Giuseppe Verdi 1813-1901 · Elas Roncole külas · Vaene pere · Ei käinud koolis, · Isa kirjaoskamatu kõrtsmik · Esimesed muusikalised kogemused külaelanikelt ja rändmuusikutelt · Raske lapsepõlv · Hull õde · 7 aastaselt kiriku organisti abiline · 12 aastaselt peakiriku organisti õpilane ja assistent · Sel ajal olid esimesed kompositsiooni katsetused · Verdi sündis ühe väikeses itaalia külas kirja oskamatu külakõrtsmiku perekonnas · 7a oli ta kohaliku kiriku organisti abiline · 12 a sai temast peakiriku organisti õpilane ja assistant. Selleks ajaks oli ka teinud oma esimesed kompositsioonid. · 19a üritas saada sisse Milano konservatooriumisse, kuid oma väheste oskuste pärast ei võetud
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/
teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid.
Giuseppe Verdi Angela Kiil "Pater noster" http://www.youtube.com/watch? v=55_rYj9POk0 Elulugu 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff"
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis,
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult
Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima
9./10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Töötades oma teise ooperi "Un giorno di regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco",
teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gmnaasium), kus sooritas kodupetaja ameti eksami. Samaaegselt ppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, ppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lputna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 ttas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitid.[1]
konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga . Looming:ooperite eripäraks on meloodiarikkus(bel canto stiil),jõuline rütmika,meeldejäävad motiivid,lõpetatud muusikalised numbrid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale.
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Elulugu: Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis.Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph
Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto"
aastast.Ta oli kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpetajana ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. oli ta Heliloojate Liidu konsultant. Tema loomingus on esiplaanil väikevormid, eriti koori- ja lastelaulud. Rudolf Tobias (1873-1918) eesti helilooja, organist ja koorijuht, omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal.kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. sündis köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt.Komponeerimist katsetas ta varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.1885. astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis koju. 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi,kus sooritas koduõpetaja ameti eksami
teerada. Seda rada tuli tal käia kogu eluaeg. 1703. aasta aprillis astus Bach lossi-viiulimängijana Weimari pisivürsti Johann Ernsti väikesesse kapelli. Kuid siia ei jäänud Bach kauaks. Uhke tiitel paraku ei vastanud põrmugi vähehuvitavale, labasele tööle, mis nõudis palju aega ega ei andnud võimalusi loominguliseks enesetäiendamiseks. Juba aasta pärast lahkus Bach Weimarist ja asus Arnstadti, kus talle pakuti Uue kiriku organisti kohta. Nii lõppesid Sebastian noorusaastad karmid aastad, mis tugevdasid temas visadust ja vaimset jõudu. Bach Arnstadtis ja Mühlhausenis Arnstadtis töötamise aastad (1704-1707) on Bachi elus tähendusrikkad. Siin puhkes esimese õiena organisti hiilgav anne. Ka Arnsatadtis, nagu kõikjal, nagu kogu oma elu kestel, jätkas Johann Sebastian Bach õppimist. Kuid siin hakkas juba märkamatust usinast õpilasest- koorilauljast kujunema küps meister.
õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana ning mängis hiljem ka samas klavessiini. Ta tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka Johann Sebastian Bach. Itaalia Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta prints Ferdinando de Medicit, Toskaana suurhertsogi poega ja troonipärijat. Prints oli
Giovanni Palestrina Giovanni Palestrina 1525 -1594 Sündis Rooma lähedal Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane -
klavessiini. Aastal 1705 ehk kaks aastat pärast Hamburgi saabumist kanti seal ette tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Händel tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude 3 tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche organisti kohast kaks aastat hiljem ka Johann Sebastian Bach. Kui Händel oli Hamburgis, kohtas ta Toskaana suurhertsogi poega.
Johann Sebastian Bach Elu, õpingud ja töö J.S.Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis organisti J.A.Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Tema ema suri 1694. aastal, kui ta oli 9-aastane ja isa ühe aasta pärast ema surma (1695). Pärast isa surma kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann
Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Kuulamine: meremeeste koor ooperist ,,lendav hollandlane"-algul pasunad, laulavad u.30 sek pärast ,,lohengrin" pulma koor-pulma marss Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"-kohe alguses laulavad,vahepeal viiuliga, tugev hääl Giuseppe Verdi: Itaalia, sündis kirjaoskamatu külakõrtsmiku perekonnas. 7a kohaliku kiriku organisti abiline, 12 Busetto peakiriku organisti õpilane ja hiljem assistent. Üritas saada Milano konservatooriumi, kuid ei võetud vastu nõrga ettevalmistuse pärast. Alustas eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all tänu Antonio Barezzile. Abiellus Barezzi tütrega. Elas Milanos kui La Scalas tema ooper võeti hästi vastu. Järgnes ebaõnnestumisi ja naise surm,mis viis kriisi. Tänu ,,nabuccole" sai üleeuroopaliselt tuntuks. Peale seda ooperites poliitikat,sai rahvuslaseks,loosung ,,viva verdi"
Daniel. Tegemised Henry Purcell läks 1664. aastal kooripoisiks. Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt. Kirjutas lapsena kolmeosalise laulu ,,Sweet tyranness, I now resign." Tegemised Sai aastal 1676 käsikirjade kirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Kirjutas aastal 1678 oma esimese hümni ,,Lord, who can tell." Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Looming Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper ,,Dido ja Aeneas." Muusika kuulamine Henry Purcell Abdelazer Suite: II Rondeau http://www.youtube.com/watch?v=15rj-xFh2y Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Purcell Aitäh!
Mis iganes ka ei juhtunud, elas Notre Dame Kommuuni üles peaaegu vigastamatult. Orel Kuigi aja jooksul on paigaldatud mitmeid oreleid, siis kõige varemad ei vastanud kirikule ja olid puudlikud. Esimene mainimisväärt orel lõpetati 1700-te alguses tunnustatud ehitaja Cliquot' poolt. Mõned Cliquot' algsed oreli torutööd pedaaliosas kajavad siiamaani, 270 aastat peale paigaldamist. Orel oli peaaegu täielikult uuesti ehitatud ja uuendatud 19.sajandi kombel Aristide Cavaillé-Colli poolt. Organisti ametikohta Notre Dame'is koos Saint Sulpice'i organisti ametikohaga Saint Sulpice'i kirikus, kus on Cavaillé-Colli suurim instrument, peetakse üheks kõige prestiizsemaks orelimängija ametikohaks kogu Prantsusmaal. Orelil on 7800 toru millest 900 on tunnistatud ajalooliseks. Orelil on 109 klappi, viis 56-klahvist koosnevat klahvistikku ja 32-klahvine pedaalistik. Üks kõige tuntumaid organiste Notre Dame'is oli Louis Vierne, kes hoidis seda positsiooni 1900-1937
Johann Sebastian Bach; Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach (16851750) J.S.Bach ja tema perekond Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis, organisti Johann Ambrosius Bach'i ja Maria Elisabetha Bach'i noorima pojana. J.S.Bach oli Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. J.S.Bach'i isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. Lapsepõlv Eisenachis (16851695)
viiuli- ja klavikordimängu õhutas teda õigusteadust ning onu Johann Christoph õppima. Hertsog soovitas Bach (164593) tutvustas Händelil orelimängu õppida, noorele sugulasele mistõttu anti poiss kuulsa orelimängu. organisti Friedrich Wilhelm · Olulise osa oma Zachovi käe alla. Tema muusikaharidusest sai 14 juures õppis poiss orelit, aastat vanemalt vennalt klavessiini, viiulit ja Johann Christophilt. kompositsioonialuseid ja · 8-aastaselt läks Eisenachi kirjutas seal vähemalt 7
Rudolf Tobias (1873-1918) Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad
Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati
1920. aastatel käis Lüdig koos abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuhu läks soodsamaid töötingimusi otsima. Paraku ei osutunud kuuldused sealsest organistidepuudusest tõeks. Algul pidi ta teenima vaid kõrtsipianistina, hiljem sai tööd Buenos Airese saksa meeskoori juhina. 1929. aastal tõid aga halvenenud tervis ning koduigatsus Lüdigi Eestisse tagasi. Tallinnas olles asus ta tööle organisti ja õpetajana, 1932. a. kolis aga Pärnusse, kus hakkas juhatama "Endla" seltsi koori. Aastast 1934 kuni oma surmani 1958. a. elas ja töötas Lüdig Vändras. Looming Lüdig nimetas heliloomingut oma kõrvalharrastuseks. Tema kirjutatud teostes leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende parem osa kuulub kindlalt eesti muusika varadesse. Lüdigi teoste arv ei ole suur
Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Muusikalise hariduse sai Tobias Peterburi konservatooriumis. Peterburi konservatooriumi lõpetas Tobias 1897. aastal kahel erialal: oreli ja kompositsiooni. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest" (kirjutatud sega- ja meeskoorile, viiele solistile, orelile ja orkestrile). 2.3 Erialane töö Aastatel 1898-1904 töötas Tobias Peterburi Eesti Jaani Koguduses organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Eestisse tuli Tobias tagasi aastal 1904. Tobias asus elama Tartusse, ta ühines A. Lättega ja koos korraldasid nad sümfooniakontserte ja esitasid kooride kaastegevusel vokaal-intstrumentaalseid suuvorme. Hugo Treffneri gümnaasiumis asutas Rudolf Tobias keelpillikvarteti. Ta võttis osa kõigist rahvuslikest üritustest ja toetas rahvaviiside kogumise aktsiooni. Elatisraha hankis helilooja peamiselt H. Treffneri gümnaasiumi ja A.
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 1813-1901 Koostas:Egert Ertel Elulugu Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas organisti abilisena 1832. Aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi 1842.aastal esilinastus "Nabucco"- ülemaailmne tunnustus Tegeles heategevusega, avas haigla. looming Ooperiloomingus on bel canto stiil. Kasutab kirjandust Shakespear, Schiller, Hugo. Süzeed põhinevad psüholoogilistel ja sotsiaalsetel prbleemidel. 26 ooperit. Roll Itaalia ühendamises Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis
1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Ande Andekas-Lammutaja Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tsellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi
pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. · Ka hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis ta orelitunde. · Edasi suundus õppima Peterburi Konservatooriumi. · Pärast lõpetamist töötas ta 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku ning suri 29 oktoober 1918. Looming · Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja
Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida. Saart innustas muusikaga tegelema Kappide perekond ja Artur Kapp aitas tal valmistuda konservatooriumi astumiseks. Saar õppis Peterubri konservatooriumis oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Peterburg pakkus Saarele palju käid kontakte kaasaegse muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika. Hiljem elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, erines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Lühikest aega õpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1912 hävis tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus ta peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina. Peagi sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ning asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal.
aastal Õppis Dresdeni Kreuzschules ja Leipzigi Ta ei saanud sisse Milano Kirjutasid libretosid ülikoolis konservatooriumisse, õpinguid alustas V. Lavigna juures Esimene ooper 1832 Esimene ooper 1839 Alustasid muusika kirjutamist noorel Töötas koolmeistrina, muusikadirektorina ja Töötas kiriku organisti abilisena, õpilasena, Algsed teosed olid loodud Shakeaspe kapellmeistrina assistendina; muusikajuhina, senaatorina kirjutiste põhjal Võttis osa Dredeni ülestõusust, mille Oli veendunud rahvuslane ja pooldas Itaalia Väljendasid tolleaegset romantismi l eesmärgiks oli demokraatlikud vabadused ja ühendatud kuningriiki muusika Saksamaa ühendamine
liikumise juhte oli tema jaoks väga raske aeg * Oli igavesti demokraat * Saksa marurahvusluse * Väiksena kolisid esindaja Piacenzast Bussetosse * Esimese 14 eluaasta vältel * Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina * 11-aastaselt oli kiriku keele õpetajalt ka mõningast organist klaveriõpetust * Muusikat õppis ta ikka * Õppis Dresdeni eraõpetaja juures Kreuzschulesse * 20-aastaselt läks ta * 1828-1831 sai Wagner oma Milanosse, et seal jätkata esimese kompositsioonialase
On mainitud, et Henry komponeeris juba üheksa-aastaselt, kuid tema varaseim säilinud teos on 1670. aastal kirjutatud ood kuninga sünnipäevaks. Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign." 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal. Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli vahetus läheduses. Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas," Vergiliuse eepose ainetel.
Giuseppe Verdi Elulugu · Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 10.10.1813 · Sündis Itaalias Roncole külas · Isa oli trahteripidaja · 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena · 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist · Muusikat õppis eraõpetaja juures Elulugu · 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse · Peagi naases Bussetosse · Temast sai linna muusikaelu juht · 1830. aastal andis oma esimese kontserdi · 1836. aastal ta abiellus Elulugu · Said abikaasa Margheritaga 2 last, kes surid veremürgitusse · Veidi hiljem suri ka abikaasa · Verdi langes sügavasse masendusse
heliloojaid ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi austas ja armastas. muusikutele. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli kiriku organisti juhendamisel. 11- Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. seal oma ladina keele õpetajalt ka Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. mõningast klaveriõpetust. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Ta pandi õppima Dresdeni Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus konservatooriumi, kuid teda ei võetud kasuisa vend. Aastatel 18281831 sai vastu
Miniuurimus ,,Eesti klahvpillimängija Margus Kappel“ Töö sisu: • Margus Kappel on Eesti klahvpillimängija ja helilooja. Samuti mängib ta kitarri, basskitarri, trummi, kontrabassi. Klaver ja kitarr on aga talle kõige südamelähedasemad. Seda on ta maininud muusika.ee-s intervjuud andes. • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924-2016) pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M
muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow' juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Nagu Bachki, jääb Händel varakult vaeslapseks ja pidi ise leiba teenima. Tal õnnestus lõpetada gümnaasium, astus Halle ülikooli, aga ei lõpetanud seda. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Ta sattus alati olukordadesse, mis olid talle kasulikud. Kuulsuse saavutas üsna varakult. Händel on põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. 1720. aastal tegid rikkad aadlikud ettepaneku asutada Londonisse Itaalia ooperi teatritrupp. 1720-1728 ,,Kuninglik akadeemia" Londonis tegutsev itaalia ooperi
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide
Nurmetalo 10B Rudolf Tobias Rudolf Tobias elas aastatel 1873-1918. Orelit õppis mängima 6-aastaselt ning komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad.
asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana, klaveriõpetajana. 10.Rudolf Tobias: oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit. töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
Teatri- ja Muusikamuuseum Enne Teatri- ja Muusikamuuseumi külastamist ei olnud mul erilist ettekujutust selle kohta mis seal olla võib. Arvasin, et tegu on mingi väga igava kohaga kus giid hakkab lihtsalt igavaid fakte ette lugema. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutas 1934. aastal August Pulst, muuseum asutati helilooja ja organisti Peeter Süda mälestuseks. Tema alustatud eesti rahvaviiside ning raamatu- ja noodikogu on aluseks tänasele Teatri- ja Muusikamuuseumile. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on rajatud ajaloolisesse linnamüüri ja Assauwe torni vanalinnas, lisaks on muuseumil sisehoov. Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikamuuseumi osas on väljas palju erinevaid pille, nagu näiteks klaverid, klavessiinid, orelid, viiulid ja ka palju eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see
1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde ja 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Põhja- Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum ning Tallinnas on tema nimeline tänav. Tammsaare suri aastal 1940 1. märtsil Tallinnas. 50 krooni-Rudolf Tobias sündis aastal 1873 29 mail Hiiumaal Käinas. Tobias oli Eesti helilooja,koorijuht ja organist,kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Tobias alustas õpinguid aastal 1885 Haapsalu Kreiskoolis,aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi,1893 astus ta Peterburi Konservatooriumi. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Aastatel 18981904 töötas Tobias Peterburi Eesti koguduses organisti ja koorijuhine,kandes ette seal mitmeid enda helitöid. Tänu finantsolukorra raskenemisele asus
õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis klaveritunde (õpilane Juhan Aavik), asutas suure meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule
kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe. On rohkesti lihtsust ja naiivsust.Tuntumad laulud on"Palve", ,,ellerhein", ja ,, Su priimuse nad olid matnud", ,,kevade noorus" jne. Aleksander Kunileid(Saehelmann)1845-1875. Lõpetas ka J.Cimze seminari,kus jätkab õpetajana. 2aasatt töötab edasi Gatsinas,Peterburis.1873 siirdub Ukrainasse pidades organisti ja õpetaja ametit .2aasta pärast surem ootamatult lüüfusesse. Paljudele ta lauludele kirjutas tekstid Lydia Koidula nt: ,,sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". Erinvalt oma vennast on ta looming sügavalt eestilik.Tuntud laulud on veel: ,,Õitse ja haljenda", ,,Eestlaste maa", ,,nüüd jumalaga", ,,miks sa nutad lilliekene", ,,Süda tuksub" jne. Karl August Hermann 1851-1909. Ta oli 3-mest eelmisest mehest silmapaistvaim. Olles
Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajasem elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Veel oli ta võõramaalane ja
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
