Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. 4 Roll rahvuslikus liikumises Johann Voldemar Jannsen oli eesti koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Rahvusliku liikumise valmistas ette estofiilide tegevus 18. sajandi lõpul 19. sajandi I poolel. 1860. aastail hakkasid esimesed eestlastest rahvuslased (Johann Voldemar Jannsen ajalehtedega Perno Postimees ja Eesti Postimees, Lydia Koidula oma isamaaliste värssidega, noored pedagoogid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson jt) ajalehekirjutiste ja seltsikõnedega õhutama rahvusteadvust. Algas ärkamisaeg. See on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen,
1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema. Huumor, jutud, luuletused. Emotsionaalne. Üle- eestiline. Jannsen toimetas (1857-63). Eesti Postimees Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel
Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming.......................................................................................6 Perno Postimees ehk Näddalileht.........................................................7 Eesti Postimees ehk Näddalaleht..........................................................8 Eesti I- üldlaulupidu.......................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 Lisad (JANNSENI TSITAADID) ........................
Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujund...
Ta oli usin õpetaja ning töö kõrvalt tegeles ka kirjatööga. Rahvale meedis Johann Voldemari looming ning ta kogus kirjutamisega tuntust. 1843. aasta märtsis abiellus Jannsen oma õpilase ja endise köstri vennatütre Anette Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta lõpus sündis neil tütar Lydia Fiorentine Emilie Jannsen. Kokku oli Jannsenil kuus last. Perel tekkisid rahaprobleemid. 1850. aastal kolis Jannseni pere Pärnusse. Johann Voldemar asus Pärnu Ülejõe kooli õpetajaks. Perno Postimees ehk Näddalileht Ajaleht Perno Postimees ilmus esimest korda 1857 aasta suvel ja lehe väljaandjaks oli Jannsen. Lehe nimel tegi ta palju tööd ning see oli pika eeltöö tulemus, sest lehe tegemise palved lükati mitmeid kordi kirjastuse poolt tagasi. Ajalehes Perno Postimehes lubati avaldada sõnumeid omelt maalt ja võõrastelt maadelt, kiriku- ja kooliteateid, põllupidamisest ja majandusasjadest, tervishoiuõpetusi, erinevaid jutte ning kuulutusi
Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: neli 1. Tasuta kõrgharidus kõigile on utoopia / Mart Laidmets Postimees (2006) 5. dets., lk. 19 Võimalik oleks variant, et tudeng maksaks osa õppekuludest ise ja ülejäänu eest hoolitseks vajalikus ulatuses riik 2. Võimalus võimekatele / Mart Laidmets Postimees (2011) 14. sept., lk. 13 Kõrgharidusreformist, mille eesmärgiks ei ole ainult tasuta õppekohtade kasv, vaid ka kõrgharidussüsteemi kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine 3. Reform võib panna ülikoolid rohkem riigist rippuma / Alo Raun ; kommenteerib
Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Postimees ja Eesti Postimees? 1857- Perno Postimees 1864- Eesti Postimees 5) Kuidas oli ,,papa Jannseni" täisnimi? Johann Voldemar Jannsen 6) Millises suhtes olid J. V. Jannsen ja L. Koidula? Isa ja tütar 7) 1865. aastal loodi esimene laulu- ja mänguselts. Kus? Millise nimega? Tartus, ,,Vanemuine" 8) Nimeta järgmistena tekkinud laulu-mänguseltse. Tallinn-,,Estonia" Viljandi- ,,Koit"
Eesti koolmeister Ajakirjanik Elulugu Jannsen sündis Vana-Vändra vallas Ta töötas koolmeistrina Vändra kihelkonnakoolis 1843. aastal sündis tütar , kes sai kuulsaks poeediks tulevikus (Lydija Koidula) 1850. kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse Hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse Ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890. Tartus Eesti kultuuri panus Tõlgis vaimulikku laule Kirjutas laule viisidega (ü 1003) 1857. aastal asutas Jannsen esimese nädalalehe Pärnu Postimees Hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees Hakkas kasutada sõnaühendi “eesti rahvas” , “maarahvas” asemel Kirjutas eesti hümn oma tütraga koos
mai 1994 Edgar Savisaar: Esimene märuliöö mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007) Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007) Majanduse kriisist päästmine vajab kohe õigeid otsuseid (Äripäev, 26. oktoober 2007) Edgar Savisaar: Majanduskriis kelle süü? (Eesti Päevaleht, 26. september 2008) Vastus küsimusele artiklis: Priit Pullerits. Kuidas annavad tuntud inimesed tervislikku eeskuju?, Postimees, 25. oktoober 2008 Andrus Karnau. Savisaare meelest vajab Eesti rahvusliku ühtsuse valitsust, Postimees, 29. oktoober 2008 (intervjuu) Obama võit on Ansipi kaotus (Äripäev, 6. november 2008) Obama võit on Ansipi kaotus (Meie maa, 11. november 2008) Edgar Savisaar: deflatsioonioht Eesti majanduses süveneb. Postimees, 7. november 2008. [Eestit ähvardavad deflatsiooni tagajärjed; valitsus näeb selles võib-olla ainult rõõmustavat inflatsiooni langust.]
· Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt)
Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet.ee,
püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks RL juhtfiguuriks kujunes Pärnus tegutsev koolmeister Johann Voldemar Jannsen. Tema algatusel hakkas Eestis 1857. a ilmuma esimene eesti perioodiliselt ilmuv rahvuslik ajaleht Perno Postimees. 1. juunil 2007 püstitati Pärnu kesklinna Rüütli tänavale Jannseni kuju, tähistamaks 150 aasta möödumist eesti järjepidevast ajakirjandusest see sai alguse just Perno Postimehest. Jannsen oli ettevaatlik ja kaval mees, seetõttu oli Perno Postimees suhteliselt mõisnike ja kirikumeelne, kuid siiski esimene eestikeelne oma rahvuslik ajaleht. Esimeses numbris, mis ilmus 5. juunil 1857, pöördus Jannsen esmakordselt ajaloos eestlaste kui eesti rahva poole: "Tere, armas eesti rahvas!"
1. Publikatsiooni nimetus Postimees.ee Artikli pealkiri - Galojan peab vangi minema veebruaris Autor Merike Teder Kuupäev 25.01.2012 2. Juhtum: faktid · Ligi 60 000 euro omastamises süüdimõistetud MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) eksjuht Anna-Maria Galojan peab minema viie kuu pikkust vangistust kandma 7. veebruaril. · Harju maakohus määras, et Galojan (29) peab minema Tallinna vanglasse 7. veebruaril kell 10. · Galojan mõisteti süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises · Kohus karistas teda ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda viis kuud · Lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti ...
*Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president
- Väljaandja: Ajakiri Keel ja Kirjandus - Kaasautor: - - Daatum: 01.10.2010 - Vorming: Ajakirjaartikkel veebis - Inforessursi identifikaator: http://keeljakirjandus.eki.ee/726-738.pdf - Keel: Eesti, inglise - Õigused: Copyright © Keel ja Kirjandus 4. http://www.postimees.ee/380021/noored-facebookis-domineerib-uliagar-kasutaja? id=380021 Nimi: Õpperühm: Allikakirje: Šmutov, M. (2011). Noored: Facebookis domineerib üliagar kasutaja. Postimees, 30. jaanuar. Kasutatud 05.11.2015 http://www.postimees.ee/380021/noored-facebookis- domineerib-uliagar-kasutaja?id=380021 - Pealkiri: Noored: Facebookis domineerib üliagar kasutaja - Autor: Martin Šmutov - Teema ja märksõnad: Facebook; magistritöö; kasutaja; tüübid, veeb, noored - Kirjeldus: Artikkel räägib Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst, kus selgus, et noorte
vastumeelseks. Oma kooliajast mäletan paljusid jäiga ja nüri suhtumisega pedagooge, kes lämmatasid õpilases igasuguse vaimsuse ning sellega ka võimaluse areneda. Ülo Vooglaid on öelnud: "Haridus ei ole teenus. Haridus on subjekti üks karakteristikaid, nagu näiteks usk, armastus, töökus, ausus. Haridus on inimese kvaliteedi näitajatest üks. Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla kõigega, mis ette tuleb." (Pärnu Postimees, 2003) Kohati kardan, et võin oma eesmärkides olla naiivne, aga minu soov ja tahtmine ning ka suurim põhjus, miks ma õpetajaks tahan saada, on luua õpilastele soodsad võimalused ning varustada neid vahenditega eelkõige ise areneda. Selles vaimus paelub mind mõte alternatiivsetest koolisüsteemidest. Irja Loorand, Tartu katoliku kooli klassiõpetaja, on kommenteerinud: "Õpetaja ülesanne on luua klassis õhkkond, et lapsed oleksid koolis õnnelikud." (Postimees, 2008) Kui
Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaatlikuks teinud, siis ei teinud ta uut taotlust enda, vaid kahe trükkali nimel- üks Pärnus ja teine Tartus. Juhtus midagi ootamatut- Jannsen sai loa tsaarivõimudelt mõlemale avaldusele. Ta otsustas ajalehte hakata andma välja Pärnus. Perno Postimees ehk Näddalileht nägi esimest korda ilmavalgust 5.juunil 1857. Perno Postimees, mis siiani Pärnu Postimehe nime all ilmub, omab Eesti kultuuriajaloos olulist osa. Just selle ajalehe ilmumist peetakse tihti ärkamisaja alguseks ning ajaleht pani aluse järjepidevale eestikeelse ajakirjandusele. See kirjutis leidis koha paljude eestlaste lugemislaual, sest iga inimene võis sellest midagi huvitavat leida. Perno Postimees sisaldas kirjutusi põllutööst, majapidamisest, tervishoiust, kiriku- ja koolielust ning misjonitööst, kuid
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio Võrreldes eelmiste annotatsioonidega, siin pealkiri sisaldab nii palju infot artiklite kohta, et annotatsioon ei ole vajalik. Aga mõnel korral on toodud pikkad ja informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1. algkoolis segas kuulamist mingisugune mootori mürin. Rubriik Ringi ümber kodumaa. Viljandist. Zhanr Sõnum Väljaanne Postimees
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''.
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jann...
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
perekonnanimed. 1721 Eesti- ja Liivimaa Lõppes Põhjasõda ning Rootsi aeg, hakkas vene aeg. Uusikaupunki rahu. 1857 Eestimaa Kubermang Hakkas ilmuma Perno Postimees 3. Estofiil- eestihuviline; Kadakasakslane- eestlased, kes häbenesid oma päritolu, paremal elujärjel olnud eestlased, kes ütlesid, et nad on sakslased; Mõisamoonakas- palgatöölised, kes töötasid mõisapõllul. 4. Peeter I Võitis Põhjasõja, eesmärgiks oli moderniseerimine ehk Euroopast eeskuju võtmine, kehtestas Balti
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poo...
Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivim...
demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra kiriku köstriks. Pani alguse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele 1857 a Perno Postimees ( lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis). Õhutas eestlasi talu päriseks ostma, andis õpetusi põllupidajale, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1863 a kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti postimees- Tema algatusel loodi 1865. A laulu- ja mänguselts Vanemuine ja 1970 Eesti Põllumeeste Selts- Korraldas esimese üldlaulupeo 18-20 juuli 1869. L.Koidula, Jannseni tütar, aitas korraldada. Laulupeo traditsioon pärines Saksamaalt ja korraldati pärisorjuse kaotamise 50.a
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet
Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja
1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865. aastal sai ta lõpuks tänu tutvustele trükikojas loa avaldada oma ajalehte. Trükkal F. W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti 4 ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju
rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865. aastal sai ta lõpuks tänu tutvustele trükikojas loa avaldada oma ajalehte. Trükkal F. W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku
pakutud venekeelsete telekanalite loomine, kuna nende puhul oleks olnud analüüs olnud mahukam ning hõlmanud ka teisi riike. Täpsemini võeti vaatluse alla nii Eesti-sisesed arutelud ning seisukohad kui ka Vene telekanalite sõnavõtud ja arvamused, kellest viimastele konkurentsi pakkuma hakatase. Rühmad ja nende seisukohad Ülesande käigus uuriti Eesti meedias avaldatud artikleid ja arvamuslugusid Eestis venekeelse telekanali loomise kohta, sealhulgas ka ETV+. Vaatluse alla võeti Postimees, Delfi, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht. Välja jäeti Eestis levinud venekeelsed portaalid, kuna autor pole piisavalt pädev tõlkima neid. Vaadeldud väljaannete ja veebiportaalide puhul on kõige mõistlikum välja tuua erinevad esinenud rühmad ning nende seisukohad iga väljaande puhul eraldi. Võimaluse korral määratleti ka seisukoha/seisukohtade muutus ajaliselt. Postimees Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada
Jannsen Pärnus. "Perno Postimees". Perno Postimehe esikülg 1850. aastal kolis Jannsen Pärnu Ülejõe ehk Rääma alevisse ja hakkas seal kooliõpetajaks. Alguses käis koolitöö saksa keeles. Lisasissetuleku saamiseks võttis ta enda peale Ülejõe alevivalitseja ameti. Pärnu-perioodi keskseks sündmuseks kujunes "Perno Postimehe" käimapanemine ja sellega pideva eesti ajakirjanduse rajamine. 1875.a. ilmus esimene "Perno Postimees ehk Näddalileht", mis Jannseni toimetusel ilmus kuus ja pool aastat. 1861. aastal hakkas isa abistama ajalehetöös ka Lydia. Lubatud oli kirjutada omalt maalt ja võõrastelt maadelt, kiriku- ja kooliteateid, kirjutisi misjonitööst, põllupidamisest ja majandusest, tervisehoiuõpetusi, jutte ning jutujätke ja kuulutusi. Kohalike sotsiaalpoliitiliste olude ja probleemide käsitlemine ei olnud lubatud, samuti olid keelatud juhtkirjad. Jannsen hakkas siiski juba üsna varsti
RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne)
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? Pärast pärisorjuse kaotamist 1816, 1819 ja teoorjuse kaotamist 1856 hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma. Olid saanud kodaniku staatuse omasid perekonnanimesid ja passe. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.) Õpetatud Eesti Selts 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestusmärgiks väljasurevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. "Kannel" Võrus 2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 6. M...
Tallinna õppekeskus, 1. kursus, juhtimine KAUG Artikli analüüs teemal: ,,Psühholoog kampaaniast: laps jääb isata sageli ema tõttu" (Postimees, 07.12.2012 07:47, link artiklile veebis: http://arvamus.postimees.ee/1066462/psuhholoog-kampaaniast-laps-jaab-isata-sageli-ema- tottu/) Pärast lõputuna näivaid otsinguid Eesti meediamaastikul sobiva analüüsimaterjali leidmiseks, sattusin viimaks ajalehe "Postimees" arvamusrubriigis 07.12.2012 avaldatud psühholoog Jüri Uljase artiklile, mis arutleb tänavatel märgata võiva isakriitilise sotsiaalkampaania ,,Issi, kus sa oled?" teemal. Üksikvanema Heaks MTÜ kodulehel on kirjas:"nimetatud kampaania puhul on tegemist ühingu sooviga pöörata tähelepanu üksikvanemate temaatikale ning rõhutada, et lapsed ootavad ja vajavad mõlemat vanemat". Üksikvanema Heaks MTÜ on loodud eesmärgiga ühendada Eesti üksikvanemaid, pakkudes neile tuge ja nõustamist. Artikli...
30 Lõnga St Tartu Ardi harakas February 3, 2004 Mr Urmas Kase Chiefeditor Postimees 1 Gildi Tartu 50095 Dear Mr Kase Thank you for giving me the great opportunity to meet you and find out more about Postimees. I liked the athmosphere and I would like to put my commitmet to your firm. The position you are offering provides the exact type of work I have always wanted. I understand that I am young and my experience in this kind of position is somewhat limited, but I am willing to try and I learn quickly. Thank you again, and give my regards to Mr A. Lember. I look forward to hearing from you soon. Yours sincerely, Ardi Harakas
eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele
Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude
tegemistele keskenduda. «Püüdsin sellega oma elu lihtsamaks teha,» põhjendas ta. «Aga midagi ma neilt ikkagi õppisin. Kui nemad hakkasid end järgmiseks alaks sättima ja soojendama, alustasin ka mina.» Raja kinnitas, et jätkab koostööd treener Remigija Nazarovienega, ent appi tuleks palgata mõne ala spetsialistid. «Näiteks kettaheites vajan kellegi õpetust,» nentis ta.1 1 Kasutatud ajalehte Postimees 03.09.2007 väljaanne 5 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega Andres Raja jooksis Osaka MMi kümnevõistluse esimese päeva viimasel alal 400 meetri jooksus end täiesti tühjaks tasuks isiklik rekord ning kihlveovõit olümpiavõitja Erki Noole üle. Kogu kümnevõistluse esimese päeva isikliku rekordi piiril püsinud Raja läbis hilisõhtul 400 meetrit 48,89ga
Sepper, Siim. Pooled eestlastest toetavad omakohut. //Eesti Päevaleht (2003), november, lk. 5. Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli läbiviidud uuring 15-17 aastaste seas selgitamaks nende väärtushinnanguid ning arusaamu moraalist. Elisen, Stina. Kuidas vabaneda argimuredest? //Postimees (2008), oktoober. Tallinna kesklinnas asuv psühhodraamakeskus aitab inimestel loovalt lahendada igapäevamuresid, luues konkreetseid olukordi elust enesest Osalejatega viiakse läbi rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi lahendusi. Tamkivi, Jaak. Mida teha Nabalaga? //Harju Elu (2010), märts. Lubjakivirikka Nabala piirkonna kaevandamine mõjutaks oluliselt sealeid keskkonnatingimusi. Keskkonnaminister selgitab ekspertide töö põhjal selle kohta täpsema ülevaate.. Allik, Jüri.Eesti asend maailmakaardil. //Postimees (2003), september. Professor Geert Hofstede 1967. a. uurimuse tulemusel, mille käigus küsi...
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
