on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest elavad rohtlates antiloobid, närilised (suslik, hamster, hiir, küülik), roomajad (kilpkonn, madu, sisalik) ning eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas). Kuna rohtlates on maailma viljakaimad mullad, on seal kogu pind peaaegu põldude all, kus kasvatatakse teravilja (mais, nisu, päevalilled, suhkrupeet). Kõrbed asuvad põhiliselt pöörijoonte ümbruses, aga vahel ka mandrite siseosades, kuhu niisked meretuuled ei ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe
Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1. Püsisoojased kehatemperatuur on alati kõrge (36 42°C) vaatamata temperatuurile. Püsisoojased on imetajad ja linnud neil on keha katteks karvad või suled. 2. Kõigusoojased kehatemperatuur on veidi kõrgem välistemperatuurist. Siia kuuluvad putukad, kalad, kahepaiksed, roomajad. Madalal temperatuuril langevad nad letargiasse (soikeseisundisse). Kohastumine on organismidele omadus sobitada oma uute keskkonnatingimustega. Kõikidele organismidele on väga oluline vesi. Kõrbetaimed on kohastunud kasvma vähese veega (pikk juurestik, kitsad karvased lehed, et vesi ei auraks või vahajas välimus). Väga oluline on kohastumine toidu saamiseks kõigil organismidel. Organismide kooselu
veerikkam juga Euroopas) · Järvi on Islandil vähe, üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27 Taimestik ja loomastik · Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest · Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel · Metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud · Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Olulisel kohal on linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki · Roomajad ja kahepaiksed puuduvad · Saart ümbritsev meri on väga kalarikas Vulkaanid · Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla · Kõrgeim vulkaan on Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel pidevalt, ohtlikke esineb iga 5 6 aasta tagant · Vulkaane on peaaegu 200, tegutseb neist umbes 30 Rahvastik · Üle 99% rahvastikust on islandalased · Enamik elab saare äärealadel ja
Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine,
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli ...
ISLAND Hele Koppel 8t klass Islandi üldandmed · Islandi pindala103 125 km² · Saarel elab318 800 inimest Click to edit Master text styles (2010.a. andmetel) Second level · Rahvastiku tihedus3,2 Third level in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). ...
∗ Polaar-Uuralis pole taimi, kuna kliima tõttu ei anna seal midagi kasvada, rohkem domineerib seal raba ja soo. ∗ Kesk- ja Lõuna-Uuralis kasvab vaher ja tamm Loomastik ∗ Uurali metsades pesitsevad Siberis elavad loomad (põder, karu, rebane , hunt, ilves jne) ∗ Kesk-Uuralis pesitsevad väiksed imetajad, näiteks rotid,oravad ja tuhkrud. ∗ Lõuna-Uuralis on eksootilisemad ja suuremad loomad, näiteks sisalikud, maod, kahepaiksed ja muud roomajad. ∗ Põhja-Uuralis on loomi vähe, aga kodu leiavad sealt karud, rebased, põdrad, jänesed ja muud imetajad. Loomastik ∗ Uuralis elavad ka mitmed erinevad linnud, nagu kägud, metsis, teder, laanepüü ja mänsak. ∗ Suvel külastavad Uurali ka Ööbik ja Lepalind. ∗ Põhja-Uuralis pesitseb Karvasjalg-viu, Lumekakk ja Lumepüü Uurali tähtsus ∗ Alates 18. sajandist on Venemaa saanud sealt endale erinevaid maavarasid ja mineraale.
leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast. Paljunemine Paari moodustumisel muneb emaslind 2–5 (6) muna ja vaheldumisi hautakse ligikaudu viis nädalat. Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes
looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik
tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. 6. Milles seisnes Cuvier katastroofiteooria?3 p. Ta selgitas katastroofteooriat kui organismide väljasuremist. 7. Leia sobivad paarid! 3 p. 1. esimesed maismaataimed b. samblad 2. tänapäeval liigirikkam organismirühm c. õistaimed 3. imetajad põlvnevad a. roomajad 4. Maa tekkis e. 4,5 miljardit aastat tagasi 5. inimene ilmus Maale d. 2 miljonit aastat tagasi 6. esimesed maismaaloomad f. Lülijalgsed 8. Kirjelda Maal valitsenud tingimusi keemilise evolutsiooni ajal. Mille poolest tolleaegsed tingimused erinesid tänapäevastest? 3 p. Esiteks, keemilise evolutsiooni aeg puudus osoonkiht, seetõttu sai maa intensiivset ultraviolettkiirgust. Teiseks, puudus vaba hapnik. Kolmandaks, vaane atmosfäär kujunes
Kameeleoni nahk koosneb mitmest värvi- ehk pigmendikihist. Temperatuurist, taustavärvusest ja meeleolust sõltuvalt muudab nahk värvi. Sageli on kameeleon roheline, sest too sisalik elab peamiselt lehestikus. Kui loom kollasele liivale panna, siis ei muutu ta kollaseks, sest seda pigmenti tal pole. Kameeleon võib siis hoopis mustaks värvuda, mis näitab, et ta on šokis. Aga võib-olla muutub ka punaseks, sel juhul on ta vihane. Kameeleonid pole ainukesed roomajad, kes oskavad nahavärvi muuta: on teisigi sisalikke, kes seda suudavad ja 2006. Aasta juunis avastasid teadlased Borneo Kalimantani metsadest merimao, kes suudab muutuda punakas-pruunist üleni valgeks. Tahaksin endale ka kameeleonit. Paraku pole statistika eriti julgustav, kui kameeleon on loodusest püütud (meremehed toonud), siis surevat 3-st 2 paari esimese kuu jooksul ära. Kui kameeleonibeebid pärinevad loomaaiast, siis on suremus 5-st 1.
Berit Puusepp ja Gerta Jürjens 8.d klass PÜG Island Islandi üldandmed Pealinn Reykjavík. Islandi pindala -103 125 km². Elanike arv - 318 800 inimest.(2010) Rahvastiku tihedus- 3,2 in/km² Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull 'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300 km². Geoloogiline ehitus Vulkaaniline saar Ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja l...
Island Magnus-Martin Mesi 8B Paiknemine Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.Talv on Põhja-Atlandi hoo...
selgroogsed (Vertebrata) ülemselts hüpikkonnalised kahepaiksed (Amphibia) keelikloomad (Salientia),päriskonnalised (Chordata), (Anura) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata),alamselts (Chordata), maolised (Serpentes) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata),alamselts (Chordata), maolised (Serpentes) alamhõimkond
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisalda...
(imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 4. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju
3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt mitokondreid Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk
Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju. Nafta! Keskkonnaprobleemid on maa "ära" kasutamine,kliima muutused,erosion,rahvastiku kasv Kõrbete tunnused ja tekkeviisid (näited) Tunnused Sademed alla 250 mm/aastas Suur t kõikumine Pinnakate on liiv,savi,kiviklibu,sool Kidur taimestik Tekkeviisid Asend mandrite sisealadel (Gobi kõrb) Asend 30
tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine. Karboni-puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad. Esimesed roomajad saurused. Osadel putukatel lennuvõime. Perm-maa ajaloo suurim väljasuremine. Keskaegkond: Juura-esimesed linnud,õistaimed ,putukad. Kriit-hävisid dinosaurused ja paljude mereloomad. Uusaegkond: kisjkad,kabjalised,londilised,närilised,ahvid. Neogeen konnad,maod,hiired,rotid,laululinnud,rohttaimed.
ISLAND GEOLOOGILINE EHITUS Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud PõhjaAmeerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid ning tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siitsealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ...
herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa 4 tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi
Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed Esimesed selgroogsed (500) olid kalad Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad Keskaegkonnas oli sauruste ajastu, Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega . Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad Esimesed taimed olid vetikad. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja
ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22
nd LOOMASTIK Imetajad põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, Kalad ahven, haug metskits Linnud üle 80 linnuliigi. Mõned neist: rabapüü, põldrüüt, Roomajad arusisalik, rästik, vaskuss väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik Kahepaiksed rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonn Ämblikud MULLASTIK Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane lagunemine
Huumuse teke taimede massiline levimine. Palju taimi veelülijalgsed kolisid maismaale. Tekkisid kahepaiksed. Kalade õitseng. Devoni punane liivakivi täis kalade fossiile. - Karbon valitsevad olid eostaimed, sõnajalgtaimede metsad Hiidvormid. Soe ja niiske kliima. On tekkinud kivisöe lademed. Valitsevaks loomarühmaks kahepaiksed, tekkisid esimesed roomajad. - Perm vanaaegkonna lõpuajastu. Taandusid kahepaiksed, arenesid roomajad, paljasseemnetaimed. Keskaegkond ehk mesosoikum - Juura esimesed linnud. - Kriit Hävinesid dinosaurused ja paljud merelised loomarühmad. Meteoriidikatastroof. Uusaegkond ehk kainosoikum - Paleogeen imetajate kiire evolutsioon. Kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised ja ahvilised - Neogeen inimlaste ilmumine
nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Ja isegi Saaremaal kasvab ta vaid lääneosas, eriti Viidumäe looduskaitsealal.
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi....
ARENGUBIOLOOGIA 1. Nimeta rasestumisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. · Kondoom ja naiste kondoom Spermid ei satu naise organismi · Spermitsiidid Spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime · Pessaar Takistab spermide liikumist munajuhasse (hormonaalsed vahendid) · Kombineeritud tabletid piduravad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Minipillid · Hormoonsüstid · Hormoonkapslid · Spiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Hormoonspiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni (suguühtejärgsed vahendid) · Hormoontabletid Pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Spiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Steriliseerimine Mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine · ...
a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj. Suured sisemered,pehme kliima,esimesed maismaaselgrootud primitiivsed kalad. Ordoviitsium 500 milj, mandrite vajumine ja merede pealtundpehme kliima, valdavalt merevetikad esimesed maismaataimed,pea ja lülijalgsete areng. Kambrium-600 milj. Merevetikad,mereselgrootute levimine esimesed selgroogsedAguaegkond e. Proterosoikm 2600mlj
Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba. Imetajatest võib rabas kohata põtra ja valgejänest, aga võib ka hunti, rebast, mäkra, karu, metssiga, metskitse. Roomajatest leidub kuivemates piirkondades arusisalikku, raba servaaladel võib kohata rästikut või vaskussi. Kahepaikseid (rohukonn, rabakonn, veekonn) elab rohkesti laugastes. Roomaja - rästik Putukad ja linnud Putukaid on väga palju erinevaid liike, kõige
Saarele jõudmine oli aga vaid üks osa, peale seda tuli nii taimedel kui loomadel sealsete elutingimustega kohastuda. Näiteks on saartel ülekaalus tuultolmnevad taimed ning putuktolmlejaid on vähe. Seda selle tõttu, et oli ebatõenäoline taime ja teda tolmendava putuka sattumine ühele saarele ning selle tõttu ei suutnud need taimed ellu jääda. Samuti on saartel rohkem roomajaid kui imetajaid, sest roomajad on paremini adapteeruvad kliimaga ning vajavad vähem toitu. Tänaseks on sealsetel saartel elavad liigid ainulaadsed ning haruldased, kuid algupäraselt on siiski kõik kohalikud taime- ja loomaliigid pärinenud nii Lõuna-Ameerikas kui ka mujal rohkem levinud liikidest. Saartel isoleerituna on liigid väga kiiresti omandanud täiesti eripärased jooned ja erinevad nii algliigist kui ka tihtipeale teisel saarel elavatest liigikaaslastest eraldi liigiks. Näiteks
katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 72 tundi Küpsed spermid talletatakse mehe Munandimanustes Munaraku viljastumine toimub Munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära Nuku staadium Naise rasedus vältab tavaliselt 40 nädalat Kalade areng on Moondeline Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub Idu Platsenta moodustub emaka limaskesta Kõldkestaga kokkukasvamisel loote Millised eelised on kehasisesel viljastumisel Organismi hukkumise tõenäosus on võrreldes kehavälisega? väiksem, on kaitstud paremini ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Kirjeldage biogeneetilise reegli avaldumist Vähem kui kuu vanusel linnu embrüol lindude embrüogeneesis. on sab...
Sellest omakorda pea ja seljaaju. 6) Tekivad organid, välimisest lootekihist lisaks närvisüsteemile nahk küüned karvad. Sisemisest lootelehest seede ja hingamiselndid. Keskmisest luud lihased, eritus ja sigimiselundkond. Organite arenemine on induktiivne, mis tähendab, et ühtede teke tingib kohe teiste tekke. Postembrüonaalne e. pärastlooteline areng jaguneb 1) OTSENE ja 2)MOONDEGA. Otsese arengu korral koorub munast või sünnib täiskasvanud organismiga sarnane organism, nii arenevad roomajad, linud, inimene, imetajad. Moondega arenemine käib vaheetappidega. Selgroogsetest arenevad nii kalad kui kahepaiksed, selgrootutest enamus. Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes s...
(Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.
Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid
HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED · · Paljunevad eostega · · Paljunemine vees · · Tõelised lehed fotosüntees · · Elavad maismaal · · Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest 300-350 miljonit aastat tagasi 280-300 miljonit aastat tagasi PALJASSEEMNE TAIMED ROOMAJAD · · Paljunemine seemnetega · · Kehasisene viljastumine 100-130 miljonit aastat tagasi 200 mln. a. tagasi 150 mln. a. tagasi KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD LINNUD · · Õite ja viljade esinemine · · · · Lennuvõime Püsisoojasus · · Püsisoojasus
Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. Ajastu Evolutsioonilised sündmused kambrium hulkraksed loomad, väline skelett, limused, käsnad, keelikloomad ordoviitsium selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad, lülijalgsed silur korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed devon kahepaiksed, luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid karbon roomajad, hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), paljasseemnetaimed, putukad lendavad. perm luukalade kiire areng, paljasseemnetaimed, roomajad triias dinosaurused, roomajatele tekkis lennuvõime, esimesed imetajad juura roomajad, dinosaurused, esimesed linnud kriit õistaimede kiire levik, lõpuks kadusid dinosaurused paleogeen kiire imetajate evolutsioon
O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus 3 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad a. Triias: Imetajad b. Juura: Linnud c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; ! 4 Uusaegkond 65 milj. a. a. Paleogeen b. Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" c. Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene
kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Eestis on kõik 3 sisalikuliiki looduskaitse all.
Postembrüogenees lootejärgne areng Erinevuste tabel Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Sugurakkude kohtumine juhuslik Sugurakud välistingimuste eest kaitstud Vees hävivad sugurakud kiiresti - vee-elukate toiduks Viljastumise tõenäosus suurem Kulub väga palju sugurakke Kulub oluliselt vähem sugurakke Kalad, kahepaiksed Lülijalgsed (putukad), roomajad, linnud, imetajad Biokeneetiline reegel Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Ontogenees on fülogeneesi lühike kordus. Organismide loote järgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanemaga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
English speaking countries English is world-wide language. Its spoken in very many countries. For example many countries in Europe, Asia, America and even in Africa. In many of them it's spoken as an official language. But it's also spoken as the dominant (domineeriv, valdav) language. Nowadays you can go almost everywhere and you can make through everything when you know some English. But still, no matter in which country you go, they're still very different. For example Australia, United Kindgom and its parts Endland and Scotland. Australia is located in the Pacific ocean and it's sixth country in the world for it's size. It's total area is 7741220 km². This country doesn't have an official language, but it's national language is English. Australia has much lakes and rivers in it. More exactly about 68 920 km² is made up by lakes and rivers. Climate in australia is dampish and warm. Australia's capital is Canberra, but the largest c...
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. · Biomolekulide esinemine on üks elu tunnuseid. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad: üherakulised ( bakterid ) ja hulkraksed . · Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mvfis esineb kõigil elusorganismidel. Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Tavaliselt on järglased vanemate sarnased see tuleneb pärilikkusest. · Pärilikkus on ka elu tunnus. · Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Elu organiseerituse tasemed
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, ha...
Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes; Pesitsemine: suhteliselt väike pesa männi ladvaosas; Pessa munetakse ainult 1 muna mai keskel, haudumine poolteist kuud; Pesitseb Eestis peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis; Võib kohata eeskätt suuremate rabade ja käänuliste jõgede ümruses. KONNAKOTKAD
AUSTRAALIA Austraalia on nö 40 miljoni känguru maa; maa alumine pool ja maailmas suuruselt kuues, kuid kõige hõredamini asustatud maa. Austraalia asub Austraalia mandril ja paljudel saartel. Riigi pindala on 7,7 milj. km2. Austraalia on ennekõike tuntud oma tapvate ämblike, madude ja haide poolest, kuid need ei takista inimesi sinna reisimast ega seal elamast. Austraaliat külastab aastas peaaegu 6 miljonit välisturisti. Austraalia pealinn on Canberra, kus elab umbes 422 500 inimest. Austraallaste keskmine eluiga on 81,63 aastat. Eurooplaste saabumise aegu elas siin umbes 1 miljon aborigeeni, kes moodustusid 300 klanni ning rääkisid 250 keelt ja 700 dialekti- see maa on väga erinevate rahvaste maa. 2016. aasta seisuga on praegu Austraalias üle 24 miljoni inimest, mis viib nad 52. kohale maailmas. Austraalia rahvastik koosneb 92% eurooplastest, 7% asiaatides, 1% aborigeenidest ja teistest. Austraalia...
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
