Üksikasjaline ettekanne 50. Juubeliaasta tähistamise pidulaulmisest Kellele: Liivimaa kindralkubernerile Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud ...
Pole jõudu öelda: Soovin, Mu ingel, kuidas Teid armastan! Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin, Vahel Te kerge sammuke, ülistan! Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl Nii üllas, ingellik, süütu. Mu mõistus, järsku, siin ja sääl, Käib paljalt, kui üks kerjus rüütu. Te naeratate mul ainult rõõm, Te kaote mu elu tühi, Te tulete mul südames lõõm, Asun arutult pidama olematuid pühi. Üks päev neid piinu, kannatusi... Tasub ära, sest ülimaks auhinnaks mul Te valge käsi, Siis kui Te istute ja koote, Nii õrnalt kummardudes vahel, Et lasta oma kiharad valla, Sest hetkest pole võimu mingil pahel.
ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem - vahendab infot keskkonna ja elundite vahel, liigutused, reageering, mõtlemine, mälu Koosneb 1. Piirdenärvisüsteemist ja 2
Esimene üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juuni 1869.aastal Tartus Rahvusliku identiteedi väljendus "Laulev rahvas" Rahvusliku ärkamise manifestatsioon Muusikaline ja kultuuripoliitiline suursündmus · Laulupeo idee algatajaks ning ürituse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõu...
Peeter Pals viii a Johann Voldemar Jannsen Elas aastatel: 1819-1890. Ta oli Eestis nii koolmeister, ning hiljem ka üks rahvusliku liikumise juhte. 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees(Perno Postimees ehk Näddalileht). Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu ...
Mina arvan, et ,,Surmatants" on väga huvitav teos. See on eriti sünge ja see pani mind elu üle järele mõtlema. Keegi meist ei pääse surmast, selle eest ei ole kellelgi pääsu. Surm ei küsi vanust ega varalist seisu, samuti ei hooli see, kas sa oled väike või suur, ilus või kole, rumal või tark. Iga pilt ei peagi olema ilus ja sümboliseerima midagi head ja õilsat, kuigi pilt on sünge ja kõhedusttekitav, on ta siiski väga huvitav ja väärtuslik. Eesti rahvale on see suur au ja rõõm, et selline suursugune ning oluline maal on just väikses Eestis, mitte mõnes suurema kultuuripärandiga riigis. Pildid Retsensioon ,,Surmatants" Töö kirjutas: Gümaasium
Mu isamaa on minu õnn Eesti hümn. (1.salm) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, mis mul nii armas oleks ka
ATUM (TUM)- päikesejumal, keda kummardati eriti Heliopolises, ürgne loomejumal, kujutati kuningana. Kujutati tavaliselt inimesena, kuningana. GEB (KEB) - maajumal, kujutati hanena, võib olla ka krokodillikujuline HATHOR - Horose naine Denderas, algselt elas sükomooripuus.Re ja Nuti tütar -võis olla mustanahaline.Memphise Hathor oli Sükomoori Emand. Taeva (idas) ja armastusejumalanna,muusika- ja tantsujumalanna, naiste ja surnute kaitsja, viljakuse andja, naisprintsiibi kehastus.Ilu, rõõm, kepsutamine.Kõristi- sistrum. Templites naismuusikud. Lehmapäine, sarvede vahel asus päikese-või kuuketas. Ennekõike oli ta kuujumalanna.Raisakotka nahk- emalikkuse sümbol. NUM, HNUM - jumal-looja, jäärapäine inimene.Teda kujutati ka jäärana. Ta voolis pottsepakedral maakera ja inimesed ning loomad. Ta oli alguses vesises maailmas kõige looja, hiljem muutus ta Ptahiks.
tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine
Ruumilisus pole minu arust väga hästi saavutatud, kuna töö on rohkem tumedates toonides. Loomulikult on kohati näha inimeste taga varje, kuid need ei anna nii palju efekti. Teoses on inimesed väga kavalate ilmetega. Mehe näol on kaval naeratus ning naisel ebaharilikult kaval pilk. Teemaks võib pidada rohkem armastust kui viha. Meest on kujutatud palju vanemana, kui tema naist, kuid on näha, et nende silmis on siiski õnn ja rõõm. Mina arvan et teose teema on : pole oluline inimeste vanus, et teineteist armastada. Maal on tehtud nende inimeste kodus, kuna on aru saada, et nad ei ole kohmetud, vaid tunnevad ennast mugavalt. Taga paistavad ka näiteks vee klaas ning vee kann, ning naisel on samuti klaas käes. Inimesed on maalitud rohkem tumedates toonides, millest on eriti aru saada nende riietes, kuid tagumine taust on jällegi hele, mis loob ühtlase sujuvuse.
b. ,,Vesiroosid". c. ,,Verised roosid". 7. Mis oli rühmituse ,,Tarapita" ühisväljaanne? a. Gustav Suitsu toimetatud album. b. Barbaruse toimetatud luulekogu. c. Tuglase toimetatud ajakiri. 8. Kes oli rühmituse Siuru asutaja? a. August Gailit. b. Marie Under. c. Henrik Visnapuu. 9. Mis oli siurulaste motoks? a. ,,Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks". b. ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud". c. ,,Enam kultuuri, enam euroopalist kultuuri!". 10. Mida peetakse ,,Siuru" teeneks? a. Muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.. b. Tõstis raamatukujunduse taset.. c. Tõstis kirjanduse vormi ja stiilikultuuri. 11. Kes oli O. Luts elukutselt? a. Kirurg. b. Perearst. c. Apteeker. 12. Missuguseid luuletusi kirjutas B. Alver? a
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid
kordaminekute ja igapäevaste pisikeste võitude üle. Usun, et on hea näha kooli lõpetajaid pea püsti ja enesekindlalt koolimaja ustest välja astumas, ellu suundumas. Arvan, et see on midagi , mille üle võib iga õpetaja tõelist uhkust tunda. Ehk just hiljem oma kunagisi õpilasi kohates, saate kinnitust, et iga raske minut ja pingutus on end igati ära tasunud. Ja seda rõõmu ei saa mõõta rahas ega magamata öödes. Selline rõõm võiks teha kadedaks ükskõik millise teise valdkonna esindaja. Õnnitlen veelkord teid, armsad õpetajad, tänase päeva puhul! See on teie päev
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tü...
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
Armastuse rõõm ja valu Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust. Luuletuses ,,Ekstaas" räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab. Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine." Sel ajal suhtuti sellisesse sõnadevalikusse pigem halvasti ning seda ei peetud sobivaks eriti sellise...
Tuletise kohandamine sobiva vormimalliga võib tähendusmoodustaja kuju muuta ning see kahandab vormi läbipaistvust ja komplitseerib tuletise tõlgendamist. Näiteks moodustus- tähenduselt seostuvad tulemomadusega ka tuletised võimaldama (vrd võimalik), avaldama (vrd avalik). Samuti pole alati selge, kas vormiliselt on verbistatud nimisõna sta-liitega või sellest tuletatud omadusõna ta-liitega: ilustama (vrd ilu, ilus), rõõmustama (vrd rõõm, rõõmus). Tuletise tähendust selline vormiline kahemõttelisus ei mõjuta. Muutmisverbide allrühma moodustavad suunaverbid ehk orientatiivid, mille puhul resultatiivse sündmuse tulemust väljendab tähismoodustajana tegevuse sihtseisund või koht, kus resultatiivse tegevuse objekt selle tegevuse tulemusena paikneb: lavastama, lindistama. Kohamuutusega seotud suunaverbide hulgas on ka määrsõnadest (edasi, tagasi) ja
Raha valitseb maailma Terve meie elu keerleb raha ümber. Kui raha on vähe oleme õnnetud ja ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist, elu osta. Eksisteerib erinevaid arusaamu sellest, kas raha teeb kedagi õnnelikuks või mitte. Elus on tihti nii, et inimesed kellel on palju raha ja ühiskonnas kõrge positsioon ei ole kõigele vaatamata õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist. Paljud ei mõista, et raha teenitakse raske tööga ja hea mõistusega, mitte aga teiste tagant varastamise teel. Rahast tingitud vihkamise võib aga viia ettearvamatuse tagajärgedeni. Meie ühiskonnas on praeguselt hetkel elatustase väga ebaühtlane. Vaesus, mis tekitab...
kaasa kõneleda või puhtalt kohustusest. Milline lugeja olen mina? Mina olen konkreetne-emotsionaalne tüüp. Raamatuid lugedes otsin ma samuti emotsioone ja tundmuseelamusi. Näiteks lugedes raamatut ,,Looking for Alaska" seostasin ma ennast Alaska tegelasega kes on veidi metsik, tujukas, ettearvamatu ja salapärane tüdruk. Üks liik minust huvitub eriti armastusest, selle mitmesuguseist vormidest. Teisalt huvitub aga jõuliste stseenide kirjeldus, nagu ohjeldamatu rõõm, viha, hirm, ägedus, põlastus, mille mõju suurendab minus üldiselt elulisi funktsioone. Lisaks pakuvad mulle huvi peale nimetatud meeleliigutuste kirjelduste perekondlikud ja rahvuslikud tunded, kirjeldused, mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel sellised tunded, mis arenenud looduse ja maailma vaatlusest, isiku ja ühiskonna suhetest ja enese hingeelu vaatlemisest, nagu kõlbelised, esteetilised, intellektuaalsed ja usulised tunded.
l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943) Eesti päritoluga Ameerika psühholoog On kasutanud aju koorealuste piirkondade stimulatsiooni selleks, et leida millised on looduse poolt imetajatele antud baasemotsioonid. Roti aju elektrostimulatsiooni katsete tulemustest selgub, et eristada võib nelja erinevat esilekutsutud emotsionaalset käitumismalli: l
Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Romaanid keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline seguneb neis igapäevasega. · Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. · Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). · Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse erineva
Narnia kroonikad Prints Caspian C.S Lewis Sisukord Sisssejuhatus Tegevused Tegelased Peategelaste kirjaldused Huvitavad kohad Kokkuvõte Hinnang Sissejuhatus Narnia on maa: kus loomad kõnelevad; kus puud kõnnivad; kus lahing kohe algamas; Kui Narnias kõlab Susani jahisarve hüüd, tunnevad rongijaama platvormil ootavad õed-vennad kummalist tunnet.Alguses ei oska nad aimatagi, kuhu nad sattusid, kuid laste rõõm on suur, kui nad taipavad, et nende unistused on tõeks saanud. Ent õige pea nad avastavad, et kõik ei olegi kõige paremas korras. Imeline Mahekastiline Varakell, loss, kus nad kunagi valitsejatena elasid, on varemetes, puud on unustanud tantsimise ja loomad ei oska enam kõneleda. Taas kord sõltub Narnia ja tema asukate tulevik Pevensie'de neljast lapsest. Nad tõttavad appi, et taastada Vanaaja Narnia ja aidata troonile prints Caspian. Tegevused
uinusid rahulikult. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui Moor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa. Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas. Enne öö saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes. Hans ja Grete lubasid edaspidi ettevaatlikumad olla. Kes on selle muinasjutu peategelased? Vali õige vastus. a) Puuraidur ja tema naine b) Nõiamoor ja kass c) Hans ja Grete d) Öökull ja kass Kes juhatas lapsed nõiamoori maja juurde? Vali õige vastus. a)Puuraidur b)Öökull c)Kass Mida tahtis nõid Hansuga teha? Vali õige vastus. a)Ära süüa b)Ahju lükata. c)Grete eest päästa. Pane laused õigesse järjekorda.
liikumisõpetuses, vaid ka liikumisõpetuse eri vormide kaudu. 2 Liikumisvaldkonna õppe- ja kasvatustegevuse esimese eesmärgina on toodud välja, et laps: tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu (Oja 2009), ning Alavere lasteaed „Mõmmila“ õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on: lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Seoses sellega otsustasin teha lõputöö teemal: „Liikumistegevuse rõõm läbi ühisürituse“, ajastades selle ka isadepäevale. Kuigi elamusi ei saa garanteerida, püüdsin visualiseerida edu! Peamine on, et kõik lapsed, olenemata vanusest, oskustest,võimetest saaksid osaleda ja rõõmu tunda liikumisest. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG 3 Igapäevased liigutus- ja liikumisoskused omandatakse juba varajases lapseeas. Koolieeliku liikumist käsitledes lähtume eelkõige laste suurest liikumistarbe vajadusest
Narva Vanalinna Riigikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Juhendaja: Alina Deretšinskaja Koostas: Sergei Jevstratenko 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse...
2 Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon
Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ja " Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ". 6 PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 5. juunil 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees". Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863, mis teeb kokku kuus aastat
tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming
hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas ja iga lugu on omaette kunstiteos, mida on rõõm kuulata. Sellest ajast on pärit palju kuulsaid teoseid. Barokiaeg üldse oli edukas ajastu nii muusika, kui ka muude kunstiliikide poolest. Näiteks arhidektuur oli tol ajal väga võimas.
Armastusel on sada paari silmi. seljad vastamisi. Parem vana mehe armu all kut noore mehe Kui himu kadunud, siis armastus läind. hirmu all. Hirm om armu imä. Maha jäävad magatud pruudid, enneaegu armastatud. Umast saa oliline, armsast aganine. Kus ei ole hirmu, seal ei ole armu. Arm aab harud laiali, rõõm tõstab rõõvat üles. Aidake armetumat, vilets viiakse mehele. Armastus on rohkem väärt kui raha. Oscar Wilde Vana arm ja vana karm. Olla armunud,see tähendab tõusta Ennem armuga, pärast hirmuga. iseendast kõrgemale. Oscar Wilde Üks armastab ühte, teine teist, kolmas Armastuses ja sõjas on kõik lubatud! vana Võtsiku Peedi naist.
unistama. Arvan, et on liiga vähe neid inimesi kes unistaksid armastavast abikaasast, korras pereelust, heast tervisest, õnnest ja muust. Ise unistan ma kindlasti armastusest, õnnest, aga vahel ka suurest hulgast rahast... kuid see jääb ainult unistuseks, sest tean, et kui tahan suurt hulka raha, siis pean ka ise selle nimel kõvasti vaeva nägema. Minu meelest ongi need asjad kõige paremad, mis sa oled ära teeninud- mida sa väärid! On piiramatu rõõm, kui oled korda saatnud heateo, olgu see kasvõi imepisike. Niisiis bovarism pesitseb meis kõigis, mõned teavad kuidas seda talitseda, mõned mitte. See on paratamatus. Iga inimene peaks ise endale selgeks tegema, et alati ei ole hea ainult unistused elada, et vahel võiks ka reaalselt mõelda.
Tule peale tõstsin vee. Olingi ehk liiga kaua teel. Piilun aknast väheke, Kuidas te seal lähete. Sügisel on õhtud pimedad. Kõik, mis alles jääb, see paistab praegu siit: Hetkeks peatusite. Ei see ainult näis. Mõtleme, kas miski maha jäi. Või kuidas meil see asi täpselt käis? Jään veel hetkeks vaatama. Pilguga teid saatma ma. Pimeduses hõõgav sigaret. Kõik sai nagu öeldud vist Keset pikka vaikimist. Tee on kitsas, kraavid täis on vett. Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur: vaatan ringi toas ja kedagi ei näe. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo Ja homme üle läve ma ei läe. Minge, ma ei tule veel. Kõik sai nagu öeldud vist. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo.
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia? a) absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Ing...
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia? a) absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Ing...
"Siuru" rühmitus "Siuru" 1917-1920 Loodi 1917. aastal 10. juulil 6-liikmeline rühm Siurulaste moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud." F. Tuglas Üldtutvustus Eesmärk: kirjanduses läbi lüüa, kirjanduse populaarsust tõsta Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut".
teenijatesse üleolevalt ning halvasti. Seda kirjeldab olukord, kui Pearu tappis ülekohtuselt karjapoiss Mardi koera. Kuni Krõõda surmani oli Andres õnnelik, sest Krõõt oli niivõrd hea inimene, et isegi raske töö möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid. Pärast Krõõda surma muutus Andres tõsiseks ning pärast Mariga abiellumist oli Vargamäel eesmärgiks vaid töö. Mäe talus puudus endine rõõm ja õnn. Teoses ,,Tõde ja õigus" on oluliseks teemaks sotsiaalsed suhted. Tammsaare lahkab konflikte ja arusaamatusi naabrite vahel ja peresiseselt. Paratamatult tekivad tülid matsi ja vurle vahel, sest mats teeb ränka tööd ja näeb vaeva, kuid vurle teeb kõike pinnapealselt ja ei ole hingege millegi juures.
Kas homsele peaks mõtlema juba täna? Tulevikule peab mõtlema asuma juba varases nooruses. Sihid tuleks panna paika juba algkoolis, siis on lapsel kindel siht silme ees kuhu püüelda. Laps vajab tulevikuplaanide tegemiseks vanema nõu, et sihid oleksid reaalsed ja saavutatavad. "Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule" ütleb Hiina vanasõna. Hiinlaste tarkadest sõnadest ilmneb, et minevikust tuleb õppida, et ammutada sealt tarkust, olevikus tegutsema ning tuleviku üle tuleb rõõmu tunda. Minevikus tehtud vigu tuleb endale tunnistada ning õppida neist. Kuid alati tuleb mõelda homsele, et kindlustada oma tulevik ning igat otsust tuleb vaagida mitmest küljest ning langetada see alles siis, kui ollakse kindel teo õigsuses.
Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Väga hästi kirjutatud luuletus kodumaast ja inimese mõtetest. Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Luuletus on murdes,mis muudab selle huvitavaks ja kaasahaaravaks. Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. See on tuntud luuletust emadest,nendest hoolimisest ja ka kaotusest.Väga hästi koostatud.
Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali, Krõõdas kirjaniku ema Ann Hanseni, Indrekus kirjaniku enda pisikeseeas jt. 4. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi. Unistused ja tegelikkus, rõõm tööst, kibestumised, looduse pidev vastupanu, pingutused kõik see kokku on lõputu loov töö tuleviku nimel. Põhiprobleemist lähtudes on puudutatud mitmeid sõlmküsimusi: - inimestevahelised suhted ja vastuolud, seisusevahend, peremehe probleem ; - tõe ja õiguse probleem inimestevahelistes suhetes, omandiõiguse mõju klassiühiskonnas, erinevad arusaamad tõest ja õigusest (Pearu ja Andres, Indrek ja noor-Andres) .
Väike ametnik(kodanlus)- naeruväärselt alandlik. Naer läbi pisarate, inimese saatus traagiline. Dickens- läbi kannatuste võib jõuda õnneliku lõpuni, üh. ebaõiglane, valitseb kohutav bürokraatia. Realismi autorite teosed Pr. Stendhal- Punane ja must, Vanina Vanini Balzac- Inimlik komöödia, Isa Goriot, Sagräännahk Flaubert- Madame Bovary, Tunde kasvatus Merimee- Mateo Falcone V. Dostojevski- Kuritöö ja karistus, Idioot Tolstoi- Anna Karinina, Sõda ja rahu Tsehhov- Rõõm, Inimene vutlaris, Palat nr.6, Kolm õde, Kirsiaed Gogol- Revident, Surnud hinged A. Poe- Kuldmardikas, Usheri Maja hukk, Mõrv rue Morgue, Reetlik süda Twain- Tom Sawyeri seiklused, Huckleberry Finni seiklused I. Dickens- Oliver Twisti seiklused, David Copperfield, Rasked ajad Stevenson- Aarete saar Verne- Saladuslik saar Doyle- Sherloch Holmes Kipling- Mowgli Mõisted jõgiromaan- ulatuslik paljudest iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad samad tegelased
Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks.Tunnis kuulasime me palju erinevaid 20.sajandi kronos teoseid. Itamza ,,Escalay'' oli aeglane . See meenutas mõnest kohast India kultuuri . Selles oli ka hästi palju kordusid. Minule endale isiklikult see teos eriti ei meeldinud. John Zorni on ameerika helilooja . Tunnis kuulasime me ,,9-piuline nuut'' . See meenutas kohati väga multifilmi ,,Tom & Jerry'' tunnusmuusikat, mis mulle väga meeldis. Oli selline äratundmise rõõm. Kindlasti oli see üks mu lemmik teosed nendest kuulatud teostest. John Adams'i teos ,,Väike serenaad'' oli hästi kiire . Minu arvates ei läinud helid väga kokku.See teos kirjeldas hästi kiiret elu. Kuna ma ei ole eriti sellise kiire muusika armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid
väidetega. Maret sümboliseerib emaarmastust, sest see on tõesti piiritu. Ta istus oma arvatava poja juures päeval ja ööl, ta ei hoolinud isegi mitte enda unest. Teisi üle jõe sõidutades kiirustas ta alati koju. Maret ei küsinud Jakobilt midagi ei raha, riiete ega haavade kohta, ta lihtsalt ravis teda. Kui noormees lõpuks suri, siis pesi ta enda nn poja ise puhtaks. Metsavahi naine aitas ka. Maret rääkis kõigile, kui suur oli tema rõõm, et poeg tuli koju ja paljud teised ei jõudnud. Samuti küsis ta väga paljude käest abi, tahtis oma poega igati aidata. Teda ei huvitanud, mis pojaga juhtunud oli. Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2. Mida kummalist oli selles noormehes, kelle Maret sõidutas üle jõe? Esiteks see, et kui Maret teda nimepidi hüüdis, siis alguses ta ei vastanud, vaid kokutas. Siis see, et ta ei teadnud, kus kodu on ja tahtis edasi minna. Edasi avastas Maret, et riietel
See on nendele, kellel peret (veel, enam) pole, või kes saab ome perega väga hästi läbi. Õnn võib igal hetkel olla erinev. Näiteks kui sul on kõht tõsiselt tühi, siis on õnn see kui sa saad süüa. Või kui sa oled kohutavalt väsinud, siis on õnn see, kui saad rahulikult magada. Õnn kujuneb välja mingi hea hetke vältel tekkinud emotsioonist. Tihtipeale võib õnn olla ka andmine.Kõik,mis teised teevad, kõik, mis meile materiaalselt tuleb, see on rõõm.Aga rõõm ei ole õnn.Rõõmul on teine ots ja see on kurbus.Kes ei oska oma kurbust ja rõõmu vabaks anda, see õnne ei tunne. Õnne võib pidada ka hingerahuks,aega iseenda jaoks-lihtsalt olemiseks,mitte tegutsemiseks.Ja kui rääkida õnnelikust elust siis ..õnnelik elu sisaldabgi just meelerahus elatud tunde.Elu ei tasu mõõta saavutustega või nende saavutuste suurusega,mis oma elutee jooksul saavutatud on.Selle
vastupidiselt sellele, kes me tegelikult oleme, samas võime muutuda ülimalt rõõmsaks või kurvaks. Kujutame ette olukorda, kus inimene on vihane ning ta hakkab viha tõttu tegema seda, mida parasjagu õigeks peab, ta ei mõtle sel hetkel, millised tagajärjed võivad hiljem olla, ta lihtsalt peab seda hetkel vajalikuks ja õigeks. Vihahoos võime öelda asju, mida hiljem kahetseme. Me võime haavata oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid ja isegi võõraid. Samas on olukordi, kus rõõm kajastub meie tegudes, me särame nagu taeva kõige ilusamad tähed. Suhtleme päevas paljude inimestega. Juba esimeste sõnade jooksul kujuneb meil teisest inimesest arvamus. Inimesed on kõik erinevad, nii et iga inimese tundma õppimine võtab kaua aega. Ma usun, et igal inimesel on ainult mõned sõbrad, keda ta läbi ja lõhki tunneb. Tihipeale määrame inimese iseloomu esimesest kohtumisest, näiteks, et on alles ülbik või tema on küll armas inimene
Abielu tuleb õppida Abielu ei ole ainult õnn ja rõõm, vaid selles tekib ka palju probleeme ja nende lahendamist tuleb õppida. Peab õppima partnerit kuulama ja teda mõistma. Võib ehitada roosasid unistustelosse, kuid ei tohi esitada teisele ebareealselt kõrgeid nõudmisi. Ennekõike tuleb tegeleda iseenda muutmisega, mitte muuta teist. Igasse päeva peaks leidma väikeseid rõõme ja neid teineteisega jagama. Igaüks pärineb oma kodust ja võtab kaasa omad harjumused, mis võivad teisele esialgu tunduda võõrad
Marie Under Marie Under Sündis 27. märtsil 1883, Tallinnas Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker Kodanikunimi aastast 1924 Marie Adson Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis 1891 1900 Tallinnas saksa tütarlastekoolis. Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse k...
arendada ja mitmekesistada kultuuri ja kirjanduselu; "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Siuru: tegutsemis aasta 19171919; asukoht Tallinn; F. Tuglas, M. Under, A. Gailit; eesmärk: läbi lüüa kirjanduses "Carpe Diem" ehk naudi hetke Tarapita:aastad:19211922 asukoht:Tallinn Tähtsamad inimesed: Maria Under, Johannes Semper, F.Tuglas Tähtsus: Teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Lause: "Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud" 2)Kassetipõlvkondnimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Kassetid koostas Oskar Kruus. 3)Mõisted 3.1 Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus
Tormis Laine- Parim noormees mäesuusataja Carmen Piho-Parim neiu mäesuusataja Warren Trace Smith-Parim mäesuusataja Mäesuusakool · on Eesti Suusaliidu liikmesklubi, mida juhib Nils Kroon. · Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega. Kooli treenerid on Nils Kroon ja Mati Pütsepp. Kokkuvõte Suusapuhkus on parim viis aktiivselt puhata. Mäest alla tuhisedes ununevad kõik argimured ning jääb ainult rõõm puhtast valgest lumest ning kiirest laskumisest. Tänan kuulamast!
Marie Under Anna-Maria Kiss 9.B Marie Under Marie Under oli eesti luuletaja (27.03.188325.09.1980) Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie sündis Tallinnas ja suri Stockholmis Tütred Dagmar ja Hedda Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Elukäik Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (18541934) Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 1912...
Marie Under Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (18871934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama.Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Mar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
