trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade kunstnike loominguga. Maalis rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakulugusid, on trükkinud ka olustikupilte. (,,Madonna murumättal") · 16. Saj algus Saksamaal on tormiliste ühiskonnasündmuste aeg(reformatsioon e usupuhastus, talurahvasõda), kunstis erakorralise õitsengu aeg.
muud. Külastades 1930.40 aastatel korduvalt USAd tõi Rivera oma seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides nii kunstnikke kui ka lihtsaid ametnikke. Tema maalidest ja freskodest : Tema maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega ning kajastavad olulisi monumente mehhiklaste ajaloost, nagu näiteks maad, farmereid, tööliseid, kombeid aga ka tuntud persoone. Tema stiil on täpne, vahetu ja realistlik, ent peidab endas peaagu alati sotsiaalset sõnumit. Maalides freskosid ülikoolide ja teiste avalike hoonete seintele, suutis ta tuua oma loomingu inimeste igapäevaellu ning ühes sellega kogus populaarsust. Lillekorvi kandja (1944) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ning kirjeldav väljenduslaad. Looming on nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid, teda inspireeris paljuski meri. Tema süit "Seherezade" on üks populaarsemaid orkestriteoseid.
"Edinburgh' vangla" romaanides hargneb tegevus 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi algul. "Montrose'i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. "Puritaanlastes" puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. "Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus. W
videokunsti abil manada, kiskus asi vahel vägagi ebareaalseks ja etendusse oli raskem sisse elada. Efektseid sümbolistlikke lavapilte oli siiski päris mitu, eriti meeldejääv on Mimi ja Rudolfo finaaliduett, milles on välja valgustatud vaid foon ja teineteise embuses lauljad ise näha vaid siluettidena selline võte on intiimse kujundina omal kohal, või siis linnapilt, kus lisaks videoprojektsioonidele oli valgustusega loodud tõeliselt realistlik illusioon rahvarohketest linnatänavatest. Ooper räägib muretute ja kirglike boheemlaste elust, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ja Pariisi pöörane elurütm. 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud Pariisist kauni ja romantilise pildi. Selles peaks kõigile midagi südamelähedast leiduma," ütles Braun.
tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, kriminaalromaan. A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Heino Kiige ,,Mind armastab jaapanlanna" Maimu Bergi ,,Ma armastasin venelast" 21. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
11) Oma elu hilisperioodil tegeles pealmiselt psühholoogilise realismiga. 12) Tuglas suri 15. aprillil, 1971 aastal, oma majas, mis algeslt kuulus Marie Underile & tema abikaasale. Maetud on F. Tuglas Tallinna Metsakalmistule. 13) Esimese raamatu avaldas 20 aastaselt. ,, Hingemaa'' 14) Tuglase tähtamaks proosazanriks jäi realism. 15) Tähtsaim romaan ilmus 1937 aastal ,, Väike Illimar". 16) Tema loomingus oli omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaas. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel. 17) Tuglase kirjutatud teaduslikud monograafiad on : ,, Juhan Liiv ( 1914,1928)" , ,, A.H. Tammsaare ( 1918)'', Ado Grenzsteini lahkumine(1926)". 18) Teosest ,, Meri" (1906) pärinevad need read. 19) Popi(koer), olles targem ja tugevam alistub Huhu(ahv) tujudele, sümboliseerides sellega kuulekust & allaheitlikust
03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks: sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks e-õppes kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii) kirurgiliste operatsioonide läbi viimisel Foobiate ravis Ehitus ja tootmine Virtuaalreaalsust kasutatakse ehituses ning arhitektuuris. Näiteks saavad insenerid ning arhitektid luua tulevase ehitise
raskem aru saada. Ometi oli positiivseid külgi rohkem, kui negatiivseid. Lennuk oskas väga meisterlikult tuua ``Tõe ja õiguse`` tänapäeva ja see huvitavaks ning naljakaks teha. Sellele aitas kaasa ka asjaolu, et lavastus toimus rehetares, mitte teatris. ``Vargamäe varjus`` alguses oli lava tühi ja ruum pime. Siis ilmus lavale Mari, kes hakkas põrandaid küürima. Ei läinud kaua aega mööda, kui astus sisse ka Peeru, kes samal ajal rääkis aia lõhkumisest. Üldmulje oli väga realistlik ning vaatajale anti väga hästi edasi hetke meeleolu. Kasutati ka helisid, näiteks linnulaul, puude kohin, putukate sumin, ja valgust, mis võimendas sündmust ja aitas õiget tunnet tekitada. Lisaks sellele oskasid näitlejad oma rolli ääretult hästi mängida. Nendevahelised suhted olid kooskõlas ja töötasid suurepäraselt. Minu arvates ei vajanud näitlejad palju erinevaid kostüüme ja grimmi, et oma tegelaskuju paremini edasi anda. Piisas ka kõne- ja kehatehnikast
Kirjanduse kordamisküsimused 1) Realismi üldiseloomustus a) Millal levis? 19.saj (1830-1870) b) Kust sai alguse? Prantsusmaalt c) Kuidas iseloomustada? Väldib idealiseerimist, püüdleb tõepärase ja täpse kujutamise poole, kindlapiiriline ja käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde
kindlameelsust. Julienil oli võimalus armu paluda ja pääseda kergema karistusega, ent ta ei teinud seda. 18.Millise lahenduse pakud sina? Arvan, et Julien oleks võinud siiski oma tõelise armastusega, proua de Renaliga, suhte luua, kuigi toonases ühiskonnas oleks sellesse ilmselt taunivalt suhtutud, ent Julien oli kaval ja oleks suutnud sellest ilmselt välja vingerdada. Julieni viis hauda tema kangekaelsus. 19.Mille poolest on teos romantiline, mille poolest realistlik? Teos on romantiline, kuna seal on suur osa armastusel ja naisi on kujutatud nagu elu ideaale. Reaalselt on kujutatud aga kogu elu ja ühiskonnakorraldust üldiselt. 20.Mis on teose aegumatud väärtused? Teos on aegumatu, kuna on üks esimesi realistlikke teoseid; ning inimesi, kes selles esinevaid probleeme mõistavad, tuleb üha juurde, ehkki viimasel ajal järjest vähem, kuna noored võõranduvad sellisest vanaaegsest ja mitte eriti huvitavast kirjandusest.
tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Ilja Repini "Burlakid Volgal" Constantin Meunier (1831-1905). Terasesulataja. 1886. · Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Belglane Constantin Meunier lõi jõulisi kujusid tööstustöölistest ja kaevuritest. Tema teostes peegeldub tööinimeste tugevus ja hingeline suurus. Kaks Meunier' reljeefi on jõudnud ka Tallinna. Kasutatud kirjandus · http://miksike.ee/documents/main/referaadid/realism_kunst_siljapaulus.htm · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/realism/index.htm
Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar. Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi lapsepõlvest ja noorusest. Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta. Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal lõpetamata.
3. raamatu lühikirjeldus See raamat jutustab Oliverist kellel ei ole vanemaid ja ta on vaene. Ta põgeneb enda elukohast Londonisse ja seal hakkavad temaga juhtuma igasugused seiklused. Minu arust ei olnud see raamat just kuigi põnev, sest see oli kuidagi veniv ja igav. Sea olek võinud juhtuda rohkem sekeldusi. Samas ei olnud see ka nii igav, sest Oliveril oli peaaegu kogu aeg mingi mure kaelas. See raamat on realistlik, sest seal on nälja probleemid nagu ka päriselt oli 1830- nendatel. Seal liigutakse ka ringi, kas jala või hobustega. Seal kasutatakse ka laste peal palju rohkem vägivalda, kui tänapäeval. Allikad: http://abimaterjalid.blogspot.com.ee/2012/11/charles-dickens-oliver-twist.html https://images.csmonitor.com/csm/2013/02/Dic1.jpg?alias=original_600 https://www.lang.nagoya-u.ac.jp/~matsuoka/GIF-CD-drama.gif https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Dickens
tema vara konfiskeeriti. Algul pidaski seda õigeks, kuidas ta mõtles, kuid hiljem mõistis, et see on vale ja et ta on eksinud. See jõudmise arusaamani jõudmine oli tema jaoks suur tragöödia. Ka tänapäeval Norras teda tema meelsuse tõttu ei respekteerita. Loomingu iseloomustus Hamsun on romaanikirjanik. Tema varased romaanid olid romantilises laadis, sageli sentimentaalsed armastuslood. Hilisem looming oli valdavalt realistlik. Dostojevski oli tema ideaaliks - ühiskonnakriitiline stiil. Ta talupoeglik päritolu kajastub ka tema loomingus. Läbivaks teemas on vastumeelsus linnaelu suhtes ja kiindumus lihtsatesse elutingimustesse. Loomingu ülevaade romantilised armastusromaanid 1890-1898 "Müsteeriumid", "Paan" ja "Viktoria" realistlikud romaanid 1913 "Aja lapsed", 1915 "Sagelfossi alevik" realistlik peateos 1917 "Maa õnnistus" sai selle eest Nobeli preemia ühiskonnakriitilised romaanid
Ka maastik pidi olema edasi antud just niisugusena, nagu ta oli, ilma ilustamiseta, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepära kallis. 5) PEAMISED ŽANRID: PORTEEKUNST (sageli grupiportreed, vaatab vastu rahulik teovõimas energiline kodanik) OLUSTIKUMAAL (jõudeelu, lõbutsemist jõukate inimeste kodudes) NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne.
Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii n...
pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Autori eesmärgiks oli näidata suurt armastust ning truudust, samuti armastava naisterahva julgust tunnete väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps. Tema noorem õde on Olga. Vladimir Lenski Onegini sõber ja naaber. Jevgeni Onegin kehastab teoses ainult endale mõtlevat inimest, kellele ei lähe üldsegi korda teiste inimeste tunded
hoopis võimsaid sportlasi. Kõik ta sportlaste skulptuurid olid märkimisväärsed tänu oma liikumist kujutavatele poosidele ning realistlikele pinges kehadele Kettaheitja-Discobolus on Myroni kuulsaim töö. See valmis umbes 460-450 aastat eKr ja on üks Vana-Kreeka Klassikalise perioodi silmapaistvamaid skulptuure. See kujutab kettaheitjat ning nagu enamus skulptuure tol ajaperioodil oli ka kettaheitja kujutatud alasti, sest nii tundus kuju eriti realistlik ja looduslähedane. Eriti märkimisväärseks teeb selle kuju kettaheitja poos. Myronil on õnnestunud kujtada kettaheitjat just kahe tegevuse vahel: pärast tema hoovõttu ning enne heidet. Nii mõjub see Myroni skulptuur eriti realistlikuna. Kuigi kettaheitja keha oli kujtatud väga tõepärasena, siis tema nägu oli täiesti ilmetu. Nagu kõikidel tolle aja skulptuuridel olid ka kettaheitjal lokkis juuksed ning tundetu nägu. Seda sellepärast, et
" Tähendus: Romeo särab nii palju, et kõik teised asjad jäevad tahaplaanile. ,,Ei see, kes löödud pimedusega, või unustada kaunist silmavalgust." Tähendus: Kui elus on halb periood, ei saa unustada seda aega, mil asjad olid paremini. ,,Kui kõrvetad, kõrbed ka ise." Tähendus: Kui kellegile halba teed, siis ei jää see sinu puhul tasumata. Romeo: ,,Sest siis oleksime mustad, nagu söepõletajad." Tähendus: Tuuakse välja realistlik näide sellest, mis saab inimesest siis kui ta teist inimest mustab. Lorenzo: ,,Näid mehena, kuid oled näotu naine." Tähendus: Kasutatakse siis, kui mees on liiga naiselik. Julia: ,,Mind võitnud tunne, rikkam kui kõik sõnad, ei hoople ehete vaid sisuga." Tähendus: Julia näitab, et tema tunded pole välised vaid sügavad ja tema sees. ,,Kes enda väärtust kokku loeb, on kerjus."
Pildil on üllatavad pehmed üleminekud, kasutatud on pigem pehmeid ja pastelseid värve. 3. Pieter Brueghel „Pimedad“ Maali „Pimedad“ valisin sellepärast, et maali mõte kõnetas mind. Kuidas inimesed pimesi järgivad oma juhti, ise mitte millelegi tähelepanu pöörates. Tänapäeva maailmas on see peaaegu et tavaline nähtus. Mõned väidavad, et Pieter Brueghel jättiski selle maali lahtimõtestamiseks järeltulevatele põlvedele. Maal on realistlik ja loomutruu. Sündmustik hargneb rahulikul maastikul, kus kuus pimedat ümbrust märkamata komberdavad. Bruegheli puhul meeldib mulle ka see, kuidas ta maalidega edastas inimkonna probleeme ning muresid. Selle maali puhul jääb kindlasti ühe variandina kõlama järgmine mõte: kui pime juhib pimedat, kukub mõlemad kraavi. (hollandi vanasõna) Kokkuvõtteks võib öelda, et „Pimedad“ on meeldejäääv maal ning kindlasti kõnetab paljusid inimesi.
Sellele seigale oligi kogu see lugu minu arvates üles ehitatud. Veneetsia kaupmees, keda mängis Jan Uuspõld, andis ka laenu, kuid ilma vaheltkasuta. Ta tegi seda lihtsalt heast südamest. Selgelt väljendas see seda, et üks oli hea, teine paha. Lavakujundus oli väga leidlik. Tegevuskoha või aja muutumisest anti märku lava tagaosas oleval ekraanil. Ekraanil vaheldusid pildid, mis kirjeldasid tegevuskohta või aega. Kuigi see ei tundunud väga realistlik, lahendas see siiski olukorra. Ma isegi ei oodanud sellelt etenduselt midagi väga suurt. Algus tundus mulle igav ning arvasin, et lavastus jätab mulle negatiivse mulje. Võlanõudjatest jäi kõige rohkem meelde kohtuistung. Ilmselt sellepärast, et see oli üks meeleolukamaid seikasid terves etenduses. Kõige enam mõjus Marta Laan'e väga hästi välja mängitud invaliidist doktori roll. Laan oskas selle rolli väga imekalt välja mängida.
esiplaanil oli müstiline elukaev pühakud, prohvetid ja filosoofid, tiibadel vasakul pool ratsanikud, paremal pool apostillid ja kirikuisad, ülemise rea kõige äärmistel kohtadel on Aadama ja Eeva kujutised, musitseerivad inglid, keskel Jumal Isa, Maarja ja ristija Johannese vahel. „Mees turbaniga“ Arvatakse, et „Mees punase turbaniga“ maal on autoportree Jan van Eyckist. See teos on tema kuulsaim portreemaal. „Arnolfini kihlus“ Antud maal tundub mitmedimensiooniline ja realistlik. Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck peegleid ja valgust et kuvada kuju paberile, kuna töö oli üli täpne. „Kantsler Rolini madonna“ Maalil on kujutatud meest ja naist, kellel istub imik süles, mees hoiab aga samal ajal käsi koos palvetamis-asendis. Seega võiks järeldada, et tegemist on mingi rituaalse ristimis sündmusega. Maalil on taustaks kasutatud kõrget vaadet loodusele, sellega
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlu...
1. ,,Väikeste Asjade Jumal" Arundhati Roy, romaan Lugedes seda raamatut, mida paratamatult ootab kastmist eksootiline India ja tegelikkus - ülevoolav kliima, ametinimetused kastisüsteemis, erakordne eluviis, hargnenud oma perekonna ajaloos ja paljude teiste inimestega. Hiljem lugedes edasi, see imeline maailm muutub karmiks reaalsuseks. 2. Tegevus aeg on 1997 India. Sündmus kohad on Kerala osariik. 3. Miljöö on väga realistlik. Selles raamatus on kirjeldatud inimeste vahelised suhted, konkreetse pere suhteid ja kõike seda läbi kaksikute Raheli ja Esta silmade, alguses väikeste- hiljem suurte. 4. Peategestateks on Rahel ja Esta. Esta on vaikiv noormees, kes teeb koduseid töid ning jalutab pidevalt päikeseloojangu ajal või vihma käes. Ei räägi mitte kellegagi. Rahel oli nooruses väga aktiivne ning tegi pahandusi. Õppis halvasti, vahetas pidevalt koole. Hiljem läks õppima arhitektiks
JaanKoort-skulptor, maalikunstnik, tegi ka natuke joonistusi. Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'',
Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega...
olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid detaile - silmi ja käsi. "Neli apostlit" Monumentaalne maal. Kahepaneeliline teos, mis jäi Düreri viimaseks suurteoseks. Väga realistlik teos, millel on kujutatud inimeste ilmed tõetruult. Midagi pole üritatud muuta kaunimaks, ka inetud näojooned on hästi kujutatud. "Suur murumätas" Maalitud vesivärvidega. Peetakse Düreri realistlike teoste parimaks esindajaks. Pilt on maalitud väga
See lõpp ei olnud otseselt pettumus, kuid imelik. Eliza oli noor kaunis neiu ja Higging oli vanem kiilakas mees. Ma ei arva, et nad kokku sobivad, sest Higgins oleks võinud vabalt ta isa olla, kuna ta tundus Eliza'st nii palju vanem olevat. Kui ma varem sõna "muusikal" peale mõtlesin, siis ei tulnud mul kohe kõige positiivsemad mõtted. Seal lauldakse ja tantsitakse koos gruppides tavaliste tegevuste vahel, ning see ei ole minu arvates üldse realistlik. Pärast seda kogemust muutus see arvamus. Arvan, et see esitus oli pigem tavapärane, sest sarnaseid asju võis sellisel ajal tõesti juhtuda. Etendus oli huvitav, naljakas ja ootamatu. Soovitaksin esinejatel veidi kõvemini rääkida, et järgmisel korral kõik arusaadav oleks. Üldpildis siiski meeldis mulle see muusikal ja
Ei ole identne jutustaja ja tegelastega Tekstuaalne – teksti poolt loodud kuju, lugejal tekib ettekujutus autorist Vihjeline – võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest Career – ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgendatakse teost Sügav tegelane – arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema maailma Lame – muutumatu, lihtsakoeline, vähe infot, esindab ühte tüüpi Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik- kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan)
pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid „Vambola“, „Aita“ ja „Leili“, milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 13. Realistlik ajalookujutus E. Vilde ajaloolise triloogia näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed. Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele
vabadusvõitlused, uute ideaalide ja eeskujude otsimine ning kangelaslikkus. Ainet võeti keskajast ja mütoloogiast, iseloomulik on kriitiline suhtumine oma kaasaega. (Friedrich "Klooster mändide keskel"; Goya "Hull koletis kugistab inimest"). Realismis (19. saj. keskpaik; Prantsusmaa ja Venemaa) kujutati tõepäraselt ja kriitiliselt elu varjukülgi. Selleks ajaks olid vaesemate inimeste elutingimused ja majanduslik seis linnade kiire kasvu tõttu muutunud märgatavalt halvemaks. Realistlik kunst oli sageli üsna kriitiline, ta arvustas maailma, mis sallis sellist ebaõiglust. (Courbet' "Matus Ornans'is"; Millet "Viljakoristajad"). Impressionismis (19. saj. viimane veerand) kujutati loodust, hetkemuljeid, valgust, hajuvate piiride ja heledate värvidega, kergete pintslitõmmetega. Akadeemiline kunst on elukauge kunst, mis arenes välja klassitsismist ja mida õpetati akadeemiates. (Manet "Baar Folies-Bergcre'is"; Degas "Tantsijanna").
· Avas 1920 a kadrioru lossis skulptuuride püsinäituse · Oli kirjavahetuses ärkamisaja tegelastega · 1878 korraldas oma isikliku kunstinäituse · Tööd olid seotud eesti kultuuriga · Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi · 1907 aal sai peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks · 1918 asus elama paldiskisse · Loomingus saab välja tuua:
õllekoja seinale on kinnitatud plaat, kuhu on kirjutatud: Friedebert Tuglase kasvukoht 1884-1845. a. Friedebert Tuglase nimelise Ahja Keskkooli esisel platsil on Friedebert Tuglase kujuga monument. Kirjandusteadlasena on Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism.
(1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Illustratsioonid raamatutele 1923-1928 1925 - Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastane stipendium "Põrgu" 1930-1932 vasegravüür, sürrealistlik "Kabaree" 1931 vasegravüür, sürrealism "Lamav tiiger" 1937 pehmelakk(sügavtrükk), rohkem realistlik "Eesti Neiu" 1942 pehmelakk(sügavtrükk), värviline akvatinta (sügavtrükitehnika) 20. sajandi alguses toimus... · Eesti rahvuskultuuri arengu hoogustumine · Rahvusliku kunstielu kujunemine · Eesti kunsti ülevaatenäitused · Eesti kunstielu muutumine niisama mitmekesiseks nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides · http://www.youtube.com/watch? v=kDEJvmoGDjI Wiiralti teosed · http://www.youtube.com/watch? v=EHhcdH0-8SM Eesti modernism (1900-1930)
Kirjandusvool Aeg Omadused Näited Harmoonia, kangelased, Huvi inimese olemuse vastu. Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi Homeros ,,Ilias", ,,Odüsseia" keskpunkti asetati INIMENE, mitte Alkaios, sappho, Anakreon antiik 8.saj eKr-5.saj pKr jumal. Aischylos, Sophokles (trag) Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, Plautus, Terentius (kom)' selleni pole inimmõte enne küündinud. Horatius, Vergilius (luule) Tähtsaks usk ja kiriku mõju Inimene on patune olend, keda oota...
Antud eesmärgid käisid ,,Innovatsiooniteadlikkuse programmi" kohta, aga eesmärgid puuduvad ,,Igiliikuri leiutamise ka kasutuselevõtt" projekti kohta. 4. Kas projektis kavandatud tegevused on piisavalt põhjalikult lahti seletatud? Ei ja jah. Kui tegu on ,,Innovatsiooniteadlikkuse programm" siis on tegevused arusaadavalt lahti seletatud. Projekti ,,Igiliikuri leitamine ja kasutuselevõtt" siis puudub see vastavas projektis täielikult. 5. Kas projekti ajakava on realistlik? Projekti ,,Innovatsiooniteadlikkuse programmi" Jaoks on ajakava piisav. ,,Igiliikuri leiutamine ja kasutuselevõtt"- kui noortele suunatud ürituse näol, mis popaliseeriks TTÜ-d siis on piisav, kui aga viimase projekti all on silmas peetud tõesti igiliikuri leiutamist ja kasutuselevõttu, siis sellest ei piisa, kuna igiliikur on masin, mis teeb tööd ja liigub igavesti, pole seda tänasepäevani veel leiutatud
Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas
Läänerindel muutuseta kadunud põlvkonna tekkelugu "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Kirjeldused on naturalistlikud ja verdtarretavad. ,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
· Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. · Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Helelooming · Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. · Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. · Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. · Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit. Ooperid · Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. · Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad
Basiilika oli ehitustüüp mida roomlased kasutasid paljud avalike ehitiste juures. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Kesklööv oli teistest kõrgem ja selle kõrges seinas olid aknad. Trajanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See oli 30 m kõrge ja kunagi oli selle tipus Trajanuse pronksfiguur. Sambal oli 200m pikkune reljeefriba. Rooma reljeef oli realistlik ja dokumentaalselt täpne. Mõned reljeefid on siiski idealiseeritud. Sellised olid näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks
Kõige järjekindlamalt kaitses abstraktsionismi aga hollandlane PIET MONDRIAN(1872-1944), oli läbi teinud analüütilise kubismi, kuid jõudnud sellest range, täiesti abstraktse süsteemini. Ta tunnistas ainult sirgeid horisontaal ja vertikaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta valgeks või värvis ühe põhivärviga-punase, kollase või sinisega. Mondrian uskus, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini, kui loodust jäljendav realistlik kunst. Ta nimetas oma laadi uusplastitsismiks. 1917. aastal asutas ta ajakirja “De Stijl” (stiil) ja selle ümber koondus samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kodu visuaalne keskkond. Nad põlgasid dekoreerimist ja kaootilist ning eklektilist üldilmet. Samas suunas mõtlesid ka EDOUARD JEANNERET (1887- 1968) ja ADEMEE OZENFRANT(1886-1966), kes 1921. aastal
geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid,
seda vaadates on palju raskem, kui saalis olles. Samuti mulle väga imponeeris näitusel paika pandud installatsioon. Sinna sisse astudes ei näinud midagi peale seinal kujutatud erinevaid videoid. Nad näitasid mulle vaadet nagu peidetud kaamerast. Seal olid loomad, inimesed oma tavaelu elades ja ma olin see, kes alati hoiab neil silma peal. Ruumi sees ainuke, mis oli kuulda, oli südame tuksumine ja hingamine. See ajas mul kananaha peale. Kõik oli nii realistlik. Oli nii huvitav, kui jube, sellepärast ei suutnud ma sinna ruumi kauaks jääda, aga see avaldas mulle suuremat muljet, kui mingi muu töö näituselt. Lõpetuseks, tahaksin öelda, et Islandi kunst on minu jaoks väga arusaamatu ja kohati imelik. Sealne kunst rahvusvaheliste stiilide ja suundadega võrreldes hämmastavalt omanäoline. Islandi kunsti (ja selle sügavamaid saladusi) on kõige parem vaadelda ilma kunstiteoreetiliste
ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, tihti fantastilisi efekte. Esmajoones huvitavad teda meri ja taevas . T on palju tõuget saanud Claude lorrainilt . Üllatav on T kunsti mitmepalgelisus. Ta on ühel ajal klassitsist, romantik ja realist. Tema maastikud on heroilised ja intiimsed ; kord on nad unistavad õhulised, kord realistlik värvitoredad, kord nägemuslik fantastilised. T -i viimase 20 eluaasta keskel maalitud töödes omandab valguseunistus lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks piirjooned , valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega . T-d peeti tema eluajal hullumeelseks ja Euroopa kunstiarengule ei ole ta vist üldse mõju avaldanud. Tähtsaim inglise romantik w.t , üks kõigi aegade suuremaid meremaalijaid . T alustas
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Nikolai-Rimski Korsakov Juhendaja: Ene Taru Hevelin Kõivik 12A Elulugu Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteeni...
Milline on eestlane ”Tõe ja õiguse” põhjal? Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on vaiksed ja endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos „Tõde ja õigus“ on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Läbi Andrese ja Pearu tegelaskujude toon välja autori nägemuse eestlastest. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud. Tema elumõtteks oligi saada endale kogu Vargamäe ja teha sellest soisest ja märjast maast endale ja oma järglastele vääriline kodu. „Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!“. Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt....
Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos , romaan, jutustus, novell , muinasjutt , laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia . Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed ), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis
kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt töödeldud lood. V periood ehk küpse ea looming taluelu temaatika ja realistlik kujutamislaad Romaanid: ,,Kõrboja peremees" , ,,Tõde ja õigus" Lahkab maaelu probleeme ning loeb sügavaid monumentaalseid karaktereid. ,,Elu ja armastus" ,,Ma armastasin sakslast" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Lühidalt öeldes kirjeldab, põhjendab, seletab kõne all olev Tammsaare teos lahti eestlase põhiolemust, tulevikulootusi, iseloomu, ühendatust maaga. "Tõde ja õigus" näitab halastamatult täpselt eestlaste omavahelist suhtlemist, eesti mehe suhtumist oma naisesse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
