Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on
Tugikoe rakud moodustavad juhtkimbu (puidu-, niinekiud). Et juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte, kui lehtede otsteni, siis toetavad nad sellega kogu taime. · Kaitsefunktsioon puitunud varte peale tekib korkkude. Korkkoes paiknevad rakud tihedalt üksteise kõrval ja peal. Korkkoe kest on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakk on selle all hävinud, et korkkoel puuduvad poorid, siis saab taim vett ja gaase korkkoe sisse tekkinud lõhede kaudu. Lisaks korkkoele on ka korpkude. Põhimõte on sama. · Transportfunktsioon et taimedel vereringe puudub asendab seda juhtkude (trahheed ja trahheiidid) moodustunud rakukestadest. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja tekivad torujad moodustised. Tekkinud võrgustik ühendab taime organeid ja soodustab nende vahelist liikumist. Milline plastiidide ehitus ja ülesanne?
b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32. Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne välispind 33. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused 34. Mullavee liigid Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises – taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas – jää. Kaug – Põhjas pinnas läbikülmunud koguaeg – igikelt. 4) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi mullas. Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib – seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures
Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu pinnaga. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal säilitavad ning on seetõttu võimelised vastu pidama pikki kuivaperioode. Paljunemine ja arenemine Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt. Eesti Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik. Enimohustatatud sammaltaimi on Eestis 29, mis moodustab 15 % kõigist ohustatud
liibunud tallusega liigid. Samblikud on vastupidavad nii kuumale, külmale kui ka veepuudusele, kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma. Seetõttu saab saab samblike kadumise või säilimise jargi otsustada õhu puhtusastme üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav. Mitmed gaasilised saastajad kahjustavad või hävitavad samblikus vetikkomponendi, mille tagajärjel hukkub kogu taim. Sümbioos Samblike suur vastupidavus igasugustes kasvukohtades tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Kuigi samblikud on harmoonilise kooselu sümbol, on samblikus peremeheroll seene käes. Seeneniidid on võimelised imema endasse õhuniiskust ja võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada.
1. Kõrbete tekkepõhjused õhumasside liikumise tagajärjel 2. Kõrbete levik eri mandritel kõrbe nimi,manner, riik. Seda saab teha atlasega. 3. Kõrbete tunnused.Mis on kõrb? Kõrbete kliima. Tunnused: Õhk on väga kuiv, taevas pilvitu, kuum temperatuur ning sademeid vähe. Mis on kõrb? : Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed....
Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sellisedi kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks. Kuid see olukord võib olla väga petlik, eriti kui tootmine saavutab suured mastaabid nagu Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maha vihmametsi, mis ei taastu. Lisaks sellele kannatab ka Maa biosfäär - hävinevad paljude liikide elukeskkonnad. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb
Mükoriisa referaat Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................2 Arbuskulaarne mükoriisa................................................................................3 Mükoriisa teised vormid.................................................................................4 Mükoriisade teke............................................................................................5 Sissejuhatus Mükoriisa mõiste võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Frank, kes defineeris seda kui taimejuure ja seene vastastikku kasulikku (mutualistlikku) kooselu vormi. Just mutualistlik suhe eristab seenjuurt ehk mükoriisat teistest taimejuurte ja seente vastastikmõjudest (interaktsioonidest): parasitismist, saprotroofsusest ja kommensalismist. Looduses on tegelikult võimatu neid täpsel...
Riis Riis on enamasti üheaastane taim, kuigi troopilistel aladel võib püsida ka mitu aastat järjest, mille teradest valmistatakse toitu. Riisitaim kasvab tavaliselt 1 1.8 m pikkuseks sõltuvalt mulla koostisest. Tähtis koht toiduna on sel Ladina-Ameerikas, Aasias ja ka Aafrikas ja seda kasvatatakse peamiselt Indias ja Pakistanis Himaalaja mägede jalamil. Kuigi riis sisaldab palju kaloreid ja on väga toitaineterikas, on see väga populaarne dieettoit.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nimi Lehtköögiviljad Referaat Juhendaja: Pärnu 2008 Jääsalat See salatitaim on saadud kähara lehtsalati ja ameerika peasalati õnnestunud ristamisel. Jääsalati lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad ja haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks lõigatuna. See omadus on eriti väärtuslik segasalatite tegemisel, sest jääsalat hoiab salati pikema aja jooksul kohevana ega lase sellel kokku vajuda. Talub ka lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wok-roogades. Säilib ...
olnud kuusk ja kuuseküünlad, muud jõulutaimed lõhna ei levita. Suurem osa lilledest on ka mürgised. Taimedest on jõuludega seostatud meil veel asparaagust, paljudes Euroopa riikides ning Ameerikas iileksit ja luuderohtu. Sellest punutakse ustele pärgasid, teda kasutatakse dekoratiivse elemendina maja ja tubade kaunistamisel. Meil see taas pole levinud, sest looduslikult kasvab luuderohi eeskätt läänesaartel, pealegi on meie talved nii külmad, et taim ei pea talvistele temperatuuridele vastu. Toalillena on ta aga selleks liiga uus, et erilise jõulutaime rolli saada. NB! Kõik jõuludega seotud kultuurtaimed on mürgised alates luuderohust, mis võib põhjustada krampe, kuni jõulutähe ja muude lilledeni. Nad on üksnes vaatamiseks ja mitte mingil juhul rebimiseks ega suhu pistmiseks.
ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10. Kus asus veini valmistamise algkodu? Veini valmistamise algkodu asus Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, kus metsiku viinamarja levik teeb selle võimalikuks. 11. Mis jook oli Malvaasia? Malvaasia oli magus Kreeka vein. 12. Kes lõpetas 19. sajandi teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'?
Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi, mis kuulub huulõieliste teda jahutava toime tõttu näiteks nohurohtude ja -salvide sugukonda ja müntide perekonda. Ta on vähenõudlik mitmeaastane, tugeva valmistamisel ning auru sissehingamiseks (inhalatsiooniks) aroomiga ja hästi hargnenud taim, mis kasvab umbes 30-50 cm kõrguseks. Vars o mentool laiendab südame-, aju- ja kopsuveresooni ning vähendab on tal peaaegu paljas, enamasti neljakandiline, harunenud. Roomav juurestik närviotste tundlikkust, s.t. võtab ära valu, mistõttu kuulub mentool moodustab võsusid, mis omakorda võtavad juured alla ja nendest võsudest saab validooli ja südametilkade kooslusesse taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta
lehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügi- se korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt II põlvkond hävib meie kliimas. Kahjulikkus või kasulikkus. Kartulimardikas on tavakahjur. Kartuli- mardikad tekitavad palju kahju kartulipõldu- del. Munadest väljuvad tõugud, kes põhjus- tavad kartulile kõige rohkem kahju. Kui tõu- gud lahkuvad,on taim raagus. Väiksematel põldudel annab võitluses kartulimardikaga kasu ka nende ärakorjamine, suuremate kartulimaade vabastamiseks on aga vajalik keemiline tõrje. Samas on kartulimardikas toiduks palju- dele lindudele ja ka loomadele. Kartulimardikas See juhtus öösel, kui lind külas käis ja kartulimardika naise ta ära sõi. Kõmm-kõmm kartulimardikas, kes põllul väga vihastas.
Tee Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Kolm põhilist tee kategooriat on: mustad teed ( kääritatud), oolongid (mitu korda kääritatud) ja rohelised teed (kääritamata). Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse nad vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed on peamiseks saagi allikaks ning neid ka kasutatakse teepuru valmistamiseks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Teepõõsa õied on valget või roosat värvi,
ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10. Kus asus veini valmistamise algkodu? Veini valmistamise algkodu asus Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, kus metsiku viinamarja levik teeb selle võimalikuks. 11. Mis jook oli Malvaasia? Malvaasia oli magus Kreeka vein. 12. Kes lõpetas 19. sajandi teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'?
Teravili Lõhe Tomat Riis Kuldkala Hagijad Taimed Loomad Esimene GMo Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Esimene GMO Teine tase Kolmas tase bakter oli E.Coli Neljas tase Viies tase (1970) Esimene GM taim oli tubakataim. Esimene GM loom oli hiir (1980) Kasutatud kirjandus http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=738&Item http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=17&Itemi http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=496 http://www.slideshare.net/chryssy/muudetudprilikkusegaorganismidgmo
Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas, kasvukuhikus on paljunemisvõimelised rakud ja juure otsa katab juure kübar. 4. Kuidas hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid? Toimub OSMOOSI teel, vett võetakse juurtega. 5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded. Taime kinnitamine mulda Vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasi juhtumine taime maapealsetesse osadesse. Võsu 1. Millest areneb võsu?
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui
e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm. ISELOOMUSTUS: Kõrgus: kuni 30 meetrit
* Biotsönoos - elukooslus, ühel territooriumil elavate liikide popullatsioonid. * Ökotoop - elukeskkond, territoorium, millel elukooslus paikneb ja tegurid, mis teda mõjutavad. * Ökosüsteem - isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate popullatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul olnud stabiilne. ' toiduahel - moodustub omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. ' tootja - roheline taim, toodab energiat. ' tarbija - loom sööb. ' lagundaja - seen või bakter. Iga järgneva toidulüli ehk torofiline tase reguleerib järgneva arvukust. ÖKOSÜSTEEMIS TOIMUVAD MUUTUSED Popullatsiooni muutused: 1) Stabiilne (ajas muutumatu). 2) Kasvav (sündimus suurem kui suremine). 3) Kahanev (sündimus väiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate popullatsioonide arv ja arvukus
Tomat Tomat on üks maailma soositumaid ja enimkasvatatavaid köögivilju. Tomat on pärit LõunaAmeerikast, ta on nii baklazaani kui ka kartuli sugulane. Tomat on soojuselembeline taim ja seetõttu on teda kõige parem kasvatada kasvuhoones, kuid proovida võib ka kasvatada tomateid päikesepoolse müüri ääres või rõdul. Tomat kuulub taimeriiki ning on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta kuulub maavitsaliste perekonda,sugukonda ja seltsi. Alamklass on Asteridae ning ta kuulub kaheiduleheliste klassi. See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda
Mis, kus on? Rakud, mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks, nendest võib areneda terve organism. Totipotentsed rakud moodust algkoe. Taimedel asuvad totip rakud kõikide pungade kasvupuhikutes, juure tipu kasvupuhikutes, kambiumis(koore ja tüve vahel), kalluses (haava kude) Meristeempaljusus? - Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. Piimavalk kaseiin Biotõrje taimekahjurite hävitamine, paljunemise ja leviku pidurdamine Mis on tüvirakud? eristumata jagunemisvõimselised rakud, mis võivad areneda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tagavad org arengu, kudede eneseuuendamise.
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu
Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, loomadel on selleks luustik (selgroogsetel loomadel). Taimed võivad paljuneda ka kehaosaga. 5. Iseloomusta lühidalt taimede liikumisi! Taimed ei liigu aktiivselt, osa taimede liikumisi on kindla suunaga näiteks avab ta valguse poole oma õied, igal liigutusel pole kindlalt suunda, näiteks reageerib taime õis öö ja päeva vaheldumisel või soojusele, kas siis avab õied või sulgeb. Taim reageerib puudutusele. 7. Kas sinivetikad on vetikad? Miks? Kuidas peaks neid nimetama? Sinivetikas näeb küll välimuselt välja nagu vetikas, kuid tegelikult on ta hoopiski bakterite hõimkond. 8. Nimeta vetikate kasvukohad! Mage- kui ka merevees, niiskel mullal, puutüvedel ja majaseintel isegi kuumaveeallikates ja osa kasvab polaaraladel lumel. 9. Mis on tallus? Tallus – lihtsa ehitusega, organiteks eristumata keha. 10. Kuidas vetikad paljunevad? iseloomusta lühidalt
5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vein mis on magus 13. Kes lõpetas 19. saj teisel poolele Euroopa veinitootmise kuldajastu? - Viinapuutäi 14. Kuidas Muinas-Eestis meskiti linnaseid? - Kuumaks aetud kividega 15. Mis pühad kandsid meil nimetust - Õllepühad? - Jõulud, aga ka pulmad ja matused 16. Mitu õllesorti tunti meil AD1777?
soovitada talle? Miks? 4. Klient palub suhkrut moosi keetmiseks. Millist suhkrut talle soovitad ja miks? 5. Tsöliaakiahaige klient soovib osta erinevaid maiustusi. Milliseid maiustusi soovitad talle? 6. Ostja küsib riisi gurmee – õhtusöögiks. Milliseid talle soovitad? 7. Kuidas selgitad ostjale mahla, nektari ja mahlajoogi erinevust. Juhi tähelepanu nii koostisele kui toiteväärtusele. 1. Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Toote ostmine või ostmata jätmine jääb kliendi enda otsuseks. Soovital kliendil teha valik enda äranägemise järgi. 2. „Aus kaup“ märge tootel tähendab, et toode ei sisalda kondilihamassi. 3. Kasulikud bakterid on Lactobacillus GG, mida võib leida erinevates jogurtites, keefirides, kohupiimatoodetes ja muudes piimatoodetes
10.Traadil istuvad linnud.Jahimees laseb 2 lindu maha .Mitu lindu jääb traadile? 11.Kui kaua kestis 100 aastane sõda? - 116 aastat - 99 aastat - 100 aastat - 150 aastat 1 Mis loomalt on Kanaari 2. saared oma nime saanud? - Kanaarilind - Känguru - Rott - Hüljes 13. Mis kuus tähistavad venelased oktoobri revolutsiooni aastapäeva? - Jaanuar - September - Oktoober - November 14.Mis laul on kes laulab . 15.Mis taim on pampel? 16.Kes või mis on tiigilendlane? 17.Mitu värvi on vikerkaarel? Nimeta need õiges järjekorras! 18.Nim eta 19.Mitu hammast on normaalselt täiskasvanud 20.Kuidas nimetatakse uut avastatud planeeti? 21. Millise pooluse lähedal elavad jääkarud? Vastused: 1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6
ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel. Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustunud liitorganism. See koosned seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Rohevetikad ja tsüanobaktreid on fotosünteesijad nind suudavad orgaanilist ainet toota. Seeneniidid võtavad
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud.
Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid. Alkohol Alkohol on sõltuvust tekitav ja tugeva toimega narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne. Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22% ja kange alkohoolne jook on etanoolsisaldusega üle 22 mahuprotsenti. Tubakas Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja
Riitus (ld ritus - usutalitus) Riituse liigid religioonifenomenoloogias: Tõrjeriitus kurjade vaimude peletamiseks Väljaajamisriitus (eksortsism eks+ horkizein) seestumus Siirderiitused (initsiatsioon) Kalendririitused Kultus (ld cultus – harimine) – toimingute ehk riituste sooritamine talitustega - austamine - kummardamine - teenimine Ohver (ld offere – annetama) Jaotus tekke alusel: Esimese astme ohver: inimohver Teise astme ohver (asendusohver) (Loom, taim, vääriskivi, väärismetall jne) Kolmanda astme ohver – sümbolohver (Lõhnaaine, lilled, toiduained jne) Neljanda astme ohver - raha Viies - sümboli sümbol ohvriraha - hiinlased) Jaotus liigituse alusel: Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel
*osaleb aineringluses *Vähendab kasvuhoone efekti fotosünteesi ajal RAKU HINGAMISE (AEROOBNE GLÜKOL.) JA FOTOSÜNTEESI VÕRDLUS OMADUSED FOTOSÜNTEES RAKU HINGAMINE 1.Lähtained H O , CO Glükoos, O 2. Saadused O , Glükoos CO , H O 3. Energia Neelab Vabaneb 4. Organell Kloroplast Mitokonder 5. Organismid Taim, Vetikas Loomad,seened,inimesed AEROOBSE GLÜKOLÜÜSI JOONIS Glükoos GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID
GMO Koostas Kätlin Lääne Sisukord 3. Mis on GMO? 4. Milleks? 5. Aga tegelikult? 6. Levinuimad GM kultuurid. 7. Kus kasvatatakse GMtaimi? 8. GMtooted 9. Pilt 10. Kasutatud kirjandus 3 Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNAd) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Geneetilise muundamisega on võimalik kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. 4 Milleks? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GMkultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki,
Peatudes maalide juures oli korraldatud mäng nende piltidega seoses. Grupp jaotati pooleks ja anti paberid, kuhu peale pidi kirjutama, mida võisid härra ning daam üksteisele öelda. Hiljem loeti ette ütlused ning ikka kirjutatakse kohati naljakaid ja totraid asju paberile, oli üpris naljakas. Edasi liikusime videosaali, kus sai näha üsna veidrat eestlaste poolt valmistatud videot, kus näidati taime istutamist inimese suhu. Inimesele istutati taim suhu, mis ei olnud just eriti hea vaatepilt, kuid kunsti nimel tehakse igasuguseid asju. Mulle jäi meelde giidineiu ütlus, et lilled saadavad meid kogu elu ja neid kingitakse nii sünni kui surma puhul. Isiklikult ei ole ma küll eriline kunstisõber, aga nägin nii mõndagi ilusat näitusel, meelde jäi näiteks üks suur suur punane roos millel oli piisk peal, mille kohta pidime ka iseloomustavaid lauseid kirjutama üles sõnadega mille giid meile andis.
Robin Stef Luhtaru XI klass Kromoplast (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) üleminekuga kloroplastiks (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) Nt: porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) üleminekuga leukoplastiks (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist) Nt: kui roheline taim satub pimedusse, siis leukoplastid aitavad taimel säilida (nt kartul) Leukoplast (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist ) üleminekuga kromoplastiks (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) Nt: küpsed viljad (algselt olnud värvitud, kuid valmides saavutanud värvi (kollaseid, punaseid, oranze pigmente) Leukoplast (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist)
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D
Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2
Millised väetistega antavad taimetoiteelemendid on taimede eluks kõige vajalikumad? Põhjenda. 2 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Toitainete omastamine taimede poolt Taimetoitainete omastamine ehk sisenemine taime toimub lahustunud olekus. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks. Looduses on kõige tähtsamaks toitelahuseks mullalahus. Tuntakse kahesugust toitumise viisi: a) juurtoitumine (juure kaudu toitumine); b) juureväline toitumine. Juurtoitumine (juure kaudu toitumine) Juurtoitumine on taimede peamine toitumisviis, mille korral taimetoitained sisenevad taime mullalahusest juurte kaudu ning sealt suunatakse nad edasi taimede maapealsetesse osadesse (Joonis 1).
temperatuur, sademed, tuul, jne) omaduste kiired muutused antud punktis. Mulla ja mullapinna lähedane temp (aastane ja ööpäevane) Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese põhjustavad maapinna kiirgusebilansi ööpäevase ja aastase muutumise. See aga kutsub omakorda esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutumise. Suurt mõju pinnase temperatuuri ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud ilm, taim, lumikate. Soojuse protsessis pinnasesse etendab peamist osa soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane kõikumine, aastane 10 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga
See aga kutsub omakorda esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutumise. Suurt mõju pinnase temperatuuri nimetatakse Coriolise jõuks A – on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3) Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud – ilm, taim, lumikate. Soojuse protsessis pinnasesse etendab peamist osa tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4) Hõõrdumisjõud – suunatud liikumisele soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes
8 6. Kokkuvõte 9 10 6. Kokkuvõte 11 7.Kasutatud Kirjandus Internet:1. http://www.keskkonnainfo.ee 2.http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=- 1264982023&subprog_id=596957765 Kirjandus: 3.Mõnede raskemetallide ja mikroelementide sisaldus eesti põllumuldades ning taimedes, artiklite kogumik 4. Taim ja keskkond, tallinna botaanika uurimused V 5.Tallinna botaanikaaia uurimused VI, Taim ja inimene 12 13 14
4) On üheaastased taimed · PRUUNVETIKATE EHK PÕISADRU 1) Soome rannikute suurim vetikas 2) Kasvab kuni poole meetri kõrguseks 3) Moodustab madalas vees 0,53m sügavusel suuri kooslusi · PUNAVETIKAD 1) Ulatuvad kõige sügavamale 2) Kohastunud vähese valgusega 3) Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe 2) Rannikutaimed · ASTELPAJU 1) Põhjalahe saarte tuntuim taim 2) Oksad okkalised ja teravad 3) Valgusnõudlik 4) Kasvab kuival pinnasel 5) Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti Cvitamiini · MERIHUMUR 7 1) Madal taim 2) Paksude lehtedega 3) Talub soolsust ja kuivust Kokkuvõte: Minu enda arvates on Läänemeri väga suur ja liigirikas veekogu. Tal on
Kohvi kasvatuspiirkonnad Kohvi kasvatamise piirkonnad on Aafrika ja Araabia poolsaar, Ladina Ameerika ja Kariibi mere poolsaar ja India ookeani piirkond. Kohvi liigid Coffea Arabica- Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (Kesk-Ameerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) - kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika kohv on tihti vastuvõtlik kahjuritele ja haigustele, seetõttu on vastupanuvõime kasvatamine põhiline aretustöös
Need kooritakse ja kuivatatakse. Rabarber sisaldab eeterlikku õli, parkainet ning rhabarbensiini. Rabarberi keedis lehevartest on kõige paremaks vahendiks lastele esimesel eluaastal kui neil on kõhukinnisus. Keedis aga juurest kui ka lehevartest on hea üldiselt verdpuhastav, isuandev ning seedimist edendav. Tinktuuri tuleb juurest võtta seedimisnõrkuse puhul ning ka soolte ummuksuse, maksa paistetuse, hemorroidide puhul (Lääts 1939). Ojamõõl Ojamõõl kasvab kõikjal Eestis. Taim on mitme aastane. Alumised lehed on ojamõõlal katkestunud sulgjaf ning ülemised enamasti kolmelõhesed. Õied on ojamõõlil longus ja ripnevad ning punakaskollase või roosa värviga. Ojamõõl õitseb mais ja juunis. Ravimiks korjatakse juuri sügisel. Ojamõõl sisaldab parkaineid, eeterlikke õlisid, mõruainet, tärklik jne. Taime musti juuri näritakse südamepöörituse vastu, kui süda on pahaks läinud. Samaks otstarbeks saab teha ka teed
mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine.
Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Palderjanijuur • Palderjan (Valeriana officinalis) võitleb edukalt unehäiretega. Apteegis on saadaval mitmed palderjanil põhinevad preparaadid. Võite ka ise palderjani korjata ja sellest teed keeta. Palderjanil on sakilised lehed ja roosad õied, taim õitseb juuli-augusti vahel. Palderjani kõige kasulikum osa on juur, mida korjatakse sügiseti ja tarvitatakse kuivatatult. • Tee jaoks peenestada kaks teelusikatäit palderjanijuurt, kallata tassi keeva veega üle, viis minuti kaetult seista lasta ja kurnata. Juua mitu tassi lonkshaaval. Palderjan ei maitse hästi, teesse võib parema maitse eesmärgil näiteks melissi või kannatuslille lisada. Nõges
2. lisatakse GMO bakter 3. rakkude ühinemine ja muudetud DNA viimine meristeemrakkudesse 4. transgeensete võrsete eemaldamine uuele söötmele 5. juurdumine 6. taimede istutamine kasvuhoonesse DNA püssi kasutamine · meristeemrakke ,,tulistatakse" imepisikeste foframi või kulla tükikestega, mille peale on seotud võõras DNA · seostumine raku kromosoomistikuga · ei ole teada kuhu täpselt seostub · esimene taim 1983 a. Tubakas · esimene tootmisesse läinud taim 1994 kauavalmiv tomat soja(89%) mais(61%)- saagikus on tõusnud 30% puuvill( 83%) riis raps suurimad kasvatajad USA, Argentiina ,Hiina, Kanada EL-is võib vahendada 17. GMO artiklit GMO 1.põlvkond: 1990.a. Keskel · herbitsiidiresistentsed · parandatud valmimisajaga ja säilimiskindlad · kahjurikindlad 2.põlvkond möödunud kümnendi lõpul
narkootilisteks aineks, praeguseks on nende väärtarbimine levinud kogu maailmas. Marihuaana ja hasisi valmistamine Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne nimi on Cannabis sativa(kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini kuivas subtroopilises kliimas. Suurimad kanepitootjad on Afganistan, Kolumbia, Irak, Jamaica, Liibanon, Maroko, Mehhiko, Holland, Pakistan, Türgi ja USA. Kanepit on võimalik kasvatada ka Põhja-Euroopas, samuti kasvatatakse teda toataimena. Viimasel juhul tuleb kasvukohaks valida päikseline aknaga ruum või kui see ei ole võimalik, siis peab kasutama tugevat elektrivalgustust.
GMO poolt või vastu. Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas luuakse GMO-si? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
