--konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel. - konstruktsiooni liik: määratakse konstruktsioonielemendi asendi, kuju ja töötamisviisi jär- gi, näiteks tala, post kaar jne. - konstruktsiooni (ehitise) tüüp: viide konstruktsioonide (ehitise) põhimaterjalile - näiteks teraskonstruktsioon, raudbetoonehitis jne, (3) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid: - ajutine arvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes konstruktsiooni projek-
Elektrotehnika KT 1. Mis on pinge ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 2. Mis on vool ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 3. Mida on vähemalt vaja voolu takistamiseks ? 4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik A(amper), voolu mõõdame ampermeetriga järjestikku. 3. Takistit 4. Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 2 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Milline on käigukasti ülesanne? Võimaldada tagurpidi liikumist. Muuta ülekantavat jõudu. Kanda õle pöördemomenti. 2. Mida nimetatakse ülekandearvuks? (Tuua näide ja selgitav skeem!) Hammasrataste hammaste arvu suhe.Väiksem hammasratas teeb 3 tiiru sama ajaga kui suurem ühe tiiruga. 40/10 =4 3. Klassikalise 3 võlliga käigukasti ehitus. (Skeem/joonis koos detailide nimetusega) Käigukasti korpus,vedav võll läheb eest sisse,seal on hammasrattad ja sünkronisaatorid ning lisa võll ja teselt poolt läheb vedav võll jälle välja. 4. Mis ülesanne on käigukastis sünkronisaatoril, tööpõhimõte?
kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad rattad olema teineteise vastu surutud jõuga Fk. Iseloomustus: + 1.Lihtne konstruktsioon ja hooldus.2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1.Suur koormus laagritele ja võllidele.2.Suured kohalikud pinged hõõrderataste kokkupuutepinnas.3.Piiratud ülekantav võimsus seoses ülekuumenemise ohuga.4.Libisemine ja sellest tulenev ülekandearvu ebastabiilsus.Ülekandearv U=w1/w2=d2/(d1*(1- )), - libisemistegur Skeem: Ft-ringjõud. Fk-rattaid kokku suruv jõud. 27.Rihmülekanne,koostisosad,iseloomustus. Osad: vedav ja veetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus- ja ohutusseadmed. Liikumine kantakse üle rihma ja rattavaheliste hõõrdejõududega.Iseloomustus: + 1.Lihtne ja töökindel.3.Müratu töö.4.Võimalik suur rataste vahe(kuni 15m).5.Ühe vedava rattaga saab käivitada mitu veetavat. 1.Ülekandearv sõltub koormusest.2.Suured gabariidid.3.Väikene rihma ressurss.4.Rihma pingutusjõud
...........................................................5 3.2 Sidur..........................................................................................................................................5 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD...................................................................................6 5. JÕUÜLEKANNE.............................................................................................................................7 5.1 Jõuülekande skeem....................................................................................................................7 5.2 Kardaanülekanne.......................................................................................................................8 5.3 Diferentsiaal..............................................................................................................................8 5.4 Rattavõllid..................................................................
või elektronkiirtetoru Lihtne kiirendi annab energiat kuni 10 MeV Energiate suurendamiseks hakati kasutama lõpp energia saamist järk järgulisel kiirendamisel Kui eelmisel joonisel kujutatud kiirendite ahel rõngasse keerata saame seadme, mida kutsutakse tsüklotroniks Tsüklotronidelt saadud energiad ulatuvad 1000 MeV=1 GeV Sellistel energiatel tuleb odavam aga märksa keerulisem seade sünkrotron Sünkrotroni skeem OSAKESTE REGISTREERIMINE: Ionisatsioonikambrite meetod Sädekambri meetod Udukambri meetod Mullikambri meetod Fotoemulsioonmeetod Elektroonsed mõõtesüsteemid Osakeste omaduste kindlakstegemiseks on vaatluskamber tavaliselt magnet ja elektriväljas Alguses üritati osakesi süstematiseerida Hakati uurima nende võimalikku koostist KVARKMUDEL: Murray GellMann ja Georg Zweig Kvarkide energiaseisundit osakeses määraksid: veidrus ja isospinn
.............................. Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR.....................................................................................................................................8 4. SIDURI AJAM........................................................................................................................9 5. KÄIGUKAST..........................................................................................................
ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse ortogonaalesinurga o ja ortogonaaltaganurga o määramisel, seadist B lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel. Katse skeem ja kirjeldus Temperatuuri määramine toimub loomuliku termopaari meetodil. Termopaaride meetod põhineb asjaolul, et kahe erineva keemilise
arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik 1. Koostatud võimendi skeem Joonis 1. Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid · Võimendi toitepinge E=9 V · Transistori vooluülekandetegur h21E=300 · Emitteri vaheline küllastuspinge UBE0=0,7 V · Võimendi töösagedus f=60 kHz · Emitteri pinge maa suhtes UE0= 1 V · Kollektorvool =1 mA · Koormustakistus Rk=510
16,250 28,620 44,870 47,700 16,250 37,206 53,456 62,010 100 150 200 250 300 350 400 450 FC+DEP VC TC S Omafinantseerimis skeem Segafinantseerimis skeem EBIT EPS EBIT ntseerimine 0 0.00 900 1,800 0.60 1,800 2,830 0.94 2,830 3,679 1.23 3,679 Aastad: 1 2
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud M...
Psühholoogia. , , «», . , , , , , , , , , , (. Edens, 2006; Lilienfeld & Arkowitz, 2007; Skeem & Lilienfeld, 2007 ). , . ; , . . « ? ? ? ? . , - . , . "(, 2005). , , , , « » (2006), , , . , - - , - . . , . « , » (Shane, Parkes, MacDonald, & Spielberg, 2002), - ( ), . , , , , , 19. , . . - . «», 10- . , , , . , . , ; ); ; , , . , ,
..... 7 3.2. Trumli pikkuse l leidmine ............................................................................................... 7 3.3. Trumli pöörete arvu ntr määramine ................................................................................. 8 4. AJAMI VAJALIKU VÕIMSUSE LEIDMINE JA MOOTORI VALIK ........................ 9 5. AJAMI ÜLEKANDEARVU LEIDMINE JA REDUKTORI VALIK .......................... 10 6. TUGIKONSTRUKTSIOONIDE JA TUGIRULLIDE MÕÕTMED NING LINTKONVEIERI SKEEM ................................................................................................. 11 7. PÕHIELEMENTIDE SPETSIFIKATSIOON ................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 14 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele.
............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Arvutuste lähteandmed. Tabel 1. Lähteandmed. Suurus Väärtus E 10V UE0 2V IK0 0,5mA 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. LC ostsillaatori skeem Tabel 2. Kasutatud elementide väärtused. Suurus Väärtus RB1 240k RB2 120k RE 3,9k RK 6,8k CB 220pF CE 6,8nF C2 10nF C1 750pF 3. Ostsillaatori sagedus f0, väljundpinge amplituud ja arvutatud pooli L induktiivsus. Ostsillaatori sagedus f0 = 386,9kHz Väljundpinge amplituud Uv = 4,68V Pooli induktiivsus
-sisekeere, väliskeere; silinderkeere, koonuskeere; ……………………………………. ++ meeterkeere, tollkeere Võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. Võlli peal on 19 Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, hammasrataste plokid. keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu 43 Mis on variaator? Variaatori skeem ja töötamise järgi. põhimõte. …………………… ++ Kolmnurkkeere, trapetskeere, Võimaldab ülekandearvu ja tänu sellele saab iga kiiruse sujuvaks. tugikeer,ümarkeere,ruutkeere; parempoolne, 44 Mis on võll ja mis telg? Võllide liigitus.
Kõrgepingetehnika õppetool Praktilised tööd aines: Elektrimaterjalid Töö nr 3 Dielektrikute läbilöök Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Rühm Kaupo Eerme, Heiki Beres, AAAB-41 Sergey Kadyrko Õppejõud P.Taklaja Töö tehtud 13.02.08 Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Kasutatud seadme skeem 2.Katse andmed ja arvutatud tulemused Teravik - tasapind h, mm U1, kV U2, kV Ull, kV Ul0, kV Ell, kV/mm 5 5,6 5,775 5,7 5,6 1,1 10 10,5 10,85 10,7 10,5 1,1 15 14,7 14,7 14,7 14,5 1,0 Tasapind - tasapind h, mm U1, kV U2, kV Ull, kV Ul0, kV Ell, kV/mm
Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 1. Lõiketöötlemisviis Nr Pind Lõiketöötlemisviis 1 Välimine silindriline pöördpind Treimine 2 Otspind Treimine 3 Välimine silindriline pöördpind Treimine 4 Otspind Tremine 5 Sisemine silindriline pöördpind Treimine
Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu. Üheks erilaengu määramise meetodiks on magnetroni meetod.
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget.
Nt kaardi ühest punktist teise liikumine. Propositsioon on väide, mis määratleb seose objekti ja selle Mis on propositsioon? Too oma näide. omaduse vahel, mille tõesust on võimalik hinnata. Nt. Laud on roheline. Skeem on mõistete struktueeritud klaster. Kui mingid nähtused esinevad pidevalt koos siis nimetatakse seda skeemiks. Skeem Mis on skeem? Too oma näide. täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid. Skeemil on oluline roll
OU-de hierarhia võib olla igas domeenis erinev. OU-d on alati ja täielikult ühe domeeni sees. Organisatoorse üksuse mudel võib peegeldada haldusmudelit või firma struktuuri. Active Directory planeerimisel planeeritakse ka OU-de loogiline struktuur domeeni sees. Active Directory skeem(schema) Skeem sisaldab kõikide objektiklasside definitsioone ja atribuute. Skeemis ei tehta muudatusi igapäevaselt, vaid siis, kui see on vajalik. Active Directory skeem ütleb, millised objektid saavad olemas olla. Skeemi saavad muuta Schema Administrators grupi liikmed. Kataloogipuu kasvades saab: Luua uue objektiklassi Luua uue atribuudi Muuta objektiklassi Muuta atribuute Objektiklassi saab välja lülitada Atribuudi saab välja lülitada Domeenikontroller(DC) Domeenikontroller pakub peamiselt kahte teenust Audentimine(Kerberos)
tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ... Rondo kujunes välja vanadest tantsuvormidest. Tõlkes ringmäng. Skeem: ABACA
3x3x400 SEJ 6 195 mm2 29,25 3x3x400 SEJ 5 116 mm2 17,4 3x3x400 SEJ 4 117 mm2 17,55 3x3x400 3 4 158 mm2 23,7 KOKKU: 315,5 8 3. Variant Kolmandas variandis tuleb koostada skeem, kus kriteerium n-1 ei ole vajalik aga pinged peavad siiski olema lubatud piirides ehk U= ± 10% UN. Simulatsioonist tuleb võtta kaod nii talvel kui ka suvel. Samuti tuleb koostada plaan ja võrguskeem ning vastavale simulatsioonile ka hinnatabel. Joonis 6. Simulatsiooni skeem (talvine) Jooniselt 3 on näha, et kõikide sõlmede pinged on normi piirides. Juhul, kui mõni liin peaks välja langema siis varustuskindlus ei ole tagatud. Selle simulatsiooni eesmärk oligi koostada
Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit. 3. Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1. Leidke, kumma õla pikkust Te tegelikult potentsiomeetriga mõõtma hakkate. 4
Tallinn AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 2012 1. Ülesanne Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Loendur peab lugema 10nd süsteemi arvuni 11 ning kuvama numbrid indikaatoril 16nd süsteemis. Reset peab toimuma arvul 12. 2. Lahendus Joonis 2. Jadaloenduri skeem. Skeem on koostatud programmiga Multisim 11. 3. Tööpõhimõte Lüliti U5 annab impulsse skeemi vastavalt kasutaja poolsele sisendile. Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määrab ära trigeri lülitumiskiiruse/taktsageduse. Kuna meie kasutame sisendina kasutaja poolseid nupuvajutusi, siis on antud skeemis taktsagedus varieeruv. Lülitist tulevad pulsid jooksevad teiste trigerite JUMP ja KILL kontaktidele ka
110001000111111110 11100110110 : 1101101 = 10000 1846 : 109 = 16 111011110 : 1101 = 100100 478 : 13 = 36 100001101 : 1001 = 11101 269 : 9 = 29 110011 + 110011 x 1010 =1000110001 51 + 51 x 10 = 561 11011 x 110110 1011011 = 27 x 54 91 = 1361 10101010111 1000110 x 1011 : 1001101 = 1010 70 x 11 : 77 = 10 PRAKTILINE TÖÖ 2: LIHTAHELA ARVUTUS Praktilise töö aruanne: 1. Elektriahela skeem: 7 2. Elektriahela takistite valik: üliõpilased valivad takistite värvi- rõngaste värvused vastavalt oma koodi viimase numbrile Va Takistite värvirõngaste värvused - R R R R R R R7 ria U 1 2 3 4 5 6 nt 2. 3. 4. 2. 3. 4. 2. 3. 4. 2
Ülesanne 1 Koostage arvutivõrk kahest arvutist. Demonstreerige võrgu toimimist. 1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust.
Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Väike voolutugevus tagab täpsema tulemuse potentsiaalide mõõtmisel. Katse käik. Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Elektroodide valik ja elektrolüüdilahuste kontsentratsioonid kooskõlastada praktikumi juhendajaga. Joonis. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Galvaanielemendi koostamiseks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega (soolasildadega). Ag/Ag + elektroodi puhul tuleb kindlasti kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda (Miks?),
Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti materjali- ja soojusbilansid................................................................................6 Soojusvaheti iseloomustus......................................................................................................6
advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus...
vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpsemalt kõrgem pinge ja väiksem vool konverteeritakse madalamaks pingeks ja tugevamaks vooluks. Üldiselt on impulss toiteplokid jagatud kaheks osaks tööpingete järgi - kõrgpinge pool, kuhu juhitakse võrgu pinge ja alalispinge pool millest väljub siis arvuti toiteploki puhul mitu alalispinge kanalit. Seega toiteploki kõrgpinge skeem on kõigi kanalite jaoks ühine kuni impulss-trahvoni - sealt edasi on igal alalispinge kanalil oma alaldi skeem ja silumise filtrid. Sõltuvalt arvuti protsessori, mälude ja videokaardi tüübist ja arvust võib teatud määral tekkida olukordi, kus voolu mõnedes kanalites nõutakse rohkem. Selleks on toiteploki kanalitest võimaldatud voolu tugevus kuni teatud maksimum väärtuseni, nagu kirjeldatud järgnevas tabelis.
mis on samade näitajatega kui täisperiood alaldi mis me eelmine tund tegime. Koos kondensaatoriga oli pulsatsioon toodud 0,5V peale, sagedus jäi aga samaks 100Hz ning alalisvoolu väljundkomponent on 15V, mis on aga jällegi suht samade näitajatega kui täisperioodiline alaldi. Nüüd aga andis õpetaja meile diood integraal silla, mis asendas meie 4 dioodi ja nüüd nägu välja pilt selline: Nagu näha on skeem tunduvalt lihtsustatud kuid andmed jäid täpselt samaks. 9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 3. Parameetriline stabilisaator Nüüd kus on läbi võetud 4 erinevat viisi kuidas ehitada alaldit, mis muudab
07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures olevale juhendile. 5. Lülitage ostsillograaf sisse ja oodake, kuni ekraanile ilmub kujutis (ilma impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6
Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja teises hübriidpõlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on oodatav arvuline lahknemine nende hulgas genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 3. Punaseviljalise aedmaasika ristamisel valgeviljalise sordiga on F1 hübriidid roosaviljalised. Hübriidtaimede omavahelisel ristamisel saadakse F2 põlvkonnas lahknemine punase-, roosa- ja valgeviljalisteks taimedeks sagedussuhetes 1:2:1. Koostage ristamise genotüübiline skeem. Missugust lahknemist on oodata roosaviljaliste hübriidmaasikate taandristamisel kummagi lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 5. Ristati halli hiireliini pruuni hiireliiniga. F1 põlvkonnas olid kõik järglaseed hallid. F1
Võru Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Kodune töö I Koostaja andmed: Nimi: Peeter Kukumägi Klass: MH-09 Juhendaja:Viktor Dremljuga 21.09.2009 Sissejuhatus Eesmäriks on kasutada Ohmi seadust. Välja arvutada kogu takistus. Arvutada kogu võimsus ja osavõimsus. Arvutada kogupinge ja osapinged.Tuleb teha skeem kus näitad ära voolu allikas ja takistid.Arvutused tuleb teostada excelis. Peeter Kukumägi 2 Skeem Peeter Kukumägi 3 Ülesanne Peeter Kukumägi 4 R23 = R2 + R3 = 7 +5 =12Ohm R23 *R 4 12 * 4 R234 = = = 3Ohm R23 + R4 12 +4 R67 = R6 + R7 =11 +10 = 21Ohm R23467 = R234 + R67 = 21 +3 = 24Ohm R23467 * R5 24 * 12 R234567 = = =8Ohm
Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus
FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine. Skeem Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 – indikaator (luksmeeter) Töö käik 1. Lülitage sisse laser ja luksmeeter. 2. Ekraanis 3 paikneb horisontaalne ava, mille taga on luksmeetri andur. Nihutage see
.................... (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Kasutatud vahendid 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. Transistor võimendi mudel LT Spice'iga. RB1=160k RB2=56k RK=3,3k RE=1,5k CB=750nF CE=220nF CK=2,4nF · Arvutuste lähteandmed E=10V Uk0=6,08V UE0=1,786V Ik0=0,001A 3. Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus Joonis 2. Mudeli skeem pingejaguriga. Takistid Rb1 ja Rb2 tagavad baasile emitterpingest kõrgema pinge transistori aktiivreziimi tagamiseks. Takistiga Re pannakse paika emitteri pinge maa suhtes. Re põhjustab aga tugevat
Töö nimetus: Töö nr 2 VALTSIMINE Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: ..... Ülesanne: 1. Esitada protsessi skeem koos vajalike tähistega 2. Arvutada protsessi iseloomustavad parameetrid: 2.2 Arvutada maksimaalne absoluutne õhenemine hmax (mm) 2.3 Arvutada maksimaalne haardenurk max (°) 2.4 Arvutada valtsimiseks vajalik võimsus P (kw) 3. Vastata lisaküsimustele Andmed: Variant n, [p/min] p, [MPa] H1, [mm] B1, [mm] a D, [m] f 43 45 50 115 300 0,25 0,8 0,25
2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6. Joonistada neljakvadrandilise pinget madaldava alalispinge pulsilaiusmuunduri pinge-voolu tunnusjooned. ???????? 7. Joonistada dioodi mittepolaarse RC-summutusahela elektriline skeem.?????? 8. Milleks kasutatakse transistoride pingepiirikuid?
1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50). Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50). Silluste komplekteerimine (tabeli kujul).
raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine (kui nõutud) majandusaasta aruande heakskiitmine audiitorkontroll (kui see on seadusega ette nähtud või kui juhtkond soovib audiitorkontrolli) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital)
–rajatise plaan ja vaated; –rajatise lõiked (koos ehitusgeoloogilist–ehitusgeoloogiliste andmetega); –rajatise sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked; –tehnovõrkude joonised; 3) ristmiku osas: –asukoha skeem; –plaanilahendus; –harude ja rampide piki- ja ristprofiilid; –pikiprofiil koos elutusgeoloogilist–elutusgeoloogiliste andmetega; –vertikaalplaneerimine; –liikluskorralduse joonis; –tehnovõrkude joonised; –maakasutuse plaan. Asukoha skeem •Maantee asukoha skeem võib olla kantud vabas mõõtkavas kaardile. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik. •Tänava asukoha skeem võib olla kantud kaardile (plaanile) vabas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:25000. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik. Põhijoonised •Tee trassi plaan (asendiplaan) koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:1000, pikkadel trassidel 1:2000. Maantee trass peab olema seotud koordinaatide süsteemiga.
mikroobid ja ensüümid kasutatakse juustu käärimisel. Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms)
tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi. Ist valida üliõpilaskoodi eelviimase tüvenumbri B järgi.
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (n...
Mängides sagedusega, selgus, mida suurem sagedus seda väiksem võimendus. Et saada suhteliselt muutumatut voolu kasutati voolupeeglit, milleks kasutati kahte transistori. Joonised 1.Loogikalülituste koostamine Joonis 1. CMOS-invertori elektriskeem Joonis 2. CMOS-invertori simulatsioon Joonis 3. CMOS-invertori generatsoon 2.LIHTLOOGIKA 4. NAND2 skeem Joonis 5. NAND2 kristallil Joonis 6. NAND2 simulatsioon Joonis7. NAND2 ühenduskontaktidega, väljaviikude külgejootmiseks 3. Analoogskeemi koostamine Joonis 8. CMOS-operatsioonivõimendi skeem Joonis 9. CMOS-operatsioonivõimendi kristallil Joonis 10. CMOS-operatsioonivõimendi simulatsioon, 5xvõimenduse korral sagedus amplituud võimendus 190 0
Viimane on suure tähtsusega neis süsteemides, mille toos etendavad suurt osa dünaamilised protsessid, nt. kaivitus- ja pidurdusprotsessid. Süsteemide toimekiiruse suurendamine ja ühtlasi siirdeprotsessi kestuse lühendamine aitab oluliselt suurendada masinate tootlikkust. Siirdeprotsessi parameetrid Töö käik: Väljundsignaal peab olema järgneva kujuga Soovitav väljundsignaali kuju P-IT2 juhtimisobjekti skeem P-IT2 Skeem koosneb Step signaaligeneraatorist, võimendusteguritest Gain, integraatorist ning ülekande funktsioonist, mis on paika pandud etteantud andmete järgi. Juhtimisobjekti parameetrid K1,2,3 = 0,6 T1 = 0,1 T2 = 1,7 T3 = 3,9 Siirdeprotsessi kvaliteedi nõuded tr = 0,5 ts = 4 = 0,2% Ý=0 ý = 10% ISE Opt
F.Sergejev 05.06.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Harjutustöös tuleb koostada valamise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Töös tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1) Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja-pingi tüübi valik. 2) Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3) Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Detaili joonis: 1. Lõiketöötlemisviis ja pink Tulenevalt detaili pinna kujust valisin pinkide tüübiks universaaltreipingi ja vertikaalpuurpingi. Seetõttu, et detaili kinnitamine kuulub lihtsate detailide alla. Lõiketöötlemisviisiks valin terimimise ja puurimise. Pinna 1 töötlemiseks kasutan sisetreimist. Pinna 2 töötlemiseks kasutan puurimist.
Jõe suudmes, kus veevool on aeglane, need settivad. Kuhjudes moodustavadki nad ajapikku delta. 8. Millistest osadest koosneb jõgi ? LÄHE LISAJÕGI PEAJÕGI HARUJÕGI SUUE PAREMKALLA VASAKKALLAS S JÄRV 9. Mis on jõestik? Jõestiku moodustab peajõgi koos lisa- ja harujõgedega. Jõestiku skeem Mõisted Jõgi looduslik vooluveekogu Jõesäng jõeoru sügavaim osa, milles voolab jõgi Lähe jõe algus Suue jõe lõpp Jõestik peajõgi koos lisa- ja harujõgedega. Ülesanded 1. Kus on sinu lähima jõe lähe ja suue ? 2. Kuidas tekib delta ? 3. Mis on jõestik ? 4. Joonista jõe skeem (märgi osad, parem- vasakkallas) Allikad Kõik pildid on võetud Wikimedia Commonsist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
