õhuelektrist. *bioloogiline evolutsioon- bioloogilise evolutsiooni käigus arenesid välja kõik elus organismid, mis meie maakeral tekkinud on sugulisel teel ehk bioloogiline areng esimesest elusorganismist inimeseni. *sotsiaalne evolutsioon- sotsiaalse evolutsiooni käigus tekkisid meie ühiskonnas keel, millega hakati omavahel suhtlema ja tekkis inimühiskond. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet maa. Meie planeet maa on tegelikult peaaegu sama vana kui, meie universiumi suurim planeet Päike. Päike on mänginud väga suurt rolli elu tekkeks maal. Planeet maa oli algselt hõõguv kivikera, mille pinnal oli tohutult vulkaane, mis võisid tekitada meie planeedile just sellise pinnakihi nagu ta meil praegu on. Ajapikku hakkas maakera jahtuma, ning sel hetkel polnud maakeral veel vett ega osooni kihti. Maa jahtumisel tekkinud
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa
MERKUUR Kätlin Kaera 12P Lühitutvustus · Merkuur on Päikesele lähim ja Päikesesüsteemis kõige väiksem planeet. · Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, tänu oma kiirele liikumisele taevas. · Merkuuril ei ole kaaslasi. · Merkuuri minimaalne kaugus Maast on 82 gigameetrit. Pöörlemine · Merkuuri pöörlemisperiood 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et
aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi. Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist
Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on
Marss Marss ● Kaugus Maast: 55–400 mln km ● Tiirlemisperiood: 687 Maa ööpäeva ● Diameeter: 6750 km ● Pöörlemisperiood : 24 tundi 39 minutit Marsi kirjeldus ● Neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete ● Nimi Rooma sõjajumala järgi ● Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett Sisesruktuur ● Kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. ● Koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal räni, hapnikku, rauda, magneesiumi, alumiiniumi, kaltsiumi ja lämmastikku. ● Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja niklist Tänan kuulamast!
suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv. Hiidplaneetidest erinevad nad eelkõige selle poolest, et koosnevad põhiliselt kividest ja metallidest ning asuvad Päikesele lähemal. Nende mass on hiidplaneetide omast kordades
Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: ema, lapsed; lähedased inimesed, kelle eest hoolitsetakse; inimesed, kes vajavad füüsilist abi Dünaamilised kontaktid Kuuga lisavad värvi emotsionaalsetele protsessidele. Tunnete muutusi emotsionaalsetes reaktsioonides, muutusi söömisharjumustes, muutusi keharütmides. Võivad muutuda tähtsad asjad, ning need asjad, mis on osa su turvasüsteemist. Kuu, rohkem kui ükski teine planeet, kaldub väga tugevalt selle märgi poole, milles ta on ja seda tuleb selle luminaariga tegeledes alati arvestada. MERKUUR Peamised põhimõtted: info kogumise, -töötlemise ja -jaotamise meetodid Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): kuni 2 kraadi 30 minutit ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: umbes 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone
Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi." Päikese läbimõõt on 1,4 miljonit kilomeetrit. Päike kaalub nagu 300 000 Maad. Päikese vanus on umbes 4,5miljardit aastat. Päikese välispinna temperatuur umbes 6000°C. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur on kollast ja tumehalli värvi. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg ja tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist,
Maatüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja väikseim. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähemal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6% Maa massist. Merkuuri on vöiksem kui Jupiteri kuu Ganymedese ja Saturni kaaslase titani omad; Tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurima tihedusega. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 4. VEENUS Veenus on Päikesest teine Maa-tüüpi planeet pärast Merkuuri. Ta on oma füüsiliste omaduste poolest Maaga sarnane, kuigi Maast veidi väiksem. Tema keskmine raadius on vaid 5 % ja mass ca 20 % võrra Maa omast väiksem. Erinevalt Maast, puuduvad Veenusel kaaslased, samuti ümbritsev magnetväli. Planeet avastati muinasajal. Tänu oma suurusele ja Maale lähedasele orbiidile on ta oma heleduse poolest kolmas objekt taevas peale Päikest ja Kuud. Tema maksimaalne näiv tähesuurus on -4,9m, ta on nähtav palja silmaga ka päevasel ajal
4 MAA RÜHMA PLANEEDID Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust)
.........4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4).............7 1.3Maa.............................................................................................................
........................................................... 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss...................................................................................................... 15 3.5 Gaasiline hiid Jupiter.................................................................................................... 17 3.6 Kettamaailm Saturn......................................................................................................... 19 3.7 Uduvines sinine Uraan...........................................................................................
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE
Mars Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes
Kuidas tekkis elu Maal? Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid, mis lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses elasid tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli nüüdseks liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri ning
kaugele. Atmösfäär Merkuuril puudub ja ta meenutab Kuud.Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Marss-kaks kaaslast,1/10 Maa massist.Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas( 96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha.Kuu läbimõõt
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE Tiirlemine : Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda
JUPITER JUPITER Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. JUPITER Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetiel puudub tahke pind
Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on
tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule, pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele.
NEPTUUN Niilo Saarma 12 A 1 Keila Kool Sisukord 3. Üldiseloomustus 5. Avastamine 6. Staatus 7. Koostis ja ehitus 9 11. Siseehitus 12. Atmosfäär 13. Magnetosfäär 14. Rõngad 16. Kliima 17- 18 Orbiit ja pöörlemine Kasutatud kirjandus 2 Üldseloomustus Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asetsev teadaolev planeet meie päikesesüsteemis. Läbimõõdu poolest on see neljas planeet ja massi poolest kolmas. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam. Selle mass on Maa omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb Päikesest keskmiselt 30,1 aü kaugusel. Neptuun nimetati vanarooma mütoloogia vetejumala Neptunuse järgi. Palja silmaga ei ole Neptuun nähtav ja siiamaani on see ainus planeet, mis on avastatud matemaatilise ennustuse, mitte aga empiirilise vaatluse põhjal. Prantsuse astronoom Alexis Bouvard järeldas Uraani orbiidi ootamatute
Pöörlemisperiood 6 päeva 9 tundi Keskmine kaugus Päikesest 5900 mln km Diameeter -2280 km Keskmine temperatuur umbes -230 C Raskusjõud Maaga võrreldes 0,06 Mõni aeg pärast seda, kui Neptuun 1846. Aastal avastati, leiti et see planeet kaldub millegipärast ootuspärasest orbiidist kõrvale. Spekuleeriti, et mõni Päikesest veel kaugemale jääv planeet planeet X mõjutab oma gravitatsiooniga Neptuuni. Planeedi X otsimine oli sellest ajast peale astronoomide suurim väljakutse. 1929. aastal hakkas seda uurima ka erihariduseta, raamatute põhjal teadmised omandanud 22-aastane Clyde Tombaugh. Taevast tehtud fotode võrdlemisel, mis oli äärmiselt töömahukas ülesanne, leidis ta 1930. aasta 18
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see
Proovieksam eesti keelest Kirjand Uus sajad, vanad probleemid Vigadeparandus Inimene on eksisteerinud planeedil Maa juba sadu tuhandeid aastaid. Meie planeet on pakkunud inimühiskonnale kodu, tuge, toitu, kuid millega vastab tänapäeva inimene? Tinglikult võib öelda, et keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil, kui toimus massiline industrialiseerimine. Tollal ei väärtustanud inimesed loodust ega seal toimuvat. Tarbiti hulgaliselt maavarasid, raisati eluks vajalikku puhast vett. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem tundub probleeme tekkivat. Minnes uude sajandisse on alles jäänud ja jõudu kogunud vanad probleemid.
Kuidas tekkis elu maal Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid. Nad lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses olid ka tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Nad läksid ja sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Tulnukad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu. Nad mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet ja seal oli igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud(nende arust oli piisavalt sadamine üleujutus), siis nad võlusid hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli liiga külm. Seejärel nad võlusidki
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobiga on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. DIferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline-
· Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/ura · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/n · http://web.zone.ee/paikesesysteem/neptuun.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html · "TÄHISTAEVA ENTSÜKLOPEEDIA" 2009, lk 94-96
ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4
rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub kesk laotust ahastuses päästjat appi hõigub... Ent lõhkeb siis, kui vahust seebimull, maast, merest - kaos, jääb järgi minust null, Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm. “Katastroof 2” Ei ilma vereta ei miski sünni, sure, kõik meie elu, see on verimärk, Ja veres leotet nüüd, kõik meie rõõmud, mure, revolutsioone imed, mässe tulivärk, kõik võitud verega, kui sünnitaja särk.
Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele. Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast võ tumehalli värvi. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriusest. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html TÄNAN!
Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päikesesüsteemis. Neptuunil on avastatud 13 kaaslast, suurim on Triton, mis sarnaneb Kuuga. Neptuunil on rõngad, kaks kitsast rõngast on hästi märgatavad, teised pole väga nähtavad. 1989.aastal uuris ja pildistas Neptuuni kosmosesond Voyager 2.
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid
argoonist. 0,3% veeaur Kaugus 57 919 000 Päikesest Asub Umbes viis päikesest km 150 miljoni Päikesest korda ( Päikesele kilomeetri 1,5 korda kaugemal kui kõige lähem kaugusel. kaugemal Maa. planeet ) kui Maa. Ei ole Veenusel ei ole Kuu Omab Teadaolevalt Kaaslane on Omab viite 8 kaaslast kaaslasi looduslikke kaaslasi 16 kaaslast Titaan kaaslast Kaaslased kaaslasi, vaid ainult ( 2 tk ) tehiskaaslased.
Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdselt ühel sirgel mõjuvad, kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni seadus- Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Kepleri II seadus- Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema liikumiskiirus orbiidil
kalle vaid 3° Saturn orbiit nagu Jupiterilgi peaaegu ringikujuline, telg orbiidi tasandi suhtes kaldu (ekvaatori kalle 63°) Uraan telg orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle -8°), orbiit enam vähem ringikujuline Neptuun orbiit väga piklik, kalle 60° 1 6. Merkuuri välisilme ja liikumine. Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti Merkuuril ei ole kaaslasi.
alustada bioloogilise energia tootmistsüklit ja lõpetab bioloogilise energia tootmisevolutsiooni inimkond. Just inimkond tarbib loomade, lindude, kalade ja taimede vahendusel kõike seda mida maale on loodud ja kui leiduvad ained mida inimene ei tarbi toiduks, siis tarbib inimene neid aineid oma heaolu loomiseks. Galaktilise aine koostamine. Esiteks päike, kuu, planeet maa ja teised planeedid ning komeedid on tekkinud galaktikas kosmilise tolmu ja siseenergia alusel. Järjekordse planeedi tekkimiseks moodustatakse galaktikas must auk, ehk negatiivne energia taust mõjub energiakoostisosadel nagu vaakumenergia muutes gaasilise aine inimsilmale nähtavaks aineks. Kui on vajalik kogus energiat ainetootmiseks koos, siis galaktilise immuniteedi mõju all toovad komeedid ( galaktilised immuniteedi tootmise vahendid) sinna sellise
planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.theplanetstoday.com / Pluuto planeet või mitte? Pluuto on piklik Pluuto orbiit, mis teiste planeetidega võrreldes on tugevasti kaldu, on rohkem sarnane komeetide kui planeetide orbiitidega Pluuto on palju väiksem Pluuto läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi (ehkki mõnevõrra väiksemaid) objekte Planeetidele (va Pluuto) kehtivad reeglid Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega
Merkuur Kätlyn Jürisaar 9.a Üldiselt Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000
Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Öösel selges taevas on näha palja silmaga. 1 Saturni aasta=29.5 Maa aastat. 1 Saturni päev=10h ja 35min Maa päevast. Ekvatoriaalne diameeter on 120 536 km. Kasutatud kirjandus http://www.sciencedaily.com/videos/2008/0708-are_saturns_r http://www.nineplanets
heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ja siis toimub plahvatus ja süttib täht. 2. on tähe eluiga on seda lühem, mida suurem on tähemass. 3. kõdutäht, toimub tähe jahtumine, kuni ta näeb välja nagu pruun suur planeet. Tähed liigitatakse suuruse järgi kääbusteks ja hiidudeks ning värvuse järgi punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, siniseks ja sinakasvalgeks. Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba
ja langeb Maale. 11. Faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikuse asendi tõttu. Noorkuu kuu loomine, pole nähtav. Esimen veerand nähtav parem pool. Täiskuu näha terve kuu. Viimane veerand nähtav vasak pool. Tähekuu on Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes ~ 27,3 päeva. Sünoodiline kuu on kahe teineteisele järgneva kuu faasi ajavahemik ~ 29,5 päeva. Varjutused. 12. Planeetide konfiguratsioonid on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend. 13. 1) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 2) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Järeldus: Mida lähemale Päikesele, seda kiiremini planeet liigub. 3) Planeedi tiirlemisperioodi ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Järeldus: Mida kaugemal planeet, seda suurem tiirlemisperiood.
kandis viljakusjumalanna Ištari nime. Linnasüdamesse rajati umbes 90 meetri kõrgune Babüloni kaitsejumala Marduki tempel, mida tuntakse ka Paabeli tornina. Seda peeti maailma kõrgeimaks torniks, mis ulatuvat taevasse. Selle läheduses asus kuningaloss, mille katusele ja terrassidele olid rajatud aiad, mida nimetati Babüloni aedadeks. 7.) Võrdle Mardukit ja Ištari (valdkond ja planeet) Marduk käsutas tuult ja tormi, kuid tema kaitse all olid ka kuningad. Tema planeet oli Jupiter. Ištar- taeva valitsejanna-ilu-, armastus- ja sõjajumalanna. Ta oli ka viljakusjumalanna, sest tänu temale õitsesid taimed ja kandsid vilja ning loomad said järglasi. Tema planeet oli Veenus. 8.) Kuidas ennustasid mesopotaamlased tulevikku? Nimeta vähemalt 3 erinevat viisi. 1)Unenägude põhjal 2) Loomade siseelundeid uurides 3) Taevakehade liikumise järgi ehk astroloogia
Väike prints oli tulnud kaugelt teiselt planeedilt. Väike prints jutustas minategelasele oma planeedist, kus oli kolm vulkaani. Esimesed kaks olid kustunud vulkaanid, aga kolmas oli tegutsev, mille peal ta tegi hommikusööki. Igal hommikul pühkis prints kõik kolm vulkaani puhtaks, et need purskama ei hakkaks. Väikese printsi planeedil olid ka ahvileivapuud, mis olid üsna salapärased. Nimelt pidi neid iga päev kitkuma, sest muidu kasvasid nad hirmsa kiirusega ning planeet millel ta elas, võis puruneda. Ühel päeval leidis ta oma planeedilt lillekese, nimelt roosi nelja okkaga. Roos oli iseloomult väga edev ja nõudlik. Roos tahtis, et tema eest hoolitsetaks, kaitstaks ja et temaga suheldaks. Ühel päeval pidi väike prints aga põgenema, sest lill ei jätnud teda rahule. Printsi eesmärk oli külastada teisi planeete, otsida normaalseid inimesi ja saada targemaks. Esimesele planeedile, kuhu ta jõudis, elas üks üksik kuningas, kes oli väga võimutsev
uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. VEENUS
2Pealkiri: Maa võrdlus planeediga JUPITER PLANEET MAA SINU VALITUD PLANEET NIME PÄRITOLU Kreeka mütoloogiast Germaani, vana inglise keelest MITMES PÄIKESEST 5 3 KAUGUS kilomeetrites 778 miljonit km 150 miljonit km SUURUS (pindala või raadius) 510 065 284, 702 ruutkilomeetrit MASS kilogrammides Maa massist 318 korda raskem 5,9736*10 astmes 24
Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: *Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. *Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. *Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. *Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. *Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Allikad 3, 4, 8, 10 )
Marss Kaugus Maast: 55-400 milj km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad
Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Hüpoteetilised planeedid On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-
kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija). Uraan · Raadius (km): 25559 · Orbitaalne kaugus päikesest(km): 2875038615 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: 1781 · Kuud: 27 Click icon to add picture Click icon to add picture Ur aa ni ja ma a võr dlu s Uraani ja maa võrdlus Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. Uraan on maast neli korda suurem. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis e. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus. Uraanist: Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck. Temperatuur pilvede ülaosas on 200º C ringis . Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat Kaks korda aastas aga kestavad nii öö kui päev 8 tundi. Välimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
