e. Neopreen kindaid f. Latekskindaid Tagasiside Õiged vastused on järgmised: Aktiivsöefiltrite ning õhutoitesüsteemiga pool- või täismaski , Kaitseriietust, Neopreen kindaid Küsimus 7 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milliseid põhifaktoreid peaks arvestama mittepurustava kontrolli meetodite valikul? Valige üks või mitu: a. MPK läbiviimise põhjus b. Meid huvitavate pragude tüüp objektis c. Mittelubatavate pragude suurus ja kuju d. Meid huvitavate pragude oletatav asukoht objektis e. Objekti suurus ja kuju f. Kontrollitava materjali omadused Tagasiside Õiged vastused on järgmised: MPK läbiviimise põhjus, Meid huvitavate pragude tüüp objektis, Mittelubatavate pragude suurus ja kuju, Meid huvitavate pragude oletatav asukoht objektis, Objekti suurus ja kuju, Kontrollitava materjali omadused Küsimus 8 Valmis
Vajumis ja temperatuurivuukide Ladumine Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks kahjulike pragude teket seintes. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsiioni vuuke tuleb teha siis kui : · Hoone pikkus on üle 10 m. · Sooja ja külma seina liitumisel · Erinevalt koormatud seinte ristumisel
seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht Müürsepa töökoht peab olema puhas ja kõik asjad peavad olema lähedal, et neid oleks hea ja lihtne võtta. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et müürsepp saaks seal takistamatult töötada. Tööriistad ja kaitsevahendid
ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub
Kui on arvata, et valitud betoonisegu kahaneb rohkem kui tavaline betoon, peavad vuugid asetsema isegi üksteisele lähemal. Eestis levinud praktika järgi täidetakse betoonpõrandate vuugid valdavalt umbes üks kuu pärast põrandate valu. Paljude maade põrandate paigaldusjuhendites on nõue: vuuke ei tohi täita enne 90 päeva möödumist betooni paigaldamisest. Et minimiseerida betooni kahanemist ja temperatuurideformatsioonidest tingitud juhuslike pragude tekkimise ohtu, tuleb põrandasse ette näha kahanemisvuugid. Vuugid lõigatakse juba kivistunud betooni. Lõiked on tavaliselt 3 mm laiad ja sügavusega vähemalt 1/3 betoonplaadi paksusest. Vuukide lõikamise õige aeg sõltub betooni kivinemisest. See tuleks teostada nii vara kui võimalik, vältimaks juhuslikke pragude teket, kuid mitte nii vara, et lõikamine põhjustaks kiviaine ja teraskiudude eraldumist. Tavaliselt toimub see päev pärast paigaldamist, külmade ilmade
ja kuju, arvestades eelkõige seda, et element peaks vastu standardis EN-1991 määratud koormustele ning säilitaks selline geomeetriline kuju (väikesed läbipained, lubatava suurusega pikendused ja kokkusurutused, tehnilised praod pindadel), mis tagaks konstruktsiooni korrektset väljanägemist ja stabiilsust. Minu arust, geomeetrilise kuju säilimise nõue on üks tähtsamaid nõudmisi, see ongi tingimus, mis määrab, kas konstruktsioon on üldiselt kasutatav või absoluutselt kasutu. Pragude kohta on erinevaid arvamusi, täpsemalt öelda erinevaid olukordi, kus tekinud pragude laiuse piiramine on oluline ja kus ei ole. Näiteks, veepidavates struktuurides ehk veehoidlates ja ujulates pragude teke peab olema minimaalne, kuna tarind asub pidevalt vee all ning vesi imbub betoonisse nii sügavale, kui sügav on selle praod, nii et mida sügavam on pragu, seda kiiremini toimub elemendi korrosioon sisseimbunud vee pärast. Nii et eelkõige tuleb
Vastasel juhul ei ole krohv vett-hülgav. Enne viimistluskihi pealekandmist kanda aluspinnale sobiv eelkiht, mis vähendab aluspinna kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus. Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude kaudu sisseimbunud vesi fassaadipinnast välja. 4 2.2 Mördid Mört on sideaine (lubja, tsemendi vm), peene täitematerjali (liiva), vee ja lisandite segu. Parim komponentide suhe mördis on selline, kus on täpselt niipalju sideainet, et ta
keemilisele puhastamisele, kaitsegaasi piisavusele ja puhtusele. Erilised puhtusnõuded . Keevitussuits ja aerosoolid keevitamisel mõjuvad mürgiselt kesknärvisüsteemile. Al- ja sulamite keevitamise probleemid Keevituspraod- eranditult kuumpraod. Neid võib jagada 2 rühma. Tekivad kahanemispingetest või detailis tekkivatest pingetest. Kas tardumispraod keevisõmbluses või keevisõmbluse kõrval segunemispiirkonnas ehk osaliselt sulanud piirkonnas tekkinud praod. Pragude tekkimist soodustab suur soojuspaisumistegur, suur kahanemine keevisõmbluse tardumisel ja suur soojusjuhtivus. Kuumpragude teket põhjustavad- sulami koostis mis moodustub põhiaine ja lisamaterjali segunemisest; pingetest, mis tekivad sulami tardumisest; ning jahtumiskiirusest. Alumiiniumi tardumismehhanism on erinevatel sulamitel erinev, mille selgitamiseks soovitatav kasutada faasidiagrammi. Puhta alumiiniumi jahtumistemperatuur on (660 C) sulamite jahtumine
tõkestamiseks ja tuule- ja vihmakindlaks tegemiseks krohvimist.Fibo plokid imavad müüriladumisel mördist vähe vett ning seetõttu ei toimu kivinemine kiiresti. Seda peab eriti arvestama õhematest (100 mm ja 150 mm) plokkidest müüritise ladumisel, sest müüritis võib ,,ujuma" hakata. Raskemates ilmastikuoludes tuleb jälgida ehitusperioodi keskel vahepealseid kivinemisi. Deformatsioonivuugid Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks pragude teket seinas. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuukidega on võimalik jagada seinaosad piisavalt väikesteks osadeks, et vähendada pragude tekkimise ohtu. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha.Deformatsioonivuuk tuleb ette näha: kui seina
vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein
Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolavateks. OMADUSED Survetugevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav. Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevus 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel Plastsuse all mõeldakse betoonisegu omadust, mida iseloomustavad tsemendi, vee ja täitematerjalide suhe. Kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva. MÖRDID Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest, peenest täitematerjalist ja seguveest, mõnel juhul kasutatakse ka pigmente. Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifikatsioon:1)tiheduse järgi-tavaline raskemört,kergeehitusmört2) otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised.3.Sideainete järgi- tsement-,lubi,kips-,savi-,kukersiit jms mördid
kus, Fm maksimaaljõud [N]; S0 ristlõikepindala [mm2]; 4.3. Painutatavus Painutatavuse katsetamiseks hoiti katsekehi kolmes erinevas temperatuuritingimuses. Katsekehad olid toatemperatuuril (+20 °C), +5 °C ning -28 °C. Painutatavust määrati ümber toru keeramise meetodil, kus leitakse, kas tekivad praod või keha lõheneb, kui materjali ümber toru keerata. Katsetati ka ilma toruta pööramist, kus keha murti tagasi ning jälgiti pragude ja lõhede tekkimist. 5. Katsetulemused 5.1.Pinnamassi leidmine Katsekeha mõõtmed Proovikeha Mass Pinnamass Prk nr Pikkus Laius Paksus kirjeldus [g] [kg/m2] [cm] [cm] [cm] 1 32.0 29.7 1.5 153.8 1.62
..........................................................................10 3.6.Õhkpadja meetod......................................................................................................................10 3.7.Põrandaaluse ventileerimine.....................................................................................................10 4.RADOONI TÕKESTAMINE OLEMASOLEVAS HOONES........................................................11 4.1.Visuaalselt nähtavate aukude ja pragude kõrvaldamine...........................................................11 4.2.Visuaalselt nähtamatute radooni sisseimbumiskohtade kõrvaldamine.....................................11 4.3.Põranda väljavahetamine..........................................................................................................11 4.4.Parema ventilatsiooni paigaldus...............................................................................................12 4.5.Põrandaaluse ventileerimine
Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu. Levib seeneniidistiku ja eostega. Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Eoseid kannavad tuul, loomad- linnud ja ka inimesed kergesti suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Majavammi mõju tervisele Majavamm võib kahjustada tervist. Majavamm võib tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Majavammist vabanemine Tänapäeval on majavammiga võimalik edukalt võidelda ja päästa sellest isegi tugevasti kahjustatud hoone (väga kulukas). Majavammi tõrje koosneb tavaliselt kolmest etapist:
-fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks. Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega. 2. vajumisvuugid - nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodata erinevate vajumiste. Vajumisvuugiga ''lõigatakse'' hoone täielikult läbi - katusest kuni ehitise aluseni. Kiviseinte detailid. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik:
äralöögi kohad. 3. Müüriladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. 4. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. 5. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnale kandmist (oleneb ilmastikust). 6. Mittekrohvitavate pindade katmine 7. Hoone nurkadesse ning akende, uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. 8. Kui tugevdused on paigaldatud kantakse seinale esmane tasandus. Paksematasandust ja täitekihi tegemiseks kasutatakse tsement- polümeerset kiudkrohvi. Krohvikihid · Armeeringuga aluskiht · Tasanduskiht 2-4mm · Viimistluskiht
IMIKUTEL KUIV NAHK KUIDAS AVALDUB? ❖ KLIINILISELT NÄEB KUIV NAHK KORTSULINE, TUHM,ELUTU,KADUNUD ON ELASTSUS;l. ❖ KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT; ❖ VAATLEMISEL PUNETAV,TUHM,HELBELINE,KIHILINE,KUIVADE, VALKJATE LAIKUDEGA,PRAGUDE JA ISEGI LÕHEGA; ❖ KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KUS TAVALISELT TEKIB? ❖NÄGU ❖KÄSIVARRED(ERITI KÜÜNARNUKID) ❖JALAD(PÕLVED) BEEBI NAHK ON ERILINE ❖ RASUNÄÄRMED TÖÖTAVAD VÄGA TAGASIHOIDLIKULT; ❖ NAHK KUIVAB KIIRESTI NING EI OLE PIISAVALT KAITSEVÕIMET VÄLISTEGURITELE; MIDA EI SOOVITATA TEHA? ❖PESTA MITTE ROHKEM KUI 3 KORDA NÄDALAS(RIKUB LOOMULIKU KAITSEKIHI); ❖PUHTA VEEGA PESEMINE KUIVATAB NAHKA; ❖EI TOHI PESTA TÄISKASVANUTE NAHAHOOLDUS VAHENDITEGA; ❖PEALE VANNI NAHKA MITTE HÕÕRUDA; ❖KREEME MITTE KASUTADA AINULT KUI TEKKIB PROBLEEM. KUIDAS AIDATA NIISUTADA? ❖ BEEBI VANNIVESI VÕIKS OLLA PEHMEHDATUD SPETS.VANNIPIIMAGA VÕI VANNIÕLIGA...
- vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride. Piiretesse satub niiskus kiiremini konvektsiooni teel.
ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raud- betoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine
löökidega maha, niisutame remontitava silluse osa kuni veega küllastumiseni, niisutame ka uued paigaltatavad tellised, seejärel paneme sängpinnale mördi. Eriti hoolikalt tuleb panna viimane tellis mille vuugid täidame hoolikalt. Viimase kivi paigaldamisel paneme mördi mõlemale poole sängpinnale ja tasandame segu kelluga. Seejärel valmistame puidust labida paksusega 5mm mille ots on tömp. Remonditud kiilsillust hoiame raketisel vähemalt 1 nädal. Pragude kinnitamine Enne müüritise pragude kinnitegemist tuleb väljaselgitada ja kinnitada nende tekkimise põhjused. Veendumks et praod enam ei suurene asetame neile 50mm laiused 6-8 mm paksused kipsmajaksd millele märgime paigaldamise kuupäeva. Kui praod ei ohusta seina kandevõimet ega kahjusta väljanägemist puhastame need prahist ja tolmust ning niisutame veega küllastumiseni. Vedela tsementmördi ½ või 1/3 surume püstvuugi pumbaga 0,5-1m kõrguste lõikude kaupa.
Modern krohv on välisilmelise tsementkrohviga seinakate. Tavaliselt on see segu liiva, portlandtsemendi, lubja ja veega, kuid võib sisaldada ka segu lisaained, sealhulgas kiud-ja sünteetilisi akrüüle, mis lisavad tugevust ja paindlikkust. Kaasaegset sünteetilist krohvi võib paigaldada ühe aluskihi ja viimistlus kihiga, mida saab kiiremini paigaldada, võrreldes traditsioonilise taotlus kolme-coat krohviga. Nagu igat Tsemendipõhist materjali, tuleb ka krohvi tugevdada, et takistada selle lõhenemist ja pragunemist. Plast-või traatvõrk liist, tuleb kinnitatada naelte või kruvidega. Raamitud struktuuri aluskiht peab olema kuivanud enne krohvimist. Üks meetod mida sageli kasutatakse, vältimaks tekkivaid pragusid pinnal, mis võivad ilmuda on segada erinevaid akrüül viimistlusi. Akrüüli ülesanne viimistluses on katta praod, parandada välimust ja takistada niiskusel krohvi minemast. Krohvimine peab oleme kaitstud niiskuskahjustuste eest, auru lä...
Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi.
png HK2_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Muldkate 1 cm 5 Kihind 1 Kõige rohkem pragusid võrreldes alumiste kihtidega. 2 cm 5 Selgel eristatav vahe, pragude erinevus. Kihind 2 Tugevam kiht- praod peaaegu puuduvad. On näha veeloomade auke. 3 cm 5 Selge vahekoht Kihind 3 Umbes 5cm kiht, mis tundub olevat nõrgem oma purunemiste poolest. Palju pragusid.
kaitse; 8 saeketas; 11 saagimise sügavuse piiraja; saeketast koos elektrimootori eesmise osaga võib tõsta ja langetada vajalikule saetee sügavusele (maksimaalselt 70 mm). Reduktoriga elektrikäsiketassaag (joon. 12, b) on varustatud seadmega, mis lubab saetee sügavust reguleerida ja ka saeketta kaldenurka. Lõikeinstrumentideks elektrikäsiketassaagidel on saekettad kuni 250 mm risti, piki ja segasaagimiseks. Enne paigaldamist saekettaid kontrollitakse pragude ja kõveruste mitteolemasolu ja hambaid räsatakse (kõvasid lamplaatidega saekettaid ei tohi räsada) ja teritatakse. Elektritikksaagidega (joon. 13) saetakse välja toorikuid laudadest, vi neerist või plaatidest. Elektrikäsihöövliga (joon. 14) hööveldatakse detaile laiusega kuni 100 mm. Instrumendi tööosadeks on: 5 höövelnoad; 6 elektrimootori rootor (kinnitatakse noad); 3 tugipaneel (tasapinnale paigaldatakse vajalik ku asendisse poltidega)
head arvutuslikud soojajuhtivuse näitajad. Seina paksus on samas suhteliselt väike. Kui aga ehitamise käigus tehakse midagi pisut valesti ja majakonstruktsioonides leidub väiksemaidki õhupilusid, mõjutab see suuresti küttekulutusi. Samuti võivad hoonete ekspluatatsiooni käigus tekkivad konstruktsioonide erinevad liikumised ja soojustusmaterjalide deformatsioonid põhjustada soovimatute õhupilude teket. AEROC majade juures on seinakonstruktsioonid niivõrd lihtsad, et ehitusvigade ja pragude tekkimise oht on viidud minimaalseks. Poorbetoon on suletud pooridega ja seega õhutihe. Kasutades lisaks plokkidele ka poorbetoonsilluseid ja paneele on kogu maja automaatselt õhutihe juba viimistlemata kujul. Ja mis veelgi olulisem on välistatud külmasildade teke, mis erinevate materjalide liitumisel võib nõuda keerukaid lahendusi. Poorbetoonmaja püsib õhutihedana aastakümneid kuna ei muutu aastatega hapramaks, ei mädane ega pole karta näriliste tekitatud kahjustusi.
Lamellparketti on võimalik tehasest tellida ka keeruliste valmismustrite kujul, mis sobivad hästi mõisatesse, kunstimeeseumidesse, paleedesse, vanalinna elamutesse jm. Mosaiikparkett Mosaiikparkett sobib ideaalselt põrandaküttele, kuna parketi paksus on ainult 8 mm ja soojus tuleb hästi läbi. Lihvimisvaru on enamikest naturaal ehk laudparkettidest tervelt 2...2,5 korda rohkem. Õhuniiskus ja temperatuurikõikumised mõjutavad mosaiikparketi liiste minimaalselt ja seega on pragude tekkimise oht põrandasse väga väike. Mosaiiki võib liimida otse betoonile või puitplaadile (vineer, OSB). Mõõtmed 8 x 23 x 60 mm. Spoonparkett Eksootilistest puiduliikidest naturaalse pinnaga parkett. Sobib hästi põrandaküttele, kuid seda ei saa renoveerida. Ka väga nõudlikku ja erilist maitset rahuldavad mitmed eksootilised puiduliigid nagu eebenipuu, aafrika, ameerika, aasia ja euroopa pähkel jne.
· Läbib paremini neerusid kui suhkur · Mõjub organismile rahustavalt Mee ravivad omadused · Tõstab organismi kaitsevõimet haiguste vastu · Kaitseb organisi kahjulike mikroobide eest · Kaitseb organismi põletike vastu · Aitab kaasa röga väljaköhimisel · Köhavastane efekt · Allergiavastane efekt · Valu vähendav efekt · Taastav efekt Taruvaik · Taruvaik ehk proopolis ehk mesilasliim · Mesilased kasutavad taruvaiku pragude ja kärgede kinnitamiseks · Taruvaik on kollase, tumerohelise või punakaspruuni värvusega ja meeldiva terava lõhnaga, kibeda maitsega · Mesilased korjavad puude ning põõsaste lehtedest, pungadest, võrsetest ja koorest väljavoolavat vaigulist eritist, lisavad hulka vaha ja muid aineid, nii saadaksegi taruvaik Taruvaigu koostisosad · Vaigu palsami segu 55% · Vaha 30% · Eeterlik õli 10% · Õietolm 5% · A-, B- ja C-grupi vitamiinid
paigaldame raamsablooni või juhtlaua 2. kanname avakülgedele mördikihi ja tasandame selle, toimingut tuled korrata niikaua kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. 3. höörume avaküljed siledaks ja kontrollime pinna täpsust rihtlatiga 4. vasaraga kergelt koputades eemaldame juhtlaua või raamsablooni 5. lõpuks tuleb krohvihöörutiga parandada pisivead s.o. juhtlaudade kinnituskohad ja ukseavade nurgad 5. kirjelda krohvpinna pragude parandamist. 1. kõigepealt tuleb koputada ja uurida, kui palju krohvi on seinas lahti, (kui on üle 40% tuleb eemaldada tervelt seinalt krohv.) 2. kärestada aluspind ja puhastada 3. krohvipraod tuleb avardada ja erinevate materjalide liitekohad tuleb katta traatvõrguga 4. puhastada säilinud krohv vanast värvist, tapeedist, liimvärvi ja tapeeti tuleb niisutada sooja veega puhastades, seda hiljem pahtlilabidaga maha lükades 5
keevisvanni, jahtunud keevismetalli ja põhimetalli temperatuuride erinevused, füüsikaliste ja keemiliste protsesside lühike kestus elektroodimetalli siirdeprotsessis, keevitusvanni väikesed mõõtmed jne. Keevitusega kaasnevad soojusnähtused põhjustavad: a) kahanemispingeid ja toodete kõverdumist, tingituna metalli kohtkuumutusest ja temperatuuri erinevustest; b) plastsuse ja löögisitkuse vähenemist keevisõmbluse termomõju tsoonis, pragude tekkimist; c) tugevuse vähenemist termomõju tsoonis. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliite struktuur Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise
kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, mis on hüdrofiilsete pindadega, kus tän kõrgele suhtelisele õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik; 3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone
sünteetilisi liime, nende alusel tehtud pahtleid ja muid koostiseid. Seda tingib nendega töötamisega lihtsus. Liimida saab väga erinevaid materjale mida muul viisil oleks raske või isegi võimatu ühendada. Sealjuures ei muutu materjalide struktuur, ega füüsikalised omadused sest puudub soojuslik toime. Liimid peavad taluma vibratsoone ja kõrgeid temperatuure, olema vee ja õlikindlad ning tarduma paraja kiirusega. Liime läheb vaja pragude ja avade sulgemiseks tetailide ühendamiseks pindade silumiseks ja kaitsmiseks, kulunud kohtade taastamiseks tetailide valmistamiseks ja kinnitamiseks ning liidete tihendamiseks. Sünteetiliste liimide koostisesse kuuluvad vaigud, plastifikaatorid, tahkestid, kiirendid, vedeldid, lahustid, ja täiteained. Sagedasti kasutatakse liime auto kerede juures, polstri remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel
Tänapäeva betoonid on nii suure survetugevusega, et ilma sarruseta hakkab betoon mahukahanemise jõu toimel pragunema. Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks. Erinevate betoonisegude vesitsementteguri väärtus on harilikult vahemikus 0,65 ... 0,45 Kasutatud materjalid : www. rudus.ee www. imelineajalugu.ee
Üks vigadest on lööve, see tekib kui mört valmistatakse laagerdamata lubjast. Selle vältimiseks tuleb kasutada alati täiesti kustutatud lupja. Kuivamispraod tekivad kui mört on rasvane või halvasti segatud või siis on pinnale on kantud korraga liiga paks kiht mörti. Kui krohv koorub lahti või kerkib üles on järelikult krohv kantud märjale pinnale selle vältimiseks tuleb alati märjad pinna enne krohvimist ära kuivatada. Pragude võrk tekib alati kas puit- või tellispinnale mööda vuuke või krohvipeerge. Selle vältimiseks tuleb kasutada 2cm krohvipeerge, krohvikihi paksus peab olema tellispindadel 0,5cm ja puidu peal 2cm. Krohvi aluspinnast lahti tulekut põhjustavad mitmed asjaolud nagu näiteks krohvi kandmine liiga kuivale pinnale, mört kandakse liigselt kuivanud mördikihile, kui tugevamat mörti kandakse nõrgemale näiteks siis kui lubimörti
Hari hüdro peale kandmiseks ja pinna puhastamiseks 11. Kellu krohvimiseks 12. Tolmuimeja tolmu eemaldamiseks ruumist et pind oleks puhas. b) Ettevalmistus materjalid: 1. Kurnt- mira 4120 sealer niiskete ruumide kruntimiseks. 2. Veetõkke - mira 4400 multicoat. Kaustatakse veetõkkena niisketes ruumides märjas tsoonis põranda- ja seinapindadel. Kantakse peale rulli või pintsliga. 3. Tugevduskangas - mira safecoat / seal mansett nurkade, toru ümberviikude ja pragude tugevdamiseks. 4. Krohv- Universalputz H 40 kg nii sise- kui ka välistingimustesse 5. Põranda tasandussegu Knauf isenivelleeruv põrandasegu FE 50 pumbatav ja käsitsi kantav. 6. Seinte tasandus krohv- Knauf Goldband seinte krohvimiseks käsitsi. 7. Niiskustõkke - Niiskustõke Aquastop 10L.
1. Kasuta pappi või suure tihedusega vahtu, et teha vorm objektist mida sa teha proovid. Pappi saab lõigata, voltida ja sobitada tükkhaaval kokku kujundiks mis on sarnane lõpptootega. Vahtu saab kasutada kui rohkem detaile on vaja. Lõika või nikerda vaht kujuks mida sul vaja on, täpsete detailide jaoks kasuta väikest nuga. 2. Objekti ettevalmistamine- kata see ühe kihi fooliumiga. Kasuta kleeplinti, et foolium püsiks paigal või pragude katmiseks fooliumi ühenduskohtades. Foolium kaitseb vormi ja laseb klaaskiu kergelt eemaldada. Pihusta fooliumkatet õliga. 3. Sega kahe komponente vaik plastiktopsis. Järgi tootjapoolset juhendid, et tagada õige viskoossus. Sega vaiku ühekordse segamispulgaga. Arvesta sellega et epoksüaalvaik on vedelikuna ainult mõne minuti siis hakkab tarduma. 4. Kanna pintsliga kerge kiht vaiku ühele poole klaasriiet. Aseta klaasriide leht vormile
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass
Nüüd sõltub pinna kvaliteet siluri kasutaja kindlast käest hea tulemus eeldab teatud tasemel oskust, kuid teiselt poolt on kaldeid paksema segumassiga kindlasti lihtsam teha. Tasandamiseks kasutatakse terasest segukammi. Sirge servaga segukammi kasutamisel kipub segukiht liiga õhukeseks jääma, hammastega segukamm sobib segukihi kasvatamiseks paremini. Tüüpiline põrandavalumass on tsemendipõhine jämedateraline (maks 1,2 mm) tasandussegu, mis on mõeldud kallete tegemiseks, pragude ja aukude täitmiseks, põrandate tasandamiseks. Kihi paksus on 10250 mm. Tavalised põrandatasandussegud on jäme-, parandus-, peen- ja viimistlussegud maksimaalse terasuurusega alla 0,8 mm. Tera suurusest sõltuvalt on segukihi paksus 180 mm. Jämedateralist põrandatasandussegu (terasuurus 0,81,2 mm) kasutatakse tavaliselt betoonpindade tasandamiseks ja aukude-lohkude täitmiseks. Kuivanud aluspind viimistletakse peentasandusseguga (terasuurus ca
abil ja taksitada nii vee jäätumist. 6. Enne ja nüüd Varem valitiehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad. Ka materjal valiti ja valmistati ette korralikult, sest ehitamine oli suur töö ja majad pidid kaua kestma. Seetõttu oli ka nende hooldamine enesestmõistetav. Kasutatud materjalid ja lahendused võimaldasid kulunud detaile parandada või välja vahetada vähese vaeva ja kuluga. Konstruktsioonid olid suhteliselt hõredad, tuul puhus läbi pragude, hoides nii hooned kuivad. Tänapäeva ehitustehnika võimaldab ehitada kõikjal. Materjalid ja konstruktsioonid on muutunud ning nende kasutamisel on vähe kogemusi. Tempo on kiire, sest ehitamine on kallis. Samas lubavad majanduslikud võimalused ulatuslikku remonti ning ümberehitusi. Vanad hooned kohandatakse uutele vajadustele, tihendatakse ja viimistletakse väiliselt hooldusvabade materjalidega. Eenergia kokkuhoiu eesmärgil vähendatakse ventilatsiooni. Muutunud on ka elukombed
Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem. Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse. Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt mõradena lae ja seinte ning ehitusplaatide ühenduskohtades. Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti.
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse
Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi:
MARG MIKS TEKIB KUIV NAHK? • NIISKUSE VÄHENEMINE NAHA PINDMISTES KIHTIDES. • NAHAPÕLETIKUST TINGITUD KAITSE PUUDULIKKUS. • NAHA KESTEV ÄRRITAMINE (NT.VILLASED RIIDED PALJAL NAHAL) JA NÜHKIMINE, TRAUMEERIMINE MILLINE NÄEB VÄLJA KUIV NAHK? • KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT • VAATLEMISEL PUNETAV, TUHM, HELBELINE, KIHILINE, KUIVADE VALKJATE LAIKUDEGA, PRAGUDE JA ISEGI LÕHEDEGA • KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KES ON OHUSTATUD KUIVA NAHA TEKKIMISEST? • EAKAD INIMESED – NAHA VANANEDES RASU-JA HIGINÄÄRMETE AKTIIVSUS LANGEB, VÄHENEB NAHA TRIGLÜTSERIIDIDE JA STEROOLESTRITE SISALDUS • ATOOPILIST DERMATIITI PÕDEVAD INIMESED • KROONILISTE HAIGUSTEGA INIMESED – NEERU-, MAKSAHAIGUSED, KASVAJAD, KILPNÄÄRME ALATALITLUS, SUHKRUHAIGUS, NEUROLOOGILISED HAIGUSED,HIV
maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Teise versiooni järgi on nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud tekkinud maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tunginud maakoores olevate pragude tõttu pinnale. Joonis : Naftapuurtorn Texases Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Väävli-, hapniku- ja lämmastikuaatomeid on kokku 1 %...12 %. Element % C 82 %...87 % H 11 %...14,5 % S 0,01 %...6 % (vahel kuni 8 %) O 0,05 %..
Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke
Meeallergiat omavate inimeste hulk on märksa suurem (Prügi, K.). Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku (Luigele, A.). 3 2. Taruvaigu kasutus Mesinikud koguvad taruvaiku tarude siseseinte, raamide ja vaheliistude pealt kraapides. Seda säilitatakse jahedas õhukindlas anumas. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (Suik, K.). 2.1. Taruvaigu kasulikus Taruvaik on mesilaste poolt toodetud segu vaikudest. Taruvaiguga mesilased tihendavad tarudes pragusid ja erinevaid auke. Lisades saab näha pilti1. kuidas mesilased taruvaiku tarusse koguvad. Taruvaigul on mitu meditsiinilist otstarvet, taruvaik seob endaga üleliigset alumiiniumi. Samuti on antud massil tugev mikroobide, seente ja kasvajate vastane toime.
langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne. Kohale, siis vähe edasi või
J älgin pärast teise kihi värvi kuivamist, et värv poleks voolama hakanud, kas on saanud ühtlaselt, kas kõik kohad on pinnal täidetud, kontrollin, et töö käigus pole sattunud pinnale võõrkehasid (tolm, putukad, ripsmekarv). Vajadusel lihvin maha ja teen parandused 2. Seinte viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Kasutusotstarve Rullmaterjali ülesanne on kaunistada ruumi, parandada selle soojapidavust ja hügieenilisust. Pinna tugevdamine, pragude armeerimine, struktuurse pinna loomine, tuleohutuse suurendamine, Pabertapeedid ja tekstiiltapeedid: Anda dekoratiivsust seintele madala reostuse ja -niiskusega eluruumides (laste - magamis - ja elutoad). Vinüültapeedid: sobivad andma dekoratiivsust ja järvi igasse eluruumi, ka kõrge õhuniiskusega ruumidesse (köök, vannituba) Klaaskiudtapeet: löögikindel ja tulepüsiv, kasutatakse kontori - ja ühisruumides säilitus-(hoidmise) tingimuded
1. Lihvimisketas ei tohi «viskuda», tema pind peab olema ühetasane. 2. Tööriista teritamiseks tuleb kasutada teritustuge, mitte aga hoida rista vabalt käes. Teritustugi peab asetsema lihvimiskettale võimalikult lähemal, vastava nurga all ja andma riistale kindla toe. 3. Teritatavat tera tuleb nihutada piki ketta töötavat pinda, vastasel korral kulub ketas ebaühtlaselt. 4. Et treitera mitte üle kuumutada ja sellega vältida temas pragude tekkimist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu ketast. 5. Tööriista tuleb teritamisel katkestamatult ja küllaldaselt jahutada veega. Tilkhaaval jahutamine, samuti ka tugevasti kuumenenud rista vette kastmine on lubamatu. Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt. 6. Kiirlõiketerasest tööriistade eelteritust tuleb toimetada keskmiselt kõvadel korundketastel teralisusega F40-F36, lõppteritust aga samasugustel ketastel teralisusega F30-F24. 7
radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse; · elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; · radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad; · tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. Joonisel on põranda ja vundamendisõlme radoonitiheda lahenduse näide. Joonis 3. Põranda ja vundamendi radoonitihe lahendus 4. Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse. 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
