ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne.
a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor. Loomingus
Corelli(1653-1713) Arcangelo Corelli sündis Itaalias, praeguses Ravenna maakonnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija Giovanni Battista Bassan. Tuntud laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeerimist. Esimese muusikalise edu saavutas Corelli 19aastaselt Pariisis. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle potentsiaali ja muutis selle populaarsemaks.
Rudolf Tobias (1873-1918) Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel.
Veljo Tormis Mairis Piret 12c Elulugu 7. august 1930 Kuusalu (Vana- Vigala) 20.saj tähtsamaid heliloojaid - aastakümneid sõltumatu liider Isa oli kooridirigent, organist ja muusikaõpetaja Muusikaline haridus algas 1943 Tallinna Muusikakoolis (II mm, haigus) 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium Peale kooli lõpetamist hakkas muusikaõpetajaks Alates 1969ndast aastast vabakutseline helilooja Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G.
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures).
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886
· Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli · 1920 tuleb Eestisse. Töötab alguses Estonias dirigendina ning pedagoogina oskusi tutvustati. 6-aastane poiss alustas muusikaõpinguid Pärnu nimekaima Tallinna konservatooriumis, kus õpetab kompositsiooni. muusiku, organist Max Petersi juures. · Artur Kapi heliloomingukoolkonda kuulusid pigem vokaalmuusika loojatena tuntud · Lüdig jätkas 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks. Btisi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis
mail 1880. aastal Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Juba lapsest saati tegeles Mihkel palju muusikaga kuna tema pere oli väga muusikat armastav ning Lüdigitel oli kombeks laulda nii kodus kui ka kooris, mängida pille ning nende perest oli organiseeritud koguni väike koduorkester. Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli oskusi tutvustati. Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid Pärnu nimekaima muusiku, organist Max Petersi juures. Hiljem Lüdigit toetanud perekond laostus ja tema haridus jäi kohalike saksa seltskonnategelaste hoolde. Need nägis temas Nikolai kiriku organisti. Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõpinguid jätkata, jäeti ta toetusest ilma. Sellele vaatamata jätkas Lüdig 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Betinsi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904)
Rahvas võib ennast vabaks laulda. Kõige esimesed profesionaalsed heliloojad on õppinud Peterburi konservatooriumis. 1919 loodi Eesti Kõrgem Muusikakool. Esimesed kõrgharidusega muusikud Johannes Kappel Õppis orelieriala Peterburi konservatooriumis, kõrvaleriala kompositsioon. Tema õpetaja oli Louis Homiliuse. Jäi elama ja töötama Peterburi. Käis juhatamas laulupidusid (3.,5.,6. Laulupeo üldjuht). Töötas organistina, oli Hollandi saatkonna organist. Ta oli väga hea dirigent. Juhtis seal Eesti seltside koore. Looming Pärand pole mahukas. Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud. Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941
Denderniit-neuriit-lihas.Hallaine koosneb närvirakkude kehast,valgeaine moodustab kude Peaaju osad ja nende ülesanded-suuraju,vaheaju,keskaju,piklikaju,väikeaju,peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Refleksi kaar-1)erutsut vastuvõtvatest närvirakkudest, 2)närvikudedest mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi, 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondades kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavaesse organisse 5)reageerivad organist Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt,nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.erutuse analüüs toimub pea-ja seljaajus refleksikeskustes. Seljaaju ehitus ja ülesanded-vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.,juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.Hallaine,seljaajust lähtuvad närvid,selgroolülid.
pooleli Esialgu ta ei pidanud ennast heaks lauljaks, esines vastu tahtmist Õppis jazzmuusikat, kirikumuusikat ja klassikalist muusikat Oli ahelsuitsetaja, ta oli veendunud, et suitsetamine muutiski ta hääle madalaks, st ta suitsetas meelega. Hiljem suri kopsuvähki Lapsepõlv Ta sündis Montgomerys, kus ta isa töötas lihunikuna. Hiljem kolis pere Chicagosse, kus Nati isast sai kirikuõpetaja ja emast kiriku organist. Natile meeldis õhtuti kodust välja hiilida ja jazzmuusikuid kuulamas käia, sealhulgas Loius Armstrongigi. Esinemist alustas ta 1930. aastate keskel,oma esimese lindistuse tegi ta koos oma vennaga. Karjäär 1937. aastal ta abiellus ning kolis Los Angelesse. Seal ta asutas King Cole Trio. Esialgu mängis trio ainult instrumentaalmuusikat, ta oli eelkõige pianist. Alles 1940. aastast hakati ka laule esitama, Nat ei pidanud ennast heaks
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha
juht Ülo, Sigtuna kaubalinna vürst Olav.Saaremaalt sooritati rüüsteretki Rootsi ja vastupidi. Kui rootslased tulevad eestisse varastavad nad Juta. Vürstile hakkab Juta meeldima. Ülo tahab Juttat päästa ja Sigtuna tehakse maatasa. Olav langeb vangi. Olav püüab Jutaga põgeneda ja Ülo tapetakse. Juta elu on kaotanud mõtte. Juta ei taha Olavit ja läheb hulluks. Kuulsam on Juta ja Ülo duett. . Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi konservatoorimisse.Algul õppis orelit ja siis kompositsiooni. Õpetaja oli Nikolai Rimski Korsakov. 1900 lõpetas selle ja jäi Venemaale tööle, Astrahani linna
Esmasuriinis reabsorbeeritakse kõik ained ning need ained mida ei vajata eemaldatakse ning vajalikud ained jäetakse organismi. Neerudes tekib minutis umbes 125cm esmasuriini, 99% sellest reabsorbeeritakse, uriini tekib 1cm minutis. Veebilanss: Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. Ajus, hüpotalamuses asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Vere osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab vett. Hüpotalamus reageerib sellele 2 viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda
Johan Sebastian Bach (1685-1750) sündis saksamaal, tuntud organist, viis täiuslikkuseni ajastu orelimuusika Georg Friedrich Händel (1685-1759) sündis Halles, suri londonis, võttis kasutusele oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas,
Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.Miina Härma sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt (tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige) Jannsen ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. (Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli ...
JOHANN SEBASTIAN BACH BACH · Sünniaeg: 31. märts 1685 · Surmaaeg: 28. juuli 1750 · Stiil: Barokkmuusika · Ametid: helilooja, organist, klavessinist, viiuldaja LAPSEPÕLV · Sündis Saksamaal, Eisenachis · Sündis muusikute perre · Ta isa õpetas talle viiuli ja klavessiini mängimist · 4 venda, kes olid ka muusikud · Muusikalise hariduse sai oma vennalt LOOMING · Barokiajastu suurkuju · Arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika · Avas uue ajastu harmoonilisele muusikale · Loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori
liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. 7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 1875 Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog
20-aastaselt läheb Peterburi konservatooriumisse, kus õpib kõik ära 4 aastaga. (1893-1897). On esimene eesti helilooja, kes põhierialana õpib kompositsiooni (orkestripillid, vormireeglid, muusika töötlemisvõtted), õpetajaks Rimski-Korsakov (mereväelase haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus. Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf. orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid. Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul, vioola, tðello). Viiulit mängib selles Heino Elur. Profi viiulimängijat eestis polnud. Tobias annab ka eratunde.
38. Kuhu ja miks läksid paljud eesti muusikud õppima 19.-20. Sajandivahetuse paiku ja hiljem? Peterburi konservatoorium (lähedal, sai rongiga minna) [Dresden (hea kool)] 39. Mis vahe on heliloojate Aleksander Kunileiu ja Konstantin Türnpu haridusel? Türnpu sai organisti hariduse Peterburi konservatooriumis, Kunileid õppis Cimze seminaris (polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala? Organist, helilooja, koorijuht 41. Kelleks õppis Miina Härma Peterburi konservatooriumis? Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43. Millel põhineb Miina Härma laul Tuljak? Rahvaviisidel (2l rahvalaulul) 44. Mis laulule tegi Anna Raudkats 1955. A tänapäevani ülipopulaarse tantsuseade? (helil, pealk) M. Härma „Tuljak“ 45
Liis Aunapuu 9b Johann Sebastian Bach J.S. Bach (1685-1750) oli kuulus saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide
BEETHOVEN.Beethoveni(1770-1827 oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.) noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Ajaloolise tähtsusega isik, kuna rajasheroilis-dramaatilise muusikastiili looja .Loomingult kirjutas sümfooniat,sonaate,klaversonaate,sarnanes Mozarti ja Haydney loominguga.Kaasas koore,soliste oratooriumisse,parodoksaalne muusika.
Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta Selles peatükis räägin Marie Underi elust, mis sai alguse aastal 1883, 27. märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava kodus(praegune koidu tänav). M. Underi enamus lapsepõlvest möödus äärelinnas, Invaliidi tänavas. Underi elamustevaesed suved tekitasid
Mart Saar Ta sündis 1882. aastal Suure-Jaani lähedal Hüpassaares, keset soid ja metsi, kus talle said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema...
Giuseppe Verdi Grete Murr DS-12 Lapsepõlv Giuseppe Fortunino Francesco Verdi on sündinud 10. oktoobril 1813 Itaalias, Parma lähedal Lapsepõlves meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia Muusikat õppis eraõpetaja juures 11-aastaselt oli ta juba organist 20-aastaselt läks Milanosse õpinguid jätkama Abiellus Margheritaga ning neil sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse Hiljem suri ka tema abikaasa Verdi langes kaotuste tõttu sügavasse masendusse Giuseppe Verdi keskeas Viimased eluaastad ja surm 1901. aastal sai Verdi insuldi ning suri mõne nädala pärast Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurimaks rahvakogunemiseks Looming Oli üks 19
Piacenzast Bussetosse * Esimese 14 eluaasta vältel * Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina * 11-aastaselt oli kiriku keele õpetajalt ka mõningast organist klaveriõpetust * Muusikat õppis ta ikka * Õppis Dresdeni eraõpetaja juures Kreuzschulesse * 20-aastaselt läks ta * 1828-1831 sai Wagner oma Milanosse, et seal jätkata esimese kompositsioonialase oma õpinguid õpetuse Christian Gottlieb * Tahtis astuda sealsesse Müllerilt konservatooriumi, kuid teda * 1831. aastal asus õppima
Bioloogia õppimisleht 1) Närvisüsteemi jagunemine - kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem, somaatiline ja vegetatiivne 2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ...
Giuseppe Verdi Elulugu · Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 10.10.1813 · Sündis Itaalias Roncole külas · Isa oli trahteripidaja · 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena · 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist · Muusikat õppis eraõpetaja juures Elulugu · 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse · Peagi naases Bussetosse · Temast sai linna muusikaelu juht · 1830. aastal andis oma esimese kontserdi · 1836. aastal ta abiellus Elulugu · Said abikaasa Margheritaga 2 last, kes surid veremürgitusse · Veidi hiljem suri ka abikaasa · Verdi langes sügavasse masendusse · Samal ajal kirjutas oma esimest ooperit Elulugu
sein Klassenkamerad Erdmann lernten Musik auch in der Partikularschule des Lüneburger Michaelisklosters. 1700-1702 lernte Bach in Lüneburgis und sang in dem Chor des Lyzeums. Er arbeitete im Jahre 1703 bei Johann Ernst III. In Arnstadt wurde er als Organist der Neuen Kirche. 1707 1708 arbeitete er in Weimar. In Weimar komponierte Bach einen Grossteil seiner Orgelmusik, seine Cembalo-Toccaten und eine eindrucksvolle Serie von Kantaten für die Hofkapelle des Herzogs. Am 17. Oktober 1707 heiratete er in Dornheim bei Arnstadt Maria Barbara Bach. Der Ehe entstammen sieben Kinder. Im Jahre 1717 übersiedeldte er nach Köthen und trug die Titel Kapellmeister und Director derer Cammer-Musiquen.Am 3. Dezember 1721 heiratete er Anna Magdalena
monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala. Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ta Eesti Kästitööliste Abiandmise Seltsi koori. ELUKÄIK 19041920a. Viibis ta Venemaal Astrahanis, ta oli seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja muusikakooli direktror. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinna, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 a. Oli ta Estonia dirigent samal, samaaegselt töötas ta Tallinna konsevatooriumis pedagoogina, andes
Ludwig van Beethoven Film rääkis ülevaatlikult Ludwig van Beethoveni elust ja tema muusikalisest loomingust. Beethoven elas vaeses perekonnas Saksamaal ning alustas muusikuna oma elu küllaltki noorelt. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa, kes ühtlasi oli väga karm. See karmus kindlasti mõjutas ka Beethoveni muusikat, mis väljendus väga traagiliselt. Esimese kontserdi andis Beethoven 7- aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Beethoveni muusikat iseloomustab: selgelt välja joonestatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailma üks mässajaid. Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks
Ludwig Van Beethoven Ludvig van Beethoven sündis 16. detsemberil 1770 Bonnis ja suri 26. märtsil 1827. Ta on üks Viini klassikutest ning helilooja. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks. Ludvig andis oma esimese kontserdi 8-aastaselt Kölnis. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludvigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. Beethoven sõitis Viini, et kohtuda seal Mozartiga, kahjuks aga Beethoveni ema haigestus ootamatult ja ta pidi taagasi koju sõitma. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt läks Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini
ning poliitikategelane. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi austas ja armastas. muusikutele. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli kiriku organisti juhendamisel. 11- Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. seal oma ladina keele õpetajalt ka Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. mõningast klaveriõpetust. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Ta pandi õppima Dresdeni Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus konservatooriumi, kuid teda ei võetud kasuisa vend. Aastatel 18281831 sai vastu. Wagner oma esimese
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid
23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London. Oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina“. Johann Sebastian bach 21. märts 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig. Oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Teinud enam kui 300 vaimulikku kandaati, 20 ilmalikku kandaati, 5 passiooni, 3 oratooriumi ja erinevaid instrumentaal palasid. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.vikipeedia.ee
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Aastal 1907 lõpetas t...
Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks. Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus
Hoolimata läbikukkunud ettekandest sai teos väga kõrge hinnangu. Eesti esitati teost esmakordselt 1989.aastal. Teos koosneb 38 numbrist – 5 solistile, 2 segakoorile, 1 lastekoorile, orelile ja orkestrile. Tobias oli tähtis sümfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvormide autor, kelle tähtsaimaks muusika osaks oli tema looming. Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp Artur Kapp elas aastatel 1878-1952 ning oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja
Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra” Max Reger (1873-1916) Saksa helilooja ja organist Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand) Tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidel Detailirohkus ja keskendumine peenetele nüanssidele Mitmesugused helilaadid (täistoonlaad, pentatoonika) Claude Debussy (1862-1918) Prantsuse helilooja ja pianist Mõjukaim impressionistlik helilooja kantaat – “Kadunud poeg” sümfooniline eskiis – “Meri”
Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis. 1919 sai temast Tallinna kõrgema muusikakooli kompositsiooniõpetaja. Enamus Süda teoseid olid oreliteosed: fuuga f-moll, Basso ostinato, Scherzino,Gigue, prelüüd ja fuuga g-moll, Ave Maria,Pastoraal. Tema teosed on tehniliselt lihvitud, loogilise ja selge ülesehitusega. Loomingut mõjutas Bach, kes oli suureks eeskujuks. 3. Augustil 1920 suri süda kiireltkulgevasse düsenteeriasse. Mõned tema teosed jäid
Johann Sebastian Bach wurde am 21. März 1685 - 28. Juli 1750in Eisenach in Leipzig. Sie war ein deutscher Komponist des Barock und ein auch zu seiner Zeit berühmter Organist und Cembalist. Er gilt heute als einer der größten Tonschöpfer überhaupt, der die spätere Musik wesentlich beeinflusst hat und dessen Werke im Original und in zahllosen Bearbeitungen weltweit präsent sind. Zu seinen Lebzeiten fand Bachs kompositorisches Schaffen keine große Beachtung, verglichen etwa mit dem seiner Zeitgenossen Georg Friedrich Händel oder Georg Philipp Telemann. Bachs heutige Berühmtheit hat ihre Wurzeln zum einen in der Tatsache, dass seine Werke die einzigen
muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weisenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui ka õigusteadust.Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunkti. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel pidi neid käsikirju ümber kirjutama, analüüsima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud. 1702
Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685 aastal.Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga visiit saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Kui noor Weissenfelsi hertsog oli kuulnud tema improvisatsioone,soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini ,viiulit ja heliloomingu aluseid.Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. 1703.a.jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit.1705.a. lavastusid tema enda esimesed ooperid "ALMIRA " ja "NERO". 1706-
ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Bach J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Teda peetakse üheks barokiajastu Click to edit Master tex Second level tähtsamaks heliloojaks. Third level Samuti võib vaadelda tema loomingut Fourth level kogu varasema saksa orelikunsti Fifth leve
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
