Vasalemma jõkke. Proovitükil on 90 cm tüsedune turbakiht, puhmarinne puudub. Järelikult on tegemist rohusooga. Alustaimestikus esineb ohtralt angervaksa kasvukohaüübile iseloomulikke taimi nagu ojamõõl ja angervaks. Ohtralt esineb ka sinihelmikas, jäneskastik ja luht-kastevars. Laiguti esinevad metsmaasikas ja külmamailane, mis on sinilille kasvukohatüübile omased ning ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim. Taimestiku põhjal pole võimalik anda hinnangut kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid. Proovialal puudub täielikult puhmarinne, see võimaldab välistada samblasoo kasvukohatüübid. Ala ei ole üleujutatav, ei esine mättaid ega sügavamaid lohke,
Kuigi taimel pole mõtteid, teevad taimed mõnikord väga omapäraseid tegusid, mille analoogiale tuginedes on võimalik lahti mõtestada sarnaseid olukordi mõtlevate olendite puhul. Nimetatud taime värvivahetuse üheks võimalikuks põhjuseks on see, et ta teeb seda tolmeldajate ligimeelitamiseks. Kuna tema tolmeldaja muutub õitseaja keskel koolibrid algul ja pärast surud, aga nende värvieelistused on erinevad ühtedel punased ja teistel valged õied, siis muudabki taim värvi, et ümbritsevat maksimaalselt ära kasutada ja kasvatada värvi muutes rohkem vilju. (Ibid, 1280-1281) Järgnevalt võrdleb Dretske aga nimetatud taime võimaliku kaksiktaimega, mis vahetab küll samamoodi värvi, aga teeb seda hoopis sel põhjusel, et õitsemise aja keskel ilmuvad mardikad, kes toituvad punast värvi õitest, aga valgeid ei söö. Nii tuleb välja, et teatud viisil käitumiseks võivad olla täiesti erinevad välised põhjused: sest kuigi
majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened
4. Piiritus - tooraineks piirituse tööstusele. Koostis: 1. Süsivesikutest ¾ on tärklis; 2. Valgud inimese jaoks kergesti omastatavad, inimorganism omastab nendest umbes 70%; 3. Rasvad on kergesti omastatavad; 4. Vitamiinid- C, B1, B2, B6, Pp, K; 5. Mineraalained- tuhaelemendid 1% Kartuli botaaniline iseloomustus Kartuli ehitus: Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda. Metsiku vormina on kartul mitmeaastane taim, kuid meil kultuurtaimena üheaastane taim. Botaaniline iseloomustus: 1. Juurestik: a) Seemnest maha pandud kartulil on sammasjuurestik; b) Mugulast arenenud taimel on narmasjuurestik; Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel
Tubakas ja Eesti noored Tubakas on nikotiini sisaldav taim, mis tekitab sõltuvust. Tema kuivatatud lehtedest tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat ja palju muud. Tänaseks suitsetab Eestis rohkem kui 355000 üle 16-aastast inimest ja iga viies 14-18-aastane Eesti noor tõmbab päevas vähemalt ühe tubakasuitsu. See on saanud tõsiseks probleemiks, sest suitsetajate arv muudkui kasvab ja teadagi on tubakas tervisele kahjulik. Põhjus, miks paljud noored hakkavad tubakat pruukima, on uudishimu. Suits või vesipiip
MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole se...
jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, mis kuulub lehtsamblaliste klassi. Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal. Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar salusammal ei oma praktilist väärtust. Veel leidub samblikest ja sammaldest salumetsades metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.
kaks ja pool kilo kahe ja poole kilone pakk Nimisõnatuletus. tegevus: -mine (istumine), -us (karistus), -e (karje), -k (püük) Pealt vaatama pealtvaatamine ära minema äraminemine kodust ära minemine Tegevusnimed kirj. järgnevast mine-liitelisest teonimest harilikult lahku. Magama heitmine, magada tahtmine isik: -ja (õpetaja), -lane (sugulane), -line (külaline), -kas, -nik, -is, -mik. Bulgaarlane, kaukaaslane, brasiillane - aasialaine, sofialane ese, loom, taim: -i (osuti), -ja (avaja), -kas (purjekas) koht: -la (söökla), -k (rinnak) Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema. Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata
poeteeritakse kõige lihtsamat, loomulikumat ja püsivamat loodust, lapsi ning elu ennast. Luuletajana on Kaplinski modernist, autor, kes oma esseedes ja luules lähtub omaenda isikust, oma kogemustest, tunnetest, lugemusest; kes mõtleb palju maailma asjade üle ja vahendab seega iseennast oma loomingus. Kaplinski on loodustundlikuimaid ja teadlikuimaid autoreid Eesti luules, kes on kunagi ühes oma intervjuus teatanud, et ta tahakski olla taim. Tema loomingus on alati olemas kõige elava austus, igasuguse liigirikkuse ja mitmekesisuse kaitse, autori astumine väiksema ja nõrgema poolt, olgu tegemist looduse või rahvastega. Minu arvates oli selle referaadi tegemine väga huvitav. Sain palju teada Jaan Kaplinski elust, mis on ka olnud väga seiklusterohke. Minu arvates on tore, et Eestis on olemas selliseid kirjanike ja luuletajaid, kes mõtlevad raamatut kirjutades lugejatele, kui ka arendades ennast.
elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. 14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest, seen saab aga taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid. 15
ettejääv jalg on justkui mõni vahva atratsioon lõbustuspargist. Ka on täiesti tavaline see, et koju jõudes leian eest purunenud lillevaasid, pahupidi pööratud vaiba ja kassiliiva täis koridori. "Rääkida" talle eriti ei meeldi, seega on ta üsna vaikne, kuid lähedust otsib küll teinekord poeb lausa koos teki alla tuttu. Päikeselise ilmaga peesitab ta mõnusalt aknapeal. Tihti poeb tolmuimeja eest peitu ning lisaks kõigele sellele on ta üks suur unimüts ka. Vaadeldav taim: KASK, Arukask JUUR Kase juured pole eriti nähtaval, asuvad mulla sees. TÜVI Tal on üldiselt valge tüvi, mõndadest kohtadest tuleb nähatvale must kooretoon (kestendab), puu on üsna sirge, lisaks sellele on tal pikad rippuvad oksad, jämeduselt on puu (1,3 m kõrguselt) ligikaudu 30 cm, pikkuselt umbes 5 meetrine, koore pind on krobeline. VÕRA - Tüvest kasvavad välja tihedalt paiknevad peenikesed oksad, mis moodustavad hargneva võra.
Himaalaja on tähtis kliimapiir niiske ja sooja Lõuna-Aasia ning kuiva ja jaheda Sise-Aasia vahel. Himaalaja mäestiku madalaim loodusvöönd on lopsaka taimestikuga eelmäestikutasandik. Eelmäestiku idaosas, kus langeb rohkem sademeid, valitseb lähistroopiline mets (suured rohttaimed, bambused, palmid jms). Kuivemas lääneosas on levinumaks taimkattetüübiks rohtla. Eelmäestikutasandiku taimkattevöönd ulatub umbes 600 meetri kõrgusele, kus ta asendub mussoonmetsaga. Siin on levinum taim väärtusliku puiduga sooria. Veel kõrgemal, 1,5-3 km kõrgusel, kasvavad valdavalt tammed, rododendronid ja seedrid. 3-4 kilomeetri kõrgusel levib mändidest, kuuskedest ja nulgudest koosnev okasmets. Veel kõrgemal esineb madalaid põõsaid, niidutaimestikku ning samblaid. Igilumevöönd algab Himaalajas umbes 5 kilomeetri kõrgusel. Baruntse mägi Himaalajas Pinnavormi teke
paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on sorgo Ameerika Ühendriikides leidnud uue kodumaa, sealt tuleb peaaegu ligi pool maailma terasorgo toodangust. Lisaks on sorgo osutunud heaks haljassöödataimeks ja üheks paremaks silotaimeks maailmas. Söödataimena annab lõunamaal samalt põllult 2-4 lõikust aastas. Sorgo on soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema 10-12 C juures. Noored tõusmed hukkuvad juba väikese lühiajalise öökülma tagajärjel. Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse
Angramanju järgis enda hävitusinstinkti ja lõi deemonid ning mürgised olevused (maod, kärbsed, sipelgad). Angramanju tegi igale heale halva vastu va inimestele, sest seda ta ei suutnud UNIVERSUMI LOOMINE Angramanju tungis universumisse ja nakatas Gayomardi ning pulli kannatustega ja surmaga. Kurjad jõud jäid universumisse kinni ja ei saanud põgeneda Surev mees ja pull eraldasid seemneid Pullist kasvasid kõik maailma taimed ja loomad ning mehest kasvas taim, mille lehtedest tuli esimene inimpaar. HUKKAMÕISMTINE Peale surma tuleb läbida individuaalne hukkamõistmine Hukkamõistu silla juures, mida iga inimene peab ületama. Silla peal tervitab sind ilus, naeratav neiu või kole vana naine. Neiu juhatab surnud üle silla paradiisi ja vana naine juhatab surnud põrgusse MAAILMALÕPP Hea ja kurja 3000 aasta pikkune võitlus jõuab kurjuse viimase rünnakuga lõpule.
Muud Putukad Kiililised Odonaadid(odonata) ehk kiililised on putukate klassi kuuluv selts. Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Maailmas on avastatud mitu tuhat liiki kiile, kuid neist on Eestis registreeritud ainult 57. Kiililiste selt jaotub kahte alamseltsi: taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused, sinna kuuluvad väikesed kiililis...
Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid. Taim annab vastu orgaanilist ainet. See on vajalik mõlema ellujäämiseks ja mõlemad saavad sellest kasu. Näiteks mänd ja männiriisikas ja kuusk ning kuuseriisikas. 11. Seened on looduses väga tähtsad. Selleks, et taimed saaksid elada lagundavad nad orgaanilist ainet ja ka taimed vajavad eluks sümbioosi seentega. 12. Seened on kahjulikud ja kasulikud inimestele. Halb on see, et näiteks majavamm lagundab puitu või hallitusseened toiduaineid, riideid ja raamatuid
Davidi budleia ↑ 1,5 m, kaarjate 38. ´Bicolor` okstega põõsas ↑ 2 - 3 m, harunev 39. Harilik kukerpuu põõsas õied ↑ 2 - 3 m, laiuv 40. Harilik kikkapuu põõsas või väike puu august september Märkused Viljad lõigata pärast õitsemist kogu taim on mürgine punased, juuli- august kaksiktiibvili, septembris pärast õitsemist tagasi lõigata igihaljas lehestik sinised must, läikiv asteldega oksad kollased happeline muld lõigata pärast õitsemist punased lõigata pärast õitsemist
alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavad ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks millest toituda. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on veel kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse. Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett. Kanarbik paistab algul väga leplik taim olevat: kasvab ta ju halbades tingimustes, kus vaid vähesed taimed peale tema hakkama saavad. Tegelikult on see pilt siiski petlik. Kanarbik lihtsalt on selline, et ta vajabki rohket kõrvetavat päikest. Ta on sellega harjunud ja suudab sellistes kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Kanarbiku kohastumisest liigkuivusele annavad märku tema soomusetaoliselt pisikesteks
1)Miks on seened metsa ökosüsteemis tähtsad?- Nad lagundavad aineid, oma elutegevuses kasutavad neid taimed ja nii hakkab ringlus uuesti. Miks ei loeta samblikke taimede hulka?- Sest samblik koosneb peamiselt seenest. Miks on samblikud õhusaaste suhtes tundlikumad kui samblad?- Samblikel pole kaitsvat kattekudet ja kuna nad kasvavad aeglaselt ei suuda nad rakke kiiresti taastada. 1) Mis vahe on samblal ja samblikul? Kuidas teed neil väliselt vahet?- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis koosneb seeneniidistikust ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Samblad kasvavad tihedalt koos, st nad vajavad üksteist. Samblikud saavad aga ise hakkama. 2) Miks tuleks eemaldada skulptuuridel ja katustel kasvavad samblikud?- Samblikud toodavad mitmeid kivimeid murendavaid aineid ja nende ümber tekib ajapikku mullakiht, kus saavad hakata kasvama taimed. Seente toitumis ja paljunemisviisid
• Isassugurakud arenevad anteriidis. • Emassugurakud arenevad arhegoonis. • Anteriidis palju viburitega isassugurakke. • Pudelitaolistes arhegoonides, mida taimel on mitu, asetseb vaid üks munarakk. Paljunemine ja areng [2] • Pärast viljastamist hakkab munarakk jagunema. • Emastaime latva kasvab harjas, mille tipus on eoskupar. • Selles valmivad eosed. • Eoskupar avaneb ja eosed levivad tuulega laiali. • Eostest areneb soodsates tingimustes uus taim. EOSED EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS. EOSEID ON MITMESUGUSE KUJUGA. TURBASAMBLAD ja TURVAS • Turbasamblad kasvavad tipust ja kõdunevad alt. • Erinevat värvi. • Risoidid puuduvad. • Raba jahedas, liigniiskes ja happelises keskkonnas sammal laguneb vaid osaliselt ja muutub turbaks. • Turbakihi aastane juurdekasv on ~ 1 mm Sammaltaimede tähtsus • Turbasammaldest (jm taimsest materjalist)
saadud aroomi „Heang“ jagati tujude põhjal kuueks erinevaks kategooriaks: 1. Vaikne 2. Luksuslik 3. Rafineeritud 4. Ilus 5. Eraklik 6. Üllas • Magusate lõhnadega ei lõhnastatud mitte ainult keha, juukseid, riideid, kodusid ja templeid, vaid ka paberit ja tinti. • Vanas Hiinas kasutati ravimtaimi koos nõelravi ja massaažiga, ravimaks suurt hulka haigusi. Ent hiinlased olid seotud ka surematuse otsingutega alkeemia abil. Üks kõige hinnatum taim vanas Hiinas oli mo-lu-hwa, üks jasmiini liike; ainult üks õis suutis lõhnastada terve ruumi. Hiinast pärit eeterlikud õlid: • Mandariiniõli (Citrus reticulata) • Nelgiõli (Eugenia carophyllata) • Aniisiõli (Illicium Verum) • Kaneel (Cinnamomum zeylanicum) • Apelsiniõli magus (Citrus Sinensis) • Jasmiin (Jasminum officinale) • Sidrunmeliss (Tsitronella)
Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse. Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa. See moodustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel ning on levinud kõigis rohelistes taimedes. Tärklis on taimne varuaine. Seda saab alati vajaduse korral ümber glükoosiks muuta, millest omakorda saab taim energiat. Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta. Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis,
● Suurimad tootjad on Hiina, ● India ja USA. ● Külluslikus niiskuses annab suurema saagi ● Kuprud valmivad eri aegadel ● Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks ● Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks ● Seemneid kasutatakse ka õli tootmiseks Puuvill (Gussypium) Džuut ehk kalkuta kanep ● Pärit India idaosast ● Kasvab kogu troopikas ● Peamiselt Aasias ● Talub õhu kuivust, vajab soojust ja niiskust, ei talu külma ● Üheaastane taim ● Kasvab 125 päeva ● Tehniline kiud – 1.5-2.5 m ● Kerajas kupras on umbes 30 tumepruuni seemet ● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta ● Põua puhul vajab niisutamist ● Valmistatakse kotte, köisi, pakkimisriiet ja mööbliriiet Džuut ehk kalkuta kanep ● Õied – väikesed, kollased ● Vars – silinderjas, 2-4 m pikk ● Lehed – piklikmunajad Sisalagaav ● Pärit Mehhikost ● Troopilistel ja lähistroopilistel aladel ● Peamine tootja
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
vaheltkasu eest osta. Kindlasti tehti seda ka minevikus. Teiseks võib välja tuua selle, kui kergesti saab sõltuvust tekitavaid aineid ise toota. Ma arvan, et ei ole väga raske kodustes tingimustes endale väike labor kokku panna. Kui natukenegi mõistust on võib ju kõikke teha. Ma arvan , et teisme eas noored ei tahaks endale väikest laborit kokku panna. Aga noor, kes kannatab kanepi sõltuvuse all ja teab seda tehnikat ning diilereid, ei ole raske endale üks kanepi taim kasvama panna ja sealt oma kogus kätte saada. Jällegi üks põhjus, miks on sõltuvuse probleem nii suur. Kindlasti puutuvad inimesed sõltuvuses olevate inimestega rohkem kokku ja näevad neid linna pildis. See tõttu võib välja paista, et see probleem on suurem või on isegi neil/meil endil sellega kogemusi. Ma arvan, et paljudele inimestele on tänava peal juurde tuldud ja pakutud mingisugust mõjuainet ja tihti peale valitakse väljagi noored, sest nemad on kergem sihtmärk
Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Kasutatud materjalid: õpik ja konspektid.
Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erisuguse magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid. Omastamine toimub osmoosi teel: vesi (lahusti) liigub madalama lahustunud aine kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonna suunas. Näiteks taime üleväetamisel taim kuivab, sest väljaspool rakku olev kontsentreeritum lahus imab taimerakkudest vee välja (osmoos). Tavalisel kastmisel aga on rakumahla kontsentratsioon kõrgem kui mullavees ning rakud imavad vesilahust sisse. Elektrijuhtivus on vees lahustunud tahkete ainete hulga mõõt. Veel võimaldavad elektrit juhtida seal leiduvad lisandid, näiteks lahustunud soolad. Lisandid sisaldavad laenguga osakesi: elektrone või ioone
Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. Mis on GMO ohud?
katse, kus mitme taimeliigi esindajad istutati kokku. Nii rohkete toitainetega kui ka toitainetevaeses mullas oli statistiliselt oluline seos taimeliikide sageduse ja konkurentsivõime vahel. Teine katse: ühes potis kasvatati koos kahe taimeliigi esindajaid (seega ressurss oli piiratud). Tulemuseks saadi, et mida tugevam konkurents, seda tugevamini oli kunstlikus koosluses esindatud. Kui toitaineid on rohkem, siis konkurentsivõime määrab olulisemalt taime sageduse. Stressitingimustes taim ei panusta konkureerimisele, vaid lihtsalt eksisteerimisele. Konkurentsivõime mõjutab liikide jaotumust piki keskkonnagradienti. Näide: ahtalehise hundinuia ja laialehise hundinuia katse. Kirjeldati nende jaotumust veekogude kallastel piki veesügavuse gradienti. Istutati mõlema liigi isendeid nendesse potentsiaalselt sobivatesse kasvukohtadesse, kus neid varem ei esinenud. Ahtalehine hundinuia kasvusügavuse varieeruvus on konkurentsi olukorras palju
* seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks tselluloos) ümbris)
3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Mullateaduse ajaloost meil ja mujal? Uurimissuunad XIX sajandi algul: • agrogeoloogiline • agrokultuurkeemiline Justus von Liebig - 1840 Geneetilise mullateaduse sünd • V. V. Dokutšajev (1846...1903) 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1) agronoomilne suund 2) agrokultuurkeemiline suund Viimane hakkas vaatama, mida taim vajab lisaks looduslikele elementidele. Selle suuna rajajaks peetakse Justus von Liebig’it (1840). Kui varem arvati, et taim toitub otse huumusest, siis Liebig tõestas taimede mineraal toitumise - taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks. Geneetilise mullateaduse rajaja V.V. Dokutðajev (1846-1903), tema koolkondlased P.A. Kostõtðev (1845-1895) ja N.M. Sibirtsev (1860-1900) töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest. Ta koostas esimese
siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist. DIAGNOOS Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita SEENHAIGUSTE DIAGNOOS *Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi) *teha preparaat ikroskoobiga vaatlemiseks
rabalaugastel. Pesa ehitatakse madalasse vette taimestiku varju (Renno, 1993). Sarvikpütte ohustab veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude kinnikasvamine (taimistumine), veekogude eutrofeerumine ja häirimine (eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). 4. Olulised liigid kooslustes Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal karukold kahes kohas. Karukold kasvab valgusrikastes metsades ja metsaservadel (Kukk, 2004). Leiukohad asetsevad lähestikku kaitseala põhjaosas. Karukolla kaitse on tagatud sihtkaitsevööndi režiimiga. Ohuteguriteks sellele liigile on metsamajandusliik tegevus, tallamine,
koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad tekkida kas lehtede või viljade kujus (kartuli viirushaigustel lehtede rullumine) või kogu taim kääbustub (nt. odra viiruslik kääbustumine) Uusmoodustised haigestunud taimeosade rakud võivad haigustekitaja toimel kiirestipaljuneda, mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter) või ülirikkalt võrseid (nt. kirsipuu-nõialuudsus). Samuti võivad mõne organi asemel kasvada parasiidi paljunemisorganid (nt
pikad kui vars. 7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis. Taime kõrgus 20-30 cm. Arvukad narmasäärtega õied oma argliku olekuga ja maheda lõhnaga. 8)Aas-karukell: Need taimed on tõepoolest üleni karvased, nii varred, lehed kui ka õied. Eriti pikkade karvadega on aga seemned. Neil on emakast järgi jäänud eriline kuni kuuesentimeetriline jätke, mis moodustab omapärase pikkade karvadega kaetud lennuaparaadi. 9)Nõmm-liivatee: Tavaline taim Eestis, vähem leidub Kesk-Eestis. Kasvab liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Huulõieliste sugukonnast, mitmeaastane. 10)Merikapsas: Maitselt on ta küllaltki kibekas. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1-vitamiini taset. Nagu taime nimest arvata, kasvab ta mererandadel, vaid sellises kohas, kus ta juurtega merevee kätte saab. 11)Ruunaraipe luited: Luiteahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11-12 m kõrge looklev loode-kagusuunaline liivseljak
piirkondi maailmas. Tiheda asustuse tõttu on suuri metsi siin vähe säilinud. Isegi mäenõlvad on üles haritud ning sinna on rajatud teraspõllud. Siinsete elanike peamiseks toiduteraviljaks on riis, kuid kasvatatakse ka nisu, hirssi ja sorgot. harilik riisi istandus. Tähtsamad kultuurtaimed on mussoonmetsade piirkonnas veel teepõõsas, suhkruroog, õlitaimed, tubakas, puuvill ja dzuut. Dzuut on taim, mille kiududest valmistatakse köisi. suhkruroog . Usulistest tõekspidamistest tingituna on siinsetes piirkondades piiratud liha söömine, mis mõjutab otseselt ka loomakasvatuse levikut ja iseloomu. Hinduistidel on näiteks keelatud veiste tapmine, islamiusulised jälle ei tohi suhu pista sealiha. Sellepärast on traditsioonilised loomakasvatusharud siin vähe levinud. Kui liha süüaksegi, siis peamiselt linnuliha ja kala.
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste elementide tabel
5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism 23.Jahreszeit die -en Aastaaeg 24.Meer das -e Meri 25.Teich der -e Tiik 26.See der -n Järv 27.Bach der -"e Oja 28.Schnee der - Lumi 29
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
....................... 4. riik, mida juhib kuningas - ............................................ 5. sametist kleit - ....................................................... 6. koorem liiva - ........................................................ 7. nõidus, maagia, meelepette- või näilisustrikid - ....................... 8. närviline inimene - ................................................... 9. 25. märts rahvakalendri järgi - ........................................ 10. sibulat omav taim - ................................................. 11. kella numbrilaud - .................................................. 12. noori neiusid võrgutav rüütel muinasjuttudes - ....................... 13. sufiks - ............................................................. 14. amet - .............................................................. 15. kangekaelne inimene - ............................................. 16. süsinikust ja vesinikust koosnev ühend - ............................
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Biotehnoloogiliste meetodite abil luuakse GM taimi, mida seejärel kasvatatakse GM toidu
Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja o...
lisaseadmed, mis sulgevad uksed ja aknad õhukindlalt. Kuigi see aitab hoida sooja sees ja külma väljas, hoiab see seisnud õhku ruumides kinni. Avage aegajalt aknaid, et ventilatsiooni parandada. Magamiskeskkond vajab erilist tähelepanu Magamise ajal alustab keha tööd, et end taastada ja terviserikkeid parandada. Seepärast peaks magamistuba olema iseäranis tervislik ja rahustav. Lihtsad asjad, näiteks paar patja, õhufilter, minipurskkaev või taim öökapil võivad muuta magamistoa lõõgastumise ja toibumise oaasiks. Eelista rohelist Toataimed, eriti ronitaimed ja sõnajalad, aitavad alandada formaldehüüdide ja muude saasteainete taset kodus. Võtke kingad välisukse juures jalast Kingade jalast võtmine majja sisenedes võib olla pisike esteetiline detail, aga selle mõju on sügavam. Jaapanlased pööravad sellele suurt tähelepanu, selles nähakse
Areenide esindajad: Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud. Aromaatsed halogeeniühendid (nt. Klorobenseen) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises. Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ü...
A-Meristeempaljundus sai võimalikuks taimerakkude vegetatiivsele paljunemisele. Näiteks igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro
Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfosüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hübridoome saadakse, kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. 4
väliskestaga. 4 Seenhaigused taimedel Kõige tuttavam seenhaigus taimedel on hallitus. Selle põhjustajaks on seeneliik nimega ,,Botrytis cinerea". Selle tekkimiseks on kaks erinevat tingimust, mis mõlemad on seotud liigse niiskusega. Esimine tingimus, mis tema tekkimiseks on vaja, on pidev niiskus. See võib tekkida kui mingil perioodil on väga sagedast sadu esinenud, või kui taimejuures oleval veel pole kuhugi ära imbuda ja taim on pikemat perioodi märg. Teine põhjus, miks ta tekkida võib, on peale pikemat kuiva perioodi läheb järsult liigniiskeks. ,,Botrytis cinerea" põhjustab taime viljadel (näiteks maasikatel) hallitumist ehk see seen katab kogu marja oma hallikate eostega, mis meenutab tuhka. Botrytis cinerea Teine ülisagedane seenhaigus taimedel on harilik rooste. Erinevalt teistest seenhaigustest, harilik rooste esined sageli
Samuti soodustab ta lämmastiku omastamist ja valkude sünteesi ning tärklise omastamist taimede poolt. Üheks positiivseks pooleks on ka taimede hingamise stimuleerimine. Taimede ja söötade vasesisaldus on sõltuvuses vase varudest mullas.Samuti oleneb vasesisaldus ka taime liigist ja arengufaasist, vaske sisaldavate väetiste kasutamisest jne. Vaserikkamad on üldiselt rohundid ja liblikõielised ning vasevaesemad on kõrrelised. Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
