Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes sündis 1770. Aastal Bonnis. Ta on üks viini klassikutest. Tema noorus oli üsnagi karm, kuna tema pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks oli tema isa, kes püüdis temast alguses peale imelast teha. Beethovensit tahteti teha Mozardit, et ta saaks isale viina raha teenida. Oma esimese kontserdi andis Ludwig klaveril 7 aastasena. Beethoveni esimene korralik õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefle, tänu kellele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Ludwig käis ka Bonni ülikoolis, kus ta vabakuulajana läbis filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia, ja ladina keele kursused. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Neli aastat veetis Beethoven vabakunstnikuna Viinis. Viinis olles õppis Ludwig umbes aasta Hadyni juures, kuid isiksuste erinevuste tõttu ei tekkinud neil lähedast kontakti ja
mitmekülgsuse, sügavuse, tõepärasuse ja liikuvuse poolest on ületamatud. Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn
Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. 3 Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud
Ooperiretsensioon 20. mail käisin Estonia teatris vaatamas Giuseppe Verdi ooperit ,,Maskiball'' Giuseppe Verdi oli Itaalia helilooja. Ta sündis 1813. aasta oktoobris Le Roncole külas. Lapsepõlves õppis ta kohalike preestrite juures, sealhulgas ka muusikat. Juba üheksa aastaselt saab temast St. Michele kiriku organist. 1842. aastal esietendus ülimalt menukas ooper ,,Nabucco'', mis avas talle ukse Milano kõrgeimasse seltskonda. Pärast seda kirjutas ta üheteistkümne aasta jooksul kokku 16 ooperit. Tema tuntumaid oopereid lisaks ,,Maskiballile'' on ,, La traviata'', ,,Rigoletto''. ,,Maskiball'' on kirjutatud kummalistes oludes. Oma nõudlikkuse tõttu sattus Verdi olukorda, kus oli vaja kirjutada kiiresti uus ooper. Valik langes juba olema olevale libretole ,,Gustav III, ou Le
(mõlemad paar suutäit söönud, tekib meeste vahel vestlus.) Händel: Olete kohalik? Bach: Jah, pole riigist välja reisinud, ainult Saksamaa piires. Olen olnud Weimari linnas, Lübeckis, Mühlhausenis ning teistes Saksamaa linnades. Händel: Kuidas meeldisid need linnad, mis viis Teid nendesse kohtadesse? Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe
Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ja pealegi oli konservatooriumis vähe vabu kohti. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime Elu ja töö 1835
kooriteoseid: "Eks teie tea" "Varas" Rahvusliku koorimuusika kujunemine Rahvuslik muusika Rahvalaulude kogumine: 1888 Jakob Hurt " paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika. Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia Tuntumad teosed:
Guillaume de Machaut: Tema loomingus oli ilmalik muusika tähtsam kui vaimulik(väike osa motette lad.k vaimulikud) Esimene tervikteos ehk missatükk „La Messe de Notre Dame“ Ars nova ajastu lõpp ehk ers subtilior- rütm muutus veel keerulisemaks. Trecento 14. saj itaalias- tähistab mitmehäälset muusikakultuuri. Tähtsamad madrigal ja caccia Freancesco Landino- pime hinnatuim muusik, helilooja, muusikateoreetik, Firenze toomkiriku organist. Kõrgrenessanss 15 saj Keskuseks Burgandia, uus kõlaideaal (terts ja sekst) kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne. tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei olnd palju enam. Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid Johannes Ockeghem – 15 saj
Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule. Selle käigus eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse.
Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Kantoril oli ka oma valikkoor ehk Kantorei, koolipoistest ja linnakodanikest koosnev vabatahtlik kirikukoor, kes suutis laulda õige nõudlikke kooriteoseid. Vajadusel toetas kirikukoori linnamuusikute kapell. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 17
jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused. Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a
Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja. Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Talupoja perekonnas sündinuna tuli tal juba varakult kokku puutuda eluraskuste ja raske tööga, mis nõudsid tugevat tahtejõudu. Varakult hakkas ta tööle ka oma vanemate tagasihoidlikus tavernis. Kuid tema saatus polnud jääda maale. Verdi muusikalised anded avaldusid juba üsna varakult ning tema esimeseks muusikaõpetajaks sai Roncole küla organist Pietro Baistrocchi. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja
Hakkas koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudes kirjutada kõik a-tähega sõnad ning alustada b-tähega, ent see jäi majanduslikel põhjustel pooleli). Töötas eesti keele lektorina Tartu Ülikoolis, tahtis, et kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2. juuli 1855 1. juuni 1907) oli helilooja ja organist. Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad ,,Eesti keisri laul" (1881; meeskoorile
Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Tänu Neefele ilusid ka esimesed algelised teosed trükis. Beethovenil olid suured improvisatsioonivõimed ning tal õnnestus esineda kõrgemates kihtides
1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim kontserdisari Abendmusik Lübecki Maarja kirikus (pildil). Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride väljakujunemine Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks oli Johann Sebastian Bach Kirikukantaat Aluseks piibli ja koraalitekstid.
Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane,Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21.märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann
Heinrich Schütz (8. oktoober 1585 Köstritz 6. november 1672 Dresden) oli saksa helilooja ja organist. Teda on sageli nimetatud Saksamaa tähtsaimaks heliloojaks enne Johann Sebastian Bachi. Koos Claudio Monteverdiga loetakse Schützi 17. sajandi mõjukamaiks heliloojaiks. Ta kirjutas arvatava esimese saksa ooperi "Dafne", kuid selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 eisenach 28.juuli 1750 leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach sündis 31. Märtsil 1685 Saksamaal Eisenach ja suri 28. Juulil 1750 Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Kogu oma elu ei käinud ta oma sünnilinnast väga kaugele. Kümneselt kaotas ta orelimängijast isa Johan Ambrosiuse ning vaid aasta hiljem ka ema. Seejärel hoolitses Johann Sebastiani eest ta vanim vend Johann Christoph, kes oli samuti orelimängija. Viieteistkümneaastasena saadeti Bach Lüneburgi
Schubert oli Austrias sündinud helilooja, kes suutis oma lühikese eluea jooksul kirjutada üle tuhande teose. Järgmisena esitati G.F.Händeli Aldi aaria ,,O Lord, whose mercies numberless" ja F.M.Bartholdy Aldi aaria ,,Sei Stille dem Herrn". Händel oli saksa helilooja, kes veetis suurema osa oma elust Inglismaal. Bartholdy oli samuti Saksamaalt pärit. Neljandaks sai kuulda harfil esitatud G.B.Pescetti teost ,,Andante". Pescetti oli Itaalias sündinud organist ja helilooja. Viiendana kuulasin M.Sinki ,,Süda on püha paik". Marje Sink oli üks viljakamaid Eesti vokaalmuusika loojaid. Tema laulude üldarv ülatub tuhandeteni. Järgmised kolm teost olid G.Caccini ,,Amarilli mia bella", F.Schuberti ,,Serenaad" kogumikust ,,Luigelaul" ja G.F.Händeli aaria ,,Ombra mai fù" ooperist ,,Xerxes". Giulio Caccini oli Itaalia päristoluga helilooja, õpetaja, laulja, pillimängija ja kirjanik. Ta oli üks ooperi rajajatest. Üheksas lugu
oskus ja ta mängis hästi nii orelit, klaverit kui viiulit. Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti.) Toomakirikus oli Bachi õpetada poistekoor, kellega kanti igal nädalal jumala-teenistusel ette järjekordne uus teos. Seetõttu on Bachi loomingus palju vaimulikke kooriteoseid. Elu lõpus tabas Bachi raske silmahaigus ja ta jäi pimedaks. Bach suri Leipzigis 1750. aastal. Bachi tunti tema elu ajal ületamatu orelikunstnikuna. Orelimängus ei leidunud talle väärilist vastast. Eriti imetlusväärne oli tema improviseerimisoskus
2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3. Saravande Hispaania 3osaline tants, aeglane, pidulik 4. Gigue Soti hüppetants, kõige kiirem osa ( 6/8 v 9/8 ) Nende vahele pannakse vahel menuette, govotte. Vahel ka instrumentaalosasid. Overture- Prantsuse avamäng Osad kirjutatud klavessiinile Partita Itaalia süit, vabam. Klaviirimuusika Klavikord, klavessiin- kõik klahvpillid erandiks vaid suure oreli materjal. Alusepanijaks oli organist Girolamo Frescobaldi Barokkmuusika Prantsusmaal Materjal on pärit hilisbarokist 18.sajandi algusest. Erineb Itaalia omast, kuid kujunemise eeldused on Itaaliaga sarnased. Pikka aega kujundasid Prantsuse õukonda itaallased. Katriina Medici, Maria di Medici- tema kutsus Prantsusmaale Itaalia lauljaid ja muusikuid. Nende hulgas ka Giulio Caccini ( Sõnastas barokialguse mõtte, Firenza laululooja)
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt l...
ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar Tee mida mööda erutus kulgeb nim. refleksikaareks. Refleksikaar koosneb- erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Peaaju - lähtub 12 paari peaaju närve Peaaju juhib inimorganismi, kesknärvisüsteemi põhiosa, juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb närvirakkudest(14 miljardit), mis moodustavad erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot
Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded. Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid. Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid."Ma tulen taevast ülevalt". On kirjutanud ühe reekviemi."Maga, maga matsikene" Heino Eller(188...
Märtsil 1685. aastal. Bachi isa oli meisterviiuldaja Johann Ambrosius Bach, kes õpetas oma pojale viiulimängimise peamiseid nippe. Viiuli mängimise kõrvalt hakkas Bach ka orelit mängima, mida ta õppis Einsachi kõige kuulsama kiriku orelimängija käe all. Ta õpetas Bachi üsna rangelt ning varsti ületas Bach noore posina kõigi ootused. Peale oma vanemate surma 1765. aastal läks Bach elama oma vanema venna Johann Christophi juurde, kes oli Ohrdufi professionaalne organist. Johann jätkas oma nooremale vennale viiuli õpetamist ning tutvustas talle ka klavessiini. Peale mitmeaastast õppimist oma vanema venna käe all sai ta stipendiumi Lunebergis õppimiseks, mis asub Saksamaa põhjaosas. Teismeliseeas sattus Bach eri Saksamaa paikadesse, kus ta peamiselt töötas kirikutes orelimängijana. Bach valdas teismeliseeas palju erinevaid instrumente, hinnates kõige enam orelit, kuid tema esimeseks tööotsaks oli siiski viiuldaja koht Weimari õukonna orkestris.
Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule. Neist tuntumad - Üks kindel linn ja varjupaik (luterliku kiriku hümn), Ma tulen taevast ülevalt (lauldakse jõuluajal)
Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti õiguspäraseliku üpriski keerulise meloodia kordumisega pedaalidel dzakonnaga. Kuna esitus oli duuris, siis oli meloodia rõõmus. Harmoonia oli väga akordiline. Mängiti kiirelt. Esitus oli tänu sellele väga värvikas
jaanuar 1901 (87 aastat) Surma koht Milan, Italy Riigid Parma Suurhertsogiriigi, Lombardo-Veneetsia kuningriik, Itaalia kuningriik (1861-1946) Itaalia Kuningriik Kutsealad helilooja, dirigent Töövahendid klaver Elulugu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis Piacenzast Bussetosse.Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta välismaalane ja konservatooriumis nappis kohti
Johann Sebastian Bach sündis 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ta oli saksa helilooja ja organist, klavessinist ja viiuldaja ,Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle
kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr. Telemann: helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki stiile, kirjutas kõike. VÕRDLUS Georg Friedrich Johann Sebastian Bach ÜHINE Händel Väga hea organist, Jõukas olnud kontsertmeister, perekonnast, isa oli kapellmeister. muusikakarjääri Vastutas muusika eest vastu, veidi töötas linna neljas suuremas organistiga, kuid ei kirikus. Töötas kooli ja tahtnud kirikus orkestriga. töötada. Reisis
- Otsuse õiglusest annab tunnistust õ. rak. akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbusele ja õigusteadvusele - Õiglus eeldab õ. rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele (võtavad osa asja lahendamisest) Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile - väljendub erinevate riigiorganite mitmesugune organist. tegevus Akt annab vastused järg. küsimustele (annab võimalust infot saada: juurid. jõu, kehtivus, määrata isikut, tema õigused ja kohustused jne): 1. milline organ on akti väljaandud 2. millal akt on välja antud 3. kus akt on välja antud 4. millise konkreetsete isiku kohta see akt on antud 5. millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (fakt. alus) 6. millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (juriid. alus) 7
kirikumuusikaga. Sündis 21.03.1685.a. Eisenachis. Esimesed muusikatunnid sai viiuldajast isalt. 10-aastaselt jäi orvuks ning teda kavastas vanem vend Johann Christoph, kes oli Ohrdurfi organist. Oma aja kohta sai Bach väga hea koolihariduse. 18-aastaselt alustas iseseisvat elu ning töötas elu jooksul organisti ja õuemuusikuna mitmes Saksa linnas.
Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast
L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19 aastaselt sai temast perekonnapea. Ehk küll Beethoveni nimi ühte puhku kuulsamaks läks ja tema muusikameistrite seas esimesse ritta loeti, ei jätnud ta iialgi õppimist järele ega jäänud laisaks. Ta õppis ja harjutas end ühtepuhku
……..7 5. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….8 2 ELULUGU Miina Härma (aastani 1935 Hermann) sündis 9.veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi vallas. Suri 16.november 1941 Tartus. Maetud on Miina Härma Raadi kalmistule, kus on ka tema hauamonument. Miina oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perekonnanimele ei olnud nad sugulased). Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni
Orel 1. Sissejuhatus Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost
6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mujal algukude ehk meristeem. Meristeemi rakud pole diferentseerunud täitma kindlat koefunktsiooni. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neis võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes teatud kasvufaktorie toime võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime algusesle, nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Toimib: eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletud anumasse toitesegule ehk söötmele.Seal on kasvufaktorid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Võib saada tuhandeid võrseid. Võidakse muuta söötme koostist juurdumise soodustamiseks. Kasutatakse sest: on väga kiire ning meristeemirakud on tavaliselt viirusevabad, looduskaitses saab hävimisohus taimi istudada uude kasvukohta või vanasse, et populatsiooni taastada. 7
sajandi lõpust on tema muusika populaarsus jälle tõusuteel. Antonio Salieri sündis 18. augustil 1750. aastal jõukas kaupmehe perekonnas, Legnagos, Põhja-Itaalias. Siiski nägi Salieri endas hoolimata itaalia päritolust saksa heliloojat ja dirigenti, sest ta elas ja töötas alates 16. eluaastast Viinis. Esimese instrumendina õppis Salieri viiulit. Peagi kolis perekond Paduasse ja seejärel Veneetsiasse. Tema õpetaja oli Giovanni Battista Pescetti, Veneetsias ja Londonis töötanud organist ning helilooja. Kuulsas gondlitelinnas tutvus ta 1766. aastal Florian Leopold Gassmanniga, kes soovitas tal pürgida Viini õukonda. Salieri jäi Viini terveks eluks. 1774. aastal suri õpetaja Gassmann ja keiser Joseph II nimetas Salieri oma õukonnaheliloojaks. Samal aastal kohtus ning abiellus ta Therese von Helferstorferiga, neil sündis kaheksa last. Ainuke poeg, Alois, suri aga 1805. aastal. Salieri sai 1788. aastal Kuninglikuks ja Keiserlikuks Kapellmeistriks ning pidas seda 1824. aastani
eesti keele eksam. Helilooja(oma laule umbes 300, ooperi alge, mida tema kutsus laulelduseks "Uku ja Vanemuine"). "Eestlane olen ja eestlaseks jään". Koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht. Kogus rahvalaule. Ajakirjanduse toimetaja. "Laulu ja mänguleht". "Viiuliõpetus". 9.Peterburi Konservatoorium 10.Eesti esimesed kutselised heliloojad: Johannes Kappel (2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst
Barokk tekkis Itaalias 16 -17saj; sõna barrocco pärineb portugali keelest, tähendab ebakorrapärast, lapergust pärlit. 18. sajandil sai sellest pilkenimi: ebaloomulik, liialdav. Mõiste barokk võeti kasutusele 20. sajandil. Händel (1865 -1759) II abielust. Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel muusikat õppima panna (Itaalias). Esimesed tööd pärast 1695. aastat. Pidas isa surma pühaks ja asus õigusteaduskonda, õpetas muusikat kohalikus gümnaasiumis, organist. 1705 - esimene ooper, teine ooper "Nero e läbi vere saavutatud armastus" varjutas teised Hamburgi ooperiloojad. 1706 - Itaaliasse. Hakkas oopereid kirjutama, kohtus Corelliga. Visiidid. 1709 - "Agritta". 1710 pettis Hannovery printsi jättes kapellmeistri koha täitmata ja läks Londonisse, kus kohtus uuesti printsiga (tõlk). Teda ahvatles seltskonnaelu, avaramad teostamisvõimalused, hea suhtleja. Kuumemad lood trükiti. Korraldas muusikaõhtuid ja osales neil
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21.märtsil 1685 (vana kalendri järgi), väga suures perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200
jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm. Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub rutuse analüüs 4. närvikiududest(eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. reageerivast organist. Ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs, ja vastuste suunamin elunditesse. Lihtsate reflekside korral ringleb impulses ainult seljaajus nind inimene reageerib liigutusega. MEELEELUNDID SILM SILM nägemiselund mis koosneb silmamunast ja abielunditest(laug,ripsmed,lihased) Laug,ripsmed,lihased kaitsevad silma. Silmalihased hoivad silma paigal. Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaläätse kuju muutmine aitab näha lähedale ja kaugele.
8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach (31. märts 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, muusikateadlane, organist ning teda võib pidada Bachide suguvõsa kõige väljapaistvamaks liikmeks. Johann Sebastian Bachi muusika vastab paljudele muusikasõprade sügavamatele vaimsetele vajadustele: tema muusikal on taevalik ning ajatu kõla. Bachi elus oli valdav pühendumus luteri usule ja tema muusika oli pühandatud selle teenimisele. Elu ja töö lühikokkuvõte ''Rahvus: sakslane Sündinud: Eisenach, 1685 Surnud: Laipzig, 1750
probleemide lahendamine. TALVESÕDA:Kui Poola oli jagatud ja Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud ,esitas nsvl Soomele karmid nõudmised :loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepin, kuid Soome ei olnud sellega nõus.Soome vastu alustati ägedat kihutustööd.NSVL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas Soome vastu sõda.Rahvaste liit kuulutas NSVLi sõjaalgatajaks ning heitis ta organist välja.Venemaa lootis Soome paari nädalaga vallutada aga see ei õnnestunud.Nad ei suutnud 2 kuuga Mannerheimi liini murda ning kandsid suuri kaotusi.Stalin ei julgenud enam kogu Soomet vallutada.Soomele tulid appi Suurb ja Prants,see sundis Stalinit rahulduma vähesemaga.Soome valitsus ei soovinud samuti edasi sõdida, sest kardsid ,et nende maa muudetakse suurriikide vaheliseks sõjatandriks.Algasid rahuläbirääkimised ning 1940.a 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu.Soome pidi
Schweitzeri vaaded baseeruvad eetikas, mis lubab kedagi ohverdada teise elu päästmiseks. Nii et, kui kanname seda meie kysimusele umber, tähenbab see, et Albert Schweitzener ei oleks liha söömise vastu, sest ilma selleta oleks inimeste elllujäämine ilmvõimatu esiteks sest, et Jumala poolest oleme rajatud lihasööjadena ning meie kehaline keemia nõuab looma valke ning rasva. Seega liha mitte söödes, vähemalt ohustame enda elusid ja ei täida organist vajadusi, keeldudes lihast, hakkame enda loodust petma, mis on ebaarukas. Ühesõnaga, siis Scwritzer oleks toetanud rohkem inimeste vajadusele ja meie loodusele, aga mitte loomade kannatustele, kuna need kannatused nagu mina sain aru oleksin normaks. Aga muidugi tema vaade nõuab mõõdukat toiduressurside kasutamist toodame nii palju liha, et midagi ei jääks kasutamata, kõik läheks teoks. Muidi läheb niisugune
1. UUED SUUNAD OOPERIS 18. SAJANDIL Ajalooliselt määratletakse kunstis ja muusikas 18. sajandit klassitsismi ajastuks. Ooper on alati olnud kalleim ja erilisem muusika- ja teatrižanr ning sellepärast oli ooper kuni 18. sajandi alguseni seotud õukonnaetendustega, mida esitati erinevatel õukonnapidustustel ning mida rahastasid aadlikud. See oli ka põhjuseks miks ooperid vastasid kõrgaadli kunstimaitsele. Kui sajandi alguses valitses Euroopas tõsine Itaalia ooper – opera seria, siis 1730. aastaks arenes välja Inglise ballaadooper - kerges rahvalikus stiilis ja esindas kodanliku publikut. Sarnased etendused said populaarseks terves Euroopas terve 18. sajandi jooksul. Tuntuim ballaadooper, mis vastandus tõsisele itaalia ooperile oli 1728. aastal Londonis lavastatud ,,Kerjuseooper“, mille muusika koostas rahvalikest tänavalauludest ja teistest ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Cristoph Pepusch, teksti kirjutas John Gay. 18. s...
Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Seal soovitati oma ande tõttu Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703. aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteri ja pudupidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku kõster- kooliõpetaja juurde kooli. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Koolmeister märkas poisi muusika annet ja õpetas teda nii palju kui oskas. Üheteist aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti
päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. - Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
