Kodused ülesanded 4 Erilised tabelid Tähtaeg: 5.12.2018 Ajutised andmed (ajutised tabelid, tabeli-väärtuselised muutujad ja -parameetrid): DECLARE @FirstTable TABLE (RandomInteger INT) DECLARE @i INT = 1 DECLARE @n INT = 100000 WHILE @i < @n+1 BEGIN INSERT INTO @FirstTable VALUES (@i) SET @i =@i+1 END SELECT * FROM @FirstTable Tabeli-avaldised (CTE): DECLARE @fibLen AS INT = 10; WITH fibTable (rowNum, prevNum, fibNum) AS ( SELECT 1, 1, 1 UNION ALL SELECT rowNum+1, fibNum, prevNum + fibNum FROM fibTable WHERE rowNum < @fibLen ) SELECT fibNum FROM FibTable; GO Graaf-tabelid: SELECT DISTINCT Person.Name, Post.Content FROM Person, Posted, Post, Likes ...
15. Elektromagnetiline induktsioon. Parema käe reegel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega. Parema käe (e. kruvi) reegel: Kui (parempoolne) kruvi panna liikuma piki vooluga juhet nii, et kruvi pea pöörlemine ühtib magnetilise induktsiooni vektori suunaga, siis kruvi ise liigub voolu kulgemise suunas. 16. Siinuselise emj saamine. Siinusvoolu parameetrid Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstantse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. Siinusvoolu parameetrid: amplituud (võnkuva keha maksimaalset kõrvalekalle tasakaaluasendist); nurksagedus; algfaas; hälve. Seda, et tegemist on perioodilise liikumisega, järeldame siinusfunktsiooni (või koosinuse) perioodilisusest. Et nende funktsioonide periood on , tuleb võnkeperioodiks faas : 18. Vool poolis
Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemused ja arvutused Liini lõpu suurused Püsiseisundi U1 Delta Delta
Ülesanne 4 Veeaur Kui palju kulub soojust t1 temperatuuril oleva niiske (x=0,8) veeauru temperatuuri tõstmiseks temperatuuri t2 suletud ventiilidega katlas (püsival mahul), kui auru on 3 kuupmeetrit? Algandmed: t 1 = 180°C t 2 = 390°C x= 0,8 V=3m3 T1=180+273,15= 453,15 K T2=390+273,15= 663,15 K L=0 Arvutused: q=Δh - v·Δp Q=q·m Erientalpia: h1=(1-x)·h’+x·h’’ Erientroopia: s1=(1-x)·s’+x·s’’ h1=(1-0,8)·762,7+0,8·2778=2374,94 kJ kJ s1=(1-0,8)·2.138+0,8·6,587=5,697 Kg·K Kg Niiske auru erimaht: v1=(1-x)·v’+x·v’’ 3 v1=(1-0,8)·0,00113+0,8·0,1946= 0,1559 m= 0,1559 =19,243 Kg m3 Kg Leian tabelist: p1=0,20Mpa=200 kPa Leian veeauru diagrammilt: s2=3230 kJ /(kg·K) h2=5,25 kJ / kg p2=310kPa Arvutan välj...
Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad sisendandmeid, pöördumisel vastavad neile argumendid NB! Töölehefunktsioon peab olema üldmoodulis! Pöördumine: fnimi(argumendid) fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus
ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad sisendandmeid, pöördumisel neile vastavad argumendid NB
w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku- ühendamisele sobitada andmeülekande parameetrid saatjas-vastuvõtjas (ülekandekiirus, bittide arv, paarsuskontroll), seda ka tegime. Siis valisime tabel 1 variandi nr. 0 ning aknas Tera Term --> Setup --> Serial Port muutsime vastavalt parameetreid. Tekst mida sisestati ühest arvutist, ilmus teise arvuti aknasse... alguses ei ilmunud, kuna meil oli seadistuses viga sees. Joonis 2: Klemmplaadi ühendused nullmodemi korral Tabel 1: RS-232C liidese ülekandeparameetrid 3.3 Modemühendus arvutite vahel
1; 0; 0; 0] - algolek Xs = [0; 0; 0,7; 0] seadesuurus X(t) - olek A = 0 1 0 0; 17.64 0 0 0; 0 0 0 1; -0.784 0 0 0 ] B = [0; -0.3333; 0; 0.2] C=eyes(4) D=zeros(4,2) G = [0; 0; 0; 0] - olekuhäiringu sisendmaatriks M= 5 - mass X1 pendli nurk rad X2 - pendli nurga muutumise kiirus X3 - pendli asend X4 - pendli asendi muutmise kiirus U(t) - Jõud N, 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Ülesandeks oli pendli hoidmine püsti asendis nii, et juhtimine toimuks võimalikult kiiresti ja parameetrid oleksid ettenähtud piiride. Samuti pidime kontrollima võimalikke suurimaid olekutaastaja vigu, mille puhul süsteem on veel antud piirides. Antud on algolek X0 = [-0.1; 0; 0; 0], ja seadesuurus Xs = [0; 0; 0,7; 0]. Tingimused: Umax <= 50 V; X1max <=0.2; <= 5 % . 3. Diskreetimissamm, diskreetimismudel, arvutused Diskreetimissammu (td) valisin empiiriliselt pidades meeles seda, et ta järgiks piisava täpsusega pidevaja süsteemi. Q = diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0])- Kaalumaatriks
Sobimatu riistvara Enamasti on suured mudelid valede töövõtete tulemus. Tüüpiline probleem on, et arhitektuursel joonisel, kus kasutatakse väga detailset mööblit või sanitaartehnikat -sellised elemendid võivad mängida väga suurt rolli oma parameetritega mudeli renderdamisel. Need võiksid olla täiesti olematud. Ainuüksi 1 mööbliese, mis on 3- mõõtmelisena joonistel,tekitab sama palju polügone kui 100 seina. 3. NÕUDMISED RIISTVARALE Arvuti parameetrid peaksid olema kooskõlas nõuetega tarkvarale. CPU mälu kõvaketas (suurus ja kvaliteet) graafikakaart (2D; 3D) Kokkuvõtteks: töötades suurte projektidega peaks omama parimat riistvara. 4 faktorit, mis on arvutil olulised: protsessor, füüsiline mälu, kõvaketas, graafikakaart. Kõik need on tähtsad. NÕUDED TARKVARALE Klassikalise lahenduse puhul peaks tarkvara võimaldama: modelleerimist dokumenteerimist visualiseerimist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: ,,Transistorvõimendi" Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 18. aprill 2012 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvut...
rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Tasakaalu aksioom- Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6. Aktiivseks jõuks nim jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. Aktiivsete jõudude all mõistame kõiki neid jõude, mis ei ole reaktsiooni jõud. Passiivseteks jõududeks nim reaktsiooni jõude kuna need ilmnevad kehale tegelike jõudude mõjul. 7
Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el. Seade, ülesanne on muudada mehaanilise energia elektriliseks energiaks. Kasutatakse vinüülplaadimängijates, turva seaded, signad jne, piezo kristall. Elektromagnet lained ligi 300tuhat km sec vaakumis, elektromagnetlained tv,raadio jne Elektromagnetlainete tähtsamad parameetrid ehk arvväärtused on lainepikkus sagedus Madal sagedus lained, tehitab vahelduvool. Raadio lained- pikk laine, kesk laine, lühi laine, ultralühi laine 300-30mgh, infrapuna laine, uv kiirgus
VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunk...
Avaj=(Nx1,1)/ fy=269,3x1,1/235=12,6 cm2 Sobivaks ristlõikeks on 80x80x5. 12 Kuna järgnevate tõmbevarraste koormus on märgatavalt väiksem, siis valime nendele ka väiksemad ristlõiked. Valime jõu N=150,5 kN järgi. Avaj=(Nx1,1)/ fy=150,5x1,1/235=7,04 cm2 Sobivaks profiiliks on 70x70x3. Survevardad tuleb valida, lähtudes nende nõtkekandevõimest. Valime kõige suurema koormusega survevardaks profiili 100x100x5. Ristlõike parameetrid A=18,36 cm2 i=3,84 cm y=318,3/3,84=83 Arvutame varda nõtkekandevõime Nb,Rd=(A fy)/1,1 ¯y=/[(A x fy)/E]=83/3,14(235/210000)=0,884 Nõtkeklassiks on a. Valime tabelist nõtketeguri y=0,74 Nb,Rd=(0,74x18,36x235x100)/1,1=290 kN Kandevõime on tagatud. Järgmise survevarda jaoks valime profiili 80x80x5 Ristlõike parameetrid A=14,36 cm2 i=3,03 cm y=344,6/3,03=114 Arvutame varda nõtkekandevõime Nb,Rd=(A fy)/1,1 ¯y=/[(A x fy)/E]=114/3,14(235/210000)=1,21 Nõtkeklassiks on a
Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid.
peale ligi kümme aastat toimunud mõõdistusi loeti selle satelliidi missioon lõppenuks. Hetkel on kaalumisel kas teha uus GIS rakendus satelliidi MODIS produktide edastamiseks või pidada umbes aastane paus ning jätkata produktide GIS serveris avalikustamist aasta pärast kui peaks startima ESA satelliit Sentinel-3. (Kutser, T. 2012) 5. In Situ mõõtmised – mis ja kuidas ? In situ mõõtmine ehk maapealne mõõtmine. Mõõdetavad parameetrid mererannikute seires: temperatuur, soolsus, hoovused, lainetus, veetase, jää karakteristikud, topograafia, setete omadused, tuul, õhurõhk, õhutemperatuur, päikesekiirgus ja teise osana ka toitained, pH-tase, isotoobid, fütoplanktoni ja zooplanktoni parameetrid (maksimaalne sügavuslevik, biomass jne), vee läbipaistvus, heljumi sisaldus, klorofüll-a sisaldus ning hapnikusisaldus. (Liblik, T. 2010) 5.1 Mõõtmisplatvormid: In situ peamisteks mõõteplatvormideks on uurimislaevad, nn
40*0,2MHz=8MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim. 23.Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms 24.Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole…?? TCP - Transmission Control Protocol – transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis
koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y); 2)modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad on eksogeensed e. sõltumatud muutujad (X); 3)juhuslik komponent; 4)matem. ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudelite parameetrid. 2. Klassikaline regressioonanalüüs. Regressioonivõrrand. Seose tiheduse näitajad. Klassikaline regressioonanalüüs Regressioonianalüüs võimaldab selgitada majandusnähtuste vahelise seose tugevuse ja usaldatavuse ning samas ka seose funktsionaalse vormi. Regressioonianalüüsi põhiülesanded:1) hinnata kvantitatiivselt majandusnähtuste vaheliste seoste suunda, tugevust ja kuju; 2)prognoosida maj. nähtuste ja protsesside
.............................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ..............................................................................3 Valitud freespingi töölaua parameetrid (Joonis 3.) ..............................................................................4 MARŠRUUTTEHNOLOOGIA ...................................................................................................5 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED ...............................................................7 Esimene paigaldus ................................................................................................................7 3.1
ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad ainult ühe väärtuse. Tüüpstruktuur Function fnimi(parameetrid) laused ja kommentaarid fnimi = avaldis ' tagastatav väärtus End Functioin parameetrid esindavad sisendandmeid, pöördumisel
Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15
tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu. Resonants vahelduvoolu ahelates Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse süütepool on trafo kokkulangemise süsteemi oma võnkesagedusega. Tagajärjeks amplituudi kasv. (joonis) Tähtsamad parameetrid: Oletame, et xC=xL ning R=0, siis näivtakistus z= = 0, ning voolutugevus I=U/z = U/0= Ülekandetegur k=n1/n2, nimivõimsus Pn, pingemuutus U2, kasutegur Pingelangud UC=IxC=*xC= ja UL=IxL=*xL= , kui mahtuvus ja induktiivtakistus on võrdsed siis =P2/P1*100%, tühijooksu võimsus ehk kadu;
Kui nahk on kaitstud näiteks riietega on kahjustumise protsessi selgitada keerulisem. Riietega kaetud naha soojuskahjustused võivad väga järsult suureneda kui nahka kattev riie on süttinud või nahale sulanud................................................................................................. 5 Põletushaavade tekkimise põhjuseks on nahale langenud soojuskiirguse energia ülekandumine nahakudedesse. Energia ülekandumise protsessi mõjutavad naha füüsilised parameetrid (Soojuskiirguse ... 2008:15). Nahakahjustuste ulatus sõltub sellest, kui sügavale on soojuskiirgus tunginud ning kui kõrgeks on tõusnud kudede sisetemperatuur......................................................................................... 5 Soojuskiirguse poolt tekitatud nahakahjustused jagatakse kolmeks: esimese, teise ja kolmanda järgu põletushaavad. See liigitus iseloomustab, millises ulatuses ning kui sügavalt on nahk kahjustunud. Nahk koosneb kolmest kihist:
enam. Loodusõnnetusi põhjustavate tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses. Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikek
3. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11 Smithi diagrammi abil ning S11 magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. 4. Töö käik Võtsin enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasin vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasin nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsin parameetrid eelnevalt loodud failist. Sobitamiseks sisestasin 3 mikroribaliini. 1-pordi töösageduse valisin 5,0 GHz. Koormuse poolt esimese ribaliini lainetakistuseks on 50 Ω, sest koorumse sisendtakistus Z L = 50 Ω. Kolmanda mikroribaliini lainetakistuseks on allika väljundtakistus Z 0. Konstrueerisin skeemi nagu tööjuhendis nõutud (joonis 1). Koormuse poolt esimese liini lainetakistuseks arvutasime ZL= 33 Ω ning sünteesisime selle järgi mikroribaliini, sageduse 5,0 GHz jaoks
DISKONTEERIMINE 6 KOGUTULU KOGUKULU MEETOD AJASTATUD RAHAVOOGUDE MEETOD KURSUS EHITUSE NVESTEERINGUD. VÕETAKSE ARVESSE KA SOTSIAALSED EFFEKTID: SAASTAMINE, ÜHISKONNA TÄIENDAV VÕI SAAMATA JÄÄV TULU jm. TASUVUSUURINGU PALJUVARIANDILISUS KORVAB KULUD VÕIMALUS LÕPETADA VÕI VAJADUS JÄTKATA TEOSTATAVUSUURING - ENNE MAA OSTU JA INVESTEERIMISOTSUSE TEGEMIST : · PLATSI PARAMEETRID ARHIIVIDEST · PLATSI UURINGUD · TÄPSUSTATUD ESKIISJOONISED · DETAILPLANEERINGU ETTEKIRJUTISEGA TUTVUMINE VÕI PLANEERINGUTAOTLUSE ESITAMINE · PLANEERIMISORGANITEGA LÄBIRÄÄKIMINE · PROJEKTEERIMISLOA SAAMINE · TASUVUSUURINGU TÄPSUSTAMINE ( TÄPSUSTATUD EHITISE EELARVE JA MUUD KULUD ). · VÕIMALIK EHITUSE PIIRHIND · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE NÕUNIKU VALIK · TÖÖETEVÕTU KORRALDUSE JA HINNAKUJUNDUSE SKEEMIDE VALIK
Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3. Sõlme 1 koormused on järgmised (kokku 1+4+4=9 püsiseisundit) 3C Aktiivkoormus, p1 MW 0 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 0
5. Nimeta kangelaseeposed. Anglosaksi- "Beowulf" Hispaania- "Laul minu Ciddist" Vene- "Lugu Igori sõjaretkest" 6. Lisaülesanne. Nimeta Dante "Jumalikus komöödias" kasutatud sümboleid. ''Jumalikus komöödias'' tähistavad kiskjad inimesele kõige ohtlikumaid pahesid: Panter on valetamine,reetmine ja himurus Lõvi on upsakus ja vägivald Emahunt on enesearmastus ja kasuahnus ''Jumalikus komöödias'' on arvul ''kolm'' sümboolne tähendus.Kõik poeemi arvulised parameetrid on hoolikalt läbi mõeldud ja täpselt kaalutletud ning on kolme kordarvud.Teos jaguneb kolmeks osaks , on kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas tertsiinis riimub esimene rida kolmandaga.
Nimetus "PALL" KA II US "PALL" PROTSEDUURID Antud mängus on protseduurideks liigu(), algseis() ja paus(). Liigu protseduuri eesmärgiks on palli liikuma panek ja seda just etteantud välja piirides, mis on mängus oranzi värvi. Liigu ja algseisu protseduur käivitatakse kasutaja poolt töölehel olevate nuppude abil. Paus protseduuri eesmärgiks on tekitada 0,5 sekundiline paus palli liikumiste vahele. PARAMEETRID Peamisteks parameetriteks on mängus algandmed ja kujundid. Lehel on antud neli numbri välja ja neist kaks on kasutajal kontrollitavad. Teised kaks on veel palli liikumise aja kuvamiseks ja teepikkuse kuvamiseks. Palli liikumiste arvu saab kasutaja kontrollide liuguri abil ja palli liikumise juhuslikkust saab kasutaja kontrollida juhuslikkuse teguri abil. Kaks kujundit defineeritakse nimepidi pall ja väli. Välja koordinaate kasutatakse selleks, et pall liiguks vastavalat välja piiridele
Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- d/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud-pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=d/doom (cd) 4) E=d/dS (lx) 5) R=d/dS (lx) 6) B=I/S*cos fii (nt)
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1 Valimid ja nende moodustamine...........................
PopupMenu nimi End If End Sub DÜNAAMILISED MENÜÜD Menüü elementide massiiv (Omadus Index) Uue menüüelemendi lisamine Load vorm.menüüelement(indeks) kustutamine Unload vorm.menüüelement(indeks) SÜNDMUSTELE REAGEERIMINE funktsioon DoEvents DÜNAAMILISED OBJEKTID Objektide massiiv Load, Unload 7. Dialoog programmi kasutajaga Funktsioon InputBox väärtus sisestus (tekstina) parameetrid küsimus[,akna nimi, vaikimisi väärtus, asukoht, abiinfo] nupud OK, Cancel Funktsioon MsgBox väärtus vajutatud nupu kood parameetrid tekst [,nupud, akna nimi, abiinfo] nupud vbMsgBoxStyle: vbOKOnly, vbCritical, vbAbortRetryIgnore, ... ikooni valik vaikimisi nupp - OK Süsteemsed dialoogid CommonDialog Dialoogiakna loomine Uus vorm (project Add Form) BorderStyle=1 või 3
Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhiliselt kiirlõiketerasest või kasutatakse lõikeosas metallkeermisplaate. Spiraalpuuri elemendid ja geomeetrilised parameetrid. Spiraalpuur koosneb tööosast, kaelast, sabast puuri kinnitamiseks tööpingi spindlisse ja labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks. Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus.
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript o laialtlevinud (Netscape, internet Explorer) o Loodud Java keele eeskujul Netscape firma poolt · VBScript o vähem levinud ( peamiselt ...
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai se...
juhtimine külgsuunas. Pidev andmeside rongi ja selle juhtimiskeskuse vahel on aluseks rongi usaldusväärsele automaatsele juhtimisele, mis ei vaja inimoperaatori osavõttu. Selle süsteemi kaudu edestatakse jaamas asuvasse juhtimiskeskusesse vastavate andurite abil kogutud andmed rongi koordinaatide, kiiruse ja juhtumis- ja vedamismagnetite omavaheliste kauguste kohta. Selle info alusel arvutatakse välja kõigi magnetite vajaliku toitevoolu täpsed parameetrid (tugevus, suund, sagedus) ja edastatakse need alajaamadesse, mis väljastavad magnetitesse vajaliku voolu. Nii tagatakse rongi liikumine millimeeritäpsusega, samuti vajalik kiirendus, kiirus ja aeglustus lõppjaama jõudmisel. Rongis asuvate ja selle hõljumist tagavatele magnetitele annavad toitevoolu vagunis olevad akupatareid ning selle voolu parameetrid arvutada välja pardaarvutid. Kui peaks alajaamadest saabuv toitevool katkema, siis vajalikku voolu võivad
Takistusest tingitud temperatuuri viga Materjali omadus 100 = 1,3910 27 - 25 0,0079 = = = 0,00395 27 - 25 2 = = 0,00395 = 0,395 100 100 ±0,21025 2 = = ±0,532° 0,395 0,395 Temperatuuri mõõtemääramatus Täpsusklassiga määratud termomeetri viga on 1 = ±0,5°. = 12 + 22 = 0,52 + 0,5322 0,730° Koaksiaalkaabli parameetrid kaabli ühest otsast kaabli teise otsa juhtmete lühise ja tühise korral Elemendi liik Elemendi tüüp Nominaalväärtus Lubatud tolerants Mõõdetud väärtused Takisti 0,180 2% R=0,2100 L=61,67 nH G=1,0993 S
5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ..................................................................... Ülevalt alla: 1. Vedeliku reservuaar 2. Mootori laba 3. Rootor 4. Kaitseklapp Rooli parameetrid Auto/traktori mark: ...................... 1. Rooliülekande ülekandearv .................................................................. 2. Rooliratta lubatud vabakäik, º ............................................................... 3. Sõiduki teljevahe (pikibaas), mm .......................................................... 4. Sõiduki rattavahe (rööbe), mm ............................................................
tööandja loal või korraldusel Tööandja kujundab ja sisustab töötaja töökoha Töövahend Töövahend on masin, seade, transpordi- vahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Nõuded töövahendile: peab olema ohutu peab olema ergonoomiline peab vastama elektri-, tule- ning plahvatus- ohutusnõuetele; ohutegurite (müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude tase) on võimalikult madal ega ületa piirnorme. Mikrokliima on füüsikalised parameetrid, mis määravad suuresti inimese mugavustunde ning sageli ka tervisliku seisukorra oma töökohal. Mis moodustavad mikrokliima? Õhu Õhu niiskus temperatuur Müra Õhu liikumise kiirus Valgustatus Ventilatsioon
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas võrgus. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(Qk)
Laboratoorne töö nr 1 Elektriliini püsiseisundi arvutamine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2014 2 Töö eesmärk Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(P) U2, kV 100
TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja teatud mõjupiire ületades avaldada inimesele tema keskkonnas mitmesugust mõju. Käesoleva laboratoorse töö käigus on müra all käsitletud töötajale töökeskkonnas mõjuvat helifooni ja selle mõju tervisele. Müra füüsikalised parameetrid: - Ekvivalentne müratase LAeq - Müradoos, müra taseme ja kestvuse korrutis - Helirõhu tasemed L(dB) oktaavriba geomeetrilistel kesksagedustel - Müra kestus Helitugevuse mõõtmiseks kasutatakse ühikuna Belli, mille füüsikaliseks sisuks on mürarõhu ja helirõhu jagatis; tulemusi skaleeritakse logaritmilises skaalas. 4. Arvutused 4.1 Müraallika kauguse ja mürataseme sõltuvust iseloomustav graafik.
Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11-e Smithi diagrammi abil ja S11-e magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. Töö käik Esiteks võtsime enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasime vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasime nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsime parameetrid eelnevalt loodud failist. Joonis 1. takistused 5GHz-i juures Sobitamiseks sisestasime 3 mikroribaliini. 1-pordi töösageduse valisime Raini nimetähtede järgi, seega 5.0 GHz. Koormuse poolt esimese ribaliini lainetakistuseks on 50 , sest koorumse sisendtakistus Z L = 50 . Kasutades TRL-i saime selle liini laiuseks 1,4363 mm. Kolmanda mikroribaliini lainetakistuseks on allika väljundtakistus Z0. Kasutades algset Smithi diagrammi teame,
Levikuala e areaal, ala, kus antud liik esitseb. Vabaristumine ristumine ei ole takistatud ja ristumise tõenäosus pop. Sees on suurem, kui mitmete pop. Vahel. Eraldatud populatsioonidest, mis teineteisega ei ristu võib kuj. Uus liik. Ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis organismi ümbritseb. Biootiline keskkond elusloodus, mis org. Ümbritseb. Abiootiline keskkond Kõik elutu, mis ümbritseb org. Kliima parameetrid Temp, niiskus, valgus, O2 sisaldus jms. Tegurid kindlad komponendid koguelust (osake keskkonnast). Ökotoop kõik abiootilised tegurid kokku. Biotsönoos- kõik biootilised tegurid kokku. Biogeotsönoos ökotoop + biotsönoos. Ökoloogiline amplituut- öko. teguri intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elutseda. Optimaalne tsoon öko. teg. intensiivsuse vahemik, mis on elutegevuseks soodne.
Esimeseks on kohustuslik parameeter: osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida, näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama peab, vastasel juhul tuleb veateade. Teiseks on vabatahtlik parameeter: käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust, ehk toob kõik failid, kui talle aga lisada mingi parameeter, toob käsklus vaid näiteks kindla tähega algavad failid. Mõlemad on parameetrid, aga üks neist on alati vajalik ja teine mitte. väärtusparameeter ja muutujaparameeter Esimene on tavaliselt lähteandmete viimiseks alamprogrammi. Kui nende väärtustega alamprogrammis midagi juhtub, siis peaprogrammi tagasi tulles need muudatused kaasa ei tule. Teine on vastuste saamiseks alamprogrammist (kuid ka nende andmete viimiseks alamprogrammi, mis seal oma väärtust muutma peavad). Muudatused nende väärtustes jõuavad ka peaprogrammi.
Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepinge kõikumiste mõju. Siirdeprotsessid käivitusel. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V h21= 300 · Emitter takistus k · Koormustakistus Rk=3 k · Tegelik väärtus 3 k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Tegelik väärtus 130k · Emittertakistiga sildav kondensaator F
(Single) ja kuvada ekranile sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Joonis1.- Sisendpordi sobituse graafik. 3.) Ühenda madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätta vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitada skaneering (Single). Kuvada ekranile pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Joonis2.- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid: -filtri ülekanne pääsuribas: -0,47[dB] - pääsuriba lõikesagedus: 9, 943 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas: -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus: 20,244 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas: 41,35 [dB/oct] - hinnang filtri järgule 5) Joonis3.- Väljundpordi sobituse graafik, võrdlus sisendpordi. Võrrelda omavahel kahte graafikut, kas esineb mingeid erinevusi või sarnasusi, miks? Sarnasus- filtri kalle üleminekuribas sarnane
Lokaalne leid parietaalse peritoneumi ärritus ja iileus Valu - äge perforatsioonivalu - süvenev difuusne kõhuvalu Kaitsepinge Kõhupuhitus Soolehäälte vaibumine soole paralüüs Üldised haigusnähud Palavik, külmavärinad Higistamine Tahhükardia, tahhüpnoe Higistamine Rahutus, dehüdratatsioon Oliguuria Sokk (septiline + hüpovoleemiline) Diagnostika Anamnees vanus ja tarvitatavad ravimid Valu iseloom Lokalisatsioon Intensiivsus Kiirgumine Üldised parameetrid Digitaalne rektaalne uurimine Labor Üldvere analüüs CRV Elektrolüüdid Astrup Kreatiniin Vere hüübimisaeg Bakterikülvid verest ja uriinist Radioloogilised uuringud Röntgenülesvõte Vaba gaas kõhukoopas Peen-ja jämesoole "peeglid" Sonograafia sapipõiepõletik, pankreatiit Angiograafia kahtlus mesenteriaalisheemiale KT Laparotsentees Laparoskoopia Ravi 1. Intensiivravi 2. Antibiootikumid 3. Kirurgia Preoperatiivsed abinõud Infusioonravi AB
Mäng: Mäng:Juku pääsemi Juku pääsemine Allar Plaksi EALB-41 Juhendaja: Ermo Täk upääsemine u pääsemine Plaksi LB-41 : Ermo Täks Protseduuride loetelu ja otstarve: alusta - Alustab mängu, tuues peategelase Juku stardipositsioonile jookse - Juku alustab jooksmist hüppa - Nupule vajutades Juku hüppab tagasi - Mängule tehakse restart, kõik elemendid pannakse algpositsioonile tagasi seisa - Peatab mängus kõik liikumised kiirabi - Kutsub vigastatud Jukule kohale kiirabi, mis ta minema viib Parameetrid ja muutujad: Muutujad: k (kiirus), h (hüppevõime) Kujundid: Juku, Magnet, Maa, Auk, Ogad, Veri, Kiirabi Rakenduse stsenaarium ja kasutamise põhimõtted: Mängu eesmärgiks on mängu peategelasele Jukule valmistada võimalikult vähe piinu. Mängu alguse mängijal valida Juku liikumise kiirus ning tema hüppevõime. Seejärel vajutada nupule "Alusta" ning oo on oma stardipositsioonile jõudnud. Nupuga "Jookse" alustab Juk...
korrastatud maailma · Kosmos-kaos · Akamoonide uskumus- kõige kõrgem maailm on kosmos. Observatooriumid Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: · Võimaldab lähemaid taevakehi uurida. · Võimaldab uurida Maad kui planeeti. 12 Taevakaardid ja -kataloogid · Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulised parameetrid · Kaardil on lisaks ilmakaartele ka ekvaatorilisi koordinaate tähistavad jooned. 13 Aitäh!!!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
