· Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata. Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu.
Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3...3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas. 1.2 Tubakas Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat, mille peamine kasvuala on Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Tubakataime sorte on tänapäeval rohkem kui 100. Tubakataime lehed on terved või kergelt lainja servaga. Putkjad või kellukesekujulised õied paiknevad tipmises kobaras. Vili on rohkesti väikeseid seemneid sisaldav kahe poolmega kupar. Tubakaseemned on hästi väiksed, ühte grammi mahub u. 10 000 seemet.Taim ise kasvab 1,6 1,8 meetri kõrguseks ja ei
tugevam on liikidevaheline konkurents. Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained. Sümbioos vastastikku kasulik kooseluvorm. (mükoriisa
klassifikatsioon, sest paljude imetajate (ntks karu) hibernatsiooni staadiumis kehatemp langeb kümnete kraadide võrra. Veelgi silmapaistvam on erinevus endodermide ja ektodermide vahel. Endodermid reguleerivad oma tempi sellega, et toodavad oma kehas soojust (meie teiega). Ektodermid sõltuvad välisest soojaallikast. On olemas terve rida roomajaid, kalu ja putukaid, kes on võimelised kehas toodetud soojuse arvel lühikese aja vältel hoida kehatemp stabiilsena (ntks kiilid, aga ka taim rodedendron). Paljude ektoderimide, eriti taimed soojusregulatsioon on üsna piiratud. Temperatuuri regulatsioonil sellisel viisil on oma hind. Kui kulutused tempi reguleerimisele ületab saadud tulud, siis hakkab toimima vastusreaktsioon, ehk organismi tempi regulatsioon kompromiss tulude ja kulude vahel. Temp mõjutab suuresti organismide ainevahetust. Erinevate tempide mõju ektodermidele järgib tüüpilist mudelit. Laias laastus pakuvad meile
Selleks pole enam valgus vajalik. Teisel etapil, kasutades keemilist energiat (energiarikas ATP), tehakse lehes süsihappegaasist ja vesinikust glükoosi. CO2 liitmise järel toimuvais reaktsioonides liidetakse vesinik, mis saadakse NADPH molekulidest. Tulemusena moodustub glükoos. See on paljuetapiline protsess, mille reaktsioonide ahel moodustab Calvini tsükli. Glükoos on üks energiarikastest suhkrutest, millest taim saab teha teisi eluks vajalikke toitaineid - valke ja rasvu. Selleks kasutatakse taimejuurte poolt toodud mineraale. Glükoosist toodetakse ka taimseid varuaineid - tärklist ja teisi suhkruid ning taimerakkude ehitusmaterjali , tselluloosi. Mõlemad FS etapid toimuvad taimerakkudes üheaegselt. Kuna I etapp vajab valgust, teine aga mitte, siis nimetatakse esimest etappi FS valgusfaasiks ning teist pimefaasiks. Taimed kasutavad saadud toitaineid uute lehtede, õite ja viljade moodustamiseks
Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3 Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest
Olen osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima
· Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi) · Kirjutajad riigiametnikud, kontrollisid ka maksude laekumist · Talupojad (maksid makse, üleriiklikud ehitused) Käsitöölised (tarbeesemete valmistamine ülemkihtide jaoks) · ORJAD ilma õigusteta, kõik mustad tööd, kõige madalam seisus Kiri- hieroglüf ehk kirjamärk 1% kirjaoskajaid Papüürus taim, millest valmistati materjali kuhu peale kirjutati Kõige tähtsam oli päikesejumal Ra. Nad uskusid surmajärgsesse ellu. Muumia puhastati, õlitati, mähiti sidemetesse Sarkofaag suur kivist kirst, polsemeeritud surnukeha koht. Giza püramiidid: · Hufu · Hafra · Menkaura Mesopotaamia: - Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia
on Isoldele piin), kuid kohtub siiski Tristaniga. Alguses ei tee Marc sellest välja, kuid hiljem määratakse Isolde ja Tristan surma. Nad elavad siiski mõnda aega õnnelikult metsas. Marc andestab Tristanile tingimusel, et Tristan lahkub maalt. Ta abiellub Valgekäelise Isoldega. Tristan saab surmavalt haavata ja kutsub Kuldjuukselise Isolde enda juurde, kuid Valgekäeline Isolde nurjab nende plaanid. Tristan kaotab lootuse ja sureb, Isolde samuti. Nad maetakse ning nende hauad ühendab taim. Nende hinged saavad kokku. Marie de France'i "Kuslapuu" rõhutab armastajate tundehellust ja inimlikkust ning tunneb kaasa nende kurvale saatusele.
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad rakumembraanid Tütarrakud eralduvad. Bakterite kaasa aitamine mulla kujunemisele See protsess kujutab endast keerukat eluta ja eluslooduse vastastikust koostoimet, mille käigus pinnasesse sattunud paljude organismide elutegevuse jääkproduktid lagundatakse heterotroo...
Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams siis sureb taim , kui kariloom sööb selle taime ära satub saaste tema piima või liha sisse mida inimene tarvitab toiduks . Jäätmed saastavad pinnas ega lase taimel kasvada.Illegaalseid pürgimägesid leidub arvukalt . Need võivad tekitada loomadele mürgitusi , põletikke , lämbumist . · Metsade hävinemine. Metsad hävinevad eelkõige inimtegevuse tagajärel. Inimtegevuse tõttu kaob igal aastal umbes 150 000 km2 metsa põhiliselt troopikas . Metsad on hädavajalikud eluks Maal
ülemäära kahjulik. 2)rajatise keeld – kinnistu omanik on õigus nõuda, et naaber kinnistu omanik ei paigaldaks oma kinnistule sellist seadeldist või muud tehnikilt vahendit, mis rikub kinnistu omaniku õigusi. Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja reovett. 3)insolatsioon – kinnistu omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnistul asuv ehitis, taim või muu rajatis ei varjaks tema kinnistut kauem, kui riiklikus standarsis ettenähtud minimaalne valgustus period. 4)oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 11. mis on servituut? Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist 12. mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). 13
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõ...
Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi. Karukolla roomavad tõusvate okstega varred on kuni paari meetri pikkused ja hästi sitked. Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on. Karukold tundub võrreldes teiste kollaliikidega ka tunduvalt pehmem, sest tema lehed on pehmemad ja suunatud varre tipu suunas
Kuid teelehe elu on huvitav. Kindlasti olete märganud, et suur teeleht kasvab peamiselt inimese lähedal: teeradadel, õuedes, muru sees. Ta levib inimese abiga – seemned on pealt limased ja kleepuvad kergesti inimese jalgade külge. Seal on need mõnda aega paigal ja kui on veidi edasi liikunud, siis pudenevad maha. Nii kasvabki teeleht kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka teelehe nimi: kasvab teede peal. Teda nimetatakse ka inimkaaslejaks taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud. Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud
• Kisklus peremees • Taime- (laiuss ja inimene) • toidulisus - - Konkurents Sarnaste nõudlustega liikide vahel - 0 Amensalism Valgusnõudlik taim puu all 4. Troofilised tasemed e. Toitumistasemed: I. Tootjad e. Produtsendid Autotroofid – orgaanilise aine toodavad ise. Energia saadatse: a)päikeselt b)anorgaanilisi aineid oksüdeerides II. Tarbijad e. Konsumendid Ained ja energia saadakse teisi organisme süües. 1. ja 2. astme tarbijad...tipptarbijad III.Lagundajad e. Destruendid
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Eestis kasvab looduses 11 kibuvitsaliiki, lisaks võib leida mitmeid kultuurist metsistunud liike. Roosiliike on maailmas vaid üle viiesaja, mõnedel andmetel isegi veel kaks korda vähem. Aga kultuursorte võib leida mitukümmend tuhat
vana! Tavaliste ringide vahel võib näha aga kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Üldse ei ole me jõudnud rääkida veel sellest, et maikelluke on juba ammust ajast tuntud tugevatoimeline ravimtaim. Kunagi kasutati teda koos inimese peenestatud pealuu või põdrasarvedega langetõve vastu. Praegu tehakse aga rahvameditsiinis lehtede kompressi silmapõletike korral. Keedis aitab palaviku korral. Kange ja tugevatoimeline on südamerohuna kogu taim, eriti aga õied. Nii tehakse temast südamerohtusid ka teaduslikus meditsiinis. Kuid igaüks peab teadma, et maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on väga mürgised. Raskematel juhtudel võib mürgistus lõppeda isegi surmaga. Seetõttu ei tohi ilma arsti ettekirjutuseta maikellukeserohtusid seespidiselt kasutada.
Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Mõned kõrbes elavad loomad: Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast
Populatsioon - ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Tooge näited Eesti ökosüsteemidest. Selgitage, millest koosneb ökosüsteem. Ökosüsteem eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas Selgitage mõisteid tootjad, tarbijad ja lagundajad, tooge näiteid. Etteantud organismidest peab oskama koostada toiduvõrgustikku ja toiduahelaid. Tarbijad: Loomad -> Lagundajad: Bakterid, seened, vihmaussid jt -> Tootjad: Taimed (~) Bakter -> Taim -> Jänes - > Hunt Selgitage, mida tähendab looduslik ehk bioloogiline mitmekesisus? Paljude erinevate organismide kooselu teatud alas. Kuidas seda säilitatakse? 1992. aastal allkirjastati Rio de Janeiros rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, Tooge 2 näidet 2 looduskaitsealustest liikidest. Miks nad on ohustatud ja mida tehakse nende kaitseks? Vt. Looduskaitse 100 videod. Lendorav Sest tehakse palju lageraiet. Luuakse kaitsealasid. Muidu
sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel
loodusliku päritoluga (kanep) või sünteesitud (amfetamiin). Igal uimastil on oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Paljud noored kes on hakanud tarvitama uimasteid, küsivad, et miks on need ohtlikud? Need on ohtlikud sellepärast, et esimeste proovimiste kogemusest võib saada alus harjumusele ja hiljem vajadusele, mis ajapikku muutub möödapääsematuks.Kõige populaarsemad uimastid noorteseas on kanep, tubakatooted ja alkohol. Kanep on laialt levinenud üheaastane põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses, kuid ka kultuuritaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5-9 saagja servaga lehekesest. Kanepit suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina (joint), piibu või vesipiibu (bong) abil. Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed nagu nt kerge enfooria, söögiisu tõuseb, uni suureneb, ajataju muutub, kuiv suu ja muusikat, kunsti ning huunmorit hinnatakse kõrgemalt
Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes Soolak- sooldunud nõgu kõrge põhjaveetasemega Jurta- kuplikujuline vildist telkelamu kõrbes Nomaad-rändeluviisiga kõrbeelanik Kõrbestumine- kõrbealade laienemine Sahel- üleminekuala kõrbelt savannile, rohtlale Pilte kõrbeloomadest
OSASTAV MITMUS. ANKEET. ! OSASTAV MITMUS........I.....U.....E I.......E NIMETAV OMASTAV OSASTAV OSASTAV mit. PILT PILDI PILTI PILTE KLASS KLASSI KLASSI KLASSE E....I LEHT LEHE LEHTE LEHTI LAPS LAPSE LAST LAPSI NB!!! A..U A.....I LINN LINNA LINNA LINNU SEIN SEINA SEINA SEINU OSASTAV MITMUS A......U VAIP VAIBA VAIPA VAIPU LAUD LAUA LAUDA LAUDU MAJA MAJA MAJA MAJU SID.........ID JÕGI JÕE JÕGE JÕGESID AUTO AUTO AUTOT AUTOSID ...... ID TEATER TEATRI ...
sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt suurt saaki, et võidelda tänini reaalsuseks olevale näljahädadega. Kuigi Eestis pole näljahäda probleemiks, tooksid geneetiliselt muundatud organismid kasu ka meile. Taimede parem sobivus meie kliimavöötmesse ja suurem vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite suhtes tooks kindlust põllumeestele, kes ei peaks muretsema, et sissetuleku allikatena kasvatavad taimed hävivad. Transgeenne, suurema vastupidavusega taim, vähendaks madala saagikuse probleemi ning aitaks seeläbi kaasa ka majanduse tõusule. Samuti võimaldab geenitehnoloogia põllumeetel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele. Majanduse edendamise kõrval soosib geenitehnoloogiline põllumajandus ka loodust. Tegu on kõige mahedama ehk kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutava süsteemiga. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme ja
Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 512 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Karl von Linné määras õunapuu perekonda Pyrus koos pirnipuuga ja hariliku küdooniaga. Philip Miller eraldas kõik kolm omaette perekonda. See jaotus sai kiiresti üldtunnustatuks ja on selline tänapäevani. Ajalugu ja põlvnemine Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks
osakesed jäävad sidumata ja need osakesed jäävad mullalahusesse. Ka söetablett on hästi suure pindaktiivsusega aine. Kui mullal poleks seda omadust, siis põhjavesi oleks reostunud. NH4NO3 on hinnatud hästi lahustuv väetis. Mülemad ioonid on taime seisukohalt võrdväärsed, kuid taim on erinevas kasvufaasis erineva valikuvõimega.Ammooniumioon seotakse mulla poolt, aga nitraation tõugatakse mulla lahusesse. Väetist tuleb viia mulda nii, et taim jõuaks seda ära kasutada. Ei tohi väetada sügisel, sest sademetevesi uhuks selle nitraadi mullast kohe minema. Nitraat toimib kanserogeenselt. Seda väetist tuleb kasutada vahetult taime tarbimise ajal. Nitraatioon on ioon,m mida ei neela muld. Teine tuntud väetis on KCl, mis lahustub nagu keedusool. Taim vajab väga suures koguses kaaliumi (heintaimed, kartul). Kloor on vastupidiselt paljuele taimedel toksiline. Kui kaalium mullaga seotakse, siis kloor ei seota
kasvavad nii päikesepaistelises kui ka varjulises kasvukohas, niiskemal huumus- ja toitaineterikkal mullal, kannatavad täisvarju ja kuivust. Kasutatakse vabakujulise rühmade ja suuremate kogumikena peamiselt muru asendajana varjulistemas paikades, hõredate puude all, põõsaste vahel, eriti vabades looduslikes paikades. Head kaaslased on metspiprad, sinililled, väikesed sõnajalad. Imehea lõhnaga meeldiv lõikelill. Suurepärane talviseks ajatamiseks. Hoiatus lastega peredele - kogu taim on mürgine! 21. Murtudsüda Murtudsüdamed on väga tuntud püsikud, mille hulgas eriti suurekasvuline murtudsüda on laialt levinud aiataim. Perekonnas 19 liiki, mille looduslik leviala on Aasias ja Põhja- Ameerikas, niisketes metsades ja mägede nõlvadel. Murtudsüdamed on madalad kuni kõrgekasvulised püsikud. Mitmeti jagunenud lehtedega, punastes toonides, roosade, valgete või ka kollakate südamekujuliste õitega puhmad. Laialt levinud ja väga armastatud vanad taluõue lilled
10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega. Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud, sinimarjad. Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid, karudest kuni musträstasteni, armastavad mustikatega maiustada ning söövad neid enamasti suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna. Inimeste jaoks pole mustikas umbrohi, vaid hoopis väga kasulik taim igapäeva eluks. Nad on mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks. Kuivatatud marjad on tuntud rahvaravimina mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõige olulisem väärtus on see, et neist saab arstimit suhkruhaiguse raviks. Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete
Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge. Roos on edev ja üldse mitte tagasihoidlik, samas õrn. Oma kodumaalt ära olles mõistab, et lille eest hoolitsemine, teeb selle roosi tema jaoks asendamatuks Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Väike Prints külastas 6 asteroidi , kus elasid omamoodi täiskasvanud ( kuningas, uhkeldaja, joodik, ärimees, laternasüütaja, maadeurrija) ja planeeti Maad, kus toimus ka põhitegevus teise
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist.
On vaja palju energiat. Päike annab energia. Radioaktiivse süsiniku (14C) meetod. Radioaktiivne süsinik (massiarv 14, poolestusaeg 5570 aastat) tekib maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radioaktiivse süsiniku meetod põhineb asjaolul, et kosmiline kiirgus tekitab Maa atmosfääri ülakihtides pidevalt ebastabiilset süsiniku isotoopi süsinik- 14, mis ladestub elusorganismides koos palju tavalisema ja stabiilsema isotoobiga süsinik- 12. Kui taim või loom sureb, siis temasse isotoopi süsinik-14 enam ei lisandu ja temas olev süsinik-14 hakkab radioaktiivselt lagunema, nii et selle kogus väheneb iga 5700 aastaga kaks korda.
veini ja kultust. Need, kes kahtlesid tema jumalikkuses, ta karistas karmilt ja moondas. Jõudnud Naxose saarele, tutvus ta Ariadnega, kelle Theseus oli sinna maha jätnud peale seda, kui Ariadne oli tal aidanud võita Minotaurost. Dionysos abiellus Atiadnega ja muutis ta surematuks. Dionysose tähtsus maalikunstis Teda on maalikunstis kujutatud tavaliselt alasti noorukina, kelle pead ehib viinapuu- või luuderohulehtedest pärg (viimane igihaljas taim, mis sümboliseerib looduse võitmatut jõudu). Samuti kasutatakse tema sümbolitena kuuseoksa või kuusekäbi. Enamasti on teda kujutatud maalidel rohkete austajate ja saatjatega. Tizian. "Bakchos ja Ariadne", õlimaal, 1521 1522, NGL. Caravaggio. "Bakchos" , 1590-ndad, Uffizi, Firenze, Itaalia. Nicolas Poussin. "Bakhanaalid", 1631 1633. Õlivärvid lõuendil. Rahvusgalerii, London, UK. Caravaggio. "Bakchos",
(Vastus: Eduard Tubin) Ingise keele tund!!! Pane see lause Present Perfictisse: Er played computer games (Vastus: They had played computer games) Geograafia tund!!! Millises kliimavöötmes asub Eesti? (Vastus: Parasvöötmes) Füüsika tund!!! Kas kujutis on ümberpööratud või päripidine kui ese asub läätsele kaugemal kui 2F? (Vastus: Ümberpööratud) Geograafia tund!!! Mis on epifüüt? (Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos)
· Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedelundkonna haiguste ravimisel ja seenesalvi podagra raviks · Seenest Trichoderma eraldatud valku saab kasutada AIDS-i põhjustava HI-viiruse inhibiitorina. Seente tähtsus looduses ja inimese elus Looduses: · Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. (Torikulised- lagundavad puitu) · Seened osalevad mulla tekkes. · Seened aitavad taimedel omandada toitaineid. Taim saab seenelt mineraalaineid ja seen saab taimelt orgaanilisi aineid. · Seened põhjustavad organismidele haiguseid. · Seened on sümbiondid(mükoriisa- kooselu kõrgema taimega; samblikud- kooselu rohevetikaga). · Bakterid viivad läbi elementide ringet(C, N, O jne) Inimese elus: · Söögiks(kukeseen, sampinjon) · Seeni kasutatakse toiduainetööstuses(pärmseened- taigna kergitamiseks) · Seeni kasutatakse ravimitööstuses(hallitusseened- antibiootikumid).
Mullateke Liisu Orav • Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Vassil Dokutšajevi järgi kuuluvad mullatekketegurite hulka lähtekivim, kliima, reljeef, taim estik,loomastik, mulla vanus, samuti mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus . Lähtekivim • Lähtekivim on kivimid ja mineraalid, mille murenemisel tekib mulla mineraalne osa. • See osa moodustab 60-90% mulla kaalust. • Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsilised omadused – mulla vee- ja soojusrežiim. • Liivased mullad on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas. • Need mullad takistavad vee liikumist ja soojenevad kevadel aeglaselt. • Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu väga viljaka...
1.Kirjelda, mis on aine- ja energiavahetus. Organismid vajavad oma elutegevuseks orgaanilisi aineid, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomaseid orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis. Esimene etapp glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri ...
kohta siis kasvavad eostest uued gametofüüdid.Tuntuim liik on helvik. Kõdersamblaid on teada ainult tallusjaid samblaid. Samblikud kasvavad niisketes kohtades,on ka juhuseid kus nad kasvavad järveks.Sammaltaimed kasvavad ka maapinnal puidul ja kivil.Sammaltaime kasvuks on vaja puhast õhku,sest nad on väga tundlikud õhu saastatuse suhtes ja nad ei saa kasvada kohtades kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena.
valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad: Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi
väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb
HARILIK KUUSK Kuuse perekonda kuulub 40-45 liiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik kuusk (Laas, 1967). Harilik kuusk kuulub kuuse perekonda ning männiliste sugukonda (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.1. Üldiseloomustus Harilik kuusk (Pisea abies) on igihaljas puuliik ning võib soodsates tingimustel kasvada kuni 50 m kõrguseks, Eestis tavaliselt kuni 30 m. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 aastat, maksimaalselt 500 aastat (Harilik kuusk, 2011). Kuusk on ühekojaline taim. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, emaskäbid 8-16 ja läbimõõduga 3-4 cm. Kuusk on tuultolmleja ning tolmleb mais. Seemned on varustatud lendtiivaga ning levivad tuulega, valmivad ning varisevad sügisel. Kuuse okkad on 1,3-2,5 cm pikkused ning tüvi kuni ühe meetrise läbimõõduga. Võra on kitsaskoonusjas ja oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.2. Levik
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
võimalused ning eelised udmurtide ees oma keele ja kultuuri säilitamiseks, kuid siiani on seda paremini suutnud teha siiski udmurdid. Olenemata ajast, kus pea üldse udmurdi keelt ei kasutatudki, on see siiani säilinud ning ilmselt säilivad mõlemad keeled ja kultuurid veel palju aastaid edasi, eriti kuna tänapäeval on huvi nende kultuuride vastu suurenenud. Kasutatud kirjandus Aleksejev, A. (14. november 2013. a.). Marid. (K. Taim, Intervjueerija) ERM. (2002). Allikas: Eesti Rahvamuuseum: http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome- ugri-rahvakultuur/Marid ERM. (2002). Allikas: Eesti Rahvamuuseum: http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome- ugri-rahvakultuur/Udmurdid Fenno-ugria. (2010). Allikas: Fennougria: http://www.fennougria.ee/index.php? id=10519 Fenno-ugria. (2010). Allikas: Fennougria: http://www.fennougria.ee/index.php? id=10520 Infokeskus, S.-U. R. (2003). SURI. Allikas: http://www.fennougria.ee/index.php?
viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel
Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes. Kloroplastide arv rakus sõltub valgusest ja taime mineraalsest toitumisest. Kloroplastide (klorofüll) põhifunktsioon on fotosüntees. 6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb nende abil jääkainetes. Sügisel värvuvad lehed kollaseks, punaseks, pruuniks, sest karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüllid. Leukoplastid Ülesandeks on varuainete talletamine, näiteks tärklis kogunev amüloplastidesse. Leukoplastid on värvuseta. Plastiidide üleminek Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist Kromoplast kloroplastiks, kui porgandi säilitusjuur muutub roheliseks
soodustaja ning aitab gaasi-, koolika- ja menstruatsioonivalude ning migreeni puhul. Parandab mälu ja südametegevust, hoides ära südamepekslemise ja tursed. Kõrgenenud 7 vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Maailmas uuritakse praegu melissi täpsemat kooslust. Kas meliss on imerohi, on raske öelda, kuid külmetushaigus põgeneb kiirelt päevas 4-5 tassi tee joomisel. 1.6 Tüümian Värske taim sisaldab 0,3- 0,5% eeterlikku õli, tümooli. Tüümian on tugev antiseptik, eriti hingamisteedele, bronhiidile, astmale ja krampidevastase toimega. Desinfitseerib soolestikku ja jämesoolt. Kasulik lihasväsimuse ja reumaatiliste valude puhul. Aitab koondada mõtteid ja keskenduda. On hõrgutav maitsetaim suppide, liha-, seene,- pastatoitude kui ka pitsa maitsestamiseks. 1.7 Oregano e pune 8
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
Harilik- ja Verev viirpuu Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, paran-davad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust. Ravimina tarvitatakse lehti ja õisi, mida kogutakse õitsemise algul. Harilik viirpuu Pärismaised puud-põõsad mürgiks Jugapuu Mürgine on kogu taim. Talvel 3-4 korda murgisem. Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt taksiini kompleks taksiin ja taksifülliin), glükosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud õlid (jugapuuõli). Mürgitu marikäbi. Kasutatud mõrvadeks ja enesetappudeks. Harilik kikkapuu Viljad on väga mürgised. Harilik kuslapuu Marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma, kuid
Põisadru kasvab peamiselt rannikualadel. Vetikas on nime saanud põite järgi, mis aitavad tal vees püsti seista. Veekogu põhja ja veeobjektidele kinnitub ta kinnitusketta abil. Põisadrut kasutatakse peamiselt väetisena. Levinuimad rannikul Õistaimedest on Eesti rannikualale tuntuimad meriheina perekonna liigid. Ka merikapsas ja merihumur. Merikapsas: Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette 1m kõrgune põõsakujuline taim Lehtedes palju B-vitamiini Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur Madal taim Paksude lehtedega Talub soolsust ja kuivsust Molluskid Balti lamekarp Söödav rannakarp Balti lamekarp Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult suuremaks kui 3,5 cm. Selle karbi koda on valge või roosakas. Kes on liivarannal karpe korjanud, on neid kindlasti hulgaliselt leidnud, sest Balti lamekarpi leidub meil väga arvukalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
