Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. [redigeeri] Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini
Maa teke Päikesesüsteemi planeediks nimetatakse taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Üheks selliseks planeediks on ka Maa. Meie kodu - planeet Maa hakkas moodustuma umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee galaktika kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva tolmu- ja gaasipilvega. Kuid enamus meie planeedi pinnast on siiski noorem, sest Maa pind on välja kujunenud praeguste nö. looduskatastroofide nagu maavärinate, tormide, vulkaanide ja samuti ka liustike ja mandrite triivimise tulemusel. Maa tekkimise kohta on levinud mitmeid erinevaid teooriaid. Kõige tuntumad
18. Päikeseööpäev Täheööpäev tavalisest 4 minutit lühem, jagatakse ka 24 h. Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit. Eestis Greenwichist 2 tundi ees.
Päikesesüsteemi mood. Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel
Üleilmastumise head ja vead Maailma ühtlustub iga aastaga järjest rohkem. Planeet Maa on ühtne terviklik koht ja ükski riik ei saa eksisteerida ilma teiste riikidega koostööd tegemata. Kõik riigid sõltuvad üksteisest. Nii nagu kõigel siin maailmas on ka globaliseerumisel omad head ja vead. Millised on üleilmastumise negatiivsed ja millised positiivsed pooled? Positiivseks küljeks on eelkõige see, et üleilmastumisega kaasneb riikidevaheline majanduslik koostöö. Ettevõtted toodavad järjest enam kaupa seal, kus on odavam
Millega intriig lõpeb? Kui Väike Prints sattus oma teekonnal esimesele oma poolt külastavale asteroidile külla, mida valitses kuningas, tekkis neil omavahel sõnavahetus. Kuningas tahtis printsist teha oma alluva ja käsutas teda tema planeedile jääma. Prints keeldus viisakalt pakkumisest ja jätkas oma teekonda. Jutusta ühest meeldejöövast seigast. Miks see rohkem meelde jäi? Mulle jäi kõige rohkem meelde seik , kus Prints kohtus planeet Maal rebasega, sest lõpuks tuuakse raamatus selgelt välja teose sisu. „Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“ Kas soovitad/ei soovita teost teistele lugeda? Miks? Teos iseenesest on lühike ja lihtsasti loetav. Räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja surmast. Autor toob esile lapseliku avatud ellusuhtumise. Soovitan, kellel on meelest läinud lapselik fantaasia ja heatahtlikus teiste vastu, lugeda seda teost.
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Meie kodumaa Maa, planeet, kus me elame reostub iga päevaga üha rohkem. Et kaitsta ja päästa ümbritsevat keskkonda on mitmeid võimalusi. Me peame kaitsma ja hoidma loodust. Ema ütles; kui Eesti oli veel Nõukogude Liidus, siis oli lööklauseks ,,Me ei vaja looduselt armuande, looduselt tuleb võtta, mis võtta annab". Minu jaoks on see kummaliselt vale arusaam. Mida me selle heaks teha saame? Kõik inimesed saavad oma säästlikku ja kokkuhoidliku eluviisiga loodust aidata.
Samas on minu jaoks olemas ka suhteline tõde. Relatiivseks pean ma sellist tõde, mida ma enda arvates tõeks pean, nagu ka see arvmust väljendava jutu mõte. Suhteline tõde võib minu jaoks olla ühtmoodi ja mõne teise inimese jaoks teistmoodi. Igaühel võib olla oma suhteline tõde. Tõe suhtelisust tõestavad ka erinevate ajastute arvamused elust ja olust. Näiteks arvati kunagi, et maakera on kolme vaala peal ja seda peeti sel ajal tõeks. Tänapäeval ollakse kindlad selles, et planeet Maa on kera kujuline. Mulle tundub, et kõik on selles kindlad, kuid võib-olla avastatakse umbes tuhande aasta pärast, et maakera on hoopis nagu ümarate nurkadega täring või midagi sellist. Ka üldtunnustatud väited võivad aja jooksul muutuda. Minu arust on tõde see, et korraga eksisteerib nii absoluutne kui ka suhteline tõde. Just eelmist lauset pean ma suhteliseks tõeks ja absoluutne tõde on see, mis oleks siis päris õige vastus. Suhteline tõde
endi hüvanguks? Mõistmine ei tähenda veel õnne. Me viime teadmised, kogemused ning arukuse koos endaga hauda kui me neid ei rakenda. Olgu siis selleks teiste õpetamine, elu lihtsamaks muutmine või õigluse poole püüdlemine. ,,Tarkus ei peegeldu selles, mida sa tead, vaid selles, millele ja kuidas sa elad, " on sõnanud Teedy Tüür. Teadmised on vahend just eesmärkide saavutamiseks. Kasutame neid iga päev ning iga hetk. Mõistus on see, mis eraldab inimese kõigist teistest planeet Maa organismidest ning on muutnud ta selle taevakeha valitsejaks. Nii, nagu valitsevad inimesed maal loomade üle, valitsevad nutikamad inimesed veidi vähem kavalate üle. Tsilisatsioonide algul nimetati seda orjanduseks, tänapäeval kannab seda mõtet demokraatia, kus lastakse otsustada teadmatul hallil massil, keda töödeldakse igapäevaselt lubaduste ning propagandaga. Tegelikkuses siiski keegi üksikisiku huve ei
Planeet Maa on viimaste sajandite jooksul pisenenud tunduvalt. See ei avaldu mitte sõna otseses tähenduses, vaid pigem ettekujutuses. Kiired transpordivahendid, suurenenud elatustase ja vabameelsem maailm on toonud rahvaid üksteisele lähemale kui kunagi varem. See on rikastav kogemus, ent ruumi jääb ka vääritimõistmiseks. Tihtilugu on arutatud, kas taoline nähtus on kasulik või mitte. Ühtset vastust on raske leida. Kõikide kultuuride ajalugu ilmestavad suuremad või väiksemad sõjad. Kodusõjad moodustavad nendest väikese osa, enamasti on eesmärk mõne teise rahva anastamine ja selle üle kontrolli saamine. Tavaliselt peetakse seejuures silmas, et allutatud maa elanikkond sulanduks domineerivama sisse ja seeläbi sellest lahutamatuks muutuks. Mida ei ole aga sõjad suutnud, võivad lõpule viia hoopis järkjärgulisemad protsessid. Ühiskonna areng ja selle tahkude üha mitmekülgsemaks muutumine on paljud riigid viinud olukorrani, kus töökätest on p...
kui on võimalik kuskil sõna võtta füüsika teemal. Toon mõned näited teadmistest, mida ma varem ei teadnud ega osanud arvata nendest midagi. Nüüd, viimaste aastate jooksul, oskan mõnda nähtust selgitada, sest tänu uudishimule ja huvile olen aru saanud, kuidas tekib täht, kuidas see kustub ja mis toimub seal, kus meie parimadki pikksilmad ei ulatu nägema. Õnneks on füüsika nii kaua ja nii kaugele arenenud, et ei ole probleemiks öelda, mitme valgusaasta kaugusel mõni planeet või isegi täht asub. Iga aastakümnega tehakse maailmas edusamme selle kohta, mis meie Universumis on toimunud, mis toimub hetkel ja mida toob meile tulevik. Mõtiskledes enda ümber olevast elust paneb imestama fakt, et algselt koosnes meie Päikesesüsteem vesinikuaatomitest. Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Planeet Maa on meie kodu. Kõik me ju tahame, et kodus oleks võimalikult hea ja mugav elada, seega peame pidevalt midagi parandama ja täiustama. Kõige efektiivsem on maailma parandada üheskoos, mida rohkem on osalisi, seda kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata ...
Inimtegevuse mõju keskkonnale Iga asi vajab hoolt, et ta säiliks tervena ja kaua. Planeet Maa vajab seda samuti. Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima, et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu? Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale. Juba kaua aega tagasi, kui toimusid suured sõjad, maeti ohtlikud jäätmed sügavale maa alla või vette
KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583
· Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning asteroidid, meteoroidid, komeedid ja tolm. Üldandmed Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Läbimõõt on 1,4 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Mass 1,99×1030 kg (332 950 Maa massi). Raadius on 6,9599×108 m. Keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Efektiivne pinnatemperatuur on 5800 K. Kiirgusvõimsus 3.9×1026 W.
Sellel juhul ei pea väide „antud väikses töökojas trükiti ajalehti ainult valgel paberil“, seda tuleks täiendada. Otseselt seda kontrollida tagant järgi ei saa, kuigi on tõenäosus, et see võis olla. Antud juhul see täiendatud variant olekski ad-hoc modifikatsioon. Neptuuni avastamisega on see seotud nõnda, et arvati Uraani orbiit erineb sellest, mida enne arvati. Mõned teadlased arvasid, et Uraani läheduses on mõni suurem planeet ning nendevahelise külgetõmbejõu tõttu ongi Uraani orbiit erinev varem arvatuist. Ad-hoc modifikatsiooni jäigi olemata, kuna otseselt keegi mingit teooriat ei täiendanud, vaid lihtsalt arvati. Selletõttu avastaski planeeti esimesena Galle, mitte keegi varasemalt arvanud teadlastest. 3. Miks eelistab falsifikatsionist julgeid hüpoteese? Kuidas on hüpoteeside julgus sõltuv ajast, millal neid esitatakse?
Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet Maa globaalsest soojenemisest ja on ju tõestatud, et selle tekitavad vaid kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos pingutada ja aidata sellel lõppeda, aga maailm areneb igatpidi nii kiiresti, et kogu aeg tekivad peale vaid uued ja uued asjad, mida soovime endale soetada. Need teevad meie elu küll lihtsamaks, aga tänu nende tohutule arengule viimase 5 aasta jooksul on paljud meist langenud nii öelda sõltuvusse. Paljud ei ela enam
..................................................lk 9 Merkuuri uurimine viimastel sajanditel..........................................lk 9-10 Merkuur Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Mõõtmed: Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist)
Räägitud on veelgi eksootilisematest eluvormidest nagu tähtedevaheliste tolmupilvede organiseeritud elu, nukleonelu ning tehiselu. Seega on elu leidumise võimalik tsoon sisuliselt määratlematu. Enamik teadlasi arvab nüüdseks, et elu leidmine kusagil mujal meie universumis on vägagi tõenäoline. Sellisele järeldusele jõudmiseks on kaasa aidanud maailmapildi areng, kus varasematest geotsentrilistest kujutelmadest on jõutud järelduseni, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi universumis on kümneid miljardeid ja järjest enam teadlasi, mitte ainult astronoomid vaid ka füüsikud, bioloogid jt usuvad, et kosmoses eksisteerib paralleel universumid, mis teoreetiliselt kahekordistaksid kui mitte kolmekordistaksid planeetide ja galaktikate arvu. Teadlaste seas on siiski esindatud ka nn unikaalse Maa hüpotees, mille järgi keerukate eluvormide tekkeks ja arenguks vajalike
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel
Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade füüsikalisi suurusi- tänapäevaastronoomias on võimalik 1) määrata spektraalanalüüsist saadava info põhjal tähe keemiline koostis, liikumine, tähepinnal toimuvad protsessid. 2)kauguse mõõtmine- maa ja taevakehade vahelise kauguse mõõtmiseks kasutatakse nn parallaktilist meetodit- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. Taevakehade kauguse määramisel päikesesüsteemis on
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü
Marsi pinnast ja sellega avastati erinevaid vulkaane ja mägesi. Esimene õnnestunud maandumine Marsi pinnale toimus aastal 1976 ja selle tegi Viking 1. (Michael J.S. Belton jt 2009) 1.2. Üldised andmed Vahetevahel saame taevas jälgida ühte taevakeha, mis erineb teistest oma punase värvuse tõttu ja ei vilgu nagu tähed. Selle nimi on Marss. Punakas värvus on tingitud seal olevatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. (Noorkõiv, E) Planeet Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Ka Marss tiirleb ümber Päikese. Marss oli vanade roomlaste sõjajumal ja oma nime sai Marss ka nende käest. (,,Universum" 1997: 219) Marsi pindala on 4 korda väiksem Maa pindalast. Ruumala ja mass on veelgi väiksemad. Maa ruumalast ja massist vastavalt 14,8 % ja 10,69%. Aine keskmine tihedus Marsil on 3,95 g/cm3, Maal aga 5,516 g/cm3. Marsi tuum sisaldab ilmselt vähem metalle kui Maa tuum.( Ü.- I Veltman ,,Marss" 1968: 8)
Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et süsihappegaasi hulga suurenemisel Maa atmosfääris võib see üle kaaluda hapniku hulga, mille tulemusena tõuseb temperatuur, taimed ei saa enam hapnikku toota, nii et me põhimõtteliselt lämbume omaenda saasta sisse. Samuti muutuks meie armas planeet Marsi-suguseks kuumaks kivimürakaks. Kui loodusprobleemid inimkonda ei hävita, võime seda vägagi edukalt teha meie ise, näiteks sõja käigus. Infoühiskonnas konfliktide tekkimine võib sama hästi tähendada kolmanda maailmasõja puhkemist ja inimkonna potentsiaalset lõppu. Arenenud riikide käes on ju siiski pea kõik ABC relvad. Probleemiks võib osutuda ka liigne teadmishimu, mida väljendavad kõige paremini riskantsed teaduslikud katsed. Alles see oli, kui selle 2008
Elundite ja elundkondade koostöö abil Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). Too populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. Populatsioonid: karpkalad Võhandu jões, pardid Emajõel; ökosüsteem: jõgi, järv, tiik. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseeritusetasemeks? Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Lk 20 Mis on bioloogia uurimisobjektid? Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Missugune fakt on teaduslik? Teaduslik faktid on sellised teadmised, mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimismeetodi abil. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Teadusliku teooriani jõutakse kui ühe teadusharu raames on tuvastatud teaduslikud faktid ja seaduspärasused.
arengutasemele on hakatud liiga palju inimtööjõudu asendama masinatega, mistõttu ei olegi inimestel enam tööd. Kui potentsiaalsete töökohtade arv järjest kahaneb siis väheneb ka tarbija ostujõud, mis omakorda sunnib ettevõtteid järjest rohkem kokku hoidma kulutustelt. Mõni võib probleemile lahenduseks pakkuda tarbimise suurendamist, kuid fakt on selles, et lõpmatuseni suurenev tarbimine suurendab ka lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu. Hetkel oleme olukorras, kus on lõppemas puhas joogivesi, kütused, puhas õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed jäävad kodututeks. Näiteks majanduslangus, puudused eluasemepoliitikas, tööpuuduse kõrge tase, süvenev vaesus, sotsiaaltoetuste vähendamine või on
Atmosfäär Koostas: Liis Värk Juhendaja: Dairi Pärn 1 Sisukord · Aine koostis · Atmosfääri ehitus · Atmosfääri kihid · Kiirgusbilanss 2 Allikas: IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 3 Atmosfääri ehitus · Atmosfääri ehitust käsitletakse kihilisena · Kõrguste vahemikke, mille piirides temperatuur ühesuunaliselt kas kasvab või kahaneb, nimetatakse täpsustava eesliitega konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). 4 Atmosfääri kihid Pilt: www.mycleansky.com/?a=stratosphere 5 Atmosfääri kihtide skeemid 6 Pilt: http://www.hot.e...
kulla sära, raua tihedus ja kõvadus või mõni muu omadus. Ka esimese elemendi au on kindlaks määramata. Mõned peavad selleks rauda, teised vaske, kolmandad kulda. Vanal ajal usuti, et taevakehad on seotud metallidega. Tol ajal arvati, et metalle ongi ainult seitse ehk sama palju kui pidi olema planeete.Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Igale metallile vastas oma planeet. Kõige täiuslikumaks metalliks peeti kulda, mida seostati tema värvuse ja sära tõttu Päiksega. Rauda seostati põhiliselt Marsiga ja vaske Veenusega. Metallide kuningas kuld Kulda nimetati inimhigi, pisarate ja vere metalliks. Inimkonna ajaloos pole ilmselt ükski metall mänginud nii tähtsat osa kui kuld. Kulla pärast peeti sõdu, hävitati riike ning rahvaid, sooritati kuritegusid. Kollane metall andis inimesele võimu ja iga valitseja püüdis hankida seda võimalikult palju
Astronoomid on alati arvanud, et mõnel neist on planeetide süsteem, mis tiirleb tema ümber. Tähed on siiski nii kauged ja heledad, et tuhme planeete tähe lähedal oli kaua aega võimatu avastada. 1980.aastatel avastasid astronoomid esimesed tähed, mis olid ümbritsetud gaasist ja tolmust ketastega. Järgmisle aastakümnel leiti esimesed planeedid Päiksest erinevate tähtede ümber. Esimene avastati 1995.aastal tiirlemas ümber tähe 51 Pegasi. See planeet on vähemalt 150 korda massivsem kui Maa, 20 korda oma tähele lähemal ja teeb tiiru 4,2 päevaga. Siiani on leitud umbes 15 tähte millel on planeedid. Astronoomid ei saa neid planeete vahetult näha, kuid nad võivad neid avastada tähe väikeste võnkumiste kaudu, mis on põhjustanud planeedi gravitatsiionijõu tõmbest tiirlemisel tähe. Mitte liiga kauges tulevikus annavad uued teleskoobid neile nende uute maailmade esimesed pildid. Kasutatud kirjandus:
tumedast ainest Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8
Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50km.1 Saturni
Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas) · Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Orbiidi suur telg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuuri mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. 1 Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi.
Jupiteri kuud, 22 Saturni kuud (arvestusest jäävad välja sadad tuhanded moonlet'id ehk väga väikesed planeedi kaaslased), teatakse 18 seesugust Uraanil ja 6 väiksemat Neptuunil.[6] 4 IRREGULAR SATELLITES Irregular satellites on kuud, mis tiirlevad ümber oma primary suhteliselt kaugelt, nende orbiit ei kulge ringikujuliselt, orbiidi keskpunktiks pole planeet ja neil on retrograde orbit ehk nad tiirlevad vastassuunas oma planeedi pöörlemisega. Planeet on püüdnud nad omale kaaslaseks ehk nad on tekkinud kuskil mujal. Alates 1997-ndast aastast on avastatud 93 irregular satellites. Need 93 avastatut tiirlevad ümber Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Enne nende avastamist teati vaid kümmet irregular satellite'i, nende hulgas Phoebe-t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites
osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti,
2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks ==>keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOGRONOLOOGIA maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus ...
Jäär Element: Tuli Valitsev planeet: Marss Sümbol: Jäär Kivi: Rubiin Elueesmärk: Elada tänasele päevale. Jäärade salajane soov: Teistele teed näidata. Kirjeldus: Jäärad on tulemärgis ja neid, kes on selles elemendis sündinud peetakse astroloogias seiklushimulisteks, akstiivseteks ja lahketeks. Pole tähtis kui kaugele või ebatavalisse paika sa lähed Kõrbesse või Antarktikasse - sa võid olla kindel, et jäärad on seal enne sind (või tõenäoliselt kohtud sa mõnega neist tee peal). Jäär on erakordselt naiivne tähemärk. Kuigi tegemist on iseseisvate, lahkete ja enesekindlate inimestega on nad ka üllatavalt usaldavad, jalutades tihti otse lõvikoopasse. Pole tähtis, mis murrangu, väljakutse või võiduga nad silmitsi seisavad- jäär oskab seda alati ära kaustada. Nende usk ellu ja tulevik teotab tulla raskustest puutumatu. Nende oskus on alati jääda südames lasteks ja maailm on neile alata imeline paik. Paljud kuulsad sportlased on sündnud sel...
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päike on suurim keha Päikesesüsteemis. Nii nagu kõik tähed, annab ka tema tohutu palju soojust ja valgust. Päike tekitab ka tugeva külgetõmbuva jõu, mida nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõud ei lase planeetidel kosmosesse laiali lennata. Ümber Päikese tiirleb üheksa planeeti. Päikesele lähim planeet on Merkuur, kõige kaugemal on Pluuto. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Merkuur, Veenus,Maa ja Marss on väikesed kaljuplaneedid. Jupiter ja Saturn on suured gaasist ja jääst planeedid
paljude inimeste arvamusele siiski tänapäeval väga aktuaalne teema ning paljude teadlaste igapäevane peavalu. Paljud inimesed ja suuremas plaanis ka kogukonnad on enda jaoks vastandanud kaks nii erinevat asja nagu seda on maailmamajandus ja meie koduplaneet, arvates, et ühe korraliku eksisteerimise nimel peab teine kannatama. Siiski on see pettekujutelm vale, sest mida hakkab inimkond peale õitsva majandusega kui planeet, millel elatakse on hävimas. Esimese asjana, et olukorda parandada on võimalus hakata kontrollima maailma suurimate tehaste tööd. Paljud praegu töös olevad tehased kasutavad aegunud tehnikat, mis reostab rohkem kui seda teek kindlasti uuem. Tegelikult ongi globaalse soojenemise tõsisemaid põhjusi siiski tööstus. Erinevates elektroonika-ja tehnikatoodetes tehakse täiendusi siiski inimeste mugavuse tõttu.
saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hulkraksed
Valvel olevatel ilvestel on need enamasti psti, kuid isastel ja hajameelsetel loomadel vajuvad sageli longu. Mned teadlased arvavad, et karvad edastavad infot keskkrva ning ilma nendeta ei kuuleks ilvesed pooli asju. Teised, aga arvavad, et neil on sarnane funktsioon vurrudega: aitavad tunnetada asju mbruskonnas. Metsas, kus helid neelduvad, kuuleb ilves jnese oksanrimist 71 meetri pealt, lagedal vljal aga mitu korda kaugemalt. Ilves on hea nide sellest, kuidas kohastumused aitavad loomal planeet Maal ellu jda. Esmapilgul vaid naljakad eriprad nagu esi- ja tagakppade erinev pikkus, krvatutid jne on tegelikult ilvestele vga olulised. Vib isegi elda, et igal kehaosal on oma funktsioon ja eluline thtsus. Kuna ilves elab ka Eesti metsades, siis on kasulik teada tema kohta huvitavat informatsiooni.
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised
Missugune võib olla füüsika teiste loodusteaduste hulgas ? Kuidas erineb teistest? ________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veelooma taime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ?
taevas, maa pea kui ka allmaailmas ja inimesed saavad nendega ühendust pidada preestrite vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse all olid ja kuningad. Inimesed uskusid et Marduk oli kunagi võidelnud merekoletisega ja jumalad valisid ta seepärast oma kuningaks, võidupärast olevat ta rajanud Babüloni linna. Marduki planeet oli Jupiter Ištar oli aga viljakus-, armastus-, ilu- ja sõjajumalanna. Ištari lemmikloom oli lõvi. Ištar armus vahepeal inimestesse, kuid tihti hülgas need ja tegi need elu põrguks, neid tappes.Babüloni linna kõige uhkem värav kandis Ištari nime. Babüloni linn Sumeri linnriikidest põhja pool Mesopotaamia keskosas asus linn, mida nimetati Babüloniks ehk Jumala väravaks. Sellest linnast kujunes ajajooksul suurim ja tugevaim Mesopotaamias. Umbes 1760. eKr vallutas kuningas
seda pühendanud suurtele. See raamat räägib meile inimeste omadustes ja iseloomust, nende suhtumist asjadesse ja kiindumusi. Selle raamatu mõte arusaamisene on isegi suurtele päris keeruline, kuid samas ise raamat on päris kerge ja selle läbi lugemine ei nõua suurt vaevu. Enda mõte edastamiseks on autor kirjutanud meile juttu ühest väikesest poisist keda nimetati Väike Printsiks kuna tal oli enda planeet. Ta elas planeedil, mis oli vaevu maja suurune. Seal oli kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, mida väike prints armastas. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mida on võimalik täita. Ta kohtub
Sinna kolib iga aasta väga erinevaid vähemrahvuseid. Suure osa moodustavad neist moslemid, kes tekitavad tülisid kohalikega. Seda põhjustavad religioonid, mis võivad endaga kaasa tuua halvemal juhul ususõja. Nagu näha, siis võib üks väike probleem viia paljude teiste ja suurtemate tekkeni. Iga päev sünnib juurde palju lapsi ning leiutatakse mõni järjekordne elektrooniline seade. Elu muutub üha mugavamaks. Ühel hetkel ei suuda enam planeet Maa taolist inimkonda ülal pidada, mis aina tarbib ja saastab ümbritsevat keskkonda. Esmapilgul võib tunduda, et reisimine ei tekita problemaatikat, kuid tegelikult rikutakse niiviisi erinevaid kultuure. Kui kõik inimesed kasutaksid ühistransporti, siis suudaksime hoida kliimasoojenemise kontrolli all. Suhtlusportaalid nagu näiteks Facebook ja Twitter on lihtsustanud suhtlemist sõprade ja tuttavatega, kuid ka rikkunud privaatsust.
Missugune võib olla füüsika teiste loodusteaduste hulgas ? Kuidas erineb teistest? ________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veeloomataime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ?
Referaat "Veenus" Liana Filipps Kiviõli I Keskkool 12 klass Kiviõli 2009 1 Veenus Veenus on Maale lähim planeet, mille minimaalne kaugus on 42 milj. km. Päikesest lugedes on ta järjekorras teine planeet.Ta on mõõtmetlt Maale väga sarnane, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud.Orbiit on väikseima ekstsentrilisusega kogu päikesesüsteemis, e=0,007 see tähendab eton peaaegu ringikujuline ja ta pöörleb väga aeglaselt. Pöörlemine toimub tiirlemisele vastasuunas, siis on päikeseööpäev pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga. Telg on orbiidi tasandiga risti, aastaaegade vaheldumine puudub. ( Jaak Jaaniste. Füüsika õpik XII klassile )
Veenus Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
