8. Miks oli Rootsi riigil vaja läbi viia mõisate reduktsioon? Nimetage 2 põhjust. Raha saamiseks - riigil oli raha juurde vaja ja mõisnikud pidid nüüd hakkama renti maksma. Teine põhjus oli, et kaotada pärisorjus ja sellega kergendada talupoegade elu. Linnad ja kaubandus 1. Tooge välja 2 peamist linnade arengu suunda Rootsi ajal. Kaugkaubandus ja sisekaubandus????? 2. Mis pidurdas/edendas linnade arengut? Linnade arengut pidurdas nälg, sõjad, ikaldus. Linnade arengut edendas soodne asukoht, kaubateed, sadamad. 3. Milline linn ja miks saavutas Rootsi ajal kiireima arengu? Kiireima arengu saavutas Narva, sest Narval on soodne asend Vene piiri läheduses, Narva on sadamalinn, kus käis tihe kaubandus ja see oli manufaktuuritootmise põhikeskus. Oma positsiooni säilitas ka Tallinn. 4. Nimetage 3 tööstusharu, kus asuvad tegutsema manufaktuurid.
Vana-Rooma Rooma riigi teke ja areng · 753 eKr 21 aprill Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus · Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad
1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju. Nendeks olid tubakas ja kartul. Tubakas toodi Euroopasse muide juba Kolumbuse enda laevadega. Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3 kuni 3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas. Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka "rahupiip", mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI-XVII sajandi vahetusel.
Suur talupoegade ülestõus algas 1343. Aastal Engelbrekt Engelbrektssoni juhatusel, kes ise oli pärit saksa kaevuriperekonnast. Tema juhtiud ülestõus oli edukas, enamiku Rootsi alade üle saavutati kontroll ning kokku kutsuti rahvaesindus ehk iksdag, mis otsustas Engelbretssoni Rootsi regendiks valida. Sellele oli aga vastu Rootsi enda aadel ning ta tapeti. Sellest hoolimata oli Rootsi ajutiselt Kalmari unioonist välja astunud. See omakorda vallandas Rootsi ja Taani vahelised sõjad, mis kestsid vaheaegadega pea 50 aastat. 1483. Aastal Kalmari unioon taastati, kuid jäi püsima küllaltki lühikeseks perioodiks kuni Gustav Vasa võimuletulekuni 16. Sajandi I poolel. Kalmari Unioonist kui ühtsest tervikust saab rääkida vaid Margarete ajal, sest ülejäänud perioodi ilmestasid peamiselt sõjad Rootsi ja Taani vahel. IDA EUROOPA SUUR-MÄÄRI RIIK: Lääneslaavi riik 9. Sajandil ja 10. Sajandi alguses peamiselt Tšehhimaa alal, pealin Velehard
Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ül...
õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne eksimuse teed ning Kasvatusameti ootusi ei õigusta, ei ole sealt lahkumises midagi keerulist, õpilane lihtsalt kõrvaldatakse süsteemist. Teoses on käsitletud eliidi eraldumise probleemi. Nimelt õppis Kastaalias paar
Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit oli 1922.-1991. aastani eskisteerinud sotsialistlik riik, mida juhtisid kommunistid. See riik oli oma mõõtmetelt maailma suurim, eelkõige okupeeritud alade tõttu, ning tema mõjutused ajaloo kulgemisele on olnud märkimisväärselt suured. Nõukogude Liit muudkui laienes erinevaid vahendeid kasutades ning teda kardeti eelkõige kui vaenlast. Kas Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? Nõukogude Liit kulutas meeletuid ressursse sõjatööstusele. Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäi...
NÕUKS VÕTSIN KÜLVITÖÖLE MINNA. . . Nõuks võtsin külvitööle minna. Ju koidu eel ma olin teel, et elu seemet heita sinna, kus vägivald on võimul veel. Küll käsi kärmelt käia lasin, kuid ainult aega kulutasin, sest muutumatuks jäi rahva meel. Neil pilk on kaetud unekaega, au häält ei kuule orjakuut. Miks neile priiust täie vaega, kui ihk on kanda iket uut ? Neil pärisosaks ajast aega on ahelad ja kupja nutt. Aleksander Puskin NUTVALE NEITSILE Printsess, oh nuta, isa häbi sind rõhub, ägab riik ja maa. Oh võiksid pisarate läbi süüst puhtaks pesta isa sa! Jah, nuta ! Pisar siiralt valguv head tõotab ikkes rahvale; kord rahva naeratused olgu, mis tasuvad su silmavee. George Gordon Byron 1 ERINEVUSED George Gordon Byron Aleksander Puskin Luuletuste pikkus · Enamus pikad või · Enamus lühikesed ...
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
1949 NL esimene · 15.08.1947. tuumapommikatsetus. India · Vesinikupommid. Pakistan 1952 USA esimene katsetus. · Jawarharlal Nehru. · Kontinentidevahelised raketid. 1957 NL edukas katsetus. 4.10.1957 Sputniku start. Kriisid ja sõjad pärast Teist Eluolu ja kultuur maailmasõda Lk. 35-39 Lk. 24-29 Uute pingekollete tekkimine 1950. Olukord pärast II maailmasõda aastatel · Optimistlikud meeleolud. · Lähis-Ida. · Raskused majanduse taastamisel. 1948 Iisraeli iseseisvumine · Indo-Hiina. · Beebibuum.
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, t...
Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad, revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon · 20. sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi `'T'' mudel. 1913 aastal käivitas ta aga oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle.
Rahvastik Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Tänu sündimusele toimub pidevalt rahvastiku taastumine. Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia, inimgeograafia ja statistika. Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvastiku arvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvuseid. Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks...
astub troonilt tagasi keisririik aastal 395 Tagasi ajajoonele 6 Justinianus I Justinianus I elas aastatel 482565 Ta surus maha Nika mässu (532) Ta juhtis Bütsantsi võidukalt läbi Gooti sõja Vallutas Bütsantsile juurde suuri alasid terves Euroopas Gooti sõja kaart Justinianus I Tagasi ajajoonele 7 BütsantsiAraabia sõjad Aastatel 780 1180 Lõppkokkuvõttes võitis Bütsants. Vallutas endale juurde suuri alasid Balkanil ja väikseid alasid LähisIdas ja Itaalias. Bütsantsi alad BütsantsiAraabia sõdade alguses ja lõpus. Tagasi ajajoonele 8 Struma lahing bulgaarlaste hukk Toimus aastal 1014 Bulgaarlased said hävitavalt lüüa Bütsantsi väejuht: Basileos II Bulgaarlastetapja
Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub, et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad veel sündimata lapsed. Tyltyl leiab oma tulevase venna, kes aga, nagu ta ise ütleb, toob maa peale kaasa vaid sarlakeid, läkaköha ja leetreid ning lahkub jälle elavate hulgast. Ka
võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas.
GOOTI MÖÖBEL Keskajal hakkab mööbel omandama kõiki kaasajalgi aktuaalseid kujundussuundi. Varase keskaja rahutu, ebakindel ja tihti oludest tingituna liikuv eluviis tervete perekondadena (sõjad naabrite ja riigikeste vahel ülemvõimu pärast, feodaalse alluvuse tõttu hõivatus konfliktidesse) - liikumine paigast paika, ühest kõledast kindlusest /lossist teise eeldas ka küllaltki vastupidavat aga samas teisaldatavat mööblit ning varustust, mis kaitseks külmadel Euroopa talvedel. Keskaegsed kodud olid ehtsaks algallikaks väljendusele 'bed and board' (voodi ja eine) Sisutuses ja dekooris keskne roll tekstiilidel kerged, teisaldatavad, multifunktsionaalsed: kasutatavad nii ruumide jagajatena, seinakatetena, voodi- ja põrandavaipadena, kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaada...
Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. 11. - 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. Piiskop Alberti eesmärgiks oli laiaulatuslik ristisõda Euroopas. Oli vaid aja küsimus millal ristirüütlid Eesti aladele jõuavad. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Ristisõda Eestis oli alanud. Sõjad eestlaste ja ristirüütlite vahel kestsid mõned aastakümned. Mis põhjustas eestlaste allajäämise? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti Eesti maakondade vaheline vilets koostöö suhted. Maakonnad olid igaüks enda eest väljas. Puudus riik ja kindel valitseja. Lembitu olnuks väga hea valitseja, kuid ta hukkus Madisepäeva lahingus. Enne sõdu polnud eestlastel vajadust ühtsele riigile, kuna läheduses polnud ühtegi võimsat riiki, kes neid ohustanud oleks.
*koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus; (rahvuslik koguprodukt - antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus); *majanduse struktuur - esmas sektor(hankiv), sekundaarne sektor(töötlev), kolmas sektor(teenindav)
Sallivus ja sallimatus Sallivus on oluline, ilma selleta oleks kõigil halb elada, sest paljud inimesed ei saaks lihtsalt läbi teineteisega ja sõjad oleksid vältimatud. Võib öelda, et tolerantsus on üks olulisem osa inimese isiksusest. Eestis on palju probleeme venelaste sallimatusega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud alles paarkümmend aastat tagasi. Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa läbi venelastega. Üks suur põhjus selleks on keelebarjäär. Venelasi kes on
põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton Direktoorium- Prantsusmaa valitsus 1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid. • Tühistati mitmed jakobiinide seadused, ka1793.a. põhiseadus • Kuulutati välja poliitiline amnestia • Revolutsiooni taandumine • 1795. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse- seadusandlik
imitatsioonid ja kaanonivõtted kompositsioon oli tasakaalukas rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist hääle kooskõla-harmoonia-hakkas mängima järjest suuremat rolli nooditrüki leiutamine Jacob Obrecht(u 1450-1505), Josquin Desprez(u 1440-1521), Loyset Compère(u 1450-1518), Pierre de la Rue(u 1460-1518), Jean Mounton(u 1459-1522). III põlvkond(1490- 1520) 15. ja 16. sajandi vahetusel algasid Itaalia sõjad, Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas, mis tõid prantsuse ja flaami muusikud Itaaliasse. Sel perioodil, mis langeb kokku kõrgrenessansiga itaalia kujutavas kunstis, arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni a...
looduse kaitset kaitsealade piires kui ka väljaspool neid, võeti vastu 1935. aastal, samal aastal asutati ka Riigi Looduskaitse Nõukogu. 1936. aastal alustas G. Vilbaste tööd kui esimene riiklik looduskaitse inspektor ning lõi ka esimese kaitse all olevate objektide loendi, algatas nende tähistamise ning lõi usaldusmeeste võrgu. Kaks aastat hiljem võeti vastu II Looduskaitseseadus, mis laienes muuhulgas ka turismile ja kodukaunistustele. OKUPATSIOONIPERIOOD (1940-1991) Kuna sõjad olid oma töö teinud, jäi mõneks ajaks unarusse ka looduskaitsega seonduv tegevus. Aastal 1955 alustas oma tegevust Teaduste Akadeemia Looduste Komisjn, eesotsas professor Erik Kumariga. 1957. aastal võeti vastu III Looduskaitseseadus, loodi veel 32 looduskaitseala (Nigula, Matsalu, Viidumäe), neid ühendas riiklik Looduskaitse Valitsus. Aasta hiljem asutati Tartus esimene kohalik üliõpilastele mõeldud looduskaitse organisatsioon. 1966
Transpordivajaduse kasv Loodusalade hävimine Kuritegevuse kasv Rännet mõjutavad faktorid Tõmbetegurid Tõuketegurid Suur töökohtade ja Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik õppimisvõimaluste valik Kõrgem palk Madal palk Head elamistingimused Halvad elamistingimused Sugulased, sõbrad, Ebameeldiv, üksluine tuttavad sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg
Samas võidakse olla ka väga andestav ja mõistev ning siis minnakse muredest ja tülidest koos käsikäes edasi. Kõik sõltub sellest , kui suur vale on kokku valetatud. Ja pole mõtet ka petta kedagi , kui teatakse, et sellest tuleb ainult üks suur jama. Muidugi võib mõni vale muuta ka maailma, aga siis oleks kõik teistsugune ja inimesed ei teaks enam mida uskuda ja mida mitte. Kui valetatakse tervele riigi elanikele, siis sealt midagi head loota ei ole. Võivad tekkida mässud ja sõjad nii, et riigi kulul nalja ei tehta. Selleks, et maailmas valitseks headus, peaksid inimesed olema ausad. Et inimesed oleksid ausad, siis nad peaksid rääkima kõik neil hingel olevad asjad üksteistele ära ja siis ei juhtu ka midagi kohutavat. Samas, kui kõik inimesed oleksidki ausad, kas siis oleks meie elu huvitav? Igapäev ei juhtuks midagi ja elu oleks lihtsalt tavaline, lähed hommikul tööle, kooli, lasteaeda, reisile ja nii iga päev järjest
vanureid ja lapsi. Indiaanirahvastega on tegeletud Ameerikas kahte moodi kas ümberasustatud reservaatidesse või tapetud. Ka Wiyoti rahvastele on loodud reservaate, kuid nendest paljud on ka nendest põgenenud, et naasta oma kodumaadele. Aastal 1850 elas arvatavasti 2000 Wiyoti ja Karoki rahvast, pärast 1860 aastat oli arvatavasti neid järel ainult 200. Aastaks 1910 oli täisverelist Wiyoti elus vaid alla saja. Sellist kiiret populatsiooni langust põhjustasid näiteks sõjad, paigast-paikka ümberasutamine, haigused, orjus. Igal aastal korraldatakse Tuluwati külas, mida praegu tuntakse kui India Saart, mälestusüritusi; hetkel toimuvad seal ka ulatuslikud kultuurilised ja keskkondlikud taastusprojektid. Aastal 2000 kuulutasid Wiyotid Table Bluff reservatsiooni oma koduks. Nad on California osariigi kaitse all. Hõimu kuulub hetkel 450 inimest ning ametlikuks nimeks on Table Bluff Rancheria of Wiyot Indians of California.
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870
mõningaid asju, mida valitses Tarquinius Priscus saaks seostuda (V. tsaar) traavisõidudega; Ainult 329.a. ehitati arvatavasti, Circuse „start“-i kirju puust. territooriumil oli Viited skulptuuridest, ainult areen ja kohad loomade puuridest, mõnedele väravate ehitustest jms vaatlejatele. Täitsa ilmuvad kui lõpevad võimalik, et orgu Puunia sõjad: 264 – 146 põlluliselt töödeldati eKr. ja korjati sealt saaki. ajalugu Pinna tasandamine enne kui algasid uued Esialgselt vankrid võistlused tekitav päris liikusid sirgjooneliselt palju probleeme, ja areeni lõppu, seal otsustati muutma pöördusid ümber ja teekonda: nüüd vankrid sõitsid tagasi. hakasid Uus liikuma mööda
22.Iseloomustage Eesti tuntuimat barokkehitust(6). 23.Millal ehitati Eestisse uhkeid mõisahäärbereid? Miks just siis? Nimetage selliseid. 24.Mille ja millal rajas Peeter I Neeva jõele? 25.Mille kinkis Katariina II Tartu linnale (on hävinud,oli Tartu sümbol)? 26.Millal oli barokk? 27.Millised ajaloolised sündmused jäävad sellesse aega.Tuntumad valitsejad? 1.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 2.Absolutism (Prantsusmaa,Venemaa,Austria) 3.Rohked sõjad (Prantsumaa,Türgi,Venemaa ,Saksamaa jt) 4.Ususõjad 5.Nõiaprotsessid 6.Tartu Ülikooli rajamine 1632 28.Nimetage tuntud teadlasi ja avastusi. Descartes,Huygens,Newton,Galilei 29.Nimetada baroki tunnuseid. 1.dünaamiline 2.luksuslik 3.korrapäratu 4.kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2.kolossaalorder (sambad läbi 2 korruse) 3.siseruumiks avar saal (vahel ovaalne)
EUROOPA LIIT AJALOOST ● Majanduslik ja poliitiline liit ● Loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased sõjad ● 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine ● Asutajaliikmed: Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. ● 28 liikmesriiki KUJUNEMINE ● 1952. aastal moodustasid Euroopa Liidu asutajariigid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ● 1958. aastal moodustati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus ● 1976
Lõpuks tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse – eri hõimud, rahvused hakkasid omavahel suhtlema, neil tekkis vajadus teiste rahvuste järgi. Need olid esimesed multikultuursuse tunnused. Jupphaaval saadi teada teiste rahvaste töömeetoditest, tegevustest ja prooviti seda kõike enda kasuks kasutada. Multikultuursuse arengus on süüdi rändeid mõjutavad sõjad, näljad, parema elu otsingud kui ka lihtsalt huvi uute kultuuride ning riikide vastu. Mujale elama asudes aga säilitatakse nii mõnedki harjumused, mis endises elukohas tavaks olid. Inimesed nende ümber tundsid sellest huvi ja tahtsid ise ka seda kunsti õppida. Teised inimesed aga avastades, mida mis endast kujutab, hakkavad laiemalt seni tundmatuid alasid kasutama. See annab inimestele omakorda suurema valikuvõimaluse.
riigipöörded.Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks.Omavahel põrkasid kokku väepealike ja kohalike võimuesindajate isiklikud huvid.Enamik võimuletulnud väepealikke valitses sõjaliste diktaatoritena, saavutades siserahu oma riigis. 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid ning Tsiili oli üks esimesi riike, kus tuli võimule rahvuskodanluse valitsus, mis püüdis edutult liberaalseid reforme teostada. Sõjad 19. sajandil Salpeetrisõda 1879-1884, kus Tsilli sõdis Boliivia ja Peruuga. Esimeses maailmasõjas ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud, vaid varustasid hoopis Antandi riike toorainetega. Maailmasõja lõpul kuulutasid Ladina-Ameerika maad Keskriikidele sõja. Sõjaga kaasnesid Ladina-Ameerikale soodne majandusolukord: Vähenes import sõdivatest riikidest. Suurenes nõudmine traditsiooniliste eksportartiklite järele.
Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: 1. AIDS 2. Looduskatastroofid 3. Näljahädad 4. Veepuudus 5. Sõjad Demograafiline siire e üleminek muutused rahvastiku sündimuses/ suremuses, mille tagajärjeks on rahva arvu ja koosseisu muutus. Demograafilise ülemineku teooria: 1. Taditsiooniline rahvastiku tüüp 2. Dem ülemineku esimene etapp: toimus Euroopas 18. algul, rahvaarvu kiire kasv, sest arstiabi, toidu kättesaadavus muutusid lihtsamaks. (demograafiline plahvatus) 3. Dem ülemineku teine etapp: sündimus hakkas langema, samuti loomulik iive.
kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos.Venelased põgenesid.1502 aastal toimus lahing Smolino järve ääres.1503 sõlmiti rahu. Sise: sõjad, ordu püüdis Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale makse.. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru
Nafta seos maailmapoliitikaga Tänapäeval on nafta maailmas hädavajalik asi. Nafta on väga ohtlik aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ja hapnikust, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel naftast teha masuuti, millest tehakse asfalteid. Nafta toorainet leidub paljudes maades, kuid kõige suuremad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Nafta hinnast sõltuvad ka teiste kaupade hinnad. Kuna ainult maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie esivanematele, siis täiustati tehnoloogiat. Esimene puurtorn valmis väidetavalt juba meie ajaarvamise alguseks Hiinas. Nafta kaevandamine on tohutult kallis. Sest nafta asub vahel väga sügaval maa sees ja puurkaevude ehitamine läheb väga pa...
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
· Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu · Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr. Pärsia kuningas Darelose sõjakäik Kreekasse, sai lüüa Maratoni lahingus · 480 a. eKr. tungisid Kreekasse Xerxese väed, Salamise merelahingus purustasid Ateena ja Sparta väed Pärsia laevastiku, aasta hiljem ka maaväed · Kreeka hiilgeaeg 480 a. eKr. -431 a. eKr. - Sparta ja Ateena suhted pingelised · Ateenas dem. riigikord
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks...
KUNST, KIRJANDUS JA ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Nimi Kool Klass 2014 Olulised tegurid 20. sajandil Teaduse areng Globaliseerumine Sõjad Psühholoogia Rahvuslus Filosoofia Kadunud põlvkond Massikultuur KUNST Fovism Suprematism & Ekspressionism konstruktivism Dadaism Abstraktne kunst Sürrealism Kubism Popkunst Futurism Kunstnikud Henri Matisse Kazimir Malevich Edvard Munch Tristan Tzara Franz Marc Max Ernst Georges Braque Salvador Dali
Klassitsism 18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant
masinad. Minu arvates on see üsna suur probleem, sest tehnoloogia areneb tohutult kiiresti ja see tähendab seda, et ka aju maht aina väheneb ja me jääme n-ö rumalamaks. Kui tehnoloogia areneb punktini, kus meie ajud ja lihased on tohutult vähenenud, siis pole enam rumalal ning füüsiliselt nõrgal inimkonnal mitte mingit põhjust Maal eksisteerida. Seetõttu olemegi pikas perspektiivis ohustatud. 134 Inimkonda ohustavad ka sõjad, täpsemalt näiteks tuumasõda. See tapaks kiiresti suurel territooriumil massiliselt nii inimesi kui ka kõik muu elusa. Võimsate riikide juhid ajavad rahvale vaid puru silma, mistõttu ei oska keegi ka seda ette näha. Ka erinevad katastroofid võivad meid ohustada. Näiteks Tšernobõli tuumakatastroof muutis suure ala mitmetes riikides elamis- ja kasutuskõlbmatuks mitmeteks aastateks. Kui selliseid katastroofe juhtuks veel, ei oleks inimkonnal kusagil turvaliselt elada.
aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning
3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanadas, Lõuna- Ameerikas Sündivust mõjutab: pere majanduslik seis, naiste staatus, tervis, katastroofid, sõjad, õnnetused, õppimise aja pikenemine (rikastes riikides) Arenenud riikide tunnused(Põhja riigid): 1) Kõrgetasemeline ja tulemuslik majandus 2) Kõrge haridustase 3) Enamik inimesi on käinud koolides 4) Vähenev töötajate arv 5) Aina rohkem inimesti töötab teendiduses 6) Sidevahendite kasutamine 7) Heaolu on hea 8) Rikkad Vähem arenenud riikide tunnused(Lõuna riigid): Madal arengutase 1) On harituid inimesi aga on ka kirjaoskamatuid 2) Rahvaarvu kiire kasv
Vene muusika 20. sajandil 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida: · Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika · Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev
Miks puhkes I maailmasõda? Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Mitte ükski sõda ei alga täiesti mõtlemata. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Kõige olulisem I maailmasõja põhjus oli riikidevahelised vastuolud. Näiteks Saksa-Prantsuse suhted oli ääretult pingelised. Peamiseks oli Elsass-Lotringi küsimus. Maa-ala, mis kuulus Saksamaale, kuid pool rahvastiku oli prantslasi. See oli maavaraderohke maa (rauamaak, kivisüsi), mida Prantsusmaa tahtis omale saada.Teiseks vastuoluks oli Aafrika kolooniate huvide kokkupõrge. Samuti ei olnud Saksa-Inglised suhted kõige paremad. Saksamaa soovis endale asumaid juurde hankida inglaste arvelt. Austria-Ungari suhted Venemaaga olid väga keerulised. Serbia püüdis Austia-Ungari koosseisus domineer...
abiks.pri.ee PALEOLOOGILINE MEETOD uuritakse kivides sisalduvaid kivistisi RAHVAARV JÄTKUSUUTLIK ARENG ühiskonna selline areng, mis rahuldab inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata tulevaste põlvkondade väljavaateid Ülerahvastatuse mõju: 1.energiaprobleem 2. mittetaastuvate loodusvarade nappus 3. nälg 4. liiga suur tihedus 5. keskkonna probleem Rahvaarvu kontrollimise võimalused a) perepoliitika b) sõjad c)haigused, epiteemiad d) nälg e) majandus MAA KUI SÜSTEEM biosfäär elukeskkond pedosfäär muld hüdrosfäär vesi atmsfäär õhk litosfäär maakest MAA energiasüsteem TERMODÜNAAMIKA I seadus energia ei teki ega kao, võim muunduda http://www.abiks.pri.ee II seadus iseeneslikult energia muutub korrastatumast vormist vähem
linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus.
Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja. Eesti pärast liivi sõda: Lõuna-eesti ja läti alad läksid poolale.Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada. Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks. 1699 sõlmiti saksamaa pealinnas liit rootsi vastu. Liidu eesmärk oli likvideerida rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas. Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
