ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eos- Paksu kesta, vähese...
(tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest). => väike kasv, mongoliidne silmalõige, vaimne alaareng, lame nägu. Geenifond Liigi v populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenmutatsioon Väike muutus DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanemate geelialleelide ümberkombineerumises järglaste
· Enne raku jagunemist DNA kahekordistub: a) ahelad eralduvad teineteisest. b) kummagi ahela vastu sünteesitakse uus ahel. c) saadakse 2 ühesuguse koostisega DNA molekuli. d) kopeeritud DNA paikneb tütarrakku. · DNA on rakus kokku pakitud valkude abil. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. II KROMOSOOMID · Igal liigil on kindel kromosoomide arv ja iseloomulik kuju (inimesel 46 kromosoomi) · Kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem (inimesel 23). III GEENID Geen DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises pärilikkuse algüksus. Inimesel ~23 000 -25 000geeni! DNA koostises päranduvad geenid vanematelt lastele! Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse valgud, mis osalevad organismi tunnuste kujundamises. Geenid paiknevad kromosoomides iga geen on seega kahes korduses (isalt ja emalt). Alleel on geeni erivorm organismis on geenil vähemalt
Muutust nimetatakse mutatsiooniks, neid põhjustavad tegureid nimetatakse mutageenideks. Bioloogilised mutageenid: viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid ja toksiinid, taimsed alkaloidid jms. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised mutageenid: kiirgused. 7.Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Esineb seetõttu et kui emas ja isas sugurakk ühinevad tekib alati erinev pärilikkuse kombinatsioon, milles üks pool tuleb emalt teine isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 8.Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutlikus; nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud. 9
materjalist pärandu Muutused enamasti Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Muutus geenide ja Olemasolevate geenide ja kromosoomi ehituses alleelide kombineerumine või kromosoomide sugulisel paljunemisel arvus Sugurakkude küpsemisel ja 8. Mutatsioone kutsub esile mutageen. Mutatsioonid võivad toimuda nii keha- kui ka sugurakkudes. 9. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad tegurid. Bioloogilised mutageenid – viirused, bakterid, toksiinid Keemilised mutageenid – alused, happed, ravimid, tubakas, narkootikum Füüsikalised mutageenid – radioaktiivsed kiirgused, UV-kiirgus, röntgenkiirgus 10. Mutatsioonide kasulikkus – võivad anda eelise, et muutunud tingimustes
II Meioos Meioos- suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine, millest tekib uue geneetilise materjaliga rakk Erinevus mitoosiga Mitoosil paljunemine mittesuguline, meioosil suguline Mitoosil faaside arv 4, meioosil 8 Mitoosil jagunemiste arv 1, meioosil 2 Mitoosil tütarrakkude arv 2, meioosil 4 Mitoosil vanemraku koopia, meioosil ei ole Mitoosil kromosoomide arv 2n, meioosil n Mitoos inimesel keharakkudes, meioos sugurakkudes Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! 1.profaas- kromosoomide ristsiire, moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, kromosoomid pakitakse kokku 1.metafaas- kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile (keskossa), kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge 1.anafaas- kromosoomid lahknevad poolustele, kääviniidid lühenevad , isa ja ema kromosoomid jagunevad võrdselt mõlema vahel, homoloogilised kromosoomid eralduvad 1
1.Pärilikud haigused: a)kombinatiivse muutlikuse tagajärjel n:kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism(värvipimedus) b)mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel- sugurakkudes n: Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom Pärilike haiguste ennetamine: mutageenide vältimine, hoidumine sugulasabieludest, sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi: asendusravi(organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone), dieetravi(rajendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral), kirurgiline ravi(eemaldatakse pärilikud väärarengud), geeniteraapia(organismis vahetatakse defektne geen tervega) Päriliku eelsoodumusega haigused:
- Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? - Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 7. Millega tegeleb geneetika? - Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) Nimetus REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON Komplementaarsus G-C, C-G, A-T, T-A G-C, C-G, A-U, T-A
................. Geen on kromosoomi st. DNA lõik, mis määrab......................................... Kromosoomistik on liigispetsiifiline st igal liigil on ........................ Keharakkudes on kahekordne kromosoomistik – kromosoomid on paari kaupa. Paarilised kromosoomid sisaldavad samu geene. Inimese kõikides keharakkudes on .................kromosoomi e. .................paari. Sugurakkudes on ........................................kromosoomistik – igat kromosoomi üks. Inimese sugurakkudes on ................................kromosoomi. Pärilikkuse tagamine I raku jagunemisel (selgita kuidas on võimalik, et raku jagunemisel on tütarrakkudes lõpuks sama palju kromosoome kui lähterakus) II paljunemisel (selgita, kuidas annavad vanemad järglasele edasi oma pärilikkuse informatsiooni) Mingi geen võib esineda erinevate (näit. kahe) vormidena ehk alleelidena. Dominantne alleel on .................................................................. – A
kromosoomide paaridena; on kõigis inimese keharakkudes. SIGIDA Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses; on kõigis inimese sugurakkudes. Õpik lk 44-47 Kromosoomide ristsiire meioosi alguses toimuv protsess, Kristel Mäekase ettekanne uue mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järgleste suurma erinevuse vanematest õppekava täiendustega ja üksteisest ehk päriliku muutlikkuse.
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eellasrakk Sperm-meessugurakud,viljastumisvõimeline seemnerakk,moodustatakse munandites Munarakk-naissugurakud,tooetakse munasarjades koht kuhu sperm läheb ,ja selle tagajärejel toimub viljastamine Polaarkeha- viljastumisvõimetu munarakk Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarja,valminmine Menstruatsioon- emaka limaskesta ja vere irdumine koos viljastamata munarakuga
Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunnust määravad geenid. Retsessiivne tunnus- tunnus, mis avaldub ainult siis kui mõlemad alleelsed geenid selle määravad. Dominantne tunnus- avaldub alati, kui alleelsed geenid määravad tunnuse alati erinevalt, siis retsessiivne tunnus ei avaldu ja dominantne avaldub.
Molekuli ruumiline kuju biheeliks üheahelaline Komplementaarsus A = T ja C = G A = U ja C = G Põhiline ülesanne päriliku info päriliku info säilitamine ja ülekanne realiseerimine Mitoosi ja meioosi võrdlus Mitoos Meioos Üks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes Kaks tütarrakku Neli tütarrakku Tütarrakkudes sama Tütarrakkudes poole arv kromosoome vähem kromosoome Kromosoomide Toimub ristsiire puudub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde
DNA on geenide ahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnused. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on oma arv ja iseloomuliku kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on sama. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi. Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes paari kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt. Geenid võivad olla kas avalduvad ehk dominantsed (A) või allasurutud ehk retsessiivsed (a)
1)Spermatosoid saadakse spermatogeneesi käigus spermatogoonist. 2)Sest uusi sugurakke ei teki. 4.1-c,d,e 2-a,c,d,e 3-c,d,e 4-a,b,c,e 5-b,c,e. 5)44,4,2; 44,4,2; 44+2,2,2-1; 44,4,1. 6)f,d,h,e,a,g,c,b. 7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis...
DNA on kaksikahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnuste kujunemise. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on kindel arv kindla kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on ühesugune. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi. Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes kahe kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt. Geenid võivad olla kas avalduvad ehk dominantsed (A) või allasurutud ehk retsessiivsed (a)
BIOLOOGIA TK Geen- määrab ära organismi tunnused (asub DNA sees) Kromosoom- nende sees on pärilikkusaine (DNA) Kromosoomistik- ühe raku kromosoomid. Nende arv, kuju ja suurus on liigi tunnuseks. Ühekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoomi üks. Sugurakkudes on ühekordsed kromosoomid. Spermis on 1x23 kromosoomi. Munarakus on ka 1x23 kromosoomi. Kahekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoomi kaks e. paarid. See esineb keha rakkudes. Nt. inimese värvi või naharakk. Nandes rakkudes on 2x23 kromosoomi. Alleel- üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. (keele väänamine, lõualohk, parema käeline)
11) Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid 12) Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus 13) Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus 14) Pärilik haigus- isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist 15) Reaktsiooninorm- ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid 16) Somaatiline mutatsioon- hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu 17) Spontaanne mutatsioon- organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon 18) Kombinatiivne muutlikkus- geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate
ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonikõver - variatsioonirea graafiline kujutis Reaktsiooninorm - nii nimetatakse tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire (kitsas ja lai) Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe - ja erimunakaksikute võrdluse teel 7. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Näiteid. Haigused, mis tekivad mutatsioonide tõttu sugurakkudes. Näiteid. Päriliku eelsoodumusega haigused. Näiteid. Mida teha nende ennetamiseks? Vähkkasvajate tekkepõhjused. Pärilike haiguste profülaktika ja ravi. Vastus: Kombinatiivne - (Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse) kurtus, lühinägelikkus, daltonism Mutatsioonid sugurakkudes - Downi sündroom, Päriliku eelsoodumusega haigused - kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, reuma, skisofreenia Ennetamine:
46-inimesel), saadakse 92....ja siis see rakk hakkab jagunema ning pärast esimest jagunemist jääb mõlemasse rakku 46kromosoomi ja sealt jaguneb see rakk veel edasi ja jääb mõlemasse 23 kromosoomi (inimese puhul)- sugurakud) 4. Mitoosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus. Mitoos toimub raku sees. Käiku vt. eestpoolt, tulemuseks on kaks algsele rakule sarnast rakku (sama kromosoomide arv, sarnane DNA algsele rakule.) 5. Meioosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus. Toimub sugurakkudes, Käiku vt. eestpoolt, tulemuseks on 4 rakku, mis on esialgsest rakust poole võrra vähesema kromosoomide arvuga... 6. Iseloomusta ovo- ja spermatogeneesi.
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
Replikatsioon DNA ahela kahekordistumine enne raku jagunemist Replikatsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Replikatsiooni tulemuseks on 2 uut identset DNA ahelat Replikatisooni tähtsuseks on see, et iga rakk saab ,,eeskirja", kuidas endale valke toota Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees Transkriptsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Transkriptsiooni tulemuseks on 3 erinevat vormi RNAd: rRna; mRNA; tRNA Transkriptsiooni tähtsuseks on see, et tekivad 3 vormi RNAd, mis aitavad uusi valke toota Translatsioon RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk Translatsioon toimub tüstoplasmas ribosoomidel Translatsiooni tulemuseks on uus valk? Translatsiooni tähtsuseks on uute valkude teke Sarnasused: transk. ja replik. eelduseks on 1 DNA ahel Erinevused: transk. tekib 3 vormi RNAd; replik. tekib 2 i...
Toimub ümberpaigutus või segadus DNAs. Mutatsioone tekib nii normaal tingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. · Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede ja varvaste arengu häired · Retsessiivsed mutatsioonid tekkivad kehakromosoomides ja avalduvad homosügootses olekus. Näiteks: Downi sündroom - kromosoomistikus 47 kromosoomi. 21 kromosoomipaar koosneb kolmest kromosoomist.
Organismide paljunemine, mitoos & meioos Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploi...
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude a...
muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Pärilikkus-organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Pärilik muutlikkus-muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine Mutatiivne-muutused geenide või kromosoomide ehituses,kromosoomide arvu muutused Kombinatiivne-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Suguline paljunemine- vajalik kaks erisoost vanemorganismi,sellel puhul on muutlikus kõige suurem(pealuss,meriroos,kodukass) Mitte suguline paljunemine-vegetatiivne ja eoseline Vegetatiivne paljunemine on näiteks pooldumine,pungumine,hulgijagumine(metsmaasikas,naat,kartul) Eoseline on levinud algloomadel,seentel ja taimedel.(kuuseriisikas,sõnajalg)
Keskkonnateguritest ja pärilikkusest või kromosoomide tingitud organismi tunnuste muutumine. ehituses või nende ümberkombineerumine. Mutatiivne Kombinatiivne Muutused geenide või kromosoomide Geenide ja kromosoomide ümber- ehituses, kromosoomide arvu kombineerumine sugurakkudes muutused. ja viljastumisel. Mutatiivne muutlikkus Avaldub geenide ja kromosoomide ehituse muutustes või kromosoomide arvu muutumises. Mutatsioonid tekivad kas iseenesest või mutageenide mõju tagajärjel. Mutageenid Jaotatakse kolme põhirühma: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised mutageenid - viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid,
· Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. · Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks (n=23). · Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik (2n=46). · Inimesel on kõigis keharakkudes (somaatilistes rakkudes) diploidne kromosoomistik, sugurakkudes (gameetides) haploidne. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. · Meioosi käigus toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. · Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku. Samal ajal tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest, liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid.
valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Generatiivne areng organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22 autosoomist, ning sugukromosoomidest X ja Y).
kromosoomistikku ning olla geneetiliselt identsed. LK. 76 Meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2 korda. Koosneb kahest järjestikust jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? See, et saaks toimuda suguline paljunemine viljastumise tulemusena. Sest, et kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kaherkodsitusk peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus ja meioosi teel. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne kromosoomistik- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.(esineb sugurakkudes n=23) Diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, tekib siis kui viljastumisel ühinevad ühte rakku kahe suguraku kromosoomid. ( Esineb keharakkudes, 2n=46) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos?
Stoppkoodon mRNA nukelotiidne järjestus, mis lõpetab translatsiooni Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni Transkriptsioon RNA süntees Translatsioon valgu süntees GENEETILINE KOOD Nukelotiidide järjestus DNA molekulis määrab nukleotiidide järjestuse RNA molekulis ja see määrab aminohappe jääkide järjestuse valgu molekulis KUIDAS TAGATAKSE PÄRILIKU INFO ÜLEKANNEtagatakse sellega, et sugurakkudes on vanema DNA, kuna sugurakkudest hakkab arenema uus organism, siis kõik mRNA ja valkude sünteesid toimuvad samasuguselt DNAlt, mis on saadud vanematelt VALGU SÜNTEESI KÄIK 1)mRNA süntees DNA pealt ühe geeni ulatuses 2)mRNA töötlemine tuumakestes 3)mRNA väljub tuumast tsütoplasmasse 4)mRNAga seondub ribosoom 5)ribosoomi tuleb I initsiaator tRNA metioniiniga, tRNA antikoodon lukustub mRNA vastava koodoniga 6)tuleb
parandamiseks, mis on põhjustatud pärilike haiguste poolt. Kolmas tase Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse Neljas tase haigesse koesse, kus nad Viies tase muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad sel viisil kahjustatud rakke 2. Sugurakke mõjutav geeniteraapia a) Muudetakse geneetilist informatsiooni ka sugurakkudes, selle tulemusena võivad tulemused edasi kanduda patsiendi järglastele (st ennetav ravi, võimaldab ühekordse sekkumisega välistada haiguse tekke järglastel ja vajaduse neid hiljem eraldi ravida) b) Geen viiakse indiviidi sugurakkudesse. See viis indiviidi ennast otseselt ei mõjuta, kuid tagab selle, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma. Geeni valik
Genoommutatsioonid (heteroploidsus) Sissejuhatus Kõikidel loomaliikidel on kindel kromosoomiarv diploidne keharakkudes ja haploidne sugurakkudes. Normaalset haploidset kromosoomistikku või kõiki nendes kromosoomides paiknevaid geene, mis pärandatakse järglasele ühelt vanemalt, nimetatakse genoomiks. Genoommutatsioon (heteroploidsus) tähendab aga kromosoomide normaalse arvu muutumist, kusjuures geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geeni- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonide jaotus Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi: * euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine; * aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Genoommutatsioonide tekkepõhjused ...
tütarrakkudes. Seda võib tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaasis ja telofaasis. 5. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Rakutsükli pikkus sõltub rakutüübist ja füsioloogilisest aktiivsusest, keskkonnatingimused. 6. Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 7. Meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes. 8. Enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. 9. Seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 10. Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 11. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 12. Isendi individuaalne areng. 13. Uue organismi areng viljastumata munarakust. 14. Esineb paljudel kaladel ja kahepaiksetel, kelle munarakud viljastuvad vees. Kuna
DNA; geenid ja kromosoomid Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi. Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Miks on valgud ka DNA ahel spiraalselt keerdunud? 1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. 3. Aitab päri...
Nad võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad. Nende erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Vegetatiivse paljunemise korral on päriliku muutlikkuse aste minimaalne (sugurakkude valmimist ega viljastumist ei toimu), ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Välimuselt sarnanevad nad teineteisele nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi. Kõige suurem päriliku muutlikkuse aste iseloomustab sugulist sigimist, sest sugurakkude valmimisel toimub meioosis (rakkude jagunemisviis, mille tulemusena kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes on vähenenud poole võrra) geenide ümberkombineerumine, mille tulemusena iga sugurakk kannab pärilikku informatsiooni. Sugurakkude ühinemine viljastumisel suurendab pärilikku muutlikust veelgi. Monogeensete haiguste puhul
Tekivad iseeneslikult 1.Kutsutakse kunstlikult esile 2. Tekivad organismide 2.Võivad tekkida inimtegevuse teistel normaalses elukeskkonnas põhjustel(tuumakatsed, radioaktiivsete jäätmete lekked) 3. Tekkesagedus väike 3.Tekkesagedus suur Asukoha järgi jaotatakse muutusi: Generatiivsed Somaatilised 1. Tekivad sugurakkudes 1.Tekivad keharakkudes 2. Päranduvad järglastele sugulisel teel 2.Ei pärandu järglastele sugulisel teel 3.Päranduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus *tuleneb keskkonnateguritest *ei muuda geene ega isendi genotüüpi ->ei pärandu
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis m...
1.Kirjuta lünka puuduvad sõnad inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, aga sugurakkudes 23 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendest ei muutu. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu Järglastele. Ühemuna kaksikute erinevus on tingitud ainult keskkonna tingimustest. 2. a) Miks muundatakse taimi geneetiliselt 1) vastupidavust kahjurite vastu 2)kuivuse või külma talumiseks b)Nimeta 2 enim tuntud ja maailmas kasvavat GMO taime soja ja mais c) kuldkala, helendav kala 3
ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli. KORDAMISEKS 1. Dominantsete alleelide poolt määratud tunnused avalduvad fenotüübis heterosügootses olekus. + 2. Mendeli lahknemise seaduse kohaselt lahknevad kõik tunnuspaarid üksteisest sõltumatult.- 3. Katseloomade homo- või heterosügootsuse kindlakstegemiseks kasutatakse analüüsivat ristamist. + 4. Inimese AB0 süsteemi vererühmad on määratud polüalleelselt. + 5. Sugukromosoomid on ainult sugurakkudes. - kõigis keharakkudes 6. Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad järglastele alati üheskoos. - kromatiidis 7. Inimese sugu määratakse viljastumisel munaraku sugukromosoomide poolt. - seemneraku 8. Suguliitelised puuded on tingitud sugurakkude arengu häiretest. - kromosoomides olevatest mutatsioonidest. 9. Retsessiivse alleeli poolt määratud tunnus avaldub fenotüübis üksnes homosügootses olekus. 10
3) Geenmutatsioon väikesed muutused DNA struktuuris, selle tulemusena võivad tekkida retsessiivsed alleelid, mis avalduvad järglaste genotüübis (nt sirprakuline aneemia). 4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel. 6) Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, mida põhjustavad kromosoomide lahknemise häired meioosis (nt Downi tõbi 21. kromosoomi kolmekordsus, Edwardsi tõbi 18. kromosoomi kolmekordsus). 7) Indutseeritud mutatsioon kunstlikult esile kutsutud mutatsioon (nt eksperimendi käigus). Kiiritamine, kemikaalidega mõjutamine. Sellisel moel on võimalik saada uusi bakteritüvesid
aastaaega , mis teeb Eesti looduse mitmekülgseks. Eestit ei läbi laamade kohtumispaiku ehk siin pole suuri maavärinaid, tsunamisid. Tormid ja uputused jäävad võrreldes maailmaga imepisikeseks. Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad. Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud. Mis võiks saada Eestile saatuslikuks kui pole see loodus. On need poliitikud? Auahned ja enda heaolule mõtlevad poliitikud on Eestis elamise teinud raskeks. Makse suurendatakse ja palku vähendatakse. Paljud kolivad tööd otsides välismaale. Võrreldes teiste riikidega on Eestis kallis. 2009 aastaga on Euroopa Liidus ligi 20 riiki , kus on seadusega kehtestatud alampalk, seal hulgas ka Eesti
· Kolmandat järku kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas. Munarakud on toitainerikkad, sisaldades valku, lipiide ja muud. Nad on idurakud, kuna põlvnevad idunäärmetest (munasarjad). On pärilikkuse kandjad, mis geenidena on rakutuumade kromosoomides. Munarakus on haploidne kromosoomistik see tähendab 23 kromosoomi. Munarakk sisaldab Y kromosoomi. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Munarakud tekivad munasarjades. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Neljandal rasedusnädalal tekivad lootel rebukoti seinas munarakkude algrakud, mis jagunevad mitootilisel teel. Kõik algmunarakud ovogoonid tekivad enne sündi. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 tuhat munarakku, millest valmib elujooksul umbes 400. Munarakkude valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuselt,siis saabub menopaus.
2. Kromosoommutatsioonid - kromosoomide struktuuri ja/või arvu muutused. 3. Genoommutatsioonid genoomi kordsuse muutused või üksiku kromosoomi kordistumine B. Avaldumise alusel heterosügoodis: 1. Dominantsed mutatsioonid. 2. Retsessiivsed mutatsioonid. C. Olenevalt põhjustajatest: 1. Spontaansed mutatsioonid e. iseeneslikud 2. Indutseeritud mutatsioonid e. esile kutsutud D. Päritavuse alusel: 1. Generatiivsed mutatsioonid- tekivad sugurakkudes, päranduvad edasi sugulisel paljunemisel 2. Somaatilised mutatsioonid- tekivad keharakkudes, sugulisel paljunemisel edasi ei pärandu. Võivad edasi päranduda ainult vegetatiivsel paljunemisel 3. Morbiidsed MUUTLIKKUS PÄRILIK e. GENEETILINE MITTEPÄRILIK e. MODIFIKATSIOONILINE KOMBINATIIVNE MUTATSIOONILINE
ja II. seadus) 2. Dihübriidne ristamine - vanemisendid erinevad kahe tunnuse poolest (Mendeli III. seadus) Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus - ristates homosügootseid isendeid omavahel saadakse kõik ühesugused järglased (joonis õp. lk. 79) A - kollane a - roheline AA x aa vanemate genotüübid P A ↵↳ A a ↵↳ a alleelid sugurakkudes (gameedid) ↓ Aa I põlvkonna järglaste genotüübid F1 100% kollased fenotüübid Mendel II seadus ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1 A ↵↳ a A ↵↳ a gameedid ↓
rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. (esineb sugurakkudes ja eostes) DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena KROSSINGOVER kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuvad üksteise ümber (tekivad neljakromatiidilised moodustised ehk bivalendid) ja vahetavad võrdseid osi SOMAATILINE RAKK keharakk GAMEET sugurakud SPERM seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis SPERMA seemnerakk koos spermavedelikuga
10 suitsetajast haigestub tõenäoliselt 1 kopsuvähki, ehk: tõenäosus on 0,1. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. Lootekahjustused ja pärilikud mõjutused: Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni. Saue Gümnaasium Referaat Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus. Kiirkond, keskond, tervis. Koostajad: Maret Mägi 12a Kristi Randma 12a Eveli Tori 12a
muutlikkust. Reaktsiooninormfenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu verieerumisel. Sama kehtib ka teiste imetajate Karrakatta kohta. Laia reaktsiooninormiga on näiteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Generatiivseteks mutatsioonideks nimetatakse seda kui mutatsioonid toimuvad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilisteks mutatsioonideks nimetatakse keharakkudes tekkinud mutatsioone.Võivad tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus Gen. ja Som. Mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt ja seetõttu on neid raske eristada. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatil. Aga mitte.Somaatilised kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus
Väikesed muutused DNA-s, põhjuseks replikatsioonivead, Pikkuse ja struktuuri muutused, vead meioosis või Homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, võivad tekkida uued alleelid. mitoosis, võib avalduda puude või haigusena. krom. Lahknemise häired, sündroomidena avaldub. 3. Generatiivsed mutatsioonid Somaatilised mutatsioonid Tekivad sugurakkudes Tekivad keharakkudes lootejärgse arengu käigus Päranduvad sugulisel paljunemisel Ei paljune sugulisel paljunemisel 4. Indutseeritud e esilekutsutud mutatsioonid Spontaansed e iseeneslikud mutatsioonid Kaitseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või Tingitud organismi sisestest teguritest, esinemissagedus tuhandeid kordi suurem kui iseeneslikel mutatsioonidel. väike