täis- ja noorkuu ajal. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest
ainus. Printsile see ei meeldinud (325) 11. Teisel planeedil oli uhkeldaja kes vajas tähelepanu kui oli mõttetu. Prints lahkus (326) 12. Järgmine oli joodik, kes jõi et unustada. Unstada häbi. Häbi et ta joob. Prints lahkus (327) 13. neljandal planeedil oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt
Jupiter ja Saturn Reivo Laast III b Juhendaja : Zoja Juuremaa Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad) orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU) Päikesest diameeter: 142,984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur:234 f kuni 260 f Jupiteri pilved Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid
vulkanismi ega laamade liikumist. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Maa Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit. Maa iseloomustus Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km. Maa ümbermõõt: 40 000 kilomeetrit. Maa pindala : ~510 miljonit ruutkilomeetrit Vesi moodustub maast 70,8%
kilomeetrit. tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · · Komeedi pea · Komeedi pea koosneb süsiniku ja tsüaani aurudest. · Komeedi tuuma spekter on Päikese spektri koopia. Jupiteri suurune komeet · Komeedid ei pruugi olla ainsad pikkade ja helendavate sabadega taevakehad. Täht, mis on Maast 153 valgusaasta kaugusel puhub aeglaselt planeet HD 209458 atmosfääri minema. See aga annab Jupiterist veidi väiksemale planeedile samasuguse efekti. · NASA Hubble'i teleskoobi vaatluste kohaselt tiirleb planeet tähele nii lähedal, et päikesetuul kannab aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel kuhugi.Teadlaste hinnangul võtab see aega umbes 100 korda kauem, kui on universumi vanus. · · Perioodilised komeedid ja nähtavus
tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Heinrich Olbersi esitatud asteroidide tekkimise hüpoteesi järgi on asteroidid planeedi jäänused, mis kunagi tiirles Marsi ja Jupiteri vahel. See hüpotees pole kuigi tõenäoline, sest nii avastatud kui ka avastamata asteroidide kogumassiks arvatakse olevat alla 10% Kuu kogumassist. Samuti pole teada, kuidas planeet selliselt puruneda võib. Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi (Bode seaduse), mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha
Relvadeta maailm Ühe kauge galaktika kõige kaugemas sopis oli kord täht, mille ümber tiirles planeet. Planeet oli tavaline, aga sellel elutses üks kummaline humanoidne rass nimega Rass. Isenditel oli kaks kätt ja kaks jalga, ning hulk igasuguseid muid elundeid. Neil olid kõik humaansed asjad, mis tavalistel humanoidsetel keskmise arengutasemega tsivilisatsioonidel oli: kaastunne, mõistmine, suhtlemine, armastus ja McDonald's. Siiski polnud päris kõike nende tsivilisatsioonil. Neil puudusid elementaarsed asjad nagu kurjus, vihkamine, sõimamine,
Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine: Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa.Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid.
• Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. • Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid. (http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema 4 - Päikesesüsteemi kaaslased ja väikekehad.pdf) Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Umbes pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese Marsi ja Jupiter orbiitide vahel. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maaja Päikese mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või 3 Maa ja Päikese vahele
Maa, kuu ja kliimamuutused Maal Marje Jallai 12b Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa pildistatud Apollo 17 pardalt Andmeid Maa kohta Pikem pooltelg149 597 887 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva' Kaaslane 1 (Kuu) Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Maa telje kaldenurk 23,439° Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km
.................................................. 1-6.KLASS 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas? DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 2
kamakateks. Need kamakad tiirlesid ümber vastsündinud Päikese. Selle pöörleva ketta sisemisse kuuma piirkonda koondusid metallid ja kivimite koostisse kuuluvad räniühendid, mille sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge. Sellise koostisega planetesimaalid ühinesid vastastikuste põrgete käigus üha suuremateks kehadeks, millest lõppkokkuvõttes said Maa- tüüpi kiviplaneedid-Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Merkuur Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Kaaslasi Merkuuril pole. Merkuur on kuum sellepärast, et ta pöörleb väga aeglaselt, ta teeb ühe täispöörde 59 ööpäeva jooksul, samal ajal kui Maa teeb täispöörde 24 tunniga. Merkuur on nii väike, et tema gravitatsioonist atmosfääri kinnihoidmiseks ei piisa. Atmosfääri puudumine mitte üksnes ei soosi päevase ja öise temperatuuri suurt erinevust, vaid teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks.
MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse,
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm
Neptuun Astala Vista 05. oktoober 2006 Tartu Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kaheksa kuud. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on
Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Asend Maa orbiidi suhtes Asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), mille orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), mille orbiit asub Maa omast väljaspool. PÄIKE MERKUUR VEENUS MAA MARSS JUPITER SATURN URAAN NEPTUUN Küsimused 1. Mitu planeeti on Päikesesüsteemis? 2. Milline planeet on Päikesele kõige lähemal? 3. Milline planeet on Päikesesüsteemis kõige suurem? kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem Tänan kuulamast!
Referaat Marss Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B Fakte Marsi kohta Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marsi unakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Fantastiline kokkusattumus! Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta
sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s2). ruuduga. 4) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust
Puud, kes seisavad tiheda liiklusega teede ääres, saavad juured maast välja võtta ning edasi liikuda. Linnud ja loomad aga juuriksin maa külge. Jätaksin elanikele võimaluse neid vabastada, aga niiviisi on neil kergem oma saak tabada. Ei pea enam mööda metsi mõnd üksikut jänest taga ajama. Nüüd on tohutul hulgal liha käepärast olemas. Kõigile elanikele kingiksin aga ülima disainitunnetuse. Kõik oskaksin endale luua kauneid maju ning elamuid. Kogu planeet näeks välja väga ligitõmbav ning ilus. Kui kõik oleks loodud annaksin oma jumala kohustused edasi mõnele kohalikule elanikule ning naaseksin planeedile Maa, et siin oma rahulikku elu edasi elada. Ei peaks enam kandma sellist vastutuskoormat. Saaks taas vabalt inimesena ringi liikuda ning tegeleda meie jaoks normaalse disainiga. Planeet Muailaa jääks omasoodu arenema ning võib juhtuda, et kunagi kohtuvad kahe universumi elanikud. Nende disainitunnetus ning kultuur segunevad ja tekib
Ühiskonna jaoks on muutunud oluliseks hoopis vajadus rikastuda. Kui varem tuli kõik eluks vajalik ise toota, siis tänapäeval sõltume supermarketitest. Massiline tarbimiskultus kujundab meie arusaamu elust, ilma et me seda endale teadvustaksime. Ometi ei ole elu põhitõed aastasadadega muutunud, kuid oskus neid väärtustada on hakanud vaikselt hääbuma. Kapitalistliku mõtteviisi tulemusi võib näha pea igas eluvaldkonnas. Mahatma Gandhi on öelnud, et meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid ei suuda tagada igaühe ahnuse rahuldamist. Soov parandada oma elujärge ning elada üha jõukamalt tundub olevat justkui iga inimese ülim eesmärk. Selle tagajärjel kannatab nii meid ümbritsev keskkond kui ka me ise. Reostatud loodus, materiaalsete vahendite ebavõrdne jaotumine ning epideemiapuhangud on vaid mõned näited probleemidest, mis meie ühiskonda on tabanud. Isikliku kasu ahnus ei jäta ruumi mõõdukusele ega kokkuhoiule
hävitab kogu maa ning meil ei ole mingisugust võimalust, et pääseda või päästa kedagi.'' President ei tahtnud alguses teda uskuda, aga teadlasel olid tehtud pildid sellest tabelist, mis näitas, et see tõesti juhtub. President pani tööle kõik oma parimad teadlased ning hoidis seda suurt uudist rahva eest saladuses. On möödunud juba 2 aastat ja 5 kuud, kõik teadlased terves maailmas töötavad selle kallal, et päästa meie planeet. Kännula külas, kus see vaene teadlane elas, oli noor õpipoiss, kes tuli lagedale väga ajuvaba ideega.Ta lausus: ,,Teadlane, mis oleks kui me saaks oma planeeti liigutada paigast, siis meie planeet pääseks ning päike söödaks meist mööda ja kõik jääks ellu ."Teadlane seevastu:,,Oh kui vaid saaks nii, siis me ka teeks niimoodi, kallis väike õpipoiss. " Õpipoiss aga otsustas, et ta läheb konstruktori juurde, ning räägib talle oma plaanist.
Tombaught Arizonas Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses ja võib-olla sellepärast, et "PL" on initsiaalid Percival Lowell-st. PLUUTO OMADUSED Kaugeim planeet päikesest. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa,Titan ,Triton, Callisten, Canymedes). Diameeter on 2274 km. Orbiit on 5913520000 km. päikesest Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Päikesevalgus ei ulatu temani ning sellepärast on seal pime. Koosneb kivi ja jää segust. Kuid Pluuto keemiline koostis on teadmata. Pluuto on kõige kaugemal ja kõige väiksem planeet. KAASLANE
mõlemad kaovad ja järgi jääb puhas energia. 52. Mis on vaheosake ja nimeta –iseloomusta Vaheosake on osa, mis vahendab mingit tüüpi vastastikmõju. Näiteks gluuon vahendab tugevat vastastikmõju. Pii-meson koosneb u- või d-kvargist (või antikvargist). 53. Iseloomusta planeete ja väikekehasid Merkuur Päikesele kõige lähem. Kõige väiksem. Mass 5% Maa omast. Kaaslasi ei ole. Veenus 2. planeet. Tahke. ~ Sama suur kui Maa. Pöörleb väga aeglaselt. Kõrge pinnatemperatuur (paks atmosfäär). Kaaslasi ei ole. Maa 3. planeet. Ainus Päikesesüsteemi planeet, kus on elu. Raadius 6400 km. Kivimiline planeet. Atmosfääris ~79% lämmastikku, 20% hapnikku. Pöörleb natuke alla 24 tunni; tiirleb natuke üle ühe aasta. Aastaajad, sest tiirleb ümber Päikese 66-kraadise kalde all.
mõlemad kaovad ja järgi jääb puhas energia. 52. Mis on vaheosake ja nimeta iseloomusta Vaheosake on osa, mis vahendab mingit tüüpi vastastikmõju. Näiteks gluuon vahendab tugevat vastastikmõju. Pii-meson koosneb u- või d-kvargist (või antikvargist). 53. Iseloomusta planeete ja väikekehasid Merkuur Päikesele kõige lähem. Kõige väiksem. Mass 5% Maa omast. Kaaslasi ei ole. Veenus 2. planeet. Tahke. ~ Sama suur kui Maa. Pöörleb väga aeglaselt. Kõrge pinnatemperatuur (paks atmosfäär). Kaaslasi ei ole. Maa 3. planeet. Ainus Päikesesüsteemi planeet, kus on elu. Raadius 6400 km. Kivimiline planeet. Atmosfääris ~79% lämmastikku, 20% hapnikku. Pöörleb natuke alla 24 tunni; tiirleb natuke üle ühe aasta. Aastaajad, sest tiirleb ümber Päikese 66-kraadise kalde all. Telg laperdab 27000 aastat. Marss
Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet. Saturnil on aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga nurga 63 kraadi. Saturni näival kettal on täheldatavad ekvaatoriga paralleelsed vöödid ja laigud.
Planeet Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................03 Alustekst.....................................................................................................................04 Definitsioon.................................................................................................................05 Planeetide teke...............................
MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Merkuur on kollakas ju tumehalli värvi. Merkuuril pole kaaslasi. NIMI Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). MÕÕTMED
MARSS Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud
Niisamuti on ka eelnimetatud teguritega, mis keskkonna muutumist kiirendavad. Miks on see nii? Kas keskkonna hukale määratuse oleme tõesti põhjustanud meie - inimesed? Vastus ei ole keeruline - vaid inimeste tänapäevane kiire eluviis ning hoolimatus meid ümbritseva suhtes ongi tekitanud selle olukorra, kus keskkond on meie ees kaitsetu. Seetõttu lähtun arusaamast, et keskkonna hävitamise asemel peaksime me oluliselt rohkem pöörama tähelepanu keskkonna kaitsmisele. Planeet Maa, mida me kõik peame enda koduplaneediks, ei ole aga sugugi nii vagur talleke nagu pealtnäha paistab. Tunduks nagu planeet vastaks meie tegevusele sõnadega: "Nii nagu teie mulle, nii mina teile". Jah, võib tõdeda, et paraku nii see ongi. Kogu meie mürkgaaside paiskamisele õhku, vihmametsade maharaiumisele, veekogude reostamisele jne vastab loodus meile samaga. Vastukaaluks meie tegevusele tegutsevad mitmesugused loodusjõud. Olgu
Hiidplaneedid on Maaga võrreldes on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun mõõtmetelt ja massiga suuremad ning hõredad ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 5) Millest koosneb Marsi polaarmütsike? Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikhappelume kiht ( see paistab nn polaarmütsidena). 6) Millistel planeetidel esineb suur punane laik? Jupiteril. 7) Kõige tumedam planeet (peegeldab ainult 6% Päikese valgusest) on ... Merkuur 8) Maa-tüüpi planeetidest VEENUS on väga paks ja ühtlane pilvekiht. 9) Milline planeet on oma mõõtmetelt ja massilt kõige lähedasem Maa mõõtmetele ja massile? Marss 10) Milliste planeetide keskmine tihedus on väiksem vee tihedusest? Veenus Lk 136 -1)2)3) 1) Mida nim. galaktikaks? Linnuteed 2) Millised oma kujult võivad olla galaktikad? Kujult võib galaktika meenutada
selle toidu kohesesse kasutusse enne veel, kui toiduained riknevad. Paljud riigid on hakanud ka tarbijatele rõhutma just seda, et tuleb eelistada oma kodumaal kasvanud toitu s.h. kõik mida sinu riigis valmistatakse (riided, jalanõud, olmekaubad, jne...). Suurt tähelepanu tuleks pöörata samuti prügile, mida tarbimisel tahes või tahtmata toodame. Jäätmeid peaks sorteerima ning muutma prügisorteerimist jäätmejaamadele lihtsamaks. Pidagem siis kõik meeles, et meil on vaid üks planeet ning seda tuleks hoida. Poodi minnes tee endale ostunimekiri, siis ei sattu ebavajalik su koju, osta ainult nii palju, kui suudad korraga ära tarbida. Pesemas käies keera vesi kinni, kui seepi laiali hõõrud. Hoia seda, mis on üks, ainus ja kordumatu aare – planeet Maa.
Tähtkujud • õnnenumbrid: 1, 10, 19, 28, 37, 46, 55 Värv: Punane Mõjutav planeet: Marss Element: Tuli Domineeriv sõnapaar: Ma olen õnnepäev: Teisipäev õnnekivi: Rubiin, teemant Metall: Raud Lilled / taimed: Kurereha, kuslapuu •
Atmosfäär Merkuuril puudub. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta). 7. Veenuse välisilme, atmosfäär ja tema liikumine? Veenus on Maale lähim planeet ning on umbes niisama suur ja kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Tema keskmine kaugus Päikesest on 110 milj. kilomeetrit. Veenuse tahke ja ülikuum (480 °C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; Veenus pöörleb väga aeglaselt ja vastassuunas enamiku planeetide pöörlemissuunale
Teemantplaneet Alex Truman 2017 55 Cancri e puhul on tegemist esimese teemantplaneediga Planeet 55 Cancri e on Vähi tähtkujus Eksoplaneet 55 Cancri E: arvatud teemandi asemel on see tulemöllus kosmiline põrgu ÄITAH
neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja 3 heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Joonis 1. Jupiter Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Maapealsete vaatlustega on Jupiteril avastatud veel 9 kaaslast, kuid need on
Jupiter Jüri Gümnaasium 9.r Kristin Sõber Jupiter Gaasiline hiid planeet Päikesest viies Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Täispööre 10 tunniga ,tiir ümber päikese 12 aastat Öises taevas silmaga nähtav Koostis Jupiteri peamised koostis elemendid Vesinik Heelium Teised Kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast 12 väikest ning 4 suuremat Galileo kuud: 1. Io 2. Europa 3. Callisto 4. Ganymede Väiksematel korrapäratu orbiit Külastajad · Jupiteri külastas esimesena
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku
ÜLDINE Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale
eesmärgiks. Kui pingutusi kahekordistada, toimub liikumine kaks korda kiiremini. Aristotelese teostest võib tähttähelt välja lugeda, et langemise kiirus on pärivõrdeline raskusega. Kehale mõjuvad tõuge ja vastupanu; liikumise kiiruse määrab nende suhe. Galilei mõistis, et tähtis pole liikumine, vaid liikumise muutus – kiirendus. Inimene ei tunneta liikumist, aga tunnetab selle muutumist. Aristarchos Samoselt (320-250 eKr) - Maa ise on planeet, mis koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese. Merkuuri ja Veenuse orbiidid on Maa omast seespool, seepärast ei ilmu nad kunagi taevasse Päikesest kaugel. Teised planeedid liiguvad Maa omast suurematel orbiitidel ja läbivad neid aeglasemalt. Kui Maa läheb ühe sellise välisplaneedi ja Päikese vahelt läbi, näib planeet liikuvat tagurpidi. Eukleides (ca 300 eKr) – Kreeka matemaatika ja teaduse süda oli geomeetria (maa mõõtmine)
Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid head laevad. Karavell Ilmakaared. Kompass. Kirjelda Suurte maadeavastuste tagajärgi (mõju Euroopa arengule ja majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda. Kartuli, tubaka importimine
Werthile. See täiskasvanu on ainukt sõber, kes tal elus olnud on, see täiskasvanud suudab kõike mõista, isegi lastele kirjutatud raamatuid, see täiskasvanu elab Prantsusmaal, kus kannatab külma ja nälga. Teda on vaja lohutada. Autor ütleb, et kõik täiskasvanud on olnud lapsed. Täiskasvanutele on alati seletusi tarvis, sest nad ei mõista laste asju. Väike Prints elas väiksel planeedil, kus kasvasid ahveleivapuud. Planeedil kasvas ka hea rohi ja umbrohi. Planeet oli nii väike, et ühel päeval võib näha 43 korda kui päike loojub. Planeedil kasvas roos, kelle eest Väike Prints hoolitses. Planeedil oli ka kolm vulkaani. Seemned on nähtamatud. Nad magavad seni mullapõues, kuni mõnel neist tuleb tuju ülesärgata. Siis ta sirutab ennast ja ajab esialgu veel kartlikult päikese poole ühe toreda pisikese ja üsna süütu idukese. Kui on tegemist reidse või roosi iduga, siis võib lasta tal kasvada nii nagu ta ise tahab
NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane. Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste ja maakera kõige kitsam mõiste. 4. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik; sest raamat on kõige avaram mõiste ja ladina keele sõnastik kõige kitsam mõiste. 5. Eesti ajaleht, Päevaleht, ajaleht. Ajaleht, Eesti ajaleht, Päevaleht; sest ajaleht on kõige avaram mõiste ja Päevaleht kõige kitsam mõiste. 6
Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik, 30%heelium ja 1% moodustasid rasked elemendid (hapnik, süsinik, ränija metallid). Enamik gaasi koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike.Peale visiniku ja vähese heeliumi pärineb Maatervenisti supernoovadest
......................... 10 · Veenuse ja Maa sarnasused............... 10 · Vesi, Kuud......................................... 11 · Ehatäht ja Koidutäht.......................... 11 · Elu Veenusel...................................... 12 · Pildid.................................................. 13 · Kasutatud kirjandus........................... 14 Sissejuhatus Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.Tal puuduvad looduslikud kaaslased. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult Kuu ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni 4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks
tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. 9.Võrrelda maad ja Marsi Marss on kaetud punase liivakivimiga ja sellepärast paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Mõlemad tiirlevad ümber Päikese. Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, see tähendab, et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal. Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole
..5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.
Theema: Marss ja selle uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. SLAID 2 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3
Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252% Maast) Mass 3,303×10 23 kg Tihedus 5,43 g/cm 3 Pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pinnatemperatuur 452 kelvinit (179 °C) Kaaslased ei ole Merkuur ja tema Mõõtmed Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuril läbimõõt tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
