätkusõda Talvesõja jätk Soome ja NSVL'i vahel aastatel 1941-1944 · Atlandi harta määrati sõjaeesmärgid, lubati okupeeritud riikide iseseisvuse taastamist, 1941 · Ansluss Austria liitmine Saksamaaga 1938 · Vichy valitsus Prantsusmaal võimul olnud valitsus Saksa okuapatsiooni ajal, 1940-1944 · Talvesõda sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 · Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi · Ühinenud rahvad kõik need riigid, kes olid Hitleri ja Saksamaa vastu, algne ÜRO, 1942 · Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel
ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Antisemitism - on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Talvesõda - Soome ja NSVL vaheline sõda, mis toimus 100 aasta kõige külmemal talvel 30. novembril 1939- 13. märtsil 1940. Jätkusõda – 1941-1944 Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Suur Isamaasõda - NSVL ja Saksamaa vaheline sõda 22. juunist 1941- 9. maini 1945. Kolmikpakt – oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis. Atlandi harta – 14. Aug. 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 grupp...
Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2) Stalingradi lahing 21. aug. 1942 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945. a
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ?
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele
Läti 5. oktoobril ja Leedu 10. oktoobril. Punaarmee sisenes Eestisse 18. oktoobril ilma igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu alistumisena", kuid kas nii toimimine oli Eesti (ja Balti riikide) ainus võimalus? Soomelegi esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise leping, kuid rahvas polnud sellega nõus ja avalik arvamus suutis erinevalt Balti riikidest parlamenti mõjutada. NSVL alustas 30. novembril 1939 Soome vastu Talvesõda. Sõda lõppes sellega, et Soome pidi 12. märtsil 1940 sõlmitud rahulepinguga loovutama NSVL'le Karjala maakitsuse, kuid olulisem on, et Soome iseseisvus jäi püsima. Ühe Eesti alternatiivina saab võtta sõjalist vastupanu. Eesti üksi poleks seda küll suutnud, kuid vastastiku abistamise lepingu nõue esitati ka Lätile ja Leedule, seega Balti riikide jõud kokku võttes ja koostööd silmas pidades oleks vastuhakul palju märkimisväärsem sõjaline jõud olnud
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
olnuks raskendatud. ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, mis tähendas, et loota oli vaid oma jõududele. Samalajal vallutas Saksamaa Poolat ja maailma tähelepanu oli suunatud sellele sündmusele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p) Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941 d) Itaalia kapituleerumine 3. september 1943 e) Kurski lahing Juuli-august 1943
7. Selgitage mõisteid: - Teljeriigid- olid Saksamaa, Jaapan, Itaalia. Teleriigi liitlased olid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia - Suur kolmik ja liitlased- suur kolmik SB, USA, NL. Liitlased SB+ dominioonid, USA, NSV Liit, Prantsusmaa, Hiina + ühinenud riigid - Talvesõda- Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. 1941. - Jätkusõda- oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944 - lahing Britannia pärast- toimus 1940. Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. - Normandia dessant- kutsutakse 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja
nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit. 9) Teine rinne pärast Teherani konverentsi avatud rinne Lääne-Euroopas, eesmärk Saksamaa olukorda raskendada. 10) Holokaust juutide massiline hävitamine. 11) Nürnbergi kohtuprotsess kohus sõjasüüdlaste üle. Toimus vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 12) Antisemitism juudivastasus. 13) Geto juutidele mõeldud eriline linnaosa. 14) Juunipööre Eestis 21
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Sõja algus. Sõja alguseks loetakse kuupäevaliselt 1. septembrit 1939, kui Saksa väed tungisid Poola. Idast tungis Nõukogude Liit Poola 17. september 1939. 28. september sõlmiti nende kahe vahel sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu. NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda, mis kestis kuni 1940. aasta märtsini. Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki) Liitlased: Inglismaa, NSVL, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 16 riiki) Jaapan ründas USAd: 1941. aastal ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Pearl Harbor
töötud said baaside ehitamisel tööd) • Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine riigist oli Eestile valus löök. • 1940 Novembri lõpus algas Punaarmee kallaletung Soomele, mis kannab nime Talvesõda. • Soomlased suutsid üle kolme kuu Punaarmeele üksinda vastu panna. Nõukogude Liit leppis esijalgu vaid kümnendikuga Soomest, kuna pidas muutunud poliitilise olukorra tõttu kasulikumaks maad mitte okupeerida.
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...
jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. NSV Liidu ja Saksamaa sõprusleping · 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping · Lepinguga Poola riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. · 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu ja muutis sellega lepingu kehtetuks. Talvesõda · Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel ,Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist. NSVL vallutused NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt MPR paktile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist,
infotehnoloogial. Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Keel Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt
Baaside ajaks ?????? Kuidas nimetatakse perioodi 1934-1938 Eesti ajaloos? (kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma parlament? Ülemnõukogu Kuidas nimetati Eesti Vabariigi parlamenti 1920. aastatel? Riigikogu Millist nimetust kannab Nõukogude Liidu ja Soome vahel aastatel 1939-1940 toimunud sõda? Talvesõda Nimeta linn Leedus, mille Hitler hõivas 1939. aasta märtsis. Klaipeda Kuidas nimetatakse sõjategevust läänerindel II maailmasõja algul, kui kumbki vaenupool ei ilmutanud erilist aktiivsust? (kaks sõna) Kummaline sõda Kes oli vapside tegelik juht? Artur Sirp Kes oli Eesti Vabariigi viimane peaminister aastatel 1939-1940? Jüri Uluots Kes on nimekas Inglise poliitik, Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal? Winston Churchill Kes oli Eestis 1940
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
