Poola põllumajandus Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Riigi pindala on 313 000 km² ning elanike arv on 38,1 miljonit 2006 aasta seisuga. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Poola asub Euroopa keskosas ning kuulub mõõduka parasvöötme alla. Haritava maa osatähtsus Poolas on 40% ning põllumajanduse protsent sisemajanduse kogutoodangust on 4,8%. Poola lõunaosa on kõrgustikuline, ülejäänud osa Poolast enamasti tasandikuline, kuid põhjaosas leidub samuti mõningaid kohti, kus maapind on mäestikuline. Kõrgeim mägi on Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhj...
Arvestamine Saksamaa toetusega RAHU Versailles` süsteemi loojad David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Vittorio Orlando- Itaalia peaminister Georges Clemenccau - prantsuse peaminister Woodrow Wilson - USA president Rahvaste Liit RAHULEPINGUD 11 nov 1918 Compiegne´i vaherahu, Ims lõpp sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed Versailles´ rahuleping Saksamaaga 28 juuni 1919 Kahjuks muutus ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Põhjuseks peamiselt see, et USA kui üks maailma võimsamaid riike ei taha liikmeks tulla(valisid isolatsioonipoliitika) seega puudus ja organisatsiooni võimsus.
3. korraldasid streike Iirimaa vabadusvõitlus Võitlust iseseisvuse eest juhtis Sinn Féini organistatsioon 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia, kuid see jäi I maailmasõja tõttu täitmata Vastuseks otsustasid iirlased vabadust relvaga hankida 1937 kuulutati välja iseseisev Iirimaa vabariik Sinn Féini organistatsioon Suurbritannia välispoliitika Üheks põhisuunaks oli mitme sajandi vältel olnud tasakaalu hoidmine Euroopas Londoni suhted Saksamaaga olid suhteliselt vastuolulised Teiseks tähtsaks suunaks oli võitlus rahvusvahelise kommunismi vastu Suurbritannia oli üks kindlamaid Nõukogude Venemaa ja hiljem NSV Liidu vastaseid AITÄH KUULAMAST!
Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal
Sest sõjategevus oli suurim, nende aladel Miks oli hukkunute arv kõige suurem NSVL? Sest NSVL olid kõige suuremad valed. Millised rahvad kandsid Teises maailmasõjas protsentuaalselt kõige suuremaid kaotusi? Poolakad, jugoslaavlased ja NSVL rahvas ning sakslased Miks vähenes Eesti elanikkond? Sest eestlased põgenesid punaarmee eest teistesse riikidesse paremat elu otsima. 2. Täida lüngad. 1.Jalta 2.Potsdoni 3.1951 4.San Francica 5.esialgu 6. NSVL 7. USA 8.Prantsusmaa 9.suurbritannia 10. Saksamaaga 11.1994 3.Vasta kaardi ja teksti alusel? Millised territooriumid läksid pärast Tesist maailmasõda NSV Liidu koosseisu? Eesti, Läti, Leedu, Basseraabia Mis riigid jäid NSV Liidust välja? Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari Iseloomusta Nsv Liidu postisiooni maailmas pärast Teist maailmasõda. Kasuta ka anekdooti. Kuna NSV oli niivõrd võimas, siis suutsid nad teisi riike suhteliselt lihtsalt okupeerida. Mis riikide vahel kulges raudne eesriie?
Nad kogusid 25% häältest. Võitsid esseerid 58%ga. Seepeale saatsid enamlased Asutav Kogu laiali.Venamaal kehtestati üheparteisüsteem. Käivitati terror poliitiliste vastaste hävitamiseks. 1917 dets asutati Tsekaa. Kontrarevolutsiooni ja Sabotaazi Vastu Võitlemise Ülevenemaailmne Erakorraline Komisjon.See tegutses enamlaste valitsuse ja partei suhtes vaenulikult meelestatud inimeste jälitamisega. Bresti rahu · Läbirääkimised Saksamaaga venisid. Saksamaa nõudis Poola ja Ukraina alasid. Enamlased katkestasid läbirääkimised. · 17. veebruaril 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust.Saksamaa hõivas Baltimaad ja Ukraina. · 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu, Venemaa nõustus kõigi Saksamaa tingimustega. · Venemaa väljumine sõjast pani raskesse olukorda Prantsmaa ja Inglismaa. Saksamaa sai nüüd kõik oma jõud koondada läänerindele.
Maailm XX saj. algul, I MS ja selle tulemused B rida 1.Arutle: Miks olid imperialistlikud suurriigid sõja puhkemisest huvitatud ja selleks valmistunud. (Kasuta vähemalt 2 fakti (argumenti) oma väidete põhjendamiseks) …………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………….… ……………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………………………………………………………… 3. Selgita isikud, mõisted ( too näiteid): a) separaatrahu ………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………………………………………………. b) Franz Ferdinand ……………………………………………………………………………………………………….. c) positsioonisõda ………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………. 4. Esimese maailmasõja l...
Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal
Moskvast. 1920-ndatel aastatel oli NSVL-i välispoliitikale iseloomulik kahepalgelisus. Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika
Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan Poska)venemaa tunnustas tingimusteta eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest eesti suhtes. Landeswehr'i sõda- Lätis kohtas rahvavägi uut vaenlast. Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua sõjaväe jõude seetõttu pidid nad tuginema balti saksa vabatahtlikest koosneva maakaitseväele ja saksamaa sõjaväe üksusele. Skasalsed kes polnud loobunud unistusest liita baltikum saksamaaga, püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa lätist. Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga, saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana.
Kuid sisepoliitikas nt. keelustati teised parteid, kehtestati juhikultus, et ta on juht ehk füürer jne, riik muutus militaristlikuks, majandus tootis armee jaoks, sest usuti, et lüüasaamise eest I MS saab kätte maksta uue sõja võitmisega. Välispoliitika agressiivne, otsiti liitlasi, saadi Itaalia ja Jaapan ning Hitler hakkas võtma jõuga neid alasi, mis Saksamaa oli I MS käigus kaotanud, Sudeedimaa, Tshehhoslovakkia okupeeriti, Austriaga toimus anschluss ehk Austria liitmine Saksamaaga ning lõpuks ründas Poolat, aga siis hakkas II MS. Võid veel majandusse panna seda, et juutide vara konfiskeeriti ja neid hakati taga kiusama ning uskusid, et slaavlased ja juudid on kõiges süüdi jne. 4.NSVL loodi 1924, esimesed liiduvabariigid olid Venemaa, Ukraina, Valgevene ja äkki Usbeki, kindel pole, NSVL iseloomustab kollektiviseerimine (ühismajandid) ehk eraettevõtete ja valduste ära võtmine ning kogu majanduse suunamine rasketehnika arendamisse
rahvusväeosad, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, maa kuulutati riigi omandiks, poliitiliste vastaste tegevus keelustati. 5. manifest riigipea või kõrgeima riigivõimuorgani eriakt, millega pöördutakse rahva poole tähtsa poliitilise sündmuse või tähtpäeva puhul ( Manifest kõigile Eestimaa rahvastele). Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mis tahtis liita Baltikumi Saksamaaga, et luua Balti Hertsogiriik, selleks kukutati Läti Ajutine Valitsus ja astuti vastu Eesti rahvaväele ning sellest kujunes välja Landeswehr'i sõda. Vabadussõda Venemaa ei tunnistanud Eesti iseseisvust, seega Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.11.1918 - 2.02.20 toimunud sõda. Vastasteks olid Nõukogude Venemaa väed, Landeswehr ja Saksa väekoondised. 6. Iseseisvusmanifest loeti esimest korda ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 7. 23
Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni. 1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased soomlased, Entente riigid, vene valged, vastased vene punased, baltisakslased). 2
Fakti NSV okupatsiooni kohta 1940-1941 ja 1944-1991 1940-1941 · Okupeeris Eesti Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel · 1940 14.-15. juulil võltsid parlamendivalimised · Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused: haldusaparaadi ümberkorraldamine, majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest
Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Eestlaste jaoks tähendas see aga seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid. Eestlastele tuli kasuks ka NSVLiidus vastuvõetud ,,Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon" ning viimaste sõlmitud separaatrahuleping Saksamaaga. Deklaratsioon kuulutas välja Eesti elanike võrdsuse teiste NSVLiidu elanikega, õiguse enesemääramisele ning andis võimaluse riiklikule eraldumisele liidust. Rahulepingu alusel eraldatigi Eesti Venemaast. Eesti sai esimesena tsaari- Venemaa rahvastest autonoomia. See on juba selge samm oma riikluse loomisele. Vene olukorrast olulisemaks mõjutajaks Eesti iseseisvumisele oli meie endi tegevus. Esmatähtsaks sai kubermangude ühendamine
Holland Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Hollandi vapp ja lipp Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast NIMI madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla[1]. Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi
Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3. Taani kuningriigi vapp Allikas: Heraldry of the world 2. Riigi geograafilise asendi iseloomustus Riik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Riigil on 68 km riigipiiri mandril ning kõik ülejäänud riigipiir on mereline. Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi. Taani naaberriigid on Saksamaa, Rootsi ja Norra. Kõigi nende riikidega toimub Taanil import ja eksport. Tähtsaimad transporditeed on laevateed, mis riiki läbivad. Rahvusvahelise tähtsusega
Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha ? Sest selleks oli vaja venemaa , kui saksamaa lüüasaamist maailmasõjas, nad aga võitlesid erinevatel pooltel. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased ? Pooldasid vene tsaari sest vene koosseisus oli neil lootus kaitsta oma privileege. Alles tsaari – venemaa kokkuvarisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti – Liivi ja kuramaa ühendamisele saksamaaga. Kuidas mõjutas 1 ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli ? *Sõja käigus mobiliseeriti 100 000 eestlast (10 000 hukkus) – HALB ! *Loodi Eesti ohvitserkond (ilma selleta poleks tõenäoliselt vabadussõda võitnud *Alustati põlevkivi kaevadamist *Tekkis puudus kõigist tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, kohv, tee, petrooleum, riie jne) Millele kehtestati kaardisüsteem HALB !
Kui me oleksime sakslasi löönud lahingus, siis mingi aja pärast ründaksid venelased meie alasid ja meie uus võit ei oleks enam nii kindel. Saksamaal tegutsev Euroopa üks tugevamaid kaubandusliite Hansa Liit oleks jäänud siia oma tugipunkte rajama, mis oleks positiivet mõju avaldanud ka meie kaubandusele, seeläbi arengule. Mõisade õitsengu ajal saabus siia saksa haritlasi, kes panustasid meie kultuuriellu, tuues läbi sidemete Saksamaaga siia Lääne-Euroopa tehnoloogiat ja ideid. Kui eestlased oleks võitnud muistse vabadusvõitluse, siis minu arvates me ei oleks praegu vabad vaid näiteks koos Lätiga Leedu koosseisus või osa Vene Föderatsioonist. Kui ma saaksin võimaluse minna ajas tagasi ja midagi sel ajal muuta, siis ma ei teeks seda, sest teab igaüks, et sel viisil minevikuga mängides ei muutu tulevik paremaks.
Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusmaa Georges Clemenceau, USA Woodrow Wilson, Suurbritannia Lloyd George. Austria-Ungarist tekkis Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Rumeenia. Abistamisleping Saksamaaga tegid Itaalia, Jaapan. Hispaania kodusõda- 1936-1939 a. Võitis Franco diktatuur. Rahvasteliidu eesmärk: 1. Sõjalise sekkumiseta lahendata tülisid riikide vahel 2. Arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Agressor ( sõjaalgataja ) Jaapan. Sakslaste soov oli, et neid tunnistatakse suurriigina ja relvajõudude norme tühistataks.
tsoon. Saksamaa suruti alla ja sellega ei saanud leppida. 11. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused, esile kerkis USA, Demokraatia kriis tugevdas äärmuslasi, kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. 12. Mida tähendas kaksikvõim Venemaale? Oli kaks võimu, tekkis olukord, kus keegi ei suutnud end kehtsetada, mõjutas valitsuse autoriteeti. 13. Miks langes Ajutise Valitsuse autoriteet? Sõda Saksamaaga jätkus, olulised reformid jäid Asutava Kogu hooleks. 14. Mida lubasid enamlased rahvale? Rahu, leiba ja maad. 15. Mille poolest oli tähtis Preisti rahu? Suured alad Saksamaale, Saksamaa lõpetas sõja tegevuse idarindel.
Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda. Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades kurnamistehnikat. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile. Pealegi olid ühendusteed Saksamaaga üsna lühikesed. Rünnakuks koondati varjatult peaaegu pool miljonit Teljeriikide meest. Prantslaste kindlus oli üsna kehvalt kindlustatud, samuti olid väed nõrgapoolsed. Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS?
Belgia kuningriik Lipp ja vapp Üldised andmed Paiknemine · Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud,
Kuna ohuallikateks Eestile olid suurriigid, ei saanud eesti omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlgadele panna, vaid pidi kasutama ka välispoliitika võimalusi. Eesti diplomaadid püüdsid riigi välisjulgeoleku kindlustamiseks rakendada kõiki abinõusid. Nad otsisid abi nii demokraatlikelt suurriikidelt kui ka Rahvasteliidult, kelle liikmeks astuti 1922. aastal. Ka Venemaaga sõlmiti 1932. aastal mittekallaletungileping ja 1934. aastal Vene-Eesti vastastikuse abistamise leping ning Saksamaaga 1939. aastal mittekallaletungileping. Sellest hoolimata ei võinud Eesti ennast turvaliselt tunda. Soovimata liituda ei Saksamaaga ega Venemaaga, tuli Eesti välispoliitikal mängida kahe riigi vastuoludel, avalikult kumbagi poolt eelistamata. Ometigi kujunes välispoliitiline olukord Eestile ebasoodsaks, NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletulekuga muutus Saksamaa järjest ohtlikumaks vastaseks. Ilmnesid ka Rahvasteliidu ja teiste demokraatlike lääneriikide suutmatus
· RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine. · KOONDUSLAAGER- sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati.
USA välispoliitika: isolatsionism ehk vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 20-ndatel aastatel, mida iseloomustas USA poliitiliste liitude eitamine Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu. Itaalia välispoliitika: 30-ndail aastail sõjakas; eesmärk Vahemeri Itaalia sisemereks saada; liitlassuhted Saksamaaga (hiljem ka Jaapaniga). Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha maailmasõda. USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide ükski ettevõtmine võimatu
See loomulikult pahandas mõisnikke, sest nende arvates oli talupoja koht põllul. Vaatamata kooliolude kesisusele, oli talurahva hulgas lugeda oskajaid palju. Peamiselt õpetati lugema mitte koolis, vaid kodus. Seega oli vaja emakeelset trükisõna. Eestikeelse ilmaliku kirjandusega saigi väga populaarseks maarahva kalender, mis ilmus 1731 ja mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja astroloogilisi ennustusi aastaks, mida väga usinasti jälgiti. Pärisorjuse kaotamine Eestis Sidemed Saksamaaga tõid kaasa püüde jälgida sealset elustandardit, mis Baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist. Selleks, et kohalikud baltisakslased saaksid paremini pillavat elu nautida, pidi tõstma talupoegade koormisi. Peagi sai selgeks, et vana süsteemiga jätkata enam ei ole võimalik. Kuna talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Venemaa mainet, sest siinsete alade suhted Euroopaga olid avatumad kui vene talupoegade
Vabadussõda 22.nov Kommuun rootsi kuni 2.veebruar -Paju lahing (Jaan vabatahtliku 1920 Tartu Valga kandis. Anvelt) d,sakslased rahuleping(3.jaa - nuar 1920 lõppes konkreetne sõjategevus) KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I MAAILMASÕJA JÄREL *Poliitilise kaardi muutus( Venemaa, Türgi, Saksamaa, Austria-Ungari) *Vastuolude säilimine -rahulolematus Versaille´i süsteemiga -USA ei olnud rahul kuidas Saksamaaga käituti -Itaalia ja Jaapani tõrjumine -1922 fasistide võimulepääs Itaalias *Saksamaa mahasurumine -reparatsioonid -1923 Ruhri basseini okupeerimine *Majanduslik surutis (üle Euroopa tugev) -Saksamaa hüperinflatsioon -1924 rahareform-USA andis suure laenu Saksamaale, sealt algas Saksamaa majandustõus *Demokraatia levik -valimisõiguste laienemine(naised said õiguse valida) -tsensus-valimispiirang -liigne demokraatia *USA tõus juhtriigiks -1920
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk
natsionalistlik leer. Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. Erinevalt Sudetenland'i liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusesse kuni 1945. aastani.
1941 atlandi harta usa ja inglismaa , et taastada kõigi sõja sokupeeritud riikide iseseisvus. 1943 teherani konverents usa, venemaa, inglismaa, teise rinde avamise küsimus ja nsv tunnustati 1941 aasta piirides 1945 jalta konverents samad inmesed, üro asutamise probleem kesk ja idaeuroopa jäeti venemaa alla saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks. 1945-1946 pariisi rahu konverents sõlmiti rahulepingud saksamaa ja tema liitlastega. Pidid maksam reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ie sõlmitud, küll aga võeti talt reparatsioone ja ta pidi loovutama ida preisismaa. Jaapaniga sõlmisid rahu kõik välja arvatud nsv, poola ja tsehhoslovakkia. Nürnbergi protsess Peeti kohut saksamaa sõjapelike üle. Neid süüstistati inmkuritegude vastu ja seda et nad said käske ülematelt arvesse ei võetud. Saksamaale pandi kogu vastutus sõja eest ja mrp salajast protokolli ja nsv osalust arvesse ei võetud. Osad mõisteti surma, osad eluksajaks vanglasse ja
· 18. jaan 1919-21. jaan 1920 · Georges Clemenceau · Woodrow Wilson · David Lloyd George · Vittorio Orlando Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad · Territoriaalsed kärped · Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine 1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÜRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis alalised liikmed Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA · USA ei astunud liikmeks · Saksamaa liige 1926-33 · NSVL liige alates 1934 Reparatsioonide küsimus Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja
Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem. Sealne valitsev riigikord on absoluutne monarhia ja praegune kuningas on ,,Salman". Rahaühikuks kasutatakse riaali ja üks euro on umbes 4,5 riaali. Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on +3. Saudi Araabia lipp ja vapp Lipp on roheline, valge kirja ja mõõgaga. Roheline värv on traditsiooniline islami värv.
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu.
liituvad Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkkkkkkkkkia. WOOOOT roflcopter · Sakslastele eluruumi võitmine, Kõik Saksa ühte suurde riiki, tuntud kui 3. riik.(Hitlerliks S) Ühendab kõik territooriumid mis on asustatud sakslastega) 1938 märts toimub Anslusss (Austria liidetakse saksamaaga) Saksamaa liitis jõuga. Saksama kantslriks pärast seda saab Austria natsiparte juht. Sudeedimaal elavad Sudeedi sakslased keda on kokku 3 milj, seal tugev natsistipartei kes nõuab liitumist Saksamaaga. 38 a septembris tuleb kokku Münchenis konverents kus võtavad osa Pr peaminister, I peaminister, Itl esindab Mussolini ja S Hitler, puudub Tsehhoslovakkia esindaja. Otsustatakse, et demokraatlik Tsehhoslovakkia (39 märts) peab oma sakslastega asustatud alad loovutama Saksamaale.See on kõige suurem järeleandmine Hitlerile. Vädab, et ei nõua enam midagi, et ta nagunii rohkem midagi ei taha ja blablabla. Sellest sai
1923-40 oli lektor Saint-Cyr'i ohvitserikolledzis, pälvides ortodoksse sõjateaduse jõulise kriitiku maine. Aastatel 1939-40 juhtis tankibrigaadi ja diviisi, ning oli üks väheseid komandöre, kes saavutas 1940. aasta mais-juunis mõningast edu võitluses sakslaste vastu. Pärast Prantsusmaa okupeerimist põgenes Londonisse, kus ta pidas 1940. aasta juunis ajaloolise raadiokõne, kutsudes prantsuse patrioote kodu- ja välismaal astuma vastu igasugusele relvarahule Saksamaaga. Kuulutas, et "Prantsusmaa on kaotanud lahingu, kuid pole kaotanud sõda". Tema kompromissitu meelekindlus Teise maailmasõja aastatel päästis Prantsusmaa kaotusest ja sakslastega tehtud koostöö häbist. Organiseeris 1942. aastal patriootliku liikumise ,,Vaba Prantsusmaa" (La France libre), mille kõrgi juhina valmistas palju peavalu Winston Churchillile. De Gaulle'i juhitud väeüksused maabusid Normandias nädal pärast lääneliitlaste Normandia
ja peekon. 4) VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliitu võeti vastu 1921. a. Kollektiivne julgeolekusüsteem- häda korral loodeti abi saada. Balti liit- Soome, Läti, Leedu. Poola ja Eesti. Ei õnnestunud luua seoses erihuvidega ja vastuolude tõttu. 1920 Tartu rahuleping- Eestit tunnustas Nõukogude Venemaa de jure. 1927 piiritülide lahendamine ja 1932 mittekallaletungileping NSVL-iga. 1938 kuulutati välja neutraliteet. 1938- mittekallaletungileping Saksamaaga. Välispoliitika peamised ülesanded- Rahvusvaheline tunnustus ja julgeoleku tagamine. 5) KULTUURIELU- Olulised kultuurisündmused- olümpiamängud, üldlaulupeod, Eesti mängud, vähemusrahvaste kultuuriomavalitsus, Kultuurkapital, teadusteakadeemia.
· · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine.
See aga ei andnud tulemust kuna Saksamaa hakkas ise Itaaliat varustama. Mõne kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. 5) Miks õnnestus Saksamaa taasrelvastumine ? kuna saksamaa astus Rahvasteliidust välja ja hakkas Hitleri eestvedamisel looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Ja ei kumbki Inglismaa ega Prantsusmaa ei reageerinud sellele eriti. Varsti sõlmis Inglismaa merekokkuleppe Saksamaaga. Ja saksalsed said suurendada sõjalaevade arvu. 6) Miks omandas Hispaania kodusõda rahvusvahelise tähtsuse - hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud aga rahvarinde valitsusega rahul ja varsti puhkes kodusõda. Rahvarinde pooldajad maid hakkasid toetama Nõukogude Liidu tegelased ja Saksamaa . Itaalia ja portugal abistasid mässulisi. Ja hispaaniasse saabusid mitmed riigid oma sõjatehnikat katsetama.
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoid...
maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped 1928 Briand-Kelloggi pakt 1932-1934 desarmeerimiskonverentsid 1923 Ruhri kriis 1924 Dawesi plaan 1929 Youngi plaan 1929-1934 Suur depressioon (Suur majanduskriis) 21. jaanuar 1919 kuulutati välja Iiri Vabariik 3. Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda. Pärast 1. Suurbritannia 10. Poola 19. Austria 2. Norra 11. Saksamaa 20
kanton(maakond) Basel-Stadt ligikaudu 5072 inm/km² ja hõredama asustusega on Graubünden ligikaudu 26 inm/km². Basel-Stadt on pindalalt väikseim Šveitsi kanton, ning sellest tingitult on suur asustustihedus, kanton Graubünden on küll pindalalt suurim Šveitsi kanton kuid maastik on seal mägine ning sellepärast ka hõredalt asustatud. Rahvastiku keskmine tihedus kogu riigis on 174 inm/km², ta piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast Itaalia, läänest Prantsusmaa, idast Austria ja Liechtesteiniga 4. Rahvastikupüramiid : http://www.indexmundi.com/switzerland/age_structure.html 5. Aastal 2014 alla 15a kodanike arv on ligikaudu 1,2 miljonit, nendest 15,8% poisse ja 14,5% tüdrukuid. Tööealiste kodanike arv on ligikaudu 5,4 miljonit, nendest 68,7% meessoost ja 66% naissoost. Vanemaealiste arv on ligikaudu 1,4 miljonit, nendest 1,5% meessoost ja 19,5% naissoost
Eesti omariikluse kaotus 1939-1940 Teise maailmasõja seonduvas rahvusvahelises kriisis langes Eesti Jossif Stalini ja Adlof Hitleri ohvriks. 1939.aasta suvel sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas mittekallaletungilepingu,mis soodustas Teise Maailmasõja vallapäästmist.Stalin hakkas koos Saksamaaga ellu viima oma suuri plaane Baltikumis. Septembri keskpaiku oli Eesti piiridel koondatud 160 000 meheline Punaarmee väekoondism. Eesti valitsus jäi äraootavale seisukohale ja püüdis vältida NSV Liiduga konflikti kuna kardeti sõda. 24.septembril esitati nõudmine sõlmida NSV Liidu ja NSV vastatikuse abistamise pakt,mille kohaselt Eestisse rajatakse Nõukogude sõjaväebaasid. Nõudmist saatsid ähvardused,mis arvatavasti Eestit hirmutasid.Hiljem otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, peamiselt selle tõttu,et vältida sõda.Arvatavasti ei olnud piisavalt julgust ja välisabi,et NSV Liidule vastu hakata. Taolistest nõu...
Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh Grigori Rasputin on Siberis sündinud väidetavalt ebainimlike võimetega ravitseja. Ta oli oma elu esimesed 25 aastat tundmatu mees ja oli oma eluga üpriski halval teel, kuid siis toimusid muutused. Rasputin saavutas kuulsuse ja temast hakati rääkima kui jumala saadikust. Rasputin töötas tsaariperekonnas ravides hemofiiliat põdevat Tsaari poega Alekseid. Pärast Aleksei imekombel terveks ravimist teenis ta suure tunnustuse, ning jäi Tsaari perega tihedalt suhtlema. Rasputin on maailmas tuntud ka oma müsteerilise surma tõttu. Tema surmast on olemas ainult erinevad teooriad aga tundub, et keegi tegelikult ei tea kuidas Rasputini elu lõppes. Rasputin sündis talupojana, tema isa oli Jefim Jakovlevitš Rasputin, ema aga Anna Vassiljevna. Ta elas oma nooruses joodiku ja patuelu. Ta otsustas oma elu muuta ja hakkas vaimulikuks. 1905. aastal kohtas Rasputin, kelle ravitsejavõimed olid juba avald...
vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati üksteist mitte rünnata. See kindlustas Hitleri seljataguse ning välistas kahel rindel sõdimise. Tänu sellele sai Hitler Poolat rünnata. Saksamaa ja NSVL jagasid omavahel territooriumi ära ning sellega oli selge, et sõda tuleb. 2. Versailles`i rahuleping Saksamaaga (28.juuni 1919) - See oli ebaõiglane mõndade riikide suhtes. 1935. aastal tühistas Saksamaa lepingu ühepoolselt. 3. Hitlerist sai Saksamaa füürer ( märts 1933) - Saksamaal oli riiklik meelsusvalve, hakkas tagakiusamine, välispoliitika agressivne ning kiire taasrelvastumine, ta vajas kiiresti võidukat sõda. 3. Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks. plaanid,
suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist . Sõda lõppes vaherahuga, mis kirjutati alla Compiegne´i metsas kindral Fochi staabivagunis (vastavalt nimetus ,,Compiegne´i vaherahu". Rahuleping Saksamaaga sõlmiti 1919. aastal Versailles´ lossis. Kaotajateks jäid 4 riiki Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Austria ja Ungari ning võitjateks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone. Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari lagunemisel tekkis 3 uut riiki: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia.
17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma
Gajane Raabel Riik 1.osa. Poola. Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tsehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga. ). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Pealinn: Varssavi Piirkond: 312 679 km² President: Andrzej Duda Valuuta: Poola zlott Valitsus: Parlamentaarne vabariik, Demokraatia. 1.Poola ja tema naabrid. 2.Poola asendikaart. Rahvastik Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud
Itaalia kuulutati agressoriks Usuti, et Saksamaa hillgus jääb taaskord Maailmarevolutsioon - 1930. aastail sõjakas püsima pärast edukat sõda Kommunistlik internatsiona Eesmärk: Vahemeri Itaalia sisemereks (Komintern) revolutsiooni Etioopia ja Albaania vallutamine ja maailmarevolutsiooni õhu Liitlassuhted Saksamaaga (Jaapan) bolsevikud Mustsärklased fasistide relvastatud natsid salgad 1922 - Marss Rooma peaminister "Mõõdukas diktatuur" Natsionaalsotsialistid süüdistavad -vähem inimohvreid ühiskonnahädades juute ja teisi -väiksem salapolitsei vähemusrahvaid kõrvaldamine -hea läbisaamine kirikuga http://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Siseasjade_Rahvakomissariaat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
