Keskmine temperauur jaanuaris 0C, juulis Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Varia: Sveitsil on üks madalamaid 18,5C.Sveits asub parasvöötme Lago Maggiore. kuritegevuse määrasid arenenud riikides. kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein. Naaberriigid: Ta piirneb põhjast Saksamaaga, Neil on neli riigi keelt, sealhulgas prantsuse, Pinnamood: Sveits on mägine ja kõrgemad läänest Prantsusmaaga, lõunast Itaaliaga, idast saksa, itaalia ja retoromaani. mäed on nt. Dufor, Domi mägi ja Weisshorn Austria ja Liechtensteiniga. Sveits on laialdaselt tunnustatud kui rahvusvaheline uurimiskeskus, kus era ja
Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine Saksa lennuvägi ründas Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele Hilissügis- Hitler loobus kavas paisata maavägi üle La Manche´i väina Tegurid, mis tagasi Suurbritanniale edu - Briti peaminister W
Holland Toomas Häide Kalev Kriis Martti Nõmme 9b Riigist üldiselt Holland asub Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga. Hollandi pindala on 41526 ruutkilomeetrit Holland kuulub Euroopa Liitu Kasutusel olev rahaühik on Euro Holland jaotub omakorda 12. regiooniks Holland on kuningriik Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast.
Liidu riigijuhina loosung riigivisiit Ameerika Molotov-Ribbentropi pakt Ühendriikidesse. Naaberriikide vallutamine Nukureziimide püstitamine Suhete sisseseadmine natsistliku Saksamaaga ja kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) Lahkhelid sotsialismimaadega (Josip Broz Tito Jugoslaavia, Mao Zedongi Hiina)
Riikide kirjeldus Sergey Dikarev 11B Araabia Ühendemiraadid Pindala - 82 880 km² Rahvaarv - 4 975 593 (2010) Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi-Araabia vahel. Riigikord konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Riigikeel araabia Rahaühik - AÜE dirhem (AED) Belgia Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Lusemburgi ja Saksamaaga. Pindala - 30 528 km² Riigikeeled - hollandi, prantsuse ja saksa Rahvaarv - 10 951 266 (1.01.2011) Belgia Kuningriik Rahaühik - euro (EUR) Malaisia Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast Riigikord - föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala - 329 750 km² Rahvaarv - 28 294 100 (2007) Riigikeel - malai Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See
Novembri valimistel Asutavasse Kogusse toetas ¾ sotsialistlikke erakondi, enamlasi 40,4%. Eestis toetati enamlasi veelgi rohkem (kuni 87%), kuna toetati neid, kes kõige valjuhäälsemalt muutusi tõotasid. Asutav Kogu tuli Petrogradis kokku, kuid vähemusse jäänud enamlased saatsid selle kohe laiali. Sammud iseseisvuse poole : Eestis koondusid kõik erakonnad enamlaste vastu ning viimased olid Eesti iseseisvuse vastu. Lenini valitsus oli alustamas rahukõnelusi Saksamaaga ning sõda Idarindel soikus oli loota iseseisvuse tunnustamist Antanti riikide poolt. Eesti enamlased polnud nõus mõisamaid talupoegadele jagama, vaid tahtsid kommuune asutama hakata. Tuska tekitas ka suhtumine religiooni (Oleviste kirik muudeti punaseks rahvamajaks). 15(28?).nov. 1917 kogunes Maapäev Toompea lossis koosolekule ja kuulutas end kõrgemaks võimuks (volitused vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni
Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt.Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti
Lepituspoliitika lõpp. Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest: a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier), Suurbritannia (Chamberlain), Itaalia (Mussolini), Saksamaaa (Hitler) vahel. Tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatliku reziimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt.
Kuna nii ka juhtus, hõivas Prantsusmaa karistuseks Düsseldorfi ja teised Ruhri piirkonna linnad, pannes Saksamaa veel raskemasse majanduslikku olukorda. AUSTRIA. Austria elanikkond koosnes sakslastest, kes rääkisid saksa keelt, mõtlesid nagu sakslased ja tundsid end sakslastena. Viin oli olnud peaaegu kümme korda kauem Saksamaa pealinn kui Berliin. Ainult ajavahemikel 1806-1815 ja 1866-1938 ei olnud Austria riiklikul tasandil Saksamaaga ühendatud. Peale I maailmasõda keelasid lääneriigid taasühinemise. 1920/1921. a. Toimus Kärtenis, Tiroolis, Steiermargis ja Salzburgis rahvahääletus, kus 99% osavõtnuist hääletasid taasühinemise poolt, kuid liitlased keelasid näljablokaadiga ähvardades hääletamist jätkata ja rikkusid sellega demokraatia põhiprintsiipi – enesemääramisõigust. 12. novembril 1928 deklareeris Austria liidukantsler dr. Karl Renner
Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem. Sealne valitsev riigikord on absoluutne monarhia ja praegune kuningas on ,,Salman". Rahaühikuks kasutatakse riaali ja üks euro on umbes 4,5 riaali. Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on +3. Saudi Araabia lipp ja vapp Lipp on roheline, valge kirja ja mõõgaga. Roheline värv on traditsiooniline islami värv.
See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Kokkulepe osutus üsna ebavajalikuks, sest Saksamaa
Aastaarvud II MS: märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 29.september 1938 Müncheni kokkulepe 23.august 1939 Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra
· võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardiganjakk (1918) · pikad naiste püksid, lühike soeng (1920) · karusnahkse voodriga palitu; oma lõhnaõli (1921) · plisseeritud seelik, vihmamantel, õlakud (1924) · sportlikud riided II Maailmasõda · avatuks jäi lõhnakauplus · isiklik kohtumine W.Churchilliga (eesmärk veenda teda Saksamaaga separaatrahu sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte · õitseaeg 1930ndatel (äri, seltskond, välimus) · tööandja 4000-le inimesele (moemaja, ehtetöökojad, tekstiilivabrikud) · müügiks 28,000 kleiti aastas globaalselt · vähem kui 2 aastaga oli Chanel ülimalt populaarne (ehtne/järeletehtud) · vanadus möödus rikkuses ja luksuses
piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23
Poola köök. Lühidalt Poolast: Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola pealinnaks on Varssavi ning Poola kuulub ka Euroopa Liitu. Poola Vabariigi pindala on 312 685 km2. Seal elab 38 626 349 inimest. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt, kuid üle 95% elanikkonnast on siiski poolakad. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Toit: Kolm päeva küpsev bigos Poola köök on rikas, ehkki kodust kaugemal mitte väga kuulus. Selle parimaks palaks peetakse bigost, mis on justkui kogu Poola ühel taldrikul. Bigose sisse käib värsket ja hapukapsast, praetud vorsti, karbonaadi, rinnatükk, sinki, sealiha, ulukiliha, kanaliha, lambaliha, seeni, sibulat, tomateid, võid, haput ploomimoosi ning punast v...
seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tartu ülikool oli suletud, baltisakslased said hariduse Saksamaa ülikoolides, Baltikumis leidsid tööd paljud Saksamaalt pärit haritlased.) · 1739.a. ilmus piibli täielik tõlge. Tõlkis Anton-Thor Helle Valgustusliikumine · Kirikuõpetajad jagasid jutlustes nõuandeid ja kasulikke teadmisi. · Hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid kalendrid (need sisaldasid näpunäiteid põllupidamise, arstimise jne. kohta)
kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. · Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). Nõukogude võimu esimesed kuud: · enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted. · alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi. · tühistati sise- ja välisvõlad. · ühtlustati pensionid, töötasud. · kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla).
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti
KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsioon...
[7] Hilisemad ekspertiisid panevad samuti legendi kahtluse alla. Näiteks Rasputini maost leiti küll alkoholi, aga mitte üldse aktiivset mürki. Tegemist võis olla kookidest tsüaniidi aurustumisel kõrgel temperatuuril ahjus.[7] Üks teooria on veel, et Tapmise organiseerisid Suurbritannia välisluureteenistuse MI-6 töötajad John Scale ja Oswald Raynert, kuna Suurbritannia valitsus kartis, et Rasputini mõjutusel loobub tsaar Nikolai II ja Venemaa sõjast Saksamaaga ning sõlmib separaatrahu Esimesest maailmasõjast jättes Suurbritannia sõjas Saksamaaga raskesse olukorda.[2] Kokkuvõte Käesoleva referaadi autori arvates oli Rasputin kahtlemata tark mees, muidu ta ei oleks nii kaugele jõudnud. Tema võimete kohta ei oskagi kommenteerida, kas olid need tõelised või mitte. Allikate alusel võib väita, et olid tõelised. Samas see, kuidas Rasputin ravis Alekseid on müsteerium
Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF)
Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Ol...
Holland Valuoja Põhikool 9a klass Koostas:Kätlin Laas Juhendas:Maiga Purgats Holland Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland Pindala:41 526 km² Rahvaarv:16 515 100 Pealinn:Amsterdam Riigikeel:hollandi keel Rahaühik:kulden Holland
põhjuseks oli soov taastada maailmasõjas idarinne Saksamaa vastu. Pärast Saksa lüüa saamist sai eesmärgix kommunistliku valitsuse kukutamine, sest Lenin ja ta seltsimehed püüdsid kogu maailma rahvaid oma valitsuste vastu mässama õhutada.Saksas toimuski revolutsioon. Paljudes riikides avaldas lihtrahvas poolehoidu Nõukogude Venemaale. Kodusõda algas 1918 mais Volgast Vladivostokini kulgeval raudteel, kus tsehhid-slovakid avaldasid vastupanu enamlastele.Kui Venemaa Saksamaaga rahu sõlmis, lubati korpusel Vladivostoki kaudu lahkuda ja Antanti poolel edasi Saksa vastu sõdida.Saksamaa nõudis korpuse peatamist. Tsehhid avaldasidrelvastatud vastupanu, Tsehhi korpusega ühines punaste vastu kohalik rahvas.Arhangelskis ja Murmanskis maabusid Antanti väed. Lõuna-Venemaal ja Eestis moodustati vene valgete armee. Antanti riigid tunnustasid Venemaa valitsejana admiral Koltsaki, kes juhatas Siberi armeed. Nõukogude Venemaaga sõdisid ka mitmed iseseisvust
Mõlemal korral tekkis maailma uusi iseseisvaid riike. Mõlemad konverentsid panid punkti sõjale ja suutsid kokkuleppida rahutingimustes. Mõlemad konverentsid toimusid Prantsusmaal, millest tuleneb ka nimi – Pariisi rahukonverents. Mõlema sõja lõppedes kasvas Ameerika Ühendriikide võim maailmas Peamised konverenti erinevused: 1919. aasta rahukonverentsi ajal sõlmiti rahuleping Saksamaaga, 1947.aastal seda enam ei suudetud. Esimese rahukonverentsi tulemusena tekkis rohkesti uusi riike Euroopas, teise ajal jäeti riigid nii, nagu nad sõjakäigus olid välja kujunenud ( Nõukogude Liit võis enda okupeeritud alad alles jätta ). Esimese konverentsi ajärel määrati täpsed piriid Saksamaa maa-,mere- ja õhujõudude maksimaalse suuruse kohta ning piirati relvastust.
BERLIINI MÜÜR Daniel Felert Arina Borissenko Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik). Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände PÕGENEMINE LÄÄNE- SAKSAMAALE Aastail 1949–1962 4 miljonit inimest Aastail 1962–1989 suutis põgeneda ainult 5000 inimest See näitab Berliini müüri efektiivsust BERLIINI MÜÜRI VALVAMINE Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes10 tuhat sõdurit, (323 kaevikut, 165 valvetornil) Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriül...
Austria-Ungari alasid läks Poolale ja osa Itaaliale. I Maailmasõda lõppes ametlikult Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents (8.01.1919 21.01.1920). Pärast Esimese Maailmasõja lõppu toimus Pariisi rahukonverents, mille kutsusid kokku Esimese Maailmasõja võitnud Antandi riigid. Konverentsi istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi ka Versailles' rahukonverentsiks. Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsaimad küsimused otsustati Pransusmaa (peaminister Georges Clemenceau), Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA (president Woodrow Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel läbirääkimistel
Austria natside liidri Artur von SeyssInquarti kasuks tagasi. Viimane kutsus Saksa väed Austriasse ja kahe riigi ühinemine ehk anschluss kuulutatigi välja 13.märtsil 1938. Hitler soovis tagasi ka teisi alasid, mis Versailles rahulepinguga olid läinud teistele riikidele ja kus elas palju saksa päritolu inimesi. Üks niisuguseid piirkondi oli Sudeedima Tsehhoslovakkias. Püüdes rahu Euroopas sälitada, sõlmiti septembris 1938 Saksamaaga nn Müncheni kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt anti Sudeedima Saksamaale. Seda peeti mõistlikuks järelandmiseks Hitlerile, aga viimasele polnud sellelt küllalt ja märtsis 1939 okupeerisid Saksa väed kogu Tsehhoslovakkia. Selle peale kõlas palju protesti hääli, aga ette ei võetud midagi. (Lisa 1) 2. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 3 Hitleri enesekindlus kasvas Müncheni sobingule järgnenud aastatel veelgi, aga kui ta tungis
Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg"
kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. 50* Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. 27* Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). 2.1.5. Nõukogude võimu esimesd kuud: 51* enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted. 52* alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi. 53* tühistati sise- ja välisvõlad. 54* ühtlustati pensionid, töötasud. 55* kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla).
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti kõrgeim seadusandlik organ oli riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontoriTagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma...
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22
27.mai algab evakuatsioon Dunkirkist 28.mai Belgia alistub Saksamaale ning Leopold III vahistatakse 4.mai Viimasedki Suubritannia, Prantsusmaa ja Belgia väed on evakueeritud Dunkirkist 10.juuni Itaalia kuulutab sõja liitlastele 14.juuni Saksa armee tungib Pariisi 15.juuni USA lükkab tagasi Prantsusmaa taasabipalve Saksa armee vastu sõdimiseks 17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22.juuni Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad vaherahu ja Pr. Jagatakse kaheks tsooniks 3.august Itaalia tungib Briti Somaaliamaale 23.august Luftwaffe pommitab öö läbi Londonit 25.august Kuninglik Armee pommitab Berliini 13.september Itaalia armee tundeb kiiresti Egiptusesse 27.september Jaapan, Itaalia ja Natsi-Saksamaa sõlmivad kolmikpakti 23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28.oktoober Itaalia armee tungib Kreekasse 11
omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise-Vene suhete madalseisu 1904.a.(Vene-Jaapani sõtta siirduvad Vene sõjalaevad kimbutasid briti kalalaevu). 1905.a. Björkö saarel Soome lahel toimunud kohtumisel kirjutas Venemaa keiser Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis veenda tsaari sellest loobuma. Põhjused: liidulepingu sõlmimine Saksamaaga oleks tähendanud liidulepingu tühistamist Prantsusmaaga; samas oli Venemaa suures finantssõltuvuses Prantsusmaast (prantsuse väliskapital ja laenud). Seega ei õnnestunud Saksamaal Vene-Prantsuse liitu lõhkuda. Balkani sõjad: Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil). 1908.a.- Austria-Ungari annekteeris (liidendas vägivaldselt) Bosnia-Hertsegoviina. See
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA ...
Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti
Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti
Poola Vabariik Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus :3014 km, rannajoone pikkus 524 km.Pindala Poolal: 312 683 km2 Rahvaarv : 38 161 000 (juuli 2009) Majanduskasv (2010. a.): 3,8%. Inflatsioon (2010. a.): 3,8% Töötuse määr (12.2010. a.): 12,3% Linnas elab rahvastikust : 62% Sündimus ja suremus on tasakaalus. Kesmine eluiga M: 71 N: 79 aastat. Kirjaoskus : 99,8% Haritav maa: 40% Rahvastiku tihedus: 123,5 in/km2 Sisemajanduse kogutoodang: 631,833 miljardit USD (USA dollarit) SKT elaniku kohta: 16 599 USD.Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Valdav usk on katoliiklus.Poola suurimad linnad on Varssavi, Łódź, Kraków, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice. Varssavi on Poola pea...
Taani ELiga ühinemise aasta: 1973 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Kopenhaagen Üldpindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5,5 miljonit z Rahaühik: Taani kroon Kuula Taani keelt Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel,
Üksikinimene on rahvuse osa. Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks, kuna ka kuninga vaated ühtisid Mussolini omadega ei olnud see eriti raske. Mussolini oli "libeda keelega" ta suutis rahvast väga kergesti panna uskuma seda mida ta tahtis. Loodi salapolitsei mis oli väiksem ja koonduslaagrid kus ei olnud päris massilisi tapmisi võrreldes Natsi Saksamaaga või Nõukogude liiduga. Seepärast oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam. Siseriiklik olukord oli keeruline. Valitsus vahetus tihti, keskvõim oli nõrk, koalitsioonid mis kestsid lühikest aega parteivaheliste erimeelsuste tõttu. Mussolini tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. Sõjaka välispoliitika tulemusel vallutati Abesiinia ja Albaania jt. Peale vallutamist kuulutati Itaalia impeeriumiks kellest sai Hitleri Saksamaa liitlane.
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914 ja lõppes 11.november 1918. See kestis kokku 4 aastat 3 kuud ning 14 päeva. PÕHJUSED: Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. 1) Seni oli olnud Suurbritannia kõige tugevama sõjalaendusega riik. Toimus võitlus liidrirolli pärast maailmas, sest Saksamaa soovis ümber jaotada kolooniaid. 2) Prantsusmaa soovis heastada kaotuse Saksamaa sõjas. Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass Lotringi maad. 3) Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toe...
BALTI KETT Ajalugu ● Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. ● See toimus 23. augustil 1989. aadtal ● Umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. ● Eesti, Läti, Leedu. Miks? ● 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. ● Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov- Ribbentropi paktiks. ● Okupatsioon jätkus, NSVL aga eitas pakti olemasolu ja kinnitas endiselt, et Baltimaad on Nõukogude Liiduga liitunud vabatahtlikult. ● 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist. Kuidas? ● 23. augustil 1989 kell 19.00 ulatas umbes kaks mil...
Oktoobripöördele eelnesid rahutused sõjaväes, kaos majanduses, keisrivõimu autoriteedi lagnemine ja rahulolematuse üldine kasv. Neile asjadele järgnes veerbruaarirevulutsioon. Selle sündmuse tagajärjel langes keisrivõim ja Venemaal kujunes välja kaksikvõim- Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada. Enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud, pealinlased suhtusid kohati isegi ükskõikselt toimuvasse. Võimu üleminuke
Moskvast. 1920-ndatel aastatel oli NSVL-i välispoliitikale iseloomulik kahepalgelisus. Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika
Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan Poska)venemaa tunnustas tingimusteta eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest eesti suhtes. Landeswehr'i sõda- Lätis kohtas rahvavägi uut vaenlast. Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua sõjaväe jõude seetõttu pidid nad tuginema balti saksa vabatahtlikest koosneva maakaitseväele ja saksamaa sõjaväe üksusele. Skasalsed kes polnud loobunud unistusest liita baltikum saksamaaga, püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa lätist. Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga, saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana.
Aeg:28.november 1918 kuni 2.veebruar 1920 Põhjus:Venemaa tahtis läänemere kallast endale.Eesti,aga tahtis iseseisvust säilitada.11.november 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele.13.november 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu.16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri. Kelle vahel:Vabadussõda oli Eesti ja Punaarmee(Venemaa) vahel.Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.Suurbritannia saatis Tallinnasse oma laevastikueskaadri.USA abistas Eestit eelkõige humanitaarabiga.Soome lähetas suurima vabatahtlike hulga
POOLA Asukoht kaardil. Poola Vabariik on riik Kesk Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, ranna joone pikkus 524 km. Üldandmed. · Pealinn : Varssavi · Pindala : 312 685 km2 · Rahvaarv : 38 230 000 · Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² · Riigikeel : poola keel · Rahaühik : zlott (PLN) · Isesiesvumine : 11. november 1918 Praegused riigipead
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel
Kuid sisepoliitikas nt. keelustati teised parteid, kehtestati juhikultus, et ta on juht ehk füürer jne, riik muutus militaristlikuks, majandus tootis armee jaoks, sest usuti, et lüüasaamise eest I MS saab kätte maksta uue sõja võitmisega. Välispoliitika agressiivne, otsiti liitlasi, saadi Itaalia ja Jaapan ning Hitler hakkas võtma jõuga neid alasi, mis Saksamaa oli I MS käigus kaotanud, Sudeedimaa, Tshehhoslovakkia okupeeriti, Austriaga toimus anschluss ehk Austria liitmine Saksamaaga ning lõpuks ründas Poolat, aga siis hakkas II MS. Võid veel majandusse panna seda, et juutide vara konfiskeeriti ja neid hakati taga kiusama ning uskusid, et slaavlased ja juudid on kõiges süüdi jne. 4.NSVL loodi 1924, esimesed liiduvabariigid olid Venemaa, Ukraina, Valgevene ja äkki Usbeki, kindel pole, NSVL iseloomustab kollektiviseerimine (ühismajandid) ehk eraettevõtete ja valduste ära võtmine ning kogu majanduse suunamine rasketehnika arendamisse
Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Sõjas Rootsiga said venelased alguse lüüa, kuid jäid lõpuks peale. 1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal