10. kl üleminekueksami kordamisküsimused. (0)

Mehhaanika kordamisküsimused:
1. Mis on füüsika?
Füüsika on loodusteadus , mis uurib ja seletab loodusnähtusi.
2. SI-süsteemi mõõtühikud(7 tükki):
1) Pikkus.
2) Aeg.
3) Temperatuur.
4) Ainehulk.
5) Mass.
6) Elektrivoolu tugevus
7) Valgustugevus.
3. Mõiste: Punktmass :
Punktmassiks nimetatakse sellist ala mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamatta.
4. Mõiste: Trajektoor
Trajektoor on joon mida mööda keha liigub.
5. Mõiste: Ühtlane liikumine:
Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.
6. Mõiste: Kehade vastastikmõju:
Kehade vastastik mõjuks nim. seda, kui ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul.
7. Mõiste: Ühtlaselt muutuv liikumine:
Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.
8. Mõiste: Keskmine kiirus:
Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe.
9. Mõiste: Hetkkiirus :
Hetkkiirus on keha kiirus kindlal või antud ajahetkel.
10. Mõiste: Kiirendus:
Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. See näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus.
11. Mõiste: Vabalangemine :
Kehade kukkumine , kus õhutakistus puudub või on väike.
12. Mõiste: Newtoni I seadus:
Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
13. Mõiste: Newtoni II seadus:
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
14. Mõiste: Newtoni III seadus:
Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaua. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
15. Mõiste: Jõud:
Ühe keha mõju teisele iseloomustatakse jõu abil. Jõud on vektoriaalne suurus, mis tähendab, et tal on olema suund ja arvväärtus.
16. Mõiste: Üks njuuton ja millega võrdub?
1N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s.
1N=1kg x 1m/s
17. Mõiste: Gravitatsiooni jõud:
Kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga .
18. Mõiste: Raskusjõud:
Raskusjõud on maa külgetõmbejõud.
19. Mõiste: Keha kaal:
Keha kaal näitab jõudu, millega kehale mõjub kravitatsioon.
20. Mõiste: Hõõrdejõud:
Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel.
21. Mõiste: Elastsusjõud:
Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kehade kuju muutumisel e. deformeerumisel.
22. Mõiste: Keha impulss e. liikumishulk :
Keha massi ja kiiruse vaheline korrutis.
23. Mõiste: Impulsi jäävuse seadus:
Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
24. Mõiste: Mehhaaniline töö:
Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub.
25. Mõiste: Võimsus:
Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust, kusjuures tööd tehakse ainult liikumisel.
26. Mis on energia?
Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nim. energiaks.
27. Mõiste: Kineetiline energia:
Liikuva keha energia.
28. Mõiste: Potensiaalne energia:
Keha võime teha tööd.
29. Mehhaanilise energia jäävuse seadus:
Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Kehade süsteemi koguenergia ei muutu,vaid
jääb konstantseks.
30. Ringliikumine

• Periood: On ühe täisringi sooritamise aeg.
  
• Sagedus: Ajaühikus tehtav täisringide arv.
  
• Kiirendus: Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on alati suunatus keha kõveruspunkti trajektoori poole, kiirusvektoriga risti.
  

31. Mis on võnkumine?
Võnkumine on perioodiline liikumine, kus keha liigub tasakaaluasendi ümber, kord ühele, kord teisele poole.
32. Võnkumist iseloomustavad suurused:
1) Periood T(1s)
2) Hälve - kaugus tasakaaluasendist x, x (1m).
3) Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist m (1m).
4) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv. (1Hz)
33. Mis on laine?
Võnkumiste edasikandumine ruumis.
34. Mõiste: Ristlaine:
Lained, mis levivad risti raine levimise suunale.
35. Mõiste: Pikilaine :
Lained, mis levivad piki laine levimise suunda.
36. Laineid iseloomustavad suurused:
1) Võnkeamplituud - kaugus tasakaaluasendist x , (m )
2) Periood - ühe täisvõnke sooritamise aeg T (1s).
3) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv f (1Hz).
4) Lainepikkus
5) Laine levimiskiirus v (1m/s).
37. Mõiste: Lainete interferents:
Interferentsiks nim. kahe laine liitumist , mille tulemusena tekib maksimum- või miinimumpunkt.
38. Mõiste: Lainete difraktsioon :
Difraktsiooniks nim. lainete paindumist tõkete taha. Difraktsioon on nähtav siis, kui tõke on 2-5 lainepikkust.
39. Mõiste: Hygensi printsiip:
Keskkonna iga punkt, milleni on laine jõudnud on ise uue elementaarlaine allikas.