Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased?
,,Nibelungide laul" on saksa rahvuseepos millel polegi õiget autorit. Eepose peategelaseks on sakslaste ideaaliks kujunenud kangelane Siegfried, kellel oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther,
Nibelungide laul Mari Toode & Heleryn Voot 10b keskülemsaksameelne kangelaseepos pärineb 13.sajandi algusest seda peetakse saksa rahvuseposeks kirjutatud ajavahemikus u 11981204 saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757 a. eestikeelde tõlkis selle 1977 a. Rein Sepp Sisu Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang
"Niibelungide laul" Wormsi peakungingaks oli Gunther, vennad- kuningad Griselis ja Gernot ning nende õde oli Kriemhild. Ema nimeks oli Ute. Isa oli Sigismund. Kord nägi Kriemhild unes, et kui ta saab endale mehe, siis ta mees tapetakse. Kriemhild oli aga kõige ilusam neiu Wormsis ning kõigi silmarõõm. Kuid kõik kes läksid teda kosja paluma, lootes jah'ga, said lüüa. Kriemhild oli kindlaks teinud, et ta ei taha enda kõrvale kedagi. Siegfried oli üks vapper kuningas, kes tahtis Kriemhildi endale kosja küsida. Ta võttis ette reisi Wormsi üle Reinud jõe. Teda võeti aupaklikult koos tema saatjatega vastu, sest ta oli ikkagist ju väga tuntud mees. Ta oli võitlenud draakoni vastu teda ületades. Samuti oli ta haavamatu. Ta pakkus palju abi Guntherile, kuid vastutasuks tahtis Kriemhildi kätt. Gunther oli sellega nõus ning Kriemhildist saigi ta naine. Ka Gunther tahtis naist ning selles aitaski teda Siegfried.
kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Nibelungide_laul http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevi poeg/5451.htm
6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati
Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus
veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine vaatus algab luikede ilmumisega metsajärve kaldale. Luikedeks osutuvas nõiutud tütarlapsed, kes öösiti inimesteks muutuvad. Võlur Robert noiab neid nõiduse vangis ning ainult tõeline armastus saab nad uuesti inimesteks muuta
Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal. Gunther Burgundia kuningas. Brünhildi Islandi kuninganna. Kriemhildiga Guntheri õde, kellega Siegfried pidi abielluma. Kriemhild Siegfriedi naine. Hagen eepose süngem tegelane. Lühikokkuvõte Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on
Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapetud. Soomusrüü moodi nahk ja ümmargune õrn koht. Siegfried tappis reetliku sõbra. Isenland ja imelilus ning sõjakas kuninganna Brünhild (väga nõudlik oma kosilaste suhtes). Ei vaja armastust, küll aga tõestab oma väärtust (hobune Gana ja 7 lossiväravat).
Nibelungide laul Eepose esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe
NIBELUNGIDE LAUL Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine
Saksa kangelaslaul Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama)
aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Esimene osa on keskendunud Siegfriedile ja Kriemhildile: Madalmaade kuningapoeg Siegfried on armunud Kriemhildesse, kellega ta pole iialgi kohtunud. Ta ilmub Burgundiasse oma 12. mehelise seltskonnaga ning jääb sinna aastaks ajaks kostile. Selle aja sees võidab Siegfried Kriemhildi venna Guntheri usalduse ning aitab tal tagasi tõrjuda maale tungivate taanlaste ja sakslaste väge. Veel aitab ta kosimisvõistluses võita Guntherile Brünhildi, Islandi valitsejatari. Ühel peol tekib aga segadus,kui Brünhild nimetab Siegfriedi Guntheri vasalliks ning solvunud Kriemhild (kes oli
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama Olga Rjabikova Vaatused Osatäitjad
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel
partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris. "Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel. Ning sellisena pakub ta rohkeid tõlgendamisvõimalusi lavastajatele ja tantsijatele. Prints Siegfried ja nõiutud printsess Odett head ja nõid Rothbart ning tema tütar Ottilie halvad karakterid. Koreograaf-lavastaja Tiit Härm loob oma "Luikede järve" versioonis uue dimensiooni: luikede järv see on printsi kujutluste maailm, kuhu on kerge põgeneda reaalsest elust otsima õnne ja armastust, kuid millest on tihti raske leida tagasiteed. Odette on vaid printsi kujutluste vili, õilsuse ja üllameelsuse sümbol, Siegfried loob luige kui oma armastuse ja
Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi
● Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. SISU ● Kriemhild ja Hagen on teoses sisulised peategelsed, kellele vastandamisele kogu lugu tuginebki. Kättemaksu janunev Kriemhild ning lääneisanda positsioonile truu Hagen lähevad oma võitluses viimase piirini ja nende hukk on paratamatu. TEGELASED ● Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal. ● Gunther –Burgundia kuningas. ● Brünhildi – Islandi kuninganna. ● Kriemhildiga – Guntheri õde, kellega Siegfried pidi abielluma. ● Kriemhild Siegfriedi naine. ● Hagen eepose süngem tegelane. LÄHTEMATERJAL ● „Nibelungide laulu“ lähtematerjali kohta pole kuigi palju andmeid. Arvatavasti on eepose otseseks aluseks
Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi
Konkreetsem ja vhem uhkustamist. Rahvust listav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad) SAKSAMAA Nibelungide laul - Franz Fhmann Rahvuslik element puudub. Ei kneleta otseselt Saksamaast. Sndmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi vi Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rtlikirjandus ja leitakse, et Nibelungide laulus on pimunud vanad traditsioonid ja ka rtlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on videlnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tnu sellele saanud surematuks (leloomulik joon), aga prnalehe jlg abaluude all oli tema ainus nrk koht (Achilleuse kand hine joon). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe kest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kbusele, sest tema kest olid jumalad varanduse ra vtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried lheb appi Gntherile ja aitab tal vaenlastest vitu saada, aga Gntheril on kaunis
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane...
Tu n t u d b a l l e t t m e i s t r i d : F i l i p p o Ta g l i o n i ( 1 7 7 7 - 1 8 7 1 ) , Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Ballette: Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" Adolphe Adam, "Giselle" Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv","Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" P J O T R T S A I K O V S K I B A L L E T T " L u i k e d e j ä r v" E s i e t e n d u s 1 8 7 7 . a . M o s k v a S u u r e s Te a t r i s . I vaatus Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste l a h k u m i s t j ä ä b S i e g f r i e d ü k s i . P r i n t s i t ä h e l e p a n u k ö i d a b m ö ö d a l e n d a v l u i k e d e p a r v. Ta h a a r a b r e l v a j a tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armast aja võib
Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See esietendus 1877. aastal Moskva suures teatris. Ka Eestis on seda balleti mängitud korduvalt. Näiteks 28. novembril esietendus Rahvusooper Estonias "Luikede järv", kus lavastajaks ja koreograafiks Tiit Härm. Etenduse kestus on keskmiselt kaks ja pool tundi. Ning selles sisu on jagatud kolmeks vaatluseks. I vaatlus Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde
Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar(pildil).Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise MUUSIKA ELUST LÄHEMALT · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning kandis uut nimetust Jõhvi Haridusseltsi Koor. Vanimaks seltsiks Jõhvis oli Jõhvi Laulu Selts. See oli Joosep Siegfried Saare poolt asutatud.
mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. Hiljem järve kaldal Siegfried palub Odette ´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Võlur Robert püüab võlujõuga Odette'i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub. Lavaline esitus tantsiate poolt oli suurepärane. Mingitel hetkedel nägin ka mõne baleriini nõrkusi, kuid neid on igal tantsijal, nii et see on täiesti andestav, sest üldpilt, näitlemine ja
Eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri elust, kuid kannab ka rahvuslikke jooni. Eri ajastud, paganlik ja kristlik maailmavaade tekitavad eeposes huvitavaid kontraste. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Esimese osas jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Islandi kuningannat Brünhildi, kes on seni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitleb ise Brünhildiga. Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja,
kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks
tegutses 1883. aastani. · Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste- ja karskusseltsid. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar. Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise · Laulupühad Jõhvis 1865- Friedrich Ferdinand Meyer oli peamine õhutaja. · 1978. aastal avati Jõhvi Kultuurikeskus. Elanikke oli 1969. a 14 000. · Aastast 2005 on Jõhvi südameks Jõhvi Kontserdimaja Muusikaelust lähemalt · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning
Muidugi oli Kriemhild teadlik Siegfriedi nõrgast kohast, sest mees armastas ja usaldas oma naist jäägitult, jagades temaga kõiki oma saladusi. Kriemhild aga ei väärinud sellist usaldust, sest esimesel võimalusel jagas ta kergekäeliselt oma mehe nõrga koha olemasolu. Ta usaldas Siegfriedi elu Hageni kätesse, jäädes uskuma tema valesid ning hetkekski mõtlemata tagajärgedele ning kahtlemata, et äkki puudub tal õigus jagada teise inimesi saladusi. Kui Siegfried surma sai, oli lesk pikka aega kurb. Tema lein oli selles situatsioonis täiesti mõistetav. Ebaratsionaalne oli tema edasine pime kättemaksuhimu ja see kui külmavereliselt ta inimesi ära kasutas. Kõige ilmsem näide sellest on tema nõustumine Etzeliga abielluda. Ta ei tahtnud seda alguses teha ning keeldus, kuid siis kui Rüdeger vandus, et maksab kätte igaühele, kes naisele kurja on teinud, jäi Kriemhild koheselt nõusse
Veel on kõigis eepostes liialdusi mis ei ole ajalooliselt õiged. Enim poeetilisi hüperboole on Rolandi laulus, nagu see, et Rolandi juhitavat järelväge ründab Roncesvallese kurus araablaste tohutu suur vägi või siis see, et Karl on 200- aastane. Ajalooliselt kõige täpsem on Hispaania kangelaseepos, mille enamik seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane. Temas on nähtud saksa inimese ideaali. Cidis ei rõhutatagi eriti tema kangelaslikkust vaid hoopis tema inimlikkust. Kuigi Siegfried sureb teose esimesel poolel, ja teine pool areneb ilma temata, annab just tema teosele paatose. Teise poole sündmustikku viib edasi Tronje Hagen. Tronje Hagen on Siegfriedi täielik vastand. Ta on hulljulge ja erakordselt vapper, kes ei põlga oma tegudes sugugi salakavalust ega reetlikkust.
Sigurdi surma jäi aare omanikuta, Gunnar ja Högen võtavad selle omale ja uputavad Reini jõkke peitu. Atli abiellub Gudruniga, nad kutsuvad endale Gunnari ja Högeni külla. Atli tapab Gudruni vennad ära. Lõpuks tapab Gudrun Atli ja oma pojad ära. 6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid
Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid *"Nibelungide laul" Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on
instrumendiks orkestris. Ta võttis kasutusele juhtmotiivid (meloodialõigud iseloomustamaks tegelast, sündmust), lõi nende põhjal totaalse süsteemi (tetraloogia üle 100: sõrmus, jumalate asupaik, kuld, mõõk). Ta oli ka suur orkestriuuendaja: suured orkestrikoosseisud, kasutuses palju vaskpille, laienes orkestri kõlavus, eriti madalas registris. Pillid esitasid iseseisvaid osi, partituurid on polüfoonilised. Wagner soovis sakslastele anda rahvuskangelane Siegfried ,,Nibelungide sõrmus". Selle tetraloogia kirjutas ta lõpuni kui valmis Bayreuth'i ooperimaja (4 õhtut = 20 h). Ooperi üldine idee: raha ja selle mõju maailmale (sõrmus = võim armastus). Muud ooperid: ,,Haldjad", ,,Armastuskeeld", ,,Rienzi", ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", tetraloogia ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Tegelased:
Ganelon on reeturlik, täielik vastand ideaalsele rüütlile keskajal, kättemaksu- 5. "Nibelungide laul" XII saj Valdavad isiklikud teemad: armastus ja 6. Rüütlikirjandus abiellumine; solvamised ja kättemaksud; rüütellik daamiteenimine ning vasall- XI - XII saj tekkis eraldiseisev rüütli- kohuste täitmine. seisus, mis oli omalaadse eluloodi ja "Vanemast Eddast" tuntud tegelased nagu moraaliga nt Siegfried jne, kes esinevad tihti Ristisõdadel tekkis rüütlitel kokkupuude ajalooliste isikutena kõrge Araabia ja Bütsantsi kultuuriga Käsitleb seega nii muistendeid, kui ka Tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus rahvaste rändega seonduvaid sündmusi Lõ-Prantsusmaal Esimeses osas jutustatakse, kuidas Kurtuaasse kultuuri tegevuskohaks oli loss
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavateg...
Verdi Wagner (1813-1901) (1813-1883) lõpetatud muusikalised numbrid, laulja hääl muusikalised draamad (katkematult areneva valitseb orkestri üle, üksiknumbrid osaliselt muusikaga, jagunevad stseenideks; koos asendatud stseenidaga muusika, draama, tants, poeesia), loobus numbriooperist süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Schiller, Hugo) eeposed, legendid, müüdid ja ajalugu eredad karakterid peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased (hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma) harmoonias oli talle eeskujuks Li...
Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid...
Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur keda kujutati ideaalse kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli sama: rüütlid käisid seiklus retkedel, kus tuli tappa lohesid, saada jagu halbadest
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva
õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika, sest tal hakkas raha otsa saama. · Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Tema maale müüs majakaaslane Reinhold Hanisch, hiljem müüs neid juudist majakaaslane Siegfried Löffner. · 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus ja ta kolis Münchenisse. Seal tekkis huvi arhitektuuri vastu. · Pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus Hitler vabatahtlikult Baieri sõjaväkke · Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. · 1916 sai ta haavata Somme lahingus ja naasis lahingusse 1917. · Teda autasustati I ja II astme Raudristiga. · 1920 liitus ta natsionaal sotsialistliku tööparteiga. · 1923 üritas Münchenis võimu enda kätte saada kuid
Kaitsekõne Kuigi me ei saa kõiki Kriemhildi tegusid heaks kiita, tuleb tõdeda, et tema käitumine oli põhjendatud. Me peaksime mõistma tema tegude motiive ja ei tohiks teda mõtlematult hukka mõista. Armastus on kõige võimsam tunne maailmas. See on tunne, mis paneb unustama reaalsuse ning, mis muudab inimesi haavatavaks. Kriemhildi armastus oma mehe Siegfriedi vastu oli puhas ja tõeline. Siegfried oli ta elu, ta maailm, ta armastus. Mehe mõrvamine oli ränk hoop, mis tekitas temas raevu ja tahtmist süüdlastele kätte maksta. Kriemhildiga käituti julmalt: talle valetati, kasutati ära ja mis kõige hullem kuritarvitati tema usaldust. Talle kõige lähedasemad inimesed olid teinud midagi täiesti andestamatut. Kriemhild ei teadnud enam, keda usaldada ja keda mitte ning see tekitas temas meeleheidet ja hirmu. Ainult
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" ...
• 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) • 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater)
1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures 1849-64 pagulus aastad tema elus hakkas elama sveitsis. Kadents- kokkuvõttev tehniline virvarr Pagulus aastatel tegeles filosoofiaga. Uuris üht filosoofi Schopenhauerit. Ta ülistab suurelt kunsti ja muusikat kuna see viib inimesed igapäeva elust eemale. Wagner hakkas kirjutama ooperit Tristan ja Isolde Reini kuld, valküürid, siegfried, Jumalate hukk. Neist saab kokku tetraloogia Nibelungide sõrmus. Kuningas kinkis wagnerile villa ja maksis võlausaldajatele. Varased teosed eeskujud itaalia ja prantsuse ooperid libreto ja muusika kirjutamine koondati 1 inimesele
Heiti Talvik Elulugu Sündis 9.novemberil 1904. aastal Tartus. Ta isa oli leeprauurija Siegfried Talvik ja ema Elfriede Talvik oli pianist Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1937
2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "Sinul on meretäis hirmu" - Rivo 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" - Ivanov, Siegfried Rolle mujal 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" osaline (Ablu suvelavastus) 2005: "Misjonärid" Rahutuvi (Rakvere teater) 2005: "Inimese teekond" osaline (NO99) 2005: "Hulkur Rasmus" Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) 2005: "Pidusöök" treener (Rakvere teater) 2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal
Midzhisogvoni oma ka imevõimeid, vaid kasutab võluvahendite abi. Ta on vapper ja vägev, tark pealik. Nibelungide laul saksa 1198-1204 Siegfried, Gunther, Brünhild, Siegfriedi seiklused. Kriemhild, Brünhild, Tronje Hagen Lugu Igori idaslaavi Anonüümne, 12. saj. Igor, polovetsid, vana-vene jumalad, Idealiseerib peategelase sõjaretkest lõpul. hingestatud loodus rüütellikust, patriotismi
Richard Wagner Wilhelm Richard Wagner 22. mai 1813 13. veebruar 1883 Saksa helilooja, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Elulugu Sündis 1813. aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen,, 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1837 sai Richard muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" ...
Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb ilma Siegfriedita. Kriemhild ei saa kätte Reini jõkke uputatud aaret, ning see ajendab teda oma vendi ja Troje Hagenit tapma. * Tegelased: Siegfried, Guntehri õde Kriemhild(ile), Brünhild, Tronje Hagen, Hildebrand, Rüdger, Etzeli, Berni Dietrich * Huvitavad faktid: Nibelungide laul on Euroopa suurtest kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. Kasutatud on paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks. Lugu Igori sõjaretkest (Venemaa) * Tegevusaeg: 1185. ja 1187. aasta vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
