Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed:
Tänapäeva aatomimudel Triinu pargi 12. b Aatomimudelite ajalugu Mudel- obekti vähendatud/ suuren-datud ja lihtsustatud koopia. 1) 420 e.Kr Vana-Kreeka filosoofid- aatomid on jagamatud osakesed. 3) 19 saj. Dalton- aatom on üliväike aineosake. Aatomid erinevad suuruse ja massi poolest. 3) 1897 J. J Thomson avastas elektronid. Lõi "rosinapudingi" aatomi mudeli (rosinatena paiknevad negatiivsed elektronid). 4) 1909 E. Rutherford planetaarne aatomimudel. (elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori. Bohri mudel Niels Bohr (taani teadlane) 1913 a. Elektronid tiirlevad ümber aatomi tuuma ringikujulistel orbiitidel Ei vasta enam tänapäeva teadusele Bohri mudel Tänapäevane aatomi mudel Rajajad 1926. a: Werner Heisenberg (saksa teadlane) Erwin Schrödinger (austria teadlane) Tänapäevane a...
Rooma eeskujud. siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. ja lilleväljad-peenrad, kasvuhooned. lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest Trepistikud, sammastikud, parterpeenrad, värviliste lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem. kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16. saj: rõhu Maastik avaram ja tasasem. Iluaedade Parterite suurem osatähtsus, Kontuurhekid pukspuu. Lilli Intensiivne taimekasvatus
stuudiotes, see aitaks äril kiiremini jalule tõusta. Alguses peaks küll leppima minimaalse kasumiga, kuidainult juhul kui see tõstab antud ettevõtte kuulsust ja usaldusväärsust. Kuid liiga madalale ei ole mõtekas ka hindu alla lasta, sest muidu kaotaksin klientide usaldusväärsuse. 4.4 Lisateenused § Meistriklasside võtmine § Eratundide võtmine VI. TEENINDAMINE 5.1 Ruum(id) Tantsukooli asukoht Jõhvi, Pargi 40 Kasulik pind 60 ruutmeetrit Seadmed, sisustus Peeglisein, toekäepidemed, CD- mixer, kõlarid, parkett-põrand Kontori asukoht Jõhvi, Pargi 40, Huvikeskuse teise korruse kabinet Kasulik pind 20 ruutmeetrit Seadmed, sisustus Arvuti, printer, skanner, Internet, riiulid, tool, faks
ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala · (1212 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab Ida-Viru klindilõigul SakaOntika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse KambriumiOrdoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50 200 m) klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui Põhja-Eesti klindi kõrgeim. Ontika pank. Oru pargi maastikukaitseala · (75 ha, moodustatud 1959. aastal) hõlmab Pühajõe klindioru suudmesse jääva endise Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi (18581942) lossi ja seda ümbritseva pargi. 1934. aastast sai sellest Eesti presidendi suveresidents. 1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased selle maha. Pühajõe org Päite maastikukaitseala · (128,3 ha, moodustatud 2005) hõlmab Ida-Viru klindilõigul suure osa Päite klindiplatoost. See on loodud klindi
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 20. sajandi esimesel kümnendil asus puust tsirkusehoone Uuel turul, tänase Tammsaare pargi kohal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Stenbocki maja Kolm Õde 15
a, kui KoseUuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudadtallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Koostas: Silver Kiho
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene)
Muuhulgas on võimalik jälgida ka pingviinide elu nendegi jaoks on parki loodud vastuvõetavad elamistingimused. 13 6.2 Teide vulkaan Teide mägi või (hispaania keeles Pico del Teide) on kõrgeim tipp Hispaanias ja Atlandi saartel (see on suuruselt kolmas vulkaan maailmas peale Mauna Loa ja Mauna Kea mis asuvad Hawaiil ). See on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 1909. alates Vulkaan ja selle ümbrus moodustavad Teide rahvusliku Pargi. ( Parque Nacional del Teide hispaania keeles). Pargi ala on 18.900 hektarit ja sai 29. juunil 2007 UNESCO poolt nimeks Maailma Pärandi Paik. 2007. aasta lõpust on see ka üks kaheteistkümnest aardest Hispaanias . Poolel teel mäkke on teleskoobid Teide Observatooriumist. Territoriaalselt kuulub ta, enamjaolt, La Orotava linnavalitsusele, aga ka Icod de los Vinos'ele , Los Realejos'ele , GUÍA ISORA'le ja veel kümnele.
Tal oli kaasas Itaaliast pärit arhitekt Niccolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Vene tsaar alustas oma perekonna suvelossi rajamist. Peeter I oli sellajal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänasena säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuva hoone kohal. Mõlemad ehitised olid tagasihoidlikud ning lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Niccolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresteni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli tööde juhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid
kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline.
puudealleega. Pargis on enam kui 50 puu- ja põõsaliiki. Lossi taga on aga vabavormiline inglise park, kus muu hulgas on jahikoertele pühendatud skulptuur ning tellistest piirdeaed. Lossi peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena. Mõisahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on riikliku kaitse all.
layout=http%253A %252F%252Fskin.issuu.com%252Fv%252Flight%252Flayout.xml&showFlipBtn=true) NB! SUUNAS https://www.ut.ee/et/ulikoolist/kulastajale/vaatamis/33339 Johann Wilhelm Krause oli Eesti arhitekt. Kunstihariduselt oli iseõppija, kuid oli praktiseerinud mõisaarhitektina Liivimaal. Ta oli Tartu ülikooli peahoone arhitekt ning hiljem ka ehituskunsti proffessor. Ta projekteeris Vana Anatoomikumi keskosa ja tiibhooned, Tartu Tähetorni, Tartu Toomkiriku ümber ehituse, Toomemäe pargi, Rahvaste monumendi, esialgse Inglisilla, esialgse Kuradisilla ning Vietinghoffide perekonna mausoleumi.
SAJANDIL 1. Mida omanimelist on jätnud ehituskunsti Francois Mansart? Kas seda võiks leiduda ka Eestis? Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse. Jah. 2. Milline valitseja andis näo tervele ajastule prantsuse kunstis? Kuningas Louis XIV 3. Mida olulist lisati nüüd Louvre'i lossile? Mis muudab selle eriti suurejooneliseks? Louvre'i lossi idafasaad. Võimsad ning suurejoonelised paarissambad. 4. Kuhu rajas Louis XIV oma peamise residenti? Kirjelda lossiansambli ja pargi üldkavatist? Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m. Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8
olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Sellegi poolest oli kuningal abilisi: provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks piiramatu võimuga ametnikud intendandid, rahva meelsust jälgis aga suurearvuline salapolitsei. Louis XIV võimu suurust tõstis esile hiilgav õukonnaelu. Kuningas lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uhke pargi ja mitu uut lossi, kuhu kolis 1682. aastal kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks. Lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid ja said kõrget tasu, ise täites vaid tühiseid kohustusi. Versailles oli sel ajal Prantsusmaa keskpunktiks. Kui sind ei olnud õukonnas, polnud sind olemaski. Kuningas Louis XIV oli tuntud kui suur kaunite kunstide toetaja ja kaitsja ning ta armastas
käigu kohta, et kas see tunnel viib Piritale. See aga ei vasta kahjuks tõele, sest seal tunneli lõpus oli hoopis elektriku töötuba vms. Hetkel on Bastioni käikudes 380 meetrit maa-aluseid tunneleid, aga nagu me nägime siis ehitatakse praegu üleminekuid uueks Bastioni käiguks. Minule nendes käikudes igatahes meeldis, imelik oli veel see, et tegelikult saaks iga tavaline inimene sinna ligi, sest hiljem kui külastus oli juba läbi saanud, nägime, et tegelikult on Hirve pargi nurgas üks tavaline kanalisatsiooniluuk, kust kaudu pääseb Bastioni käikudesse. Muidugi on see varuväljapääs ja ei oleks võimalik käikudesse minna, sest need on nüüd signalisatsiooniga kaitstud. Tegelikult mäletan veel, et giid ütles lõpus, et mõningaid Bastioni käike pole veel tänapäevani avastatud, sest neid ei ole märgitud Tallinna kaardile. Ma mainisin ka ise talle, et olen näinud
kuninganna omadega Rahu salong Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreleefide ning seina-jalaemaalidega. Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Peamine kujundaja oli André Le Notré(1613-1700) kuid ka kuningas oli tihti otsustandud kuidas oma isikut esile tõsta Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilinselt kujundatud lillepeenrad ning mitmesuguste kujudega põõsad. Baroklik klassitsism arhitektuuris Mitmed hooned Sõjaveteranide vanadekodu J.Hardouin- Mansart Invaliidide kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u
Kitarr ja viiul Itaalia tüdruk Viimased elukümnendid kunstikarjääris 1950ndatel pühendus teiste suurkunstnike tööde imiteerimise, lõi nende põhjal uusi maale Pani rõhku skulpuuride loomisele. Eriti silmapaistvamaks said tema tööd Chicagos Kaks viimast aastakümment olid kõige viljakamad tema karjääri jooksul Tegeles palju vasegravüüriga, tööd üsna erootilised Suri 8.aprill 1973 ning maeti Vauvenarguesi pargi surnuaeda Matuste juures oli kummaline, et tema lapsi ei lastud osalema neil peiedel On teada, et Picasso viimased sõnad on drink to me ehk jooge minu heaks Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pablo_Picasso http://en.wikipedia.org/wiki/Pablo_Picasso Pildid google.ee Aitäh kuulamast!
Sinimäed Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Mis mõjutas Sinimägede teket? * On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha. * Kirde Eesti aluspõhja uurimisel on viimasel ajal selgunud märkimisväärsetele tektoonilistele liikumistele (mandrite väljaku...
Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal koolimajale asukoha valimisel ja õppetöö käivitamisel, uue sajandi algul oli juba kooli ,,katsuja". 1880. aastate alul otsustas Nikolai Jälgimäe mõisa rendile ja poeg Manfredi järelevalve alla jätta ja asus ise Nõmmele. 1886. aasta 1. oktoobriks oli tal oma projekti järgi valmis ehitatud keskaegse rüütlilossi stiilis Kõrgepea (Hohenhaupt), mida rahvas tunneb täna Glehni lossina. Hiljem rajas ta sinna pargi, nõlva alla perekonna rahula, ehitas palmimaja, ,,Kalevipoja" ja palju muud. Samal ajal müüs ta krunte, korraldades heakorra ja ehitustegevust, rajas tööstusettevõtteid ja kujundas Nõmmet.
Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo Fuerteventural asuv Gorralejo Lanzarotel asuv Farma Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga) Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C. Lähistroopiline Ajalugu Kanaari saarte nimi on tulnud seal elanud metsikute koerte järgi (...
edasi võitlemiseks või kuhugi püüdlemiseks. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse. Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt kingituseks korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal, kus luuletaja elas surmani. Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu".
tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Tema lemmikhobiks oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu. 17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose. Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos, Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Haridust omandas Oak Park'i ja River Forest'i keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid
Inimesed vaatasid tema peale viltu, kuid keegi ei uskunud, et tema oli veretöö toimepanija, välja arvatud Porfiri. Kogu romaani vältel on Roskolnikovi hinges konflikt. Ta ei suuda enam eristada, kus on unenägu, kus reaalsus. Ta aju hakkab sonima ja ta langeb apaatiasse, selle pärast on mõnikord raske aru saada, kas tegu on unenäoga, või reaalsusega. Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse. Väike poiss üritab seda takistada, ta karjub ja nutab. See unenägu näitab, et iseenesest pole Raskolnikov kuri ega julm. Peale seda unenägu ei näe ta tükk aega und, peale oma üht
Ohakalind 1.PUUD ja PÕÕSAD Nimeta oma kodulinna puiesteed ja puuliike: Näiteks Narva: Pukini psttamm, kased (Ingeri hotelli juures) , pappel(kesklinna gümnaasiumi juures). Tallinna mnt- kastanid, pärn 2. LILLED ja ILUPÕÕSAD Karikakar, võilill Kannikesed (petri platsil) 3.KULTUURTAIMED PARGI VAATLUS: narva Nimeta oma asula parke: Võidu park, Saksa sõdurite ja sõjavangide surnuaia näol ja mis kannab praegu ametlikku nime Sutthofi park, Pimeaed, park Kerese , Energia tn ja Tallinna mant vahel Milliseid puid seal enam kasvab: lepp, vaher, kastan, pärn,tamm Miks linnahaljastuses kohtab harva okaspuid, eriti euroopa kuuske ja mändi? Ei taalu linnaelu, liiga mürgine. Mustus katab lehti ja nad ei saa hingata. Kus võib Narvas näha okaspuid?
Eesti Üha enam on Eestis hakatud looma uusi töökohti: Tallinnas vähemalt 3000, millest ligi 1150 on linna enda sotsiaalsed töökohad, erasektoris toetatakse 420 sotsiaalse töökoha teket ning 170 töökohta luuakse tänu põhivara soetuse toetuse abile. Samuti on plaan rakendada vähemalt 1500 töötut avalikus sektoris.Tänasel tööbörsil tuleb linna sotsiaalseid töökohti pakkumisele ligikaudu 350, milleks on ühissõidukite sisekoristamine, trammiteede puhastamine, haljastus-ja heakorratööd. Sealhulgas ka töökohad pargi-ja kalmistuvahtidena ning sotsiaalhooldustöötajatena. Tööbörsile on tulnud ka kümmekond erafirmat, kes endale töötajaid soovivad. Käesoleva aasta jaanuaris avas uksed Tallinna linna tööbüroo, mis vahendab samuti sotsiaalseid töökohti ning abistab igapäevaselt töö leidmisel. Seega võimalusi on ja inimesed peaksid olema aktiivsed. Koos majanduse ja ekspordi tõusuga prognoosib...
esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700 Prantsuse stiili iseloomustab passadist lähtuv läbi pargi ultuv peaalllee kõrvalalleed läbisid kiirtena parki puud ja põõsad oli geomeetirliselt pügatud purskkaevud, skulptuurid germain boffrand 1667-1754 heldad värvid, heleroosa, roheline põhirõhk oli sisekujundusel Saksamaal kunstielu ei ole tsentraliseeritud Üksikutes piirkondades kujunes välja silmapaistev arhitektuur: Austria Viini hakati eriti suurejoonelisel ehitama 1683 1683 türklased piirasid Viini Johann Bernhard Fischer von Erlach 20 juuli 1656-5 aprill 1723 zwriefalten
Ainus, mis loeb on see, kellel on rohkem ning uhkemaid esemeid. Põhjus, miks ostetakse, on ainult see, et teistest inimesest üle olla ja näidata oma võimu. Kedagi ei huvita, kas seda ka reaalsuses tarbima hakatakse. Rahuolu tekib sel hetkel kui endale midagi soetada ning seetõttu kellestki kõrgemal positsioonil olla. Siin kohal toon näite Virumaa Teatajast, kus üliõpilane Tõnn Sikk tekitab väga selge kujutluspildi tänapäeva ühiskonna inimeste käitumisviisist. "Kuigi pargi vastas asuva kaubamaja avamiseni on veel pool tundi, kostab sealtpoolt loomalikke häälitsusi. Kaubamaja ukse taga tungleb ärev rahvamass. Kell lööb üheksa, uksed avatakse. Inimesed heidavad seljast riided ning tormavad ihualasti ostusaale vallutama. Ei, need ei ssees "Elu ole hullunud nudistid, vaid tavalised inimesed, kes saavad 50% soodustust." E
Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saab ringi jalutades näha nende elu-olu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt tasulise ekskursioon, mille jooksul näeb kloostrikompleksi ja seal olevaid erinevaid kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa. Toila Oru park Oru park rajati Toilasse eelmisel sajandivahetusel ühe Peterburi kaupmehe suvelossi ümber. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle riigipeale Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Loss hävis Teise maailmasõja käigus. Park on aga alles ja üks Põhja-Eesti liigirikkamaid. Pargis asuvas vanas vaatetornis on Pätsi ja Oru pargi teemaline näitus. Saka-Ontika-Toila pankrannik Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus. Eesti kõrgeima kuni 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Pankrannik sobib hästi jalgratta- ning jalgsimatkajatele.
linnuse kõrval. Rakvere vallas on ka palju vanu mõise mida saaab külastada. Veltsi ja Kloodi Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati, meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja. Veltsist 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis, mis sai nime Clodtide suguvõsa järgi. Teest paremal pargi serval asuv mõisahoone on ehitatud 19. saj II poolel. Tagapool on alles ka 18. sajandil ehitatud härrastemaja, hilisem teenijatemaja, kust on pärit kunstnikest vennad Karl ja Gustav Clodt von Jürgensburg. Haljala Rakvere tee ümbrus Haljala-Rakvere mnt Haljala teeristist 3 km Rakvere poole jääb vahetult tee äärde Kloodi Pahnimägi (kaitseala), mille järsud nõlvad kerkivad teest kuni 25 m kõrgusele. Selle lõunaotsal oli muinasajal (arvatavalt 3.-5. saj ja ka hiljem) tugev linnus.
Eestimaa, mitmest küljest merega piiratud, poolsaarte ning saartega tihedasti ümbritsetud maa pidi merd, poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma ettekujutuse põllumajanduse arengust ja tingimustest. Rahvuspargi ala asustus ei tohtinud olla tihe, seal pidi olema palju metsi, soid ja 4 rabasid. Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel. Kogu geograafiline Lahemaa mõiste on loodud looduslikul ja maastikulisel põhimõttel. Tartu professor J.G.Granö, liigitades Eesti maastikke, määras ühe maastikulise üksusena kahekümne neljast looklahelise lavalausmaa Põhja-Eesti rannikul Kuusalu ja Kunda vahel. Sellele lõi ta ühtlasi nime - Lahemaa. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa
Seal olid juur- ja puuviljad, aiatööliste majakesed, jalutamisaed. Lisaks neile veel park. Teed ja alleed. Teed sillutatud, pöetud hekid, varikäigud, harva lilleparterid. Vaadete mitmekesistamiseks ehitati koopiaid maailma vaatamisväärsustest (väga rikkad suutsid seda endale lubada). Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi). Pargi jalutamise osas palju skulptuure, mis oli sageli röövsaak vallutusretkedelt. Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Rooma aedades olid populaarsed ka nn filosoofidia aiad. Hadrianuse villa (118-138 AD) tunti filosoofia aiana Stoa poikile nime all sammaskäikudega piiratud õue.
Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu. Viljandimaa kirikud: Halliste Püha Anna kirik Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti
· Seeneraamatus ,,Parimad S öögiseened" on talle antud ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht ja segametsades, ainult haabade all, v äga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi, pomerants, puna ja palupuravik Retsept Vaja on: * ½ Liitrit puravikke * 1 Suvikõrvits * 1 Sibul * 3 Küüslauguküünt * 2 Paprikat * 3 supilusikatäit õli * Väike tükike ingverit * Cayenne'i pipart * Veidi soola (maitse järgi ) Tee nii : * Puhasta ja tükelda puravikud, viiluta teised ained. * Kuumuta pannil õli. Lisa pannile puraviku ja suvikõrvitsa viilud ja prae neist suurem vesi välja. * Lisa hulka sibul, küüslauk ja paprika
Milles peitub õnn? Õnn- kuid, mis see on. Kas õnn on see , kui sul on palju raha ja ilusad esemed? Kas õnn on see, kui sa tahad olla kõige kõige , olla kõige targem jne. Või hoopis peitub õnn väiksemates asjades ? Kahjuks paljud leiavad õnne materiaalsetes asjades. Kui saadakse oma kink ollakse rahul. On ju seda oodatud ja loodetud pikalt ja nüüd on see olemas , oi kui palju rõõmu. Kergel jalutuskäigul läbi pargi leitakse maast raha . Esimene mõte, mis pähe torkab oi jumal on mind õnnistanud. Kõik see on aga üürike asjad kuluvad , raha saab otsa ja kõige selle juures kogu see rõõmu närbub ja kõik on jälle igapäevane. Aga on siis selliseid asju, mis ei kulu, ei saa otsa või ei lähe katki? On, need on need asjad, mida ei saa mõõta ei mahuühikute ega pikkusühikutega -- need on hoolivus, sõprus , armastus. Kui need on tõelised, siis nad ei kulu, ei saa otsa ega lähe katki
Eesti Euroopa Komisjon teeb Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euroalaga, sest kõik kriteeriumid on täidetud. Siiski toob euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti aitab inimestel euroga kohaneda see, et juba pool aastat enne rahavahetust tuleb kaupmeestel hindu kahes vääringus näidata. Lisaks on Rääski sõnul arutatud eurole üleminekut koordineerivas asjatundjate komisjonis võimalust, et inimestele jagatakse enne euro tulekut kalkulaatoreid, mis võimaldavad hindu kiiresti arvutada kas kroonidest eurodesse või eurodest kroonidesse. Eurole üleminek ei pruugi siiski piirduda üksnes mehaanilise jagamistehtega, kus kroonihindadest saavad eurohinnad. Üsna märkimisväärne muudatus kaasneb sellega, et 1. jaanuarist saab sularahaautomaatidest välja võtta minimaalselt viis eurot ehk ligi 78 kroon...
" Tema niisugune käitumine pärast kuriteo sooritamist näitab läbimõtlematut hetke ajendil tegutsevat käitumismustrit ning vaimset tasakaalutust. Ta ei olnud arvestanud sellega, et kuritegu nõuab rohkem kui ühe ohvri. Kogu aja vältel, mil peategelane saladust endas kandis, valitses tema sees piiritu süütunne ning hallutsinatsioonid. Apaatia võtab tema üle võimust, ta ei tee suurt vahet reaalsusel ja unenägudel. Unenägu, mida ta näeb pargi pingil hetked enne mõrva toimepanemist. Katkend lapsepõlvest, kus ta oma isaga on teel kirikusse ning kõrtsist, mis jääb teekonna peale, möödudes silmab ta purjus talupoega, kes sunnib oma vana hobust rasket vagunit vedama, mis on inimesi täis. End naeruvääristanud, hakkab talupoeg oma jõuetut hobust peksma. Lõpuks hakkab ta kasutama raudkange ning taob seni, kuni hobune surnult maha kukub. Ise samal ajal karjudes, et võib oma märaga teha, mida iganes soovib
sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena. Mõisapark rajati 19. sajandil teise poole algul peahoone ümber, mida ka hiljem laiendati. Mõisa ümber olev park on lagendikuline ning seda kroonib kahevõraline tamm. Parki poolitab tee. Teisel pool teed olev osa on metsaline, pakkudes inimestele varjulisi puhkekohti ning jalutusteid. Viimastel aastatel on juurde istutatud parki erinevaid leht- ja okaspuid. Park on nii muinsuskaitse- kui looduskaitse all. Pargi idaservas tiigi taga on mõisaaegsete kõrvalhoonete varemed ja koolimaja juurde viival teel 3,5 m kõrgused väravatulbad.
projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall. Kogu kompleksi piirab suurejooneline kivimüür. Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, mis toodi Olustverre üle Kõo mõisast
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral ...
Järgmine etapp hoone ennistamisel oli uute elektri-, keskkütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Toimus ka oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli ja kabineti restaureerimine. Järgmine tähtis etapp oli 2006.aastal kus ARC Projekt koostas projektid, mis lõid eelduse rahataotluse esitamiseks . Rahastusotsus tuli 2009.aasta veebruaris. 2010.a novembriks oli selgunud riigihanke võitnud firmad . Samal ajal viidi ellu ka pargi kujundustööde I etapp ja läänetiiva ruumide restaureerimine restoraniks rentnikust operaatorfirma poolt. Tõenäoliselt on meil väga vedanud, et nõukogude ajal planeeritud ulatuslikud restaureerimistööd raha puudumisel seiskusid. Seetõttu jäi palju väärtuslikku pöördumatult rikkumata. Tänased restaureerimispõhimõtted ja materjalivalikud ning töövõtted on oluliselt paremad 30 aastat varasematega võrreldes.
1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresdeni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale
erineva kuju ja kõrgusega nurgatornid astmikfrontooniga risaliidid ja erikujulised aknad (neist paljud teravkaarsed või pilukujulised), sakmikrinnatised ning masikuliikarniisid, astmelised tugipiilarid jms. Oküljele avanevat peasissekäiku markeerib kõrge 4nurkse ristlõikega torn, mille I korrusel kaaristu ja ülaäärel sakmikrinnatis. Eriti liigendatud on Stiib, mille keskmeks polügonaalne telkkatusega saaliplokk. Pargi suunas avaneva Wkülje keskel on suhteliselt lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees rõdu. Ntiival asetseva majandusploki lõpetab terava telkkiiviriga sale 8tahuline torn. Esindusruumid paiknevad I korrusel, mitmes neist tähelepanuväärse stiilse interjööriga. Võlvitud vestibüül, läbi kahe korruse ulatuv roidvõlvkupliga kaetud 8nurkne saal, sinna avanevad nn.`inglise stiilis` söögituba ja kabinet.
Ta tahtis teada, et kas peab tema juurde kuuske ehtima minema võiei. Sally sai aga kurjaks ja käskis tal kaineks magada. Siis hakkas Holden kahetsema, et oli talle helistanud. Ta tundis ennast nii üksikuna ja mahajäätuna. Suurest üksindusest otsustas ta minna parki aga pargi väravas juhtsus tal kohutav äpardus, ta pillas Phoebe'ile ostetud plaadi maha, mis purunes mitmeks jupiks. Lõpuks istus ta ühele pargi pingile ja värises. Ta kartis hirmsasti, et ta jääb kopsupõletikku ja sureb. Silme ees käis tal läbi kuidas kõik sugulased ta matusele tulid. Pahadest mõtetest eemale tõrjudes otsustas ta salaja kodus ära käia, et juhuks kui ta peaks surema saab ta Phoebe't veel kord näha. Seepeale jättis ta pargi sinnapaika ja hakkas kodu poole astuma. Kogu tee läks ta jala. Kui ta koju jõudis ei olnud seal nende tavaline liftipoiss, vaid keegi võõras. Temale sai ta hästi valetada. Tuppa
1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresdeni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga
Aga kas kõigel, millel on hind, on ka väärtus? Kindlasti ei ole kõik ostetav tõeliselt väärtuslik. Materiaalsed asjad aitavad muuta meie elu mugavamaks, kuid need ei tee meid õnnelikumaks. Pigem muudavad need meie elu hoopis raskemaks. Et asju osta, peab olema raha ning et KÕIGE jaoks raha teenida, peab veetma tunde ületööd tehes. Mis on selle hind? Kindlasti perekonnaõnn, kuid ka tervis. Üks näide, kui kaugele on inimesed valmis minema asjade saamise nimel: kuigi pargi vastas asuva kaubamaja avamiseni on veel pool tundi, kostab sealtpoolt loomalikke häälitsusi. Kaubamaja ukse taga tungleb ärev rahvamass. Kell lööb üheksa, uksed avatakse. Inimesed heidavad seljast riided ning tormavad ihualasti ostusaale vallutama. Ei, need ei ole hullunud nudistid, vaid tavalised inimesed, kes saavad 50% soodustust. Essees "Elu tõelised ja näilised väärtused" kommenteeris Tõnn Sikk seda järgmiselt: "Inimvõimed on piiritud, inimesed võivad
Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia barokk,mis tõttu võib seda ka nimetada baroklikuks klassitsismiks.Samas stiilis ehitati mitmeid hooneid Pariisis.Louis 16 lasi oma sõjaveteranidele ehitada ligi 4000kohaga vanadekodu. Baroklik realism kujutavas kunstis.17.sajandi esimese poole kujutavas kunstis oli oluline
Viktor Kingissepp 24. (12.) 3. 1888 3. 5. 1922 Täisnimi: Viktor-Eduard Kingissepp. Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaziga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt
Rokokoo tunneb kergesti ära mööbli kõverate jalgade tõttu. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. (lisa 3) 4. Maalikunst ja skulptuur Rokokoo kunsti iseloomustab heledad,pastellsed toonid,kerglus,mängilisus, õrnad sümbolid. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati siseruume. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase prantsuse pargi vastukaaluks tekkis vaba loodust jäljendav inglise park. Samasugune kergus ja õrnus nagu maalis valitses ka skulptuuris. Hakati valmistama portselanist pisikesi kujusid. Portselankujud olid värvililised, väiksed ja küllaltki armsad. Need kaunistasid puhveteid, lauakesi ja kummuteid. Tänu sellele, et Euroopasse levis portselani valmistamise saladus ning ehitama hakati portselanitöökodasid muutusid portselankujud populaarseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
