Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori 1904–1920 Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor 1920–1924 oli Estonia dirigent 1920-1924 Pedagoog Tallinna konservatooriumis 1925 -1939 Tallinna konservatooriumis professor Helilooja tuntumad õpilased: Evald Aav Riho Päts Enn Võrk Gustav Ernesaks Eugen Kapp
Third level Fourth level Fifth level Muusika Menueti hiilgeaeg Menuett väljendas rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri Õukonnatantsuks kujunes gavott, mis oli algselt rahvatants Klassikalise balletti ja ooperi kujunemine François Couperin 10. november 1668 11. september 1733 Prantsuse klavessinist, organist ja helilooja Sündis muusikute peres Kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat Kirjutanud kogumikke ja raamatuid François Couperin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima.
tugeva romantilise alatooniga, ,,Oleksin laululind", ,,Ööbik". Miina Härma õppis 1883-90 peterburi konservatooriumis, peale lõpetamist reisis Euroopas, kus andis orelikontserte, jätkas sama ka Tartus, 1894. asutas Tartusse segakoori, kuulus paljudesse kultuuriorganisatsioonidesse, loomingus ülekaalus koorilaulud, ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" Konstantin Türnpu 1886-91 õppis peterburi konservatooriumis, täiendas Saksamaal koorjuhtimise alal, organist Niguliste kirikus, juhatas segakoori, 1916 kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, tema initsiatiivil pandi alus Eesi Lauljate Liidule, loomingus ainult vokaalmuusika, ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Meil aiaäärne tänavas" Aleksander Läte õppis 1895-97 Dresdeni konservatooriumis, andis klaveritunde, ajalehe Postimees muusikakriitik, moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri, hinnatud kui eelkõige koorikomponist, ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele"
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandam...
kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Miina Härma - eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastal 1903 siirdus Miina Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta
Ilmaneitsist ilusast." Artur Kapp (1878 1952) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog. Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes
aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weimari periood (1708- 1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris kirjutas Bach palju oreliteoseid ja kantaate. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses õukonnas puudus orel. Sel perioodil suri tema esimene naine. Teine abielu Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor õppetunnid, töö
Triin Pajanen Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajasem elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse ko...
Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pühendan kõik kallile", ,,Ööbiku surm" jt. Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu võib jagada kaheks: varasem periood ja hilisem. Varasema perioodi looming on enamasti lüürilised, lihtsakoelised, saksa mõjutustega
Olustvere tmk Karl Rusi PM1 Mart Saar Referaat SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 HARIDUS 4 OLULINE,ELULÕPP 5 MUUSIKALINE KARJÄÄR 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 SISSEJUHATUS Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus,ta oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli tal isa orel millel ta harjutas mängimist. HARIDUS Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha.Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M.Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis
Johann Sebastian Bach (1685--1750) J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, peale surma jäi ta looming mõneks ajaks sootuks unustusse. Heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.
Barokk- kultuur oli rahutu, dünaamiline, liialdatud ja teatraalne, mis on vastand renessasi harmoonilisele muusikale. Barokkmuusika on minu arvates inimeste meeleolulise, tunnete ja rõõmu valmistamiseks mõeldud, seda ei naudita nagu muusikat, vaid nagu näidend, kus on palju naljakat ja meeleolu tekitavat juhtumit. Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest, kui ta ei oleks selles peres kasvanud ei oleks ta kunagi võibolla muusikaga tegelema hakkanud, sest siis oleks ta elanud mujal. Seal oleks teised võimalused teisteks aladeks ja poleks muusika õppimiseks võimalust
JOHANN SEBASTIAN BACH 1.Kus kohast ja missugusest suguvõsast on pärit J. S. Bach? Missugune oli tema haridustee? J.S.Bach oli pärit Kesk-Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Sündis Eisenachis. Bach õppis orelikuntsi ning oli tuntud organist. 2.Iseloomusta J. S. Bachi loomingut! Loomingus polnud Bach mitte niivõrd julge uuendaja, kuivõrd pigem talle eelnenud mitme sajandi muusikatraditsiooni kokkuvõtja. 3. J. S. Bachi elukäik jaguneb neljaks etapiks. Kirjelda neid etappe! I. Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) Linnaorganist, esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. II. Weimar(1708-1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülesanne mängida Weimari lossikiriku orelil. Enamik suuri oreliteoseid sündis sel perioodil. 1714.a ülendati õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse a...
https://www.youtube.com/watch? v=1ziVAMnRoSU&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc- 0vI&index=1 Aleksander Kunileid "Sind surmani" https://www.youtube.com/watch? v=IKwjGnF54yY&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI&index=2 Friedrich Saebelmann: · Esimene eestlane Peterburi konservatooriumis, kus ta sai õppida vaid ühe aasta klaveri erialal. · Edaspidi töötas Viljandimaal Paistus kooliõpetaja ja köstrina. · Oli suurepärane organist ja pianist ja tsellist . · Asutas Paistus meeskoori, kes esitas eelkõige tema loomingut. · Kirjutas kauneid meloodilisi koorilaule, neist tuntuim on ,,Kaunimad laulud". Kuulamine: Friedrich Saebelmann ,,Kaunimad laulud" https://www.youtube.com/watch? v=u0xhRvGiR30&index=3&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI Karl August Hermann: · Ei saanud muusikalist haridust, kuid hakkas juba varakult laulma väga hea tasemega Põltsamaa kooris.
Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Saksamaa Georg Friedrich Händel 14) GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero".
Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud,
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1
kalvessiini võeti ta meeleldi Lündenburgi linna kloostri kooli, vanemaks kooripoisiks. 18 aastaselt alustab täiesti iseseisvat elu. Et avardada oma silmaringi ja õppida tuleb maha käia palju km. Sest puudus sõiduks raha. Vaatamatta oma töökusele ei olnud Bach ikka meelejärgi oma tööandjatele, sest muusika mida ta kirjutas oli liiga uudne ja omanäoline. Mitmes saksa linnas pidas erinevaid ameteid: organist, viiuldaja, kapellmeister, kantor. Pikimad tööaastad mööduvad Leipzigis Tomas Kirches, kus tema ülesanneteks olid : vaimuliku muusika kirjutamine, pidi õpetama lauljaid, viima läbi harjutusi, esinema organistina. Bach oli abielus 2 korda. Esimesest abielust oli 7 last. Abiellus uuesti Anna Madgaleenaga, kellega oli 13 last. Bachi eluõhtu möödub vaesuses ja kuulusetuses, sest kui heliloojat teda ei mõistetud ega hinnatud. Ebapopulaarsuse põhjuseks oli ka veel Bachi muusika ebaeelsus
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Ta sündis 31. märtsil 1685 ja suri 28. juulil 1750. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8- aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis
4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist. Ta arendas neis edasi tundelist väljendus- ja esituslaadi, nii nagu Monteverdi tegi seda vokaalmuusikas. Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti
''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen). 18901894 töötas Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas 1892 eesti lastekoori, juhatas ka Eesti Hariduse Seltsi koori. Aktiivne organist, esines Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal.1894. aastal asutas segakoori (1920. aastast Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ''Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud'' (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. ''Tuljak''. 1895
Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba ...
Silver Kuklase 10T Bachi ja Händeli võrdlus Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud.
Refleksid jagunevad kaheks: tingitud ja tingimatud. Talitluse põhjal jaguneb PNS kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. REFLEKSIKAAR: 1) erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest. 2) närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5) reageerivast organist. PÕLVEREFLEKS Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutusega ilma peaajust edastatud korralduseta. TINGIMATUD REFLEKSID: On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega,
10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti. Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esitaja. Tema teoseid mõjutas Itaalia ja prantsuse teoste noodid. Siis sündis tema enamik oreliteoseid. Ta lahkus seal solvununa kuna ei saanud tahetud tööd ja enne seda ka arestiti. 5. Mis juhtus aastatel 1717-1723 ? 5
käsiraamat), uurimistöö harmooniast ja Lehrbuch des Contrapunkts (kontrapunktiõpetuse käsiraamat) samalaadne kontrapunkti uurimistöö, mis kõik on tõlgitud inglise keelde. Leiutas neo-Riemanni teooria. On kirjutanud artikkleid muusika interpretatsioonist. Ta kirjutas palju klaveritsükleid, laule, klaverisonaati, kuus sonatiini, viiuli sonaati ja keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890
• Leningradi/Moskva Konservatooriumis kompositsiooni ning heliloomingut. • Žanriliselt mitmekülgne • Poeetiline ning rahvuslik Looming • Ballett „Tiina“ ( https://www.youtube.com/watch?v=OxK8ncGP6vk) „Romeo, Julia ja pimedus“ „Põhjamaade unenägu“ • Orkestriteosed „Eestimaa“ • Puhkpillimuusika „4 pala puhkpillikvintetile“ Villem Kapp (1913-1964) • Helilooja, pedagoog, koorijuht, organist • Tallinna konservatoorium oreli eriala (1938) • Heino Elleri õpilane • Seos Suure-Jaaniga • Detaile jälgiv, nõudlik • ‘’Põhjamaine laulik’’ Looming • Südamlikud lüürilised soololaulud ‘’Lumehelbeke’’; ‘’Sa tulid’’ • Loodusmeelseid olusid kajastavad koorilaulud (umbes 60) ‘’Pilved sõuavad’’; ‘’Mets’’ • Meeskooripoeem ‘’Põhjarannik’’ - 4 erinevat saadet (orel, klaver, sümfoonia- ja
· Muusikas mõjutused Mozarti loomingust, romantistlikud jooned, sümfooniaid iseloomustab aeglane sissejuhatus · 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti, 14 missat, 24 ooperit ning teisi vaimulikke teoseid. W.A.Mozart (1756-1791): · Sündis Salzburgis, esimene kontsert 5aastaselt, õpetaja ja eeskuju isa, põdes raskeid nakkushaigusi, organist Salzburgis, hiljem vabakutselisena Viinis, tutvus Haydniga, kellele pühendas esimese keelpillikvarteti ·U 50 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile, flöödile, kvartette keelpillidele, sonaate klaverile ja viilule, ooperid, missad, arvatakse, et kirjutas üle 600 teose. · ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv", ,,Titus" Ludving van Beethoven (1770-1827):
on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. 6. Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. · Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu). Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Miina Härma
edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690
edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja ulatuslik. On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690
Ta tundis kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse 10 aastat ning lahkus sealt häälemurde hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja revolutsioon. Bonnis töötas Ludwig tõttu. Ta ei olnud nõus õppima tunnetas peensusteni instrumentide kuurvürsti õukonnas. 1782. aasta õnnestus vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Sündis tal saada organist Neefe õpilaseks. Neefe ning jäi ilma nende rahalisest toetusest. Salzburgis, tema isa oli õukonna lasi poisil end teenistustel asendada, Mõnda aega teenis ta elatist kapellmeister, viiuldaja ja muusika tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja -pedagoog. Isalt saigi oma muusikalise klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven
Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajane elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal j...
Click to edit Master text styles Second level Third level Mart Saar Fourth level Fifth level (18821963) Üldine Mart Saar oli helilooja, pedagoog, organist, pianist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Loomingut läbib kaks peamist teemat: armastus ja loodus. Lapsepõlv ja õpingud Sündis 28. septembril 1882 Hüpassaare metsavahi perekonnas Viljandimaal. Peres oli orel, mida õpetas Mardile mängima tema isa. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach, kes oli sündinud 31. märtsil 1685. a. oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Elulugu: Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis.
Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus. Seal toimetas hilisem riigimees Jaan Tõnisson, kes andis välja ajalehte „Postimees“. Koos Eesti Kirjanduse Seltsiga asutati Eesti Rahva Muuseum. Tartus tegutses alates 1865. aastast laulu- ja mängu-selts Vanemuine, mis koondas enda ümber peamiselt laulu- ja näitemänguhuvilisi. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal Tartus kutseline (muusika)teater Vanemuine. Tartu muusikaelu üheks o...
Siiski püsis kogudus, jätkus Jumala Sõna kuulutamine. Kaheksakümnendate aastate lõpul taastus pühapäevakool ja diakooniatöö, hoogustus muusikaelu, kasvas ristimiste ja leeritamiste arv. Orelist Esimese oreli ehitas kirikusse meister Thal Paidest 1845. Sellel oli manuaal, pedaal ja 11 registrit. Pill teenis 83 aastat, elas üle 6 õpetajat ja 7 köstrit. Viimast korda mängis orel organist E. Soodla käe all 9. septembril 1928, lahkumiskoraaliks oli "Üks kindel linn ja varjupaik". Uuest orelist oli puudust tuntud aastakümneid, iseäranis peale kiriku suure juurdeehituse valmimist 1893. Korjatud summa lubas juba mõelda uue pilli tellimisele, kuid maailmasõda lõi plaanid segi. Ka 1921 Saksa firmadega peetud läbirääkimised takerdusid seekord inflatsiooni taha. 1927. aastal selgus, et kiriku küttesüsteemi ehitamisest jääb raha üle. Koguduse üldkoosolek otsustas uus
Olivier Messiaen (1908 Avignon 1992 Pariis) Prantsuse helilooja, organist, õpetaja. Oli pühendunud katoliiklane, ka looming läbini religioosne. Pariisi konservat. astus väga vara, 11-a. Õppis komp., teooriat, klaverit, orelit, pisut löökpille. Tema muusikaajaloo õpetaja oli kreeka värsimõõdu ja luulerütmide spetsialist (sellest sai hiljem ka Messiaeni huviala), tundis vanakreeka ja erinevaid rahvamuusika laade, samuti keskaegseid kirikulaade. 1931 asus tööle Pariisi Püha Kolmainu kiriku peaorganistina, seal töötas surmani. Huvi
Mart Saar Mart Saar (1882 1963) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Mart Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908
kohal ühislaulmine, vanema rahvalaulul kadumine. Lauldi vaimulikke laule Saksamaalt, varasemast erinev laulutava, õpetati mitmehäälset koorilaulu. 2. A.E.Thomson helilooja, pedagoog, töötas Peterburis, 70 laulust säilinud pooled, keerukad võtted, kasutab polüfooniat, ,,Ketra, Liidu" ,,Pulmalaul" ,,Laulge, poisid", armastus-, loodustemaatika, vähem isamaatemaatika F.A.Saebelmann helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist, organist, säilinud u20 koorilaulu, ,,Kaunid laulud", lüüriline-romantiline ,,Ellerhein", soololaulud, ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad, 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus · Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi üldrahvalikult populaarsed. · Uskus eestluse arengusse, eestluse teerajaja olulistes valdkondades · Üks rahvaviiside kogumise algataja 4. Oreli õppimine, sest vene õigeusu kirikus ei kasutatud pille aga Baltikumis ja paljudes vene
Johann Sebastian Bach 31.3.1685-28.7.1750 Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Elulugu: Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakk...
ilmaliku tantsulauluga; tegevusaeg jääb 12 Rooma lähedal Palestrinas, kogu ta elu möödus kodukohas ja Vivaldi, Bach (Saksa helilooja ja organist; eluajal heliloojana kiriku kulul; tegeles lauljate koolitamise ja orkestriga ning kirjutas saj II poolde, tema loodud organumid hiljem Roomas. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja tähelepanu ei tõmmanud; muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt vürsti lõbustamiseks muusikat; oratooriumid "Loomine" ja kahehäälsed. Ülemine, gregooriuse koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas ja omal käel õppides; Ta elu kulges alalises töös õue- või "Aastaajad" (I ilmalik oratoorium); sümfooniad (104),
neerude uriinitootmisvõime, ajukoore rakkude arvu, lihasjõu, naha elastsuse vähenemine; Luude hõrnemine. Seedehäired. Termoregulatsiooni häired. Veebilanss - Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. See on homöostaasi üks olulisemaid aspekte. vee kaotus--hüpotaalamus-- stimuleerib janukeskust--sünteesib--antikiureetiline hormoon
Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest(15000) moodustasid nõukogude sõjavangid,enamik neist suri vangilaagris nälja,haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu,osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududeks Suvesõja päevil sales u 1500 eesltast Saksa sõjaväe kooseisus võitluses pUnaarmee vastu,need saadeti aga laiali kuna Euroopa loomisel pidavat vere au kuuluma ksnes sakslastele,siis liitus u44000 mees organist. Omakaitse,mis asendas kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks.Peagi hakati formeerima idapataljone ja politseipataljone,need toimusid Vm pinnal.algul vahiteenistuses ja lahingutes partisantidega,siis rindevõitluses Punaarmee vastu. 1942aug kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine,ei olnud populaarne kuna eestlased olid saksa poliitikas pettunud.Sundvärbamise ja mobilisatsiooniga kasvas legionäride arv,mood. 20
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab...
Zanri piirid laienesid mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: ALESSANDRO STRADELLA (mõrvatud 1682), ALESSANDRO SCARLATTI (+1725), HÄNDEL, BACH. INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKI AJAL Kujunemisajal olid sageli vabad koosseisud, aegamisi kujunes spetsiifiline mängutehnika. Orelimuusika Vokaalpalade töötlused. Tähtis helilooja oli Rooma Peetri-kiriku organist FRESCOBALDI. Süit Ammu oldi tantse järjestatud tantsupraktikast lähtuvalt, näiteks sammtants (enamasti 2- osalises mõõdus) ja hüppetants (enamasti 3-osalises mõõdus). Süidilikus tsüklis olid osad reeglina samas helistikus. 16. saj. ilmusid tantsukogumikud lautole. Lautosüidid tõrjuti aegamisi kõrvale klavessiinisüitide poolt. FROBERGER'i (+1667) loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel: ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania),
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv
Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamoosekant. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt Johann Christophilt-organistilt. Töökohad: Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Looming: Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
