UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiks...
Nüüd pidi ta koos Andresega tööd rügama, samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal ka nende eest hoolitseda. Peale Mäe perenaiste-Krõõda ja Mari, oli teose tegelasteks veel teisigi naisi. Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. Kerge polnud tema elu just seepärast, et oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Üheks teose naispeategelaseks oli veel Oru Pearu naine, kelle elu oli Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Kuigi pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et mees rahuneks
kaotus, kuna Krõõt oli hea ja armastav naine ning ka ema. Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi suurem koorem, mida ta kandma peab. Andrese elu Vargamäel möödus raskelt. Talle hakkas abiks käima teenijanna Mari, kes oli noor naine ning kellel tekkis armulugu sama küla noormehe Jussiga. Mari ja Juss abiellusid ja Andres oli lubanud neil Vargamäe saunas elada. Mari unistas juba pikka aega Vargamäe perenaise kohast. Üha enam hakkas talle see mõte lähemale jõudma, kuna ta käis tihti Andrese lapsi hoidmas. Mari oli hea ema ning ta meeldis väga Andrese ja Krõõda lstele. Mari ja Jussi suhe polnud enam endine, kuna naine ei viibinud enam eriti kodus. Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele
koju jõudes leiad et vanemad, vanavanemad ja lähedasemad sugulased on sinujaoks seal olemas, et sind õnnitleda ja sulle kingitusi anda. On valmis tehtud ka salat ja ei puudu kook ja shampuski. Igal aastal ühel ilusal suvepäeval saame vanaema juures kokku nende sugulastega, kes on leidnud aega ja tulnud kohale, et istuda lähedastega. Sel päeval istume kindlasti kuskil väljas, grillime, joome, räägime elust-olust. Terve päev on kui puhkus, õhtu lõppeb enamasti saunas käiguga. Sünnipäevad ja nimepäevad on meiejaoks samuti tähtsad. Sünnipäevadel on muidugi suuremrõhk. Siis toimub tähistamine suuremalt ja ka kingitused on nii-öelda suuremad. Nimepäevade puhul ilmume me nimepäevalise juurde lihtsalt koogiga ja väikese kingitusega. Sünnipäevaga kaasnevad enamasti rohkesti külalisi, söögitegemine ja tähistamine! Traditsioonid on perekondadel erinevaid. Kuid ma usun, et need mis ma loetlesin, enamasti kattuvad teiste perede traditsioonidega
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elektri põletuse 4 astet ja elektriohutuse tagamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD 1. Elektripõletuse 4 astet .......................................................................................3 2. Mis on elektripõletus?.........................................................................................4 3. Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi...............................................................5 4. Elektriohutus.......................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS Elektripõletuse 4 astet I. aste tekivad lihaste krambid ilma ,et kaotaksid teadvuse. II. aste tekivad krambid ,aga teadvus kaotatakse. III. aste teadvuse kaotu...
tore. Minu arvates olen ma ekstravertne inimene, miks muidu mulle meeldivad erinevad väljakutsed. Ma tunnen, et arenen neid väljakutseid lahendades. See viib mind edasi positiivses mõttes. Poes tuleb siseraadiost tihti muusikat, mis on mulle meelepärane. Muusika on ka üks stressimaandamise viise. Mul on lausa vedanud töö ja lõbu käivad käsikäes. Vabal ajal pakub vaheldust perega koosolemine, kinos, teatris ja saunas olemine. Ka head sõbrad oskavad stressi maandada nad kuulavad su ära ja vajadusel annavad ka nõu. Tähtsal kohal on ka nali ja naer. Õnneks on mul sõbrad, kellega saab nalja ja naeru. Lõpetuseks võin ainult küsida stress, mis see on...
purjus, kui ta sinna kõmmutama läks ja ta lasi enda paremalt käelt mõned sõrmed maha ja samuti ka vasaku silma pool pimedaks. Kõik rääkisid järgmisel päeval, et Katku Villu tantsis ennast kõrbojale peremeheks. Aga Villut ärritab see jutt. Kuna ta tahab võtta Eevi ja oma poja, kelle nimi on samuti Villu, enda tallu ja et isa korraldaks neile pulmad. Kuid kui Eevi ema ära sureb, siis peab Eevi saunast välja kolima koos oma pojaga, kuna sauna peremees ei taha, et saunas nõnda siis elataks. Kuid teeb ka Maret Villule pakkumise, et ta peremeheks tuleks Kõrbojale. Kuid Villu ei vasta midagi sellele, kuigi Maret ütles, et ta võib võtta Eevi ja oma poja siia kaasa. Kuid Villu läks koju ja lasi end maha.. enne seda rääkis ta Maretile, kuidas ta paremast silmas pimedaks jäi.. ja Maret tundis end nüüd eriti süüdi. Eevi ema suri samal päeval, millal Villu ja ka Kõrbojal olev koer suri ära. Seal kus koer ära suri(Pingi all)
Mats alati on tubli mees Mats võib tunduda eestlastele veidi solvava või iroonilise nimena. Olgu, kuidas on, aga siiani on ta tubli olnud. Aga kui tubli ta siis on? Ei tea, miks, aga kui keegi sellist nime kannab, siis kihistavad koolis küll lapsed naerda. Paljud kasutavadki seda sõna solvamiseks ja enamasti see neil õnnestubki. Kui mõelda, siis tundub seletamatuna, mis pärast? Kui kellelegi Mats öeldakse, ei mõelda midagi muud, kui talupoega. Vanasti tuli talupoeg olla saatuse sunnil. Seostatakse, et maarahvas oli oli harimatu ja neil puudusid kombed. Mis kombeid põldharides ikka vaja läheb? Enamus eestlasi pidi lihtsalt seisuse tõttu olema talupoeg, ja musta töö tegijad, kelle üle võimutsesid sakslased ja venelased. Viimased rikastusid, võttes ära eestlase töövilja, vara ja lõpuks ka õigused, muutes meid orjaks. Nii ei saanudki me ennast harida, sest ei jätkunud aega ega olnu...
elan palju kärarikkamaks. See on järjekordne näide sellekohta, et inimesi huvitab raha ja ma ei ütle, et see on halb asi, sest mind huvitab ka raha, kuid rahast on ka tähtsamaid asju. Loomulikult ei tohi unustada kultuuri. Kultuur teebki inimesest selle, kes ta on. Eestisse on kultuuri kogunenud igast kohast ja kuigi paljud traditsioonid on kadunud, mõned ikka veel jätkuvad nagu näiteks saunas käimine. Tänapäeval hakkab rahva kultuur hajuma ja kõik riigid hakkavad sulama kokku üheks suureks samasuguse kultuuriga riigiks. Iga jätkuv generatsioon uusi eestlasi unustab rohkem Eesti kultuurist ja kuigi on neid, kes on uhked selle üle jääb ka alati neid keda see ei huvita. Inimesed üritavad samastuda teiste riikidega, et nendega kokku sobida, kuid ei ole üldsegi halb erineda teistest, sest see on asi mis teeb sinust
soovis koguni enne surma veel Andresega rahu sõlmida ning andeks paluda. Enne surma tuleb välja inimese õige pale ja on näha, et Pearu oli südames tegelikult hea mees, ta lihtsalt ei näidanud seda välja ning peitis end selle häbematu vurle loomu taha. Ka Andres, kui tema üks unistustest, mis oli kaevata kuivatuskraavid jõele, et kuivatada maad ja muuta maad viljakamas, täitus, suri ka tema südamerahus oma saunas, kus ta oli oma viimased eluaastad õnnetult veetnud. Usun, et noored peaksid nägema läbi selle raamatu kui raske oli olla nendevanune tol ajal ja kuivõrd kergem on see nüüd. Sama peaksid nägema ka täiskasvanud inimesed, kes töötavad kodudes arvutite taga ja reisivad ringi ning samas nende palk kasvab. Nad ostavad viiesaja meetri kaugusest kaubamajast omale valmistoitu ja sõidutavad oma lapsi autoga lasteaeda ning kinno ega mõtlegi sellele, kuidas meie ühiskond on üldse
Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära. Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles. Mari kurvastuseks maeti Juss surnuaia taha ja ka kirikukelli ei lastud kõlada. Marist sai Andrese uus kaasa. Andresel ja Peaurul oli ka algusest saadik suur tegemine kraaviga, millele Peauru armastas tamme ette ehitada uputades nii Andrese põlde. Kogu külas aga tuli vahepeal leina aeg, kuna lapsed hakkasid surema. Algselt surid kõikjalt mujalt lapsed peale Vargamäe pere, kuid siiski surid ka Jussi ja Mari kaks last
põikpäine, Valetas palju ja pani teisi Indrek panustas nüüd Vargamäe proovile,Riiukukk- kakles Oskariga tulevikule mitte oma elule Suri oma pahede tõttu Rohkem tänapäevalisust kui I osa Tiina- Vana kuid lapsemeelne Andres elab nüüd saunas. Mäe ( see Hoidis enda mured endale koht kus Andres elas) on nüüd tema Alandlik ja tagasihoidlik tütre Mareti käes. Hoolis teiste arvamusest Andrese unistus- Õppis kiiresti Üks unistus oli see et Jõgi lastakse Sõbralik, aus ja truu alla Viljatu · Soo kuivandamine
Tõde ja õigus Viies osa Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt
Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks, kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks. Juss oli üksi saunas. Oodati, et Andres endale uue perenaise leiaks. Andres aga tahtis Marit endale perenaiseks. Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta. Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks.
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa" Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt.
Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina.
Sain temaga tuttavaks tänu Hansa liidule. Ta kutsub mind õhtul sauna. Kuna tunnen end üsna väsinuna ning täna oli kauplemine samuti hästi läinud, siis lubangi endale veidi lõõgastust ja nõustun tema ettepanekuga. Söök söödud ja plaanid tehtud, suundun tagasi võõrastemajja. Viin karusnahad ja siidi sinna ära. Panen nad igaksjuhuks madratsi alla, sest mine tea, millised inimesed siin on. Sain temaga sama söögikoha ees kokku, kus õhtupoolikul einestasime. Saunas oli mõnus - sai palju muljeid vahetada ning ka tarkusi ja nippe teada. Jõudsin nüüd äsja taas võõrastemajja. Olen rampväsinud ning heidan kohe voodisse. Oh, tuli meelde pean kontrollima kaupade olemasolu. Õnneks on need ilusti madratsi all olemas. Homme plaanin sõita koju. Nüüd aga magama.
TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest
täielikult välja kujunenud ja seda tõenäolisem on alkoholisõltuvuse oht. Alkohol pidurdab kasvuhormooni tootmist ja nii jääb keha kängu. Samuti suureneb poistel naissuguhormoonide, tüdrukutel meessuguhormoonide osakaal. Kaltsium ei imendu korralikult, mille tõttu luud hõrenevad ja hambad lagunevad. Kainenemist ei kiirenda mitte miski. Maks eemaldab alkoholi kehast kiirusega 7-8 grammi tunnis ning ainuke ravim selle jaoks on aeg. Alkoholi kogust veres ei mõjuta külma dusi all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus. Viimane võib tihti olla hoopis tervisele ohtlik. Kuigi alkohol võib tekitada head ja vaba tunnet, ei tohiks selle tarbimisega liiale minna. Tagajärgi on mitmesuguseid: erinevad kesknärvisüsteemi haigused ja maksakahjustused. Alkoholist peaksid eemale hoidma noored, kelle organism ei ole veel lõplikult välja arenenud, ja rasedad. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000
Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus enesetapu teeb, ütleb ta isa, et see oli mehe ainus õige tegu. Ta ütles, et ta poeg oli seda teinud nagu aumees. Raamatus tekib suhete puntraid. Kõrboja peretütar Anna naaseb linnast tagasi maale, isa
o Ehk alkoholitsirroos o Alkoholtsirroos kujuneb välja umbes igal kümnendal kuni igal viiendal alkoholi liigtarvitajal o Haiguse väljakujunemine võib võtta kümme aastat o Selle tekkeks piisab, kui juua elu jooksul 100 kg puhast alkoholi o Alkoholtsirroos on enamasti pöördumatu haigus, kuid selle sümptomeid saab leevendada alkoholist täielikult loobudes MÜÜDID ALKOHOLI KOHTA o Puberteetide alkoholi tarbimine ei ole ohtlikum kui täiskasvanute oma o Keha põletab saunas või joostes alkoholi kiiremini o Kohv teeb kaineks o Iga kord, kui tõstad pitsi, sureb tuhandeid ajurakke o Alkoholiga koos valuvaigistite võtmine on ohtlik o Mehed taluvad alkoholi paremini kui naised o Alkohol kaotab antibootikumide mõju KASUTATUD KIRJANDUS o http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol o http://www.alkoinfo.ee/ o http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/10-muuti-a lkoholi-kohta.d?id=64542722 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
• Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa. Söödi Hülgeliha keedeti räime, kilu, lesta, võimalusel paargus angerjaid. Kõik (suveköögis) ja söödi püütud kala oli saunas, sest see soolatud, värskelt haises ja toas ei kalat keegi ei söönud. lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui mujal Eestis. Söödi veel nii lamba
Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et oled oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada ,kuid mitte uusi paigaldada. Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Enne tööde alustamist tuleb vool välja lülidada. Vannitoas ja saunas kõige olulisemaks ohutusreegliks on see, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada ka vett (va pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures. Elektriseadmeid föön, pardel ei tohi kasutada vannis või dusi all olles. Valgustid ei tohi olla kuplita või vastava katteta. Ka köögis on oht, et elektriseadmed satuvad kokkupuutesse veega, mistõttu tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Kui kasutada korraga mitmeid kodumasinaid, võib juhtuda, et
Niisiis otsustasid Reena ja Ann, et lähevad Võsule. Kohale jõudes valisid tüdrukud endale suures majas toad ja seadsid end mõnusalt sisse. Nüüdseks oli majale ring peale tehtud ja nad otsustasid poodi minna. Tee peal kohtasid nad kolme poissi. Rita kutsus nad õhtuks enda poole. Reena vanaisa majas toimusid iga õhtu suured peod, sest vahepeal jõudis juba Reena kutsuda enda venna ja veel palju sõpru sinna. Ühel õhtul oli plaanis teha saunaõhtu. Mõned olid saunas ära käinud ja natuke ringi käinud ning seejärel magama läinud. Ann hakkas ka ära vajuma kuid ühel hetkel tundis ta kärsa haisu. See tuli saunast. Õnneks ei olnud seal suurt tuld, ainult vinguhais. Peale sauna põlengut toimus veel üks jube sündmus. Nimelt olid kõik ujuma läinud ja tagasi tulles oli Oleg kadunud. Mitte keegi ei teadnud temast mitte midagi ja Ann hakkas muretsema. Ta läks mere ääde ja leidis sealt Olegi riided. Tüdruk oli üsna kindel, et Oleg oli ära uppunud
Toimib antiseptikuna! Aitab tõhusalt astma, villide, bronhiidi, põletuste, külmetuse, haavade, gripi, peavalu, putukahammustuste, vaimse väsimuse, lihasvalu, halva vereringe ja nahapõletiku korral. Tugevdab vastutusvõimet, ravib hingamisteede infektsioonihaigusi, reumahäireid ja lihasevalusid, kõrvavalu ja põskkoopa põletikku. Haavade puhul kiirendab uut kudede moodustumist. Stimuleerib higi- ja rasunäärmete talitlust. Sobib rasedatele ja lastele. Sobib hästi saunas leilivette. Sidrun (Citrus Limonum) Mõjutab selgust, eesmärgikindlust, avardumist, mõttetegevust. Ergutab vere- ja lümfiringet, vedeldab verd, alandab vererõhku, ergutab valgevereliblede toodangut. Soodustab verehüübivust, kergendab neeru, maksa ja kõhunäärme tööd. Parandab töövõimet. Tugevdab organismi immunosüsteemi. Värskendava toimega. Hävitab bakterid, puhastab nahapoore,sobib rasuse naha, akne hoolduseks.). Leevendab külmetus haigusi, bronhiaalset köha, grippi
SUVILAS T UJULAS T Ma tulen.....tulin POES AIAST T Me jookseme....jooksime TOAS KÖÖGIST T Nad kiirustavad....kiirustasid SAUNAS T SÕBRA VANAEMA JUUREST Ta toob....tõi...... JUUREST Nüüd on selge!
Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" räägib vaesusest ja sellega seotud probleemidest. Samuti on väga suur osa armastusel ja sellel, kuidas inimesed peavad olude sunnil kuidagi hakkama saama, lihtsalt selleks, et ellu jääda. Vaesus on ühiskonnas üheks suurimaks probleemiks. Selle pärast kakeldakse, varastatakse ning isegi tapetakse. Kui muu seda ei tee, siis nälg paneb alati inimese tegutsema. Raamatu peategelane Jaan oli aus mees, kes elas koos ema ja õdede-vendadega ühes lagunenud saunas. Enim ta häbenes oma vaesust. Seda näitab ka see, et ühel päeval, kui ta haigena kirikusse läks ning sealt juba tagasiteel oli, pakkus Anni, hea naine, kellega nad juba ammused sõbrad olid, talle saia. Kuid mees oli esialgu põikpäine, ega tahtnud sugugi seda vastu võtta. Lõpuks ta siiski tegi seda, kuna pere oli kodus näljas ja vajas igat raasukestki süüa. Jõukamad inimesed tammuvad vaestemate peal, nagu need poleks midagi väärt. Aeg, kus
Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida rohkem fruktoosi, seda vedelam mesi. Kristalliseerunud- 3 kuu jooksul kristalliseerumine, ei mõjuta mee kvaliteeti( kristalliseerumine algab purgi põhjast) Eelnevalt koos Pulber- koosneb glükoossiirupist, meepulbrist, suhkrust, tugevtatud toime õlist. Mee säilitamine: · Raud,tsink,vasknõudes ei säilitata mett
Kolmas tase mis põhjustel nad praegu näevad mind! Neljas tase Viies tase Jumal, nad ei suudaks ära laimatagi, kui teaksid, et olen vaba nagu lind! Mulle meeldib Anneli Orgusaar Mulle meeldib päike soe, see, kui kiisu sülle poeb. Kui kuivi juukseid kastab vihm ja saunas vihmast lõhnab viht. Mul tuju heaks teeb maasikmari ja saju ajal vihmavari ja see, kui õnn on minu õuel Muutke teksti laade ja mõni kroon on taskupõues. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Mu vennakeste rõõmsad silmad, Viies tase ja taevas, kui on kenad ilmad. Kuid tuju tõstvaid asju teel võiks siiski ette tulla veel!
Prillid vajavad korrapärast hoolitsust, vaid siis teenivad nad teid kaua. Prillide puhastamiseks kasutage optikakauplustes müügilolevaid prillipuhastusvedelikke (mitte kunagi kodukeemiat) ning spetsiaalset puhastuslappi. Ärge asetage prille kõvale alusele klaasid allapoole. Ärge kandke prille laubale või juustele tõstetult. Prillide hoidmiseks kasutage prillitoosi. Asetage prillid ette ja võtke eest ära kahe käega. Vältige prillide sattumist kuuma kätte- ärge kandke prille saunas ega jätke neid autos või rannas päikese kätte, Külastage aeg-ajalt prillipoodi, et asjatundjad saaksid teie prillid üle vaadata, vajalikku remonti soovitada ja lahtised detailid kinnitada. Kontaktläätsede eest hoolitsemine Esmaste läätsedega alustada kandmist järk-järgult Kui haigestud ülemiste hingamisteede haigusesse ära läätsesid kanna. Läätsede silmapanekul jälgi et lääts oleks õigetpidi Et vältida kosmeetikavahendite osakeste sattumist silma ja läätse
puhastusvahendeid ja mehaanilist töötlust. Saun kui soe ja niiske ruum on soodne keskkond mikroobide paljunemiseks. Saun on hügieeniline, kui seda puhastatakse tihedalt. Kohad, kus mikroobe kõige rohkem paljuneb on riietusruumi põrand ja pingid, pesuruumi põrand, dusiruumi seinte alumised osad, alumised lavatasapinnad ja piirded. Kui pinnad on määrdunud takistab see kuivamist ning see omakorda hoiab pinna niiskena, mis on soodne mikroobide paljunemiseks. Kuumas saunas ei saa kasutada koristusaineid, kuna aurumine on intensiivne ja mõjub töötajale halvasti, seega puhastatakse sauna siis, kui saun on maha jahtunud. Sauna leiliruumi koristamisel tuleb kõigepealt niisutada lava ja lava taga olev toetumissein, see avab poorid ja mustus tuleb kergemini välja. Järgmisena tuleb kanda pindadele saunadele mõeldud üldpuhastusaine kasutuslahus, seejärel küürida pinnad pesuharja või hõõrukiga. Pinnad tuleb loputada leige veega voolikut kasutades
Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles
Laste kasvatamine Koostajad: Ene Zenkevics ja Aliin Sepp Kuressaare 2009 Pere suurus Lapsi oli palju Tütreid ei soovitud Lapsi saadi algul veest, pärast tõid kured Rasedus ja sünnitamine Rasedatele oli lubatud raskest tööst hoiduda Raseduse ajal ei tohtind vihastuda, võis sündida närviline või kergesti ärrituv laps Sünnitati saunas Ämmaks oli vanem naine Lapse isa sünnituse juures ei viibind Õnne ei soovitud, küsiti, kas on ,,peremees või minia?" /"kas isa abi või ema abi?" Pärast sünnitust Kuus nädalat oli tite-ema aeg Ema ei tohtinud käia külas ega kirikus Ei tohtind perelauas süüa Võis hoiduda raskematest töödest kolmeks kuuks Katsikud Enne ristimist käisid inimesed katsikul titte ja nurganaist vaatamas
elu. Nii kange oli ta, et ei andnud oma uhkusele alla ja nii nõrk oli ta, et ei suutnud oma uhkust alla neelata. Teisalt oli Villul Eevi ja tema poeg Villu. Tundus, et Villul oleks Eeviga palju lihtsam olnud, kuid Eevil oleks olnud raske Villuga, sest tol ajal ei peetud sulase ja taluperemehe liitu miskiks.Eevi oli sellepärast alalhoidev ja ei esitanud Villule nõudmisi. Villu oli ka ise nõrk, et ei võtnud Eevit ära ja lasi tal saunas elada, et ei hakanud vastu ja ei kandnud oma poja eest hoolt.Siiski Villu teadis, et ta ei saa jätta Eevit Anna pärast. Seegi oli üks põhjusi, miks ta ei saanud Kõrbojale minna. Villu enesetappu võib vaadata kui lihtsat väljapääsu keerulisest olukorrast, meeleheidet. Seepärast leian, et ta oli nõrk. Samas elas ta sandina nii kuidas oskas , tegi kõike mida suutis.Ainult tema armastus Anna vastu ja kohustus Eevi ees tegi ta olemise raskeks
Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust. Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934) · Pärast õpingu lõppu saadeti ta õppima reservohvitseriks Kõrgharidus · Aasta enne sõjakooli ,pärast H.Treff...
Lubas ennast Jaanile tulevaseks kaasaks ja tahtis oma sõna pidada. 4. Miks tuli kooliõpetaja Jaani perele külla? Mihkel ja Mari Vapper varastasid teiste laste toitu. 5. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" C Kuidas pääses Väljaotsa Jaan kauplusse sissemurdmise süüdistusest? Jaani päästis Anni vale tunnistus, et Jaan oli öösel tema juures. Kes on Anni- rikka taluperemehe tütar, Jaan elas Anni isa maal, popsi saunas. Ta oli Jaaniga juba vanad sõbrad. Kai- Jaani ema. Andres- Jumalakartlik mees, Anni isa. Kohi-Kaarel- Pätt. Mari- Anni vanem õde. Kuidas suhtusid Kai , Mikk ja Mann varastatud kraami? Rõõmustasid, sest nad olid nii näljas. Mida tegi Jaan varastatud saabastega? Viskas sauna juures minema. Mis sai Annist teose lõpul? Ta vahistati vale tunnistuse andmise eest. Ta saadeti Siberisse. Enne Siberisse minekut abiellus ta Jaaniga. Lugemistest Ed
viis kristiina koju,kui kristiin aoli kojujõudnud siis märkas ta et ta emal oli kolmepäevapohmell,siis aga tuli triin kristiina ukse taha ja nad läksid parki kus nad kohtasid joodikut ja antsid talle natuke raha. 2.triin kutsus kristiina nädalaks ajaks suvilasse koos triinu vanematega,kristiina küsis ema käest luba ja ema lubas ja andis veel 300 krooni toiduraha ka,hommikul läksid triin ,kristiina ja triinu vanemad koos suvilasse kus triin ja kristiina pidid magama saunas päevadel käisid tüdrukud kalal ja seenel .kui oligi aeg koju minekuks 3.kui kristiina koju jõudis oli emal juba parem ja kristiina rääkis emale oma puhkusest,siis läksid triin ja kristiina randa kus triinu päikeseprillid ära varastati ja kui nad olid koju jõudnud siis kristiina hakkas koristama 4.Oli esimene koolipäev ja kristiina klassi tuli uus klassivend argo keda hakkati kiusama, siiri
Tööriideid ehk pidamise riideid kanti iga päev, neid tehti lihtsamatest materjalidest ja kaunistusteta. Käimiseriideid ehk käimariideid kanti vähem pidulikel puhkudel. Mehed kandsid suve ajal linasest riidest särki ja pükse, naised aga pikka valget särki, mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid või puukoorest viiske. Saapaid ja kingi hakati rohkem kandma XIX sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki vahetati kord nädalas pärast saunas käimist. Mõnede tööde puhun, nagu heinategu või kündmine, kanti vanade kommete kohaselt valget särki. Külmal aastaajal ja piduriietusena kanti villaseid värvi- kirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaolisest käisteta kampsunist või pikk- kuuest. Abielunaised pidid kandma peas tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane või villane suurrätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel juhtudel särgil
Villu raske seisund muudab Anna plaane ning tekib uuesti kartus et Kõrboja leiab endale võõrad peremehed. Kui Anna kuuleb, et Villu päris pimedaks silmist ei jää palub ta Villut Kõrbojale peremeheks, kuid Villu enesehinnang ei luba Kõrbojale sandist peast tulla, sest kellele ikka santi vaja on. Anna palub ikka Villut kuid Rein on absoluutselt vastu sellele, et Villu Kõrbojale peremeheks tuleks ning Villu läheb Eevi juurde kes nüüd ema surma tõttu oli sunnitud saunas koos oma pojaga elama ning palub Eevit et too tuleks Katkule perenaiseks. Kuid Villu vanemad on Eevi vastu sest Eevi oli kunagi Katkul teenjatüdruk olnud ning see et temast nüüd Katku perenaine saab, on Katku rahva silmis häbistav ning mitte lubav. Armuvaludes ei pea aga Villu närvid vastu ning ta teeb enesetapu. Anna otsustab peale Villu enesetaputeadet Kõrboja plaanid lõplikult maha jätta ning tagasi linna kolida. Teel kohtub ta Eeviga ning palub Eevit tulla Kõrbojale
Minu mõtted sellest: MINEK Iga lahkumine on eriline nagu iga hetk elus on eriline. Enne on aga vaja tulla...vanasti sünnitati kodus - kõige turvalisemas paigas. Ka nüüd on seda võimalust väärtustama hakatud. Kuid mõeldes minekust igavikku, siis on samuti tähtis mil viisil see toimub. Jällegi, vanasti oli maal oma talu saun see koht, kuhu läks sõna otseses mõttes surma ootama selle lähedust aimav inimene. Ka Carl Robert Jakobson suri oma Kurgja talu saunas. Paljudes filmides aga näeme, et surija on oma voodis, ümbritsetud kõige lähedasematest inimestest. Ta saab öelda veel oma viimseid soove ning lähedased on talle toeks siit ilmast lahkumisel. Mina usun, et see on õnnelik inimene, keda niiviisi ära saadetakse. Selle väikese mõttearendusega tahangi öelda, kui vähegi võimalik, olge oma lähedasele siit ilmast lahkuvale inimesele toeks. See on parim, mida me lahkujale veel teha saame. Ja samuti iseendale.
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Üllar Piir 11.B klass Hendrik Visnapuu ,,Amores" Referaat Rapla 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................3 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST.....................................................................4 3. LOOMINGUTEE ALGUS..............................................................................4 4. KOGUMIK ,,AMORES".................................................................................5 5. KRIITIKA/ARVAMUSED.................................................................
Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks
kunagi, nii nagu Peipsi järvgi iial tühjaks ei saa, ammuta sealt ämbri või künaga." Sander ,,Töö on töö ja peremees on peremees." Muna Ott ,, Las haigused kisavad, ei tohi neist välja teha." Sander ,,Elult tuleb võtta, mis võtta annab. Iga hetk võib katk sisse karata või miski muu jube tõbi mõrtsukatöö toime panna, ja siis pole enam muud, kui käi hingedepäeval lahjat suppi lürpimas ning vihtle pärast leiges saunas nagu vaene sant." Aida-Oskar ,,Parem on olla varas, kes püsib hinges vaid näppamiste najal, kui aus maksja." Sander 4
Nuki tahab kaasa tulla, aga Kusti ei luba. Iti pealekäimisel võetakse ta siiski kaasa. Linnuke näitab teed. Kusti kannab Nukit seljas. Metsakollid ajavad juba lapsi taga. Põgenemistee on pikk, aga lõpuks jõutakse tänu linnukese juhatusele metsast välja. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde elama. Nukitsamees käitub nagu tõeline metslane: vannub varastab, kisub Itit juustest. Püütud on ka sarvedest vabaneda, aga need kasvavad alati tagasi ja nahk ei lähe isegi saunas hõõrudes valgemaks, vaid on ikka must. Sügise saabudes lendas hoovi linnuke. Ta teatas, et metsamaja on tühi. Kollipere on ära läinud. Kusti otsustas üle käte läinud jõnglast ise kasvatama hakata. Väike metsaelanik harjub uue eluga. Möödub mitu aastat ja Nukitsamehel on vaja kooli minna. Kuna tal pole aga mingit tunnistust, siis on ta vaja kõigepealt hingekirja kanda ja nimi anda. Nimeks saab ta Ants ja ta saab koos teiste lastega kooli minna. Nahk
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli
Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks läve ees peatunud. Panen õige särgi selga ja vaatan üle ukseprao, mis seal toimub.
ei pea jootraha jätma. Soomes on tavapärane, et restoranis maksab oma toidu eest igaüks ise. Kui kutsutakse äri lõuna- või õhtusöögile, siis tavaliselt koos abikaasaga. PEALE VÕÕRUSTAMIST. Järgmisel päeval tuleks saata võõrustajale kindlasti tänukaart või kiri. SAUN. Saun on Soome kultuuri tähtis osa. Saun on mõeldud pesemiseks ja lõõgastumiseks, seetõttu kaasneb sellega vaikus ja rahu. Naised ja mehed käivad saunas erinevatel aegadel. Sauna minnakse üldjuhul ilma riieteta. LÄHED KÜLLA? Külaskäik teise juurde koju tuleb Soomes alati eelnevalt kokku leppida, isegi kui tegemist on hea sõbraga. Soomlased hindavad kõrgelt privaatsust ja rahu. LÄHED KÜLLA? Soomes pakutakse külalistele alati kohvi ja kui on põhjust, siis ka mingisugust saialist. Soomlased söövad enne külla minekut kõhu enam-vähem täis. Külakost pannakse kappi ära ja seda nauditakse kunagi hiljem.
need enam alt ka külmetusohu tekkides. Nahk. Leiliruumis tõuseb naha temperatuur kuni 40o, naha pinnal isegi vahel 45o. Sellise temperatuuri juures hukkub enamik haigusttekitavaid mikroobe. Laienevad poorid, mille toimel puhastub nahk sügavamalt. Osaliselt naha kaudu erituvad organismile mittevajalikud ained. Neid jääb aga nahas ka pidama. See vähendab naha elastsust ja rikub väljanägemist. Kuid saunas suureneb higi eritumine kuni 30 g minutis ja seetõttu vabaneb organism slakkainetest paremini ning nahk puhastub peetunud jääkidest. Süda ja veresooned. Kuumade ja külmade ärrituste vaheldudes naha veresooned kord laienevad, kord ahenevad. See nõuab südamelt kohanemist kord väiksema, kord suurema kuni 50% ulatuses muutuva veresoonte vastupanuga. Sel viisil treenitakse saunas nii veresooni kui ka südamelihast.
Eesti on vabaks riigiks saanud. Elujärg on muutunud paremaks, inimesed on optimistlikumad. Autor on kujutanud tolle aja küla- ja taluelu, noorte ja vanade muresid, rõõme ja suhteid. Peategelasteks on Andres, Pearu, Indrek ja Tiina. Andres oli töökas, sihikindel, kohusetundlik ja aus mees. Ta armastas oma maalappi ja pühendus maaharimisele ihu ja hingega. Andres ja Pearu on oma elu lõpus ikka veel vaenujalal. Andres on oma talu tütrele ja väimehele andnud, elab ise saunas ning unistab jõe süvendamisest ja puhastamisest. Tema unistuse täidab poeg Indrek. Andres mõistab enne surma, et ta on kogu elu võidelnud õige asja eest. Selle teadmisega võis ta rahulikult surra. Pearu oli visa iseloomuga, kaval, egoistlik ja omakasupüüdlik. Talle meeldis suurustada, protsessida ja kaubelda naabriga. Pearu elab ikka oma talus koos poja perega. Ta suurim mure oli leida talule vääriline pärija. See ei olnud aga lihtne, pärast mitmeid sepitsusi
Tallu tuleb ka sulaseks Juss ning Vargmaäel töötab ka elurõõmus ja lõbus Mari. Tehakse igapäev korralikult tööd ja nähakse vaeva. Vahetevahel käib Andres kohalikus kõrtsis ka ja peab Pearuga võitlema kraavi pärast. Andresel ja Krõõdal sünnib enne veel mitu tütart, kuid lõpuks tuleb ka oodatud poeg. Juss ja Mari abielluvad ja kolivad sauna. Ka neil on kaks last. Krõõt aga sureb esimese poja sünnitamise järel ja Mari jääb tallu laste eest hoolitsema, kuigi Juss teda saunas ootab. Mari ei jõuagi sauna tagasi, sest Juss poob end kuuse otsa üles. Mari tunneb end Jussi surmas süüdlasena, kuid jääb siiski Andruse talu perenaiseks ja kui selgub, et Mari ootab last, sõlmivad Mari ja Andres ka abielu. Mari muutub üha süngemaks ja kurvemaks. Külas levib tõsine haigus ja kõigis peredes lapsed järjest surevad. Ka Mari kaotab mõlemad lapsed, kes tal Jussiga olid. Mari armastab aga kõigele vaatamata Mari ja Andrese lapsi sama palju kui enda omi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
