Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mänguselts Vanemuine. 1869 Toimus Eesti I üldlaulupidu. 1872 Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi. 1870 valmis I raudtee Eestis. 1905 Venemaal toimus enneolematu töökatkestus, mis halvas kogu riigi majanduse. + Verine Pühapäev.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad arenguvöimalused avanesik ka perioodikale kogu Venemaal. Load saabusid nüüd üleootuste kiiresti, veel sama aasta löpus. Pool aastat kulus ettevalmistuseks ning tellijate värbamiseks. Ja 5.juunil 1857 astus eesti rahva ette ,,Perno Postimees ehk Näddalileht", mis Jannseni toimetusel ilmus kuus ja pool aastat. Veergude peamine täitja oli Jannsen, kuid nimetada vöiks J.Weitzenbergi, Freundlichi, Kuhlbarsi, meremees Jürisoni ja söjaväearst Hirschi. 1861. aastat hakkas isale ajalehetöös appi tütar Lydia. Alates esimesest numbrist pöördus Postimees eestirahva mitte enam maa- vöi talurahva poole (,,Terre, armas Eesti rahwas!") Jannsen toonitas programmiliselt rahva elujöudu ning teiste rahvastega vördset arenemist
Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaali...
Klassile Koolitaja: Peeter Linnamäe, 4. kursus Vändra (1843-1850) · Sündis 24. detsembril 1843. a. · Lapsepõlv Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemuine "Saaremaa onupoeg" L. Koidula lavastuses · Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga.
paranemine ja orjusest vabanemine. 1860-1885 oli Eestis rahvuslik ärkamisaeg. Sündis rahvus ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahvaluulet. 1869. aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu, mille korraldajate peakorteriks oli Jannsenite kodu. Mõte sai alguse baltisakslaste korraldatud laulupidudest Saksamaal. Raamatu ,,Kalevipoeg’’ kirjutas F. R. Faehlmann (suurema osa müütlidest)
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg. 1857 hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno postimees" Ta toimetas seda oma tütre Lydia Koidulaga. 1865 asutati laulu ja mänguselts Vanemuine. See oli teatri eelkäia. 1869- esimene laulupidu Tartus 1864 hakkas ilmuma Eesti postimees . 1878 Jakobson hakkas välja andma Sakalat 1870 Koidula pani aluse rahvuslikule teatrile 1884 Otepöl sini-must-valge lipu sisseõnnistamine 1862 ilus rahvaväljaanne ,,Kalevipoeg"
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitu...
3 Mai Street Pärnu 88010 Estonia 4. November 2011 Mrs Tambu 21 park street Pärnu 88010 Estonia Dear Mrs Fox I'am writing in reply to your advertisement in Pärnu Postimees to apply to the position of news reporter. In 1992 I graduated Tartu University with summa cum laude. In 1992 I finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal. I worked as a news reporter and did some illustrations at Eesti Ekspress from 1992-1996, this company went to bankrupt so I was invited to Äripäev. I worked as news reporter at Äripäev from 1996-2006. I'd love to work with Pärnu Postimees, becouse I think this newspaper needs a good news reporter.
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest?
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus ...
koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid seltse. Nemad olid selle juures, et eesti kultuur areneks. Seal peeti kõneõhtuid, näitemänge ja koorilaulmist. Tartus oli üks selline Vanemuine ja Tallinnas Estonia. 1870. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Selle eesmärk oli kirjutada raamatuid Eesti keeles ja anda välja kooliõpikuid. Tuntuim ärkamisaja tegelane oli Johann Voldemar Jannsen. Ta asustas Pärnus ajalehe: Perno Postimees. See oli alguseks Eesti ajakirjandusele. Hiljem kolis Jannsen Tartusse, kus ta edasi toimetas. Ta andis seal välja ajakirja Eesti Postimees. Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises. Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar pidi ta eest ise kirjutama artikleid, teateid ja etteütlemise järgi kirjutama. Lydia
söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik 6.Anna hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Too ka näiteid.-4p Oluline, haris rahvast, pani neid mõtlema ja küsima, seisukohti võtma. Nt. Postimees (Jaan Tõnisson) - rõhutas rahvuslikku iseolemist ja eneseteadvust, kui ei saa kaasa rääkida poliitikas, tuleb edendada kultuuri ja rahva vaimu, leht viis eestluse tõusuajastusse (Tartu Renessanss), eesti keele propageerimine, kodus keele õpetamine, Postimees muutis suhtumist, et eesti keel on matslik. Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 7.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? -2p Tugines töölisklassile
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Pete...
1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, kes kirjutas kõrgel tasemel luuletusi) 1816/1819 Pärisorjuse kaotamine 1858 Teoorjuse kaotamine talude ostmine ; romantism ; ülistati eestlust ; Viljandi Perterburg, Tartu 1857 Pärnu Postimees Jannsen 1862 ,,Kalevipoeg" - Kreutzwald 1864 Eesti Postimees 1865 Vanemuise Selts 1868 Laulupidu ; Jakobsoni esimene isamaaline kõne 1870 Eesti teatri sünd 1872 Eesti Kirjameeste Selts ; Aleksandrikooli idee 1878 Sakala Jakobson ; Jakobsoni 2 isamaalist kõnet 20. saj algus · Kultuuriline iseseisvus · Kirjandus ja teater arenesid jõudsalt · E. Vilde, E. Särgava · 1905 . aastal hakkas tegutsema noorte rühmitus ,,Noor-Eesti" ( Gustav Suits, Tuglas)
Aeg Koht Juhid Väljaanne Seisukohad Tähtsus Kultuuri rahvuslikus valdkond liikumises Eesti 1872 Tartu Jakob Anda Oli eesti keele Kirjameeste 1893 Hurt saksakeelsete uurimine ja Selts. raamatute asemel korraldamine eesti keelseid ning kirjaviisi raamatuid. Ning arendamine. ...
Rahvusliku liikumise tegelased (õ. lk. 7-14) Nimi Täida tabel. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Ta...
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
Aeg Tegevus Trükimeedia Raadio Televisoon Internet 25. Sept Arvamuslugu: Postimees, Etv, kanal 2 Postimees.ee Õppejõud kirjutab: Kom tudengid ei ole piisavalt kursis uudistega 1.Okt Pressiteade: Algab Äripäev Aripaev.ee Kaja soodushinnaga müük tudengitele 3. Okt Kom instituudi õppejõud juhivad loengutes tähelepanu Kaja ajakirjale ja selle kasulikkusele 5. Okt Arvamuslugu: Kaja, Aripaev.ee
· Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kultuuriühtsuse kujundamine Aasta 1857 · ,,Kalevipoeg" (F. R. Kreutzwald) · ,,Perno Postimees (J. V. Jannsen) 1860ndad · Peterburgi patriootide grupp (J.Köler) ; osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis. · Aleksandrikooli loomise algatus (J. Adamson, J. Hurt) · 1864 a. ,,Eesti Postimees" (Jannsen) · 1865 a. ,,Vanemuise" selts (Jannsen) · 1868 a. esimene isamaakõne (Jakobson) · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts
1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e 1848 hakkas ilmuma perioodiline aastaraamat „Sannumetoja“ 1850 kolis perekond Jannsen Pärnusse ( oli juba 4 last) 1856 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai jaatava vastuse ( lapsi oli neil juba 6) 1857 hakkas ilmuma „Perno Postimees ehk Näddalileht“ 1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas välja andma „Eesti Postimeest“ 1865 asutati Tartus laulu-ja mänguselts „Vanemuine“ 1869 I üldlaulupidu 1871 asutati Eesti Põllumeeste Selts 1880 J.V. Jannseni tabas halvatus 1890 suri Tartus CARL ROBERT JAKOBSON 1871 sündis Tartus õppis Torma kihelkonnakoolis
heaks teeb ning selle loomisele kaasa aitab. Koostöös liituvad pisikesed pingutused ühte ja see muudabki meie kõigi koolipäeva sisukaks. Allikad: 1. Kõik graafikute jaoks kogutud andmed on pärit leheküljelt http://en.wikipedia.org/wiki/School_shooting ning sellel leheküljel olevatest linkidest. 2. Koolidirektor: paljudes vägivallajuhtumites on süüdi ka press 10.11.2007 15:31 Ivi Drikkit, Tartu Postimees http://tartu.postimees.ee/101107/tartu_postimees/294695.php 3. Kauhajoe-komisjon keelaks ära poolautomaatpüstolid 17.02.2010 11:49 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=226025 4. Komisjon: Jokela koolitulistamise taga oli asjaolude kogum 26.02.2009 10:54 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=87186 5. X Riigikogu stenogtamm VIII istungjärk 23.10.2006 15:00 http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2006/10/m06102306.html 6
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suh...
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis k...
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise alguseks Eestis peetakse 19. sajandit. Ärkamisaja eeldusteks olid, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Kas rahvuslikku liikumist võib pidada õnnestunuks või pigem läbikukkunuks? Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevuse...
pool saj peale seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku vastu.Hakati arendama eesti keelt ,kirjastama emakeelseid raamatuid ja koguma rahvalaule ja luulet. Ilmus F.R. Kreutzwaldi rahvaluule ainestikul ja regivärsi vormis loodud eepos Kalevipoeg.Ärkamisaja meeleolusid kajastad oma luules Eesti esimene naisluuletaja Lydia Koidula.Tema isa J.V Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees, kus neid luuletusi ka avaldati. Üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August Hermann(1851 1909).Ta sündis Põltsamaal sepa pojana,kuid omandas mitmekülgse hariduse.Ta tegeles kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ise õpikuid.1882. a sai temast ajalehe Postimees toimetaja, mille juures hakkas ta välja andma ka kultuuriajakirja Laulu ja mängu leht.Ta jagas selles algteadmisi muusikast ning huvitavat teavet muusikamaailmast
reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806. Tänapäevaks on palju uusi ajalehti juurde tekkinud, kuid samas ka neid
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski
AJALUGU 16.05.14 RAHVUSLIKU LIIKUMISE ISIKUD, PÕHISÜNDMUSED JA VAATED Nimi Tähtsamad ettevõtmised Vaated J.V. Jannsen I üldlaulupidu 1869, Eesti Eesti ja eestlaste elu hümn, „Perno Postimees“ parandamine ja 1857, „Eesti Postimees“ edendamine, eeskujusid 1864, laulu- ja tuleb võtta sakslastelt mänguselts „Vanemuine“ 1865 L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ 1865 J. Hurt (10 kr) Eesti Aleksandrikooli Eesti ja eestlaste elu liikumise eesotsas 1872, parandamine ja Eesti Kirjameeste Selts edendamine 1872, rajas K...
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbenetud oma kõlada? päritolu. K.J.Peterson Vastupidi, oldi selle üle uhke! Maarahvas 19.sajandi keskel ei teadvustanud eestlased end veel ühtse rahvuse -eestlastena. Enamik eestlasi elas endiselt maal, seega kutsuti end maarahvaks. Tere, armas eesti rahvas! *1857.a. asutati Pärnus ajaleht Perno Postimees. *Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakir - jandus *Kirjutati kõigest, mis Eestimaal ja laias ilmas sünnib. *Eestlasi kutsuti üles saama tublimaks ja targemaks kui seni. *Eestlane pidi häbenema seda, et ta rumal on, mitte aga seda, et on eestlane. Johann Voldemar Jannsen 1819 Vändra - 1890 Tartu Tema toimetatud eestikeelsed ajalehed aitasid kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. J.V.Jannsen hoidus kõnelemast
Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismais...
1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllumees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust. Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks
Rahvuslikku liikumist poleks ilma eesti soost haritlaste ja ühiskonnategelasteta. Esimestest Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinold Kreutzwald. Mõlemad tundsid suurt huvi eesti keele vastu. Faelmannile tuli mõte kirjutada eeslaste rahvus eepos nagu soomlastel, Kreutzwald teostas selle ja avaldas 1857.- 1861.aastal ,,Kalevipoja,, eesti ja saksa keeles. Eelnimetatud härrad tegutsesid baltisaksa estofiilide ringkonnas, kus kõik ennast eestlasteks pidasid. Eesti Postimees ja Sakala Rahvusliku liikumise veduriks sai ajakirjandus. 1857.aastal asutas Vändrast päris eesti soost köster Johann Voldemar Jannsen nädala lehe Perno Postimees (nüüd Eesti Postimees). See liitis rahva. Jannseni lehele tegi kaastööd koolmeister Carl Robert Jakobson, kelle lood tähelepanu köitsid. Probleemide tõttu tahtis asutada Jakobson oma ajalehe, aga selleks ei saanud algul luba. Lõpuks 1878.aastal õnnestus tal see, nimega ,,Sakala,,
Peeter Pals viii a Johann Voldemar Jannsen Elas aastatel: 1819-1890. Ta oli Eestis nii koolmeister, ning hiljem ka üks rahvusliku liikumise juhte. 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees(Perno Postimees ehk Näddalileht). Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule
hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517
Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- rahva haridust Vallakool- kihelkonnakool- kreiskool-gümnaasium-Tartu ülikool (Saksa keel) Tähtsamad isikud: esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Johan Voldemar Jannsen Sihiks: eesti rahva eluolu edendamine, Perno Postimees, aatemees, talude ostmine, põllupidajatele õpetusi, hariduse vajalikkus. 1865- laulu- ja tantsuselts Vanemuine 1869- esimene üldlaulupidu 1857- Perno Postimees Jakob Hurt- otepää kirikuõpetaja, juhtis ettevõtmisi 1870. 1872- eesti kirjameeste selts ( ülesandeks: eestikeelse põhisõna väljaandmine), Aleksandrikooli loomine. Carl Robert Jakobson- osales põllumajandusseltside töös, ajaleht Sakala, majanduslike olukordade paranemine, 1881- president kirjameesteseltsis.
Rahvusliku liikumise tähtsus ajaloos Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg oli aeg,mis toimus aastatel 1860- 1880.See oli aina aktiivsust koguv tegevus,mille eelduseks oli rahva kiht, mis oli saavutanud majandusliku sõltumatuse.Rahvusliku liikumise eestvedajateks olid haritlased ,nagu näiteks Carl Robert Jakobson,Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt.Väga tähtsad tegelased ärkamisajal olid ka F.R.Kreutzwald ja Lydia Koidula. Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli kindlasti ajalehtede ''Perno Postimees'' ,''Eesti Postimees'' ja ''Sakala'' ilmuma hakkamine.Johann Voldemar Jannsen,kes asutas Perno Postimehe ja Eesti Postimehe ning kelle ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames,virgutas eestlasi talusid ostma ja haridust omandama. Teiseks üheks tähtsaimaks ja meeldejäävamaks sündmuseks oli kindlasti Esimene Üldlaulupidu,mis korraldati poole sajandi eestlaste vabaduse puhul.Seal oli järje...
kultuuri ja hariduse levikut, ühistegevused, 2) Ajakirjanduse tähtsus (lk82)-kirjamehed- estofiilif- sakslastest mõisnikud ja harilised, kirikuõpetajad, kellele meeldis eesti keel, uurisid eest kombeid ja kultuuri, üks esimesi oli RobertRochlmann- alustas kalevipoja kirjutamist,uuris rahvaluulet, T.R Kreutzvald- arst, viis lõpule Kalevipoja kirjutamise, kirjutas raamatu “ Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilus esimest korda soomes, J.V. Jannsen-1857 Perno postimees, pani ajakirjanduse alguse, esimest korda pöörduti lõplikult eesti rahva poole, K.R. Jakobson- andis välja ajalehe “sakala” 3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus baltisaksa ringkondadega, kellega ta otsis pigem lepitust, seetõttu ei saanud ta enam eesti postimehes kirjatöid avaldada, 1860 ebaõnnestus enda ajalehe asustamine, 1878 sai anda välja Sakala esimese numbri.
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jako...
Tartu Kivilinna gümnaasium Uku Volke Chrome'ist üldiselt Chrome on Google' i veebibrauser, mis panustab lihtsusele, kasutamismugavusele ja kiirusele. · Alternatiivsetest brauseritest on populaarseimad Internet Explorer ja Firefox · Chrome on vabavara ja seda saab alla laadida aadressilt http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb Chrome kuni 2 korda kiiremini kui teised. Alustamine Chrome'is Vahelehed Uus vaheleht Aadressiriba, mis toimib ka vaikimisi otsingumootorina Nende kahe ikooni taha on peidetud kõik...
tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne aasta eest oli kindlasti kõige olulisem ja populaarsem meediakanal raadio. Kindlasti loeti siis ka rohkem ajalehti, aga televisioon oli vähem arenenud. Tol ajal ei olnud internetiajalehtedest veel jälgegi, seetõttu telliti ka kõvasti rohkem ajalehti ja ajakirju. Tulevikus nende tellimine aga jääb aina vähemaks. Minu peres käib küll iga päev ajaleht Postimees, kuid ma eelistan siiski lugeda seda interneti vahendusel
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist; Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt;
kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus. · Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel.
kvaliteetne teenus, mis on loodud kliendi ehk kodaniku ning riigi aktiivse dialoogi tulemusena. Antud teenus peab vastama nii kodaniku kui ka riigi ootustele ja nõudmistele, sest siis on avalik haldus efektiivne. Mina lähenen hea halduse tava rakendamise sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull"1, mida sai näha ka Kanal 2 uudistemagasiinis Reporter. Mõlemal juhul oli toimetaja hoiak häirivalt kallutatud loo peakangelase, Tanel Ehala, poole. Loo moraaliks jäigi kõlama, et võlgnikule ehk Eesti Vabariigi kodanikule tehakse kohtutäituri ehk Eesti Vabariigi vabakutselise isiku, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seonduvad toiminguid, poolt liiga
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. S...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...