kaasa selle vooluga. Kogu oma elu oli Liiv olnud vaesevõitu ja kehval elujärjel. Ta oli sügavalt armunud Liisi Goldingusse, kellega pidas pikka kirjavahetust. Oma kitsikusest tingituna, ei olnud ta nõus kosima Liisit. Ma arvan, et Liiv ei käitunud õigesti, sest kui ta oleks Liisit tõeliselt armastanud oleks ta teadnud, et tugevad tunded oma armastatu vastu on tähtsamad kui raha. Vaesusest tingituna polnud tal oma kodu. Juhan elas kuni 1908. aastani vanemate talus, seejärel sugulaste ja tuttavate juures. Kolm aastat ennem oma surma kirjutas ta luuletuse "Helin", kus ta kirjeldab oma haiguse algusaastaid, tõve süvenemist ja hukatuslikku lõppu. Minu arvates on see luuletus vägagi mõtlema panev ja kurb. Juhan Liiv suri tuberkuloosi tagajärjel 1. detsembril 1913. aastal. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Juhan Liiv on üks Eesti parimaid kirjanikke, kes jagas meiega kilde oma elust ja tegemistest, luuletuste ning kirjutiste näol
Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Lõhavere Lembitu monument Avati 24. juunil 1926. aastal. Seal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina
TÖÖTUS Kes on töötaja? Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas palgatöölisena, vabakutselisena või ettevõtjana. Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid formaalselt säilis side tööandajaga Töötas tasuta tunnikese talus või pereettevõttes ( ILO International Labour Organisation) andmetele toetudes. Kes on töötu? Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse vastavalt jäämise põhjuse alusel nelja kategooriasse: Vallandatud Töölt vabatahtlikult lahkunud Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast esmakordselt töötuna arvele võtnud)
Miina Härma Elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud,
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando
1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuuriloolasena. Söödi luulet iseloomustab romantika ja realismi põimumine, tundesiirus, huumor ja kohatine ühiskonnakriitilisus. 4. Anton Hansen Tammsaare Sündis Albu vallas Põhja-Tammsaare talus, 18781940. Töötas ajakirjanikuna "Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumete" toimetuses. 1920. aastatest alates oli vabakutseline kirjanik. Mõned tema kirjutatud kuulsamad teosed: · "Kõrboja peremehes" (1922) · "Tõde ja õigus" IV (19261933) · "Elu ja armastus" (1934) · "Ma armastasin sakslast" (1935) · "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) · "Juudit" (1921) · Satiirilises näidendis "Kuningal on külm" (1936
Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Tänapäeval pole rollid muutunud, kuid tingimused on muutunud leebemaks ja tihti peale teevad naised meeste töid ja vastupidi. Millised olid aga naiste rollid Vargamäel ? Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis
Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Ori ehk trääl Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik. Töötas oma peremehe jaoks ning talle ei makstud midagi tehtud töö eest. 2. Minu lään asub Taani kuninga valdustes, seega on tema minu maaisand. Maaisand läänistas maa koos talupoegadega. Ma oman kohustusi oma maaisanda ees. Minu kohustusteks on eelkõige tema maad korrashoid, tema teenimine. Minu kohustusteks on veel oma maaisandale sõjalise nõu
peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahval hoopiski parem maa. See oli viljakas ning parajalt niiske. Eespere talus aga kivine ning liigniiske. Terve raamatu vältel Andres rabab tööd oma põllul, üritab kuivendada maad, kui tema naaber Pearu kõrtsis istub. Olen kuulnud vanasõna, mis kordub ka A.H.Tammsaare raamatus: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Selle väite järgi võib arvata, et inimesed, kes teevad rasket tööd, leiavad oma elu armastuse. Need aga kes mõistuse piires töötavad jäävad eluaegselt üksildaseks
kaasakiskuvaid momente. Huvitavaim selle novelli juures oli minu arust see, et novelli alguses ei olnud Nipernaadi tunduvalt isegi looga seotud, kuid loo arenedes ilmus ta täpselt õigel hetkel välja ja sobis sündmustesse nagu võti lukuauku. See jättis tunde, et kaks erinevat jutustust on meisterlikult üheks ühendatud. Novellide naistegelased: Loki Kudisiim - Silver Habahannese tütar, elab Habahannese talu lähistel. Malle Habahannes - Elas Habahannese talus koos Habahannesega. Liis Nõgikikas - Krootuse talu kolme venna ema ja talu üksik perenaine, kes novelli “Toomas nipernaadi” alguses suri. Milla - Krootuse talu lähistel järve ääres elav naine, tülis Nõgikikase vendadega. Tralla - “Pärlipüüdjas” jõeäärse talu karjane. Ello - Jõeäärse talu peretütar, abiellus kirikhärraga. Anne-Mari - Kaava kõrtsi kõrtsniku Küübi abiline, abielus Jairusega.
Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid. J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest
"Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Lõpuaastad, temaga seotud tegevused peale surma 1874 aastal ostis C.R Jakobson Vändra lähedale Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal valiti ta ka Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks 1882 aasta kevadtalvel haigestus Jakobson kopsupõletikku. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum. 1956. a. anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 1995. aastast kannab kool nime C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde 1993. aastal avati monument ka Viljandis Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" Aastatel 1992 2010 kaunistas tema portree Eesti rahvusvaluuta suurimat rahatähte 500 kroonist. Suurmehe nime kannavad tänavad paljudes Eesti
Andrese ja Krõõda lstele. Mari ja Jussi suhe polnud enam endine, kuna naine ei viibinud enam eriti kodus. Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele. Andrese ja Mari abielu ei kiida aga keegi heaks. Mari süüdistatakse Jussi surmas ning teda nähakse läbi, et too soovib saada ainult talu perenaiseks. Kõige selle tõttu kaob Vargamäe talus õnn ja rõõm. Üha enam matab Andres end töösse ning lõpuks hakkas ta otsima lohutust ja luges Piiblist Hiiobi lugu. Kui ta seda luges mõtles ta oma elu üle järele. Lõpuks kordas ta poja sõnu:“Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.“ Marile läks see väga südamesse. elu Andrese kõrval on samuti kannastuste ning töörohke. Kõik mis ta tegemata oli jätnud, panustas ta Krõõda lastesse.
Esimesed inimesed saabusid praeguse Eestimaa aladele elama üheskoos keskmise kiviaja saabumisega. Sama rahvas on selle paigas tänase päevani säilinud. Säilinud on ka paljud traditsioonid, arvamused ja uskumused kuid rohkemgi veel on uut ja erinevat, mis eristab meie esivanemaid meist endist tänapäeva maarjamaalastest. Üheks tähtsaimaks jooneks, mis iseloomustab eestlasi läbi aegade, võib kindlasti lugeda armastust oma isamaa vastu ning soovi elada maal omas talus, kus otsustaja on taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanadel eestlastel oma NõiaIntsud ja Pendli Veeliksid.
-linnainimeste osakaal -massimeedia -piiranguteta turumajandus -turumajandus, mõõduka riigipoolse -keskkonna ohud, eetika küsimus -rahvusriigid planeerimisega -moderne ühiskond -heaoluriik 3.Leibkond agraarühiskonnas: ülekaalus suured pered sest, et mida rohkem oli talus töökäsi seda edukam oli majandamine Leibkond industriaalühiskonnas: peamiselt väikepere leibkond, koos olid vanemad ja lapsed, vanavanemad jäid maale 4. A.Smith - nõudmine = pakkumine, majandamisega tegeleb erasektor ja riik ei sekku sellesse K.Marks - tootmisvahend ja toodang kuuluvad kapitalistidele, proletariaat e. tööjõud müüvad oma oskusi ning ei loo omale rikkusi, kasum on seda suurem mida rohkem tööd tehakse, mida väiksema tasu eest M.Weber jõukuse kasv läbi usu E
1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. Aastal 1968 sai Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastatel 19921995 Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet, kellega on tal 6 last: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet, Elo-Mall Toomet ja Märt- Matis Lill. Jaan Kaplinski välismaal Jaan Kaplinski on tänapäeva Eestis üks tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal
Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita"
lahendada ei seltsielu ega head ärisuhted. Põhilisteks jutlustajateks oli Kiibak Tallinnast, Reiman Veneverest, Juhan ja Martin Järv jt.1920-ndatel aastatel jõudis Avispea ja Väike- Maarja ümbrusesse vabakoguduslik vaimulik liikumine. Ka see liikumine sai alguse talutubadest, kus noored Tallinna vennad tulid ja jagasid oma rõõmu ning kogemusi sellest, kuidas nad olid oma ellu Issanda vastu võtnud. Esimene paik kus seda sõnumit kuulutati oli Männisalu külas Paduri talus, kus sai usklikuks talu peremees, tema vend ja hiljem kogu pere.Avispea koguduse häll oligi Männisalu külas Paduri talus, kus elas Jaan Mäe oma perega. Südamesunnist aetuna sõitsid vennad K.Treifeldt ja H.Mäe Tallinna, et seal Vabakoguduse juhatusega läbi rääkida. Saanud sellekohase loa, avati Paduri talus 14.sept 1924 Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse TRIIGI- NARAKA osakond ja õnnistati äsja usklikuks saanud 9 inimest, kes olidki uue koguduse esimesed liikmed
Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aastal. Nüüdki on see täitsa toimiv majapidamine – põldu küll enam ei harita, aga laut on täis tragisid lambaid, vaibakunsti vägevat villast toormaterjali. Lisaks kunstnikule askeldavad ringi talitaja, sulane, perenaine, kelle õlgadel toidutegemine – asjaajamine ikka nagu suurtalus.
,,Kõrboja Peremees" Anton Hansen Tammsaare Kogu tegevus toimub Katku ja Kõrboja talus. Katku Villu oli saanud just vanglast vabaks, kuna ta tappis ühe mehe ära. Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks
9 Uugla maanteedekaart Joonis 8. Maanteedekaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Liiklusõnnetuste ja ilmajaamade kohta Uugla külas informatsioon puudub. Lähim bussipeatus asub väljaspool Uugla küla. Küla asub maanteedest eemal. 10 Uugla looduskaitsealad. Ortofoto Joonis 9. Looduskaitsealad Uugla külas, mõõtkava 1: 6 586 Uuglas asub põlispuude grupp, mis asub Uugla külas Olevi talus Uugla-A5. Tegemist on kaitsealuse uuendamata eeskirjadega pargiga. Maismaaosa pindala on 2,8 hektarit. 11 Uugla küla kultuurimälestised. Ortofoto Joonis 10. Kultuurimälestised Uugla külas, kaardi mõõtkava 1:26 344 Mõis - (esmalt mainitud 1323) Ohvrikivi Rauasulatuskoht Asulakohad 2 (11.-14. Sajand) Kultusekivid 2 (11.-14. Sajand) Kivikalmed 7 (11.-14. Sajand)
Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on
Jouko Vanhanen ja Raija Hmlinen ISBN 951-31-3456-3 * 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 Isiklikku Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on ttred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel ttar Maria ning poeg Edgar. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on ttar Rosina. Savisaar elab Lne-Virumaal Vihula vallas Eru klas Hundisilma talus. Edgar Savisaar peab blogi, mille aadress on http://www.keskerakond.ee/savisaar/
Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäine ja taltsutamatu. Ta sobis Tõnu arust lastele rohkem õeks kui emaks. Mõisa peremehele Ulrich von Kremerile jäi Mari juba esimesel kohtumisel meelde. Mida rohkem neid kohtumisi oli, seda rohkem sattus Kremer segadusse, kuna esmakordselt tundis see vana südamehaige mees endas midagi muutuvat.
Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784. aastal talupojad ei lähe teotööle, sest arvavad, kui maksavad ise oma pearaha maksu ära, siis pole vaja tööl käia. Mõisnikud kutsuvad sõjaväeosad kohale. Üks suurem kokkupõrge toimus Räpinas mida nimetatakse puuaia sõda. Selles hukkus 5 talupoega, pärast peksti veel talupoegadele mõistus pähe. Kui 1786 Katariina 2
elutingimused olid hoopis teised, elati väikestes ühetoalistes korterites. Linnakutuuri arengule aitas kaasa ka kindla koolihariduse kasutusele võtt. Tekkisid uued töökohad, mis andis tõuke keskklassi tekkeks ehk kodanluseks. Seega selline linnaelu kultuur, mis praeguseks on väga laialdaselt üle maailma levinud sai alguse juba uusajal. Tänu linnakultuuri arenesid välja ka uus peremudel. Kui maaelu kultuur nägi ette, et mitu põlvkonda elas ühes talus ja majandas ainult oma perekonna ära elatamiseks. Siis uues perekultuuris oli ainult üks põlvkond, kus vanemad käisid tööl, et perekonda ära toita. Selline perekltuuri muutus sai alguse just linnakultuurist, kus olid väga väiksed elamud. Maalikunsti kompositsioon muutus väga mitmekesiseks, renessansi sümeetriline paigutus asendas diagonaale või mõni muu eriline efekt. Uusajal kujunes maalikunstis väga suureks väljundiks valmus, tänu millele osati muuta maali meeleolu
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkooli...
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erine...
Tasuja E.Bornhöhe 1. Sakslased ja taanlased olid kõige halvemad. Venelased, rootslased, lätlased ja leedukad olid otsekohesed ja natuke leebemad. 2. Oli kord mees Vahur tal oli poeg Tambet, kes oli halb. Tal oli poeg kelle nimi oli Jaanus. Jaanus pandi mungakloostrisse. Nad pidid varjama vabadust. Nad elasid metsas Metsa talus. 3. Kui Jaanus oli kümme aastat vana läks ta isaga Lodjajärve lossi. Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6
Kõik need tegelased, keda Tammsaare on kujutanud, on väga tõetruud ning lugeja võib end kellegagi neist samastada. On neil siis raske töö, südamevalu oma laste pärast või on neid omakasude tõttu reedetud. Usun, et iga inimene, kes seda osa loeb, elab kogu hingest sellele tegevusele kaasa. Mulle meeldis väga selle romaani romantiline külg, kus Tiina tuleb Vargamäele, et olla Indreku lähedal, kuigi Indrek seda ei taha, samas ei suuda ta Tiinat ka minema ajada, seega asub Tiina mäel talus talutüdrukuks. Sellega kaasnevad ka oma probleemid, sest Tiina on väga helde ja südamlik inimene, ning meeldib neile kõigile. Temasse armub nii perepoeg Oskar kui tööline Ott, tekib armukolmnurk, millesse segab end ka peretütar Elli, kes tunneb suurt südamevalu ja armukadedust, sest ta on armunud Otti. Romaan lõpeb sellega, kuidas Indrek ja Tiina üksteise embuses Vargamäelt lahkuvad. Vargamäel olid uued noored, kes jagelesid, sest Andres ja Pearu olid juba vanad, nende
Viljakuivatisse tuleb veel mustlane. Tema tuli hirmutundest ja lootusest, et Jaanus saab teda aidata. Nimelt mustlane on tagaotsitav. Hiljem tulevad ka sinna külamehed, kes on määratud mustlast otsima. 6.Iga tantsu ajal juhtub midagi. Küll Jüri mobiliseeritakse sõtta, kus ta surma saab. Sulane Eesneri Eedi kaotas käe. Taaveti võlgade tõttu tuli tema varale enampakkumine. Taavet küüditatakse ära. 7.Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada. Ta kukkus masinasse ja kaotas käe. 8.Romaanis kujutatakse kõige rohkem hobuseid, lambaid ja oinaid. Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad. Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda. 9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu
Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima. Ekke jalad viisid teda väga erinevatesse kohtadesse. Ta otsis tööd Praost Odja juurest, kes ise ei kartnud ühtegi tööd, aga oli muutunud töö orjaks. Ta oli jätnud unarusse oma naise, ei suutnud maksta laenu, sest põllud talle tulu ei toonud ja tema istutatud puid ja põõsaid ei tahtnud keegi osta seega jagas ta neid tasuta. Talus oli õhkkond sünge ja Ekke ei näinud mõtet kauemaks jääda. Oma teel sattus ta üksiku tütarlapse Pille-Riinu juurde, kes elas üksi lagunevas hurtsikus ja väitis, et inimesel pole luksust vaja, kuigi tal endal polnud isegi millestki tuld teha. Ekke vihastas tütarlapse peale, suutes talle lõpuks selgeks teha, et nii nagu Riin elab ei saa elada, vähemalt hurtsikut peaks ta korras hoidma. Ekke sattus ka Peipsi äärde
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870
d (vakuraha) (vabastatud vallaametni- kud, talu- peremehed, õpetajad) · Küütimine, majutamine, moonasta- mine s.o. sõjaväe transportimi- ne, maju- tamine ja toitmine oma talus 5. Talurahva käärimine ja passikorralduse seadus a)Talurahva käärimise põhjused Lõuna-Eestis 1840.aastail: · Pärisorjuse kaotamine ilma maata ei soodustanud talumajapidamist puudus huvi talutööde vastu · 1840. aasta viljaikaldus ja näljahäda (suuremast näljast ja surmast päästis asjaolu, et kartulist sai eestlaste põhitoit) b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et
· Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks · Seejärel satub ühte tallu jutustajaks · Talus kraavihall (Aleksander ja Elda Indu) · Meremees · Eksleb, satub laplaste juurde (Lassi ja Jürga) · Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut · Räägib Pille Riiniga Enekenist
II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et ta sai maaharimist võtta rahulikumalt. Kui samas Andresel
Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid Mina arvan, et Andres taluperemehena ei võtnud vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid, sest Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab ja nõuab oma tõde. Selle tagajärjeks tema plaanid ja unistused seoses talu parandamisega nurjuvad. Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma elutingimusi ja korrastada lauta ja põllumaad. See tal aga hästi ei õnnestunud, sest enamus energiat läks Andresel Pearuga vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega tegelemiseks. Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja suuremast talust, aga selle asemel ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, ses...
Andres oli oma unistuses liiga kinni. See lausa pimestas teda. Ta küll armastas oma naist Krõõta, aga tekitas talle pidevalt uusi muresi. Naine ei saanud seda mehele ka ette heita, kuna tol ajal ei olnud naisel piisavalt sõnaõigust. Alles peale naise surma mõistis Andres, millist vaeva pidi Krõõt taluma. Peale seda hakkas sulane Mari ühe rohkem seal aega veetma, kuna tööd oli vaja teha ja lapsi hoida. Sellega algasid ka kõik Mari mured. Ta tundis ka natuke uhkust, et ta talus sai töötada. Seega oli selles ka natuke rõõmu. Mari pere aga kurvastas, sest ta viibis kodus harva ja raske töö tõttu polnud ta enam nii rõõmsameelne kui varem. Mari mees tegi lõpuks ka enesetapu, kuna naine nii vähe kodus oli ja hoolitses teise pere laste eest. Andrese lapsedki tundsid pigem seal olles kurbust. Nad olid emast ilma jäetud ja töö oli esmatähtis. Suureks kasvades ei tahtnud nad sinna jääda, vaid lootsid suurde ilma rõõmu minna otsima. Sellega hakkas kustuma ka
TALLINNA VABAÕHU MUUSEUM KOKKUVÕTE Tallinnas, kaunis paigas nimega Rocca al Mare, asub omamoodi küla, kus saab tutvuda Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja eluoluga. Muuseumi 12 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukusega pered. 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum kuulutas 1913. a oma ülesandeks ka vabaõhumuuseumi rajamise. Idee said Eesti haritlased Skandinaavia ja Soome vabaõhumuuseumide külastamisest (Rootsis oli vabaõhumuuseum (Skansen) rajatud 1891, Norras 1897, Taanis 1901, Soomes (Seurasaari) 1909). 1925 - 1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing ja päevakorrale kerkis muuseumi loomine pealinna
1.Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargame? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hsti hoolitseks ja kus palju td teeks. Kuigi Vargame ei olnud kige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema kskik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu t. 2. Missuguse perspektiivsevljapsu taipamiseni judis Andres vitluses soomaastikuga? Ta taipas ,et kui ta tahab saada head viljapldu, peab ta maa kuivemaks saama. Selleks oli aga vaja kaevata kraavid,et vesi mda kraave jkke suunata, kuid kraavid oleksid pidanud
Sõbralik, aus ja truu alla Viljatu · Soo kuivandamine Elli- Sinisilmne · Ta tahtis et tema veri jääks kogu Pidi alati oma tahtmist saama Vargamäele Täitumine · Jõgi kuivatati · Teiste unistustega nii ei läinud Pearu- Pearu on vanaks jäänud ja haige Elab omas talus ikka veel edasi Tahtis et, tema talul oleks hea ja tugev ning hoolt kandev pärija Täitumine Unistus täitus niiviisi et tema pojatütar Juuli sai poja ning Pearu oli temaga rahul. tähtsamad sündmused Indreku saabumine vargamäele Koosolek Tiina tuleb maale tööle (jääb) Eedi tappis Oti Andrese surm Indrek ja Tiina lahkuvad Vargamäelt Tiina hästi positiivne ja energiline, üritas kogu aeg teisi aidata, kuid tekitas sellega
kuigi viimane laps oli juba poiss, kes aga oma ema ei näenud rohkem. Maril lastega probleemi polnud. Sünnitas oma lapsi ning hoolitses ka Krõõda maha jäänud hingede eest. Hea abikaasa ja ema rollile lisandusid ka kohustused. Kõik talutööd jagunesid kaheks raskemaid, nagu maaparndus ja külv, tegid mehed, ning veidi kergemaid, nagu loomade talitamine köögimajandus, naised. Oru talu perenaistel oli lihtsam, sest suurt tööd nende eest tegid palgatud sulased ja tüdrukud, aga Mäe talus hinnati rohkem kui kõik tööd tegid omanikud ise. Töö oli alati raske ja tervist kahjustav ning see saigi Andrese esimese naise Krõõda surma põhjuseks. Vargamäe naised olid enamasti tõsised ja asjalikud, siis hoopis teine lugu oli lastega. Liisi ja Maret olid need, kes lõõritades soode ja põldude vahele rõõmu tõid. Liisi ja Maret olid ka sillaks kahe vaenujalal oleva naaberpere vahel, suheldes ema-isa teadmata Oru poiste Joosepi ja
Näota Mõrvarid kokkuvõte Näota Mõrvarid on lugu lahutatud politsei uurijast Kurt Wallanderist, kelle ülesandeks on välja selgitada Lõuna-Rootsi talus mõrvatud vanapaari mõrvarid. Wallander peab tegelema depressiooniga pärast lahtust, samuti tema tütre emotsionaalse ja füüsilise lähedusega ning tema enda probleemidega sööömise ja joomisega. Vahepeal peab ta tegelema meediasse lekkinud teemaga, et tapjad olid välismaalased, põhjustades põgenikuvastase vägivalla, sealhulgas veel mõne muu mõrva. Wallander toob tapjad õigluse ette läbi vaevalise politseitöö. Kui novell algab, Maria ja Johannes Lövgren leitakse nende maamajast
rõõmu tehtud tööst ja kiirustamata elada kaasa oma perekonna muredele ja rõõmudele. Nii sauna- kui pererahvas sai õige pea tunda, et Andresele on koduloomade heaolu tähtsam kui inimeste oma. Ajal, mil raamatu tegevus aset leiab, oli tõesti kombeks hõisata, kui sündis poeg, ja siunata, kui ilmale tuli tütar, kuid Andres läks oma suhtumisega liiale. Talle olid pojad ja tütred, naised ja saunikud ainult tööjõud, keda ta samasuguse, üle jõu käiva innuga sundis talus rahmeldama. Ka Krõõt hakkas end süüdi tundma, et ta nagu needus peremehele ühtesoodu tütreid kannab, ning andis surres mõista, et Andrese esimene poeg noor Andres käis talle sedavõrd üle jõu, et sundis teda nurgavoodis eluga hüvasti jätma. Andres oli koduste suhtes despoot. Teatavasti liikusid tol ajal Baltimaades jesuiitide salgad, kellelt ta oli vahest õppinud ütlelust eesmärgi ja abinõu kohta. Tema eesmärk oli anda
adratalupoeg- nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus. üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale. vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad. maavaba- neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid. Trääl- orjad. Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg. teenijatüdruk- tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest. sulane- tegi raskemaid ja räpasemaid töid talus raha eest. Eestis hakati rajama mõisaid, et vilja kasvatada, mida müüa Lääne-Euroopasse, sp hakati kasutama talupoegi, enda kasuks. Seda nim teokohustuseks. Algselt sarnanes see talgudega, kuid hiljem pidi iga iga talu mingil teatud päeval nädalas saatma ühe inimese mõisatöödele. 15 saj
Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool, eestlaste vaimulik teenimine ning kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 3. Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob Hurt õppis nooruspõlves isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Aastal 1849 viis Hurda isa ta Põlva kihelkonnakooli ja ta õppis seal kolm talve. Aastal 1852 asus Hurt õppima Tartu kreiskooli, kus ta pidi algselt isa soovi järgi olema ühe aasta ja siis koju naasema ning teda külalaste õpetamisel aitama
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli
aastal. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnikke aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma. Talupoegadel olid veidi suuremad õigused ja see arvatavasti andis neile vapruse midagi öelda ja ette võtta. Nad ei tahtnud olla kellegi sõltuvuses, vaid elada omaette ja luua perekond oma talus. Päris vabadust pärisorjuse kaotamine muidugi ei andnud. See andis pigem tõuke talude pärisostmise poole. Talupojad said küll vabaks, aga kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talumehed rentima hakkama ning see tähendas tegelikult ju teotöö jätkumist. Arvan, et mõisnikud ei tahtnud väga hea meelega talupoegi vabaks lasta. Nad oleksid pidanud siis ise tööd hakkama tegema või kellelegi raha maksma, et töö ära tehtaks ja pere sööduks saaks
Võimalikult palju asju tegi ta ära ise. Oli selge, et teda huvitas oma maa saatus ja heaolu rohkem kui teisi töölisi. Teised tulid ja läksid nagu endal vaja, kuid peremees oli seal selleks, et jääda. Sama asi on ka tänapäeval, näiteks firmade näol. Ettevõtte omanikku huvitab ikka firma edu rohkem kui lihtsalt töötajaid, kes võivad seal olla ainult selleks, et oma palk kätte saada. Teine asi mis motiveeris Andrest rohkem tööd tegema oli lapsed. Järeltulijad pidid samas talus elama hakkama ning mida rohkem vaeva nägi Andres, seda kergem elu oli tema lastel. Laste pärast tegi ta suuri plaane kogu Vargamäega, ta tahtis seda uuendada ja laiendada ja paremaks muuta. Usun, et ka selline tegevusviis on omane tänapäevalgi, lastele ju tahetakse ikka paremat ja kergemat elu, kui oli endal. Samas aga on paljud asjad muutunud, ning mitmeski mõistes ei kõneta teos enam tänapäeva lugejaid
Lavastuse „Vanad ja noored“ arvustus „Vanad ja noored“ leidis aset Vargamäel Anton Hansen Tammsaare sünnikodu rehetares. Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad, kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna. Laval kujutati erinevaid ruume. Enamasti toimus tegevus talus, selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid, nõud. Samuti oli lava ees mullakiht, mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
