50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kabanoss13
Õppematerjali autor
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas võrgus. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(Qk) U2, kV 1
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool LABORATOORNE TÖÖ NR 3 REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008 1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused p, MW q, Mvar QK, Mvar U1, kV U, kV P, MW Q, Mvar P, MW Q, Mvar 1 10 5 0 105,57 4,43 0,30 -4,31 10 1 2 10 5 2 106,67 3,33 0,27 -4,41 10 -1 3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,29 -4,48 10 -5 5 1
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3. Sõlme 1 koormused on järgmised (kokku 1+4+4=9 püsiseisundit)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemused ja arvutused Liini lõpu suurused Püsiseisundi U1 Delta Delta olek [kV] P1 Q1 Qk delta U 1 105,43 0,4 -3,25 0 4,57 2 106,4 0,38 -3,32 2 3,6 3 107,36 0,38 -3,35 4 2,64 4 108,28 0,4 -3,34 6 1,72 5 109,19 0,45 -3,3 8 0,81 6 110,08 0,51 -3,23 10 -0,08 7 110,96 0,6 -3,12 12 -0,96
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 3 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1Töö eesmärk ja lähteandmed....................................................3 2Töö käik..................................................................................3 2.1Normaalrežiim...............................................................................................................................3 2.2Eesti-Paide väljas..........................................................................................................................4 2.3Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas....................................................................................................5 2.4Estlink 1........................................................................................
andmed: 1. Liini vertikaalne gabariit - minimaalne lubatud juhtme kaugus maast vi ehituskonstruktsioonidest. 2. Liini horisontaalne gabariit - minimaalne lubatud horisontaalne rmise juhtme kaugus puudest vi ehituskonstruktsioonidest. 3. Tugede vaheline kaugus 4. Juhtmetele mjuvad lisajud ( j, tuul ). mis sltuvad kliimarajoonist. Vertikaalsed ja horisontaalsed gabariidid ja juhtmete arvutuslikud koormused mratakse elektriehituseeskirjade jrgi. Masti krguse arvutamine: h = hv + f + hlisa h - masti krgus hv - nutud masti vertikaalne gabariit f - juhtme rippe suurus hlisa - krguse varu, mis arvestab pinnase ebatasasust Juhtmete ripe horisontaalse trassi puhul: l - tugedevaheline kaugus g - taandatud juhtme koormus (N/m3) - arvutuslik juhtme pinge (Pa) f hv l huliinidel kasutatakse puit-, raud- ja raudbetoontugesid. Funktsiooni jrgi jaotatakse toed: - vahetoed - ankrutoed
Elektrotehnika ja elektroonika Eksamiküsimused rühmale KV11, kevadsemester 2020 A. Alalisvool 1. Coulomb’i seadus ning elektriväli, tõmbe- ja tõukejõud Coulomb `i seadus: Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. Q1 *Q2 F = 4π *εa *r2 kus Q1, Q2 on laengute absoluutväärtused kulonites (C); r laengutevaheline kaugus (m); F laengutevaheline jõud (N); εa keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus; εa = εo εr, kus εr on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus – suhtarv, mis näitab, mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks εr = 1; εo nimetatakse dielektriliseks konstandiks ja ta väärtus on 8,85 · 10-12 F/m (faradit meetri kohta). Elektriväli- füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osake
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid