Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel. Oli ka kohti, kus sündmustik ja muusika kergelt öeldes ära tüütasid ning põnevuse asemel tuli hoopis uni peale. Muusika osa oli iseenesest väga hea ning ka süzee, kuid ausalt-öeldes ei leia ma lauldes
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks
Ooper ,,Carmen" ,,Carmen" on maailmas üks enim lavastatud oopereid . Võib öelda ,et see on klassika ,sellel on suurepärane muusika ning head näitlejad . Paljud inimesed pole sellest kuulnudki ning seda vaatamas käinud ning neil on üsnagi ähmane ettekujutus millest see ooper räägib.Ooperi autoriks on Georges Bizet.See on tema enimtuntud teos , mis valmis 1875 aastal ning see põhineb Prosper merimee samanimelisel novellil 1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed
MUUSIKATEATER: OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Muusika teatri neli olulisemat alaliiki on: ooper, operett, muusikal ja ballett. Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaale avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud e intermezzo'd
Parsifal "Parsifal" on erakordselt väljendusjõuline ja ammendamatut avastamisrõõmu pakkuv teos ning ainus ooper, mis on kirjutatud Wagneri ooperiteatri (Bayreuth Festspielhaus) erilist akustikat ja võimalusi silmas pidades. Seepärast nimetas helilooja ooperit Bühnenweihfestspiel'iks ehk "lavale pühendatud pidustuseks". Ooperi muusikaline keel on julge, kaasaegne ja enneolematult värvikas. Wagner rõhutas ooperi erilisust teiste lavateoste kõrval, keelates kolmekümneks aastaks ooperi lavastamise väljaspool Bayreuthi ooperimaja. 1903. aastal võitis Metropolitan Opera
retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus. Tegevus toimub Hispaanias. Lugu räägib peategelase Jose, kes on sõdur, ja mustlasneiu Carmeni vahelisest armastusest. Carmen on ilus
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta.
G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi - liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. 2. Operett (õp. lk. 64) Kes loovad?
OOPER JA OOPERI AJALOOST Karmen Krivonogov 23.01.2016 Kadrina Kunstidekool Kuidas siiski ooper sündis? Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes. Kuidas siiski ooper sündis? 16
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, kus esitatakse enamasti kogu tekst lauldes. See ühendab endas kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti , tantsu ja muusikat. Ooperi idee algatati 16. sajandi lõpul Firenzes. 17. sajandil oli ooper aga eelkõige muusikateos. Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vana- Kreeka etendustes lauldi monolooge ja dialooge. Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT
Muusikaretsensioon Giuseppe Verdi ooper Trubaduur 16. septembril 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trubaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline
Retsensioon Ooper "Tuhkatriinu" 14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas"
etendusi Läti Rahvusooperis, Göteborgi Ooperiteatris Rootsis jm. Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias. Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana. „Carmen“ on prantsuse ooper, mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul. Ooper räägib mustlastüdrukust ja tema elust. Laval hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersamdi José armastus lugu. Carmen lakkab armastamast José’d ja kingib oma südame härjavõtlejale Escamillole. José ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud ja tapab ta. Laval oli kasutatud palju efekte ja detaile ning need olid hästi läbi mõeldud. Mulle meeldis
valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike
Venemaa rahvusromantiline koolkond 19.sajandil. Lühidalt 19 sajandi venemaa muusikast, balett, ooper Küsimused - vastused 1.Miks tekkisid 19. sajandil Euroopas rahvusromantilised koolkonnad? Kuna tekkis aina rohkem huvi oma rahvamuusika kui ka võõra maalaste rahvamuusika traditsioonide vastu 2.Mis riigi mõjud olid 18-19sajandil Venemaa muusikaelus kõige tugevamad? itaalia 3.Esimesed kolm suuremat Vene muusikateatrit olid? Petrovka teater Moskvas, Moskva Suur Teater ja Maria teater 4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat!
TOSCA 9.b • Ooperi nimi on Tosca. See on kolmes vaatuses. • Tosca on Põhja-Ameerikas enimmängitud ooperite edetabelis kaheksas. • Helilooja on Giacomo Puccini. Ta on itaalia helilooja. • Teos põhineb Victorien Sardou' draamal "La Tosca„. AJALUGU • Näidendi kirjutas Victorien Sardou. • See valmis 1887. aastal Pariisis. • Puccini nägi seda samal aastal Milanos. • Ta palus kohe osta õigused kasutada seda materjali, kuid 1893. aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud ning nõustus seda tegema alles siis, kui ta ees oldi vabandatud. • Puccini asus seda kirjutama 1896. aastal. ESILINASTUSED • Esilinastus toimus Roomas Costanzi teatris 14. jaanuaril 1900. • Esietendus Ra...
Prantsuse helilooja, kes juba 10-aastaselt võeti vastu Pariisi konservatooriumi. Erakordsete võimetega helilooja, kes oma andele vastavat rakendust ei leidnudki. Leiba teenis ta klaveri- tundide andmisega , kohvikupianistina ja teiste heliloojate teostest klaviiride tegemise (seadis orkestriteose ümber klaverile) või teiste heliloojate teoste korrastamisega. Ometi on ta maailma kuulsaima ooperi "CARMEN" autor. Teose menu ta ise ei näinud, sest ooper vilistati esietendusel lihtsalt välja... "Carmen" valmis P.Merimee samanimelise jutustuse põhjal. GEORGES BIZET ooper CARMEN Tegelased : CARMEN mustlanna - METSOSOPRAN DON JOSE seersant - TENOR ESCAMILLO toreador - BARITON MICAELA taluneiu - SOPRAN Salakaubitsejad,mustlasneiud jt I.vaatus: Väljak Sevillas.Läheduses asuvad tubakavabrik ja sõjaväe vahipost.Vahtkonna vahetuse
Ooper Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Teised uued vokaalinstrumentaalzanrid Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da capoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone
Sain teada, et Puccini oli kirglik mees ning üsna edukas naistekütt. Arvan, et "Manon Lescaut" avaldab ideaalselt Puccini mõttemaailma. Tema teosed sobivad imeliselt ooperimaailma, kuna see väljendab kirglikust neis kõige selgemini. Mulle meeldib tema looming, mida kuulsin "Manon Lescauti" nautides. Pillimängijate ja näitlejate musikaalsed oskused olid omaette tase, seda tänu sellele, et Rahvusooper Estonia on väljavalinud parimatest parimad. Ooper tekitas minus nukrameelse tunde ja puges hinge, sest etendus lõppes traagiliselt ja oli hästi lavastatud. Teos on esimene ooper, mida vaatamas käisin. Võrreldes balletiga on ooper minu jaoks kordades huvitavam, kuna mõte on selgemini edastatud. "Manon Lescauti" lavastasid Läti Rahvusooperi töötajad. Oleksin tahtnud teada ka väiksemate osadega näitlejate nimesid. Jäin külastusega rahule, meeldis pidulik teatri õhkkond. Teos oli natuke liiga pikk. Lõpus väsisid silmad ära
Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ...
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID
Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei,
musikaalsusele ning lummavatele lavaportreedele. 2006. aastal anti talle Semperi ooperimajas Dresdenis toimunud galaõhtul Euroopa kultuuriauhind.Praegu näeb Garancat peaosas New Yorgi Metropolitan Operas G. Bizet ooperis "Carmen". Samuti esineb naine Angelina rollis Rossini ooperis "La Cenerentola", mida mängitakse veebruari alguses Prantsusmaal Pariisis Théâtre des Champs-Élysées. Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Tegemist on suur vormiga Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps
Sümfoonia (žanr) Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täitvad teosed. Koomika seisnes süžees: neiu, vanapoiss, härra nutikas ja noormees.
MILLAL? Ma olen varem teinud 2 konserdiarvustust, Tormise oma ja Terminaatori. Selle ooperi valisin sellepärast, et tunnis sain vihje, et Carmen on huvitav ning ma ei pidanud pettuma. Estonia ooperis, neljapäeval. 11.01 kell 19:00-22:35 Ooperi nimi ''Carmen'' Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester. AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut. Rahvus- PRANTS Ajastu- mitte väga ammu. ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal oli oli pool- läbipaistev kangas kus näidati pilte ja videosi, et saalisoliad õigesse meeleollu viia
Nt ka soololaul ,, Unistus" Giuseppe Verdi 1813- 1901 Sündis Itaalias. Isa oli kõrtsmik ja pudukaupleja. 8. aastaselt saadeti ta kooli. 12. aastaselt mängis hästi orelit ja oli külakirikus orelimängija. Kaupmees, kelle juures ta elas, andis talle raha, et ta saaks minna Milanosse edasi õppima, kuid teda ei võetud seal vastu. 1835 abiellus Verdi kaupmees Barezzi tütrega. 1839 esimene esikooper ,,Oberto" teine ooper ,,Kuningas üheks tunniks" kukkus läbi, pärast mida otsustas Verdi, et ei kirjuta enam ühtegi ooperit. 1842 sõprade veenmisel kirjutas ,,Nabucco" millel oli tohutu menu. 1845 abiellus Guiseppina Strepponiga. ,,Rigoletto" Victor Hugo näidendi järgi ,,Kuningas lõbutseb" järgi. ,,Trbaduur" (1853) ,,Traviata" ehk ,,Langenud naine" (1853) See kukkus läbi halva esituse tõttu. ,,Othello" ,,Don Carlos" ,,Aida" Pärast suurt kriisi oma elus, oli järgmiseks teoseks ,,Nabucco"
Romantism *Väljenduvad kodanlikule ühiskonnale omased ja vastuolulised suunad *Progressiivse ühiskonna osa-väljendas üksikinimese motiivi: kannatused ja tema protest ühiskonna vastu *Muusika oli ilus-kauni meloodia ja harmooniaga Lavazanrid : * Ooper : 1)Lüüriline ooper-tekkis vastandiks suurele ooperile, esile tõuseb 1 tegelane, 1 inimene tegelasena 2)Suur ooper: -tekkis Prantsusmaal ja ainestikuks on ajalooline sündmus, sisaldab suuri kooride numbreid ja massistseene *Operett: arenenud koomil. Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika
· Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad: 1) Vana-Kreeka tragöödia 2) Liturgiline draama 3) Müsteerium 4) renessanssiaegsed õukonna ettekanded 5) Madrigali komöödia esimene ooper kirjutati 1597. aastal Firenzes, üritati taastada antiiktragöödiat Barokiajastu vokaalmuusika zanrid Kammerlaul on sooloaaria või duett, mida lauldi Basso Continou või väikese ansambli saatel
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM OOPER JEVGENI ONEGIN Retsensioon Koostaja: Mehis Lõhmus Klass: 11B Juhendaja: Grete Koik Tallinn 2013 Mina käisin vaatamas 6. aprillil 2013 Pjotr Tsaikovski ooperit ,,Jevgeni Onegin''. Kontsert toimus õhtupoolikul Tartus Vanemuises. Ma ei valinud sihilikult seda kontserti, nimelt pidi minu ema seda vaatama minema aga teatud asjaoludel tema ei saanud minna ning ta andis piletid minule. Kuuldes, et mul on võimalus minna vaatama Pjotr Tsaikovski ooperit ,, Jevgeni Onegin'', teadsin ma kohe, et see on väga hea võimalus ühte ooperisse kord ka korralikult sisse sulanduda ja kõigest ilusti aru saada. Seda seetõttu, et olen varem selle ooperiteose raamatu näol läbi lugenud. Raamat mulle väga meeldis. Ooper oli küllaltki pikk, kaks tundi ja viiskümmend viis minutit. See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus ve...
Kantaat Kiriku Otatoorium Passioon Ooper kantaat Orkester - väike + + + Basso cont. + + + + + Solistid + + + + + Koor - + + + + Tantsijad - - - - + Butafooria - - - - + Lutafooria - - - - +
Muusikaretsensioon Ooper 13.novembril 2010 aastal käisin Metropolitan Opera vahendusel vaataamas ja kuulamas Gaetano Donizetti ooperit Don Pasquale. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran).
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit.
● Erootilised, grotesksed, müstilised seikluslood ● Pea liigub üles-alla, silmad, kulmud liiguvad, saab omavahel kombineerida, suu kinni-lahti, näovahetus näiteks deemoniks ● Peanäitlejal ei olnud nägu katvat maski, teistel oli ● Kõik pidid olema samas meeleseisundis ● Naisnukkudel ei olnud jalgu, sest naised ei näidanud jalgu ● Etendused kestsid peaaegu terve päev või jaotati päeva peale ära ● Näitlejad ei rääkinud, oli jutuvestja Pekingi ooper ● Sai alguse 18. sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil armusuhe, sai jätkata. ○ Näitlemist alustati orjapoistena, kui vedas, saadi varaka pere soosing ● Algselt oli see teatrižanr mõeldud ainult kuninglikule perekonnale ja alles hiljem sai see laiema avalikkuse meelelahutuseks ● Põhikarakterit: shang (mees), Dan (naine), Jing (võõbanägu), Chou (kloun).
· Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks tormi ja tungi liikumine ning ,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika
2) Kammerstiil hõlmas soloaariaid ja duette, teosed soolo ja väikestele ansamblitele, intiimne väljenduslaad. 3) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomult tundeline, kirglik väljenduslaad. Barokkmuusika oli rikas muusikazanrite poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga
UUE STIILI KUJUNEMINE 17saj algul peeti oluliseks muusika zanriks soololaulu, mida esitati saatepilliga. Kujunes välja uus soololaulu vorm, mida nim aariaks. See koosneb 3 osast. Uued muusika zanrid: ooper, oratoorium, kantaat, passion, conserto groso. OOPER 1597-1600 loodi esimesed ooperid (Itaalias) Barokkooperi eeskujud: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama(kaasaegsed piibli tseenid), müsteerium, intermeedium(lõbusad vahepalad). Esimene ooper ,,Daphne" valmis 1597a. Autor oli Jacopo peri. Teksti kirjustas Rinuccini. Esimene ooperi teater avati 1637 Veneetzias. Suurim ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Tähtsamad ooperid: ,,Orpheus" 1607 ,,Odysseuse kojutulek" 17 saj kujunes välja bel canto laulustiil. 17saj keskel ooperit meespeaosad kirjutti kastraat lauljatele, kelle puhul hinnati kunstlikult säilitatud kõrge poisi hääle puhtust, millele oma korda liitus täiskasvanud hääle võimsus. Retsitatiiv- kõnelähedane laulmine.
Helilooja : Anna Regina Kalk Kriminaalooper ,,ABC mõrvad" Dirigent : Eino Tagasaar Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poi...
vahepeal tõe teada oma isa käest ja palub andestust. Saabub ka Georges, kes annab oma õnnistuse noorpaaril ja hetkeks nad usuvadki helgesse tulevikku, kuid on liiga hilja ning sel hetkel sureb kaunis Violetta. ,,La Traviatat'' peetakse Itaalia helilooja Giuseppe Verdi üheks tuntuimaks ooperiks. Selle loomiseks sai Verdi inspiratsiooni Alexandre Dumas noorema romaanist ,,Kameeliadaam'', mis põhineb tõsielulisel lool kurtisaan Marie Duplessis'ist. Kuid läbiaegade üks tuntuim ooper algas tõelise skandaaliga. Samal ajal kui Verdi kirjutas ,,La Traviatat'' oli tal käsil ka ooper ,,Trubaduur'' ning mõlemad ooperid pidid esietenduma ainult paari nädalase vahega. Nii läkski tal ,,La Traviata'' kirjutamisega kiireks ning nii peetaksegi seda ooperit Verdi kõige kiiremini valminud teoseks. Kiirusega kaasnes palju lahkhelisid ooperimajaga. Lauljatele ja teatri juhtkonnale ei meeldinud
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
lavamuusika Hendrik Tamp 8.klass Rakke Gümnaasium Ooper Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid
Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin
2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3. instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4. trio- sonaadivormis teos kolmele pillile- viiul, altviiul ja tsello 5. kvartett- 4-osaline sonaadivormis teos. Uued suunad 18. sajandi ooperis Tekkisid esimesed avalikud ooperitemajad, sinna sai minna ka lihtinimene. Sajandi algul valitsest Itaalias tõsine ooper opera seria, mille tegelasteks olid kas ajaloolised või mütoloogilised kangelased. Selle kõrvale tekkis opera buffo- koomiline ooper tõi vaataha reaalse elu keskele ning tegelased ja süzeed olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast. Tüüpilised tegelased on rikas ihne vanahärra, kes ihaldab noort teenijatüdrukut, ja teravmeelne linnasulist teener. Ooperite vaheaegadel etendati laval intermeediume- pilkas ooperit. Esimeseks
´ Tosca ´ sisukokkuvõte. 1. vaatus Tegevus toimub roomas 1800. aastal. St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid, mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud. Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse. Kui Lauljanna Floria Tosca oma armastatu Cavaradossi juurde kirikusse tuleb, on Angelotti uuesti sunnitud Kabelisse varjuma. Maalitud naise sarnasus Attavantiga ärtab Toscas armukadedust, kuid kunstnik ütleb, et armastb vaid teda. Tosca lahkub õhtuseks etenduseks valmistuma. Kahuripauk kindlusest annab märku, et Angelotti põgenemine on avastud. Cavaradossi ja Angelotti lahkuva kiiresti kirikust. Kirikuteene...
" Vastasin küsimusele küsimusega: ,,Ja teie valmis seda seejärel muusikasse seadma?" Järgmisel hommikul oli mul esimene mustand valmis ja Rossini asusu palavikuliselt tööle. Kolmekümne ühe päeva pärast, 25. Jaanuaril 1817 toimus Rooma Teatro Valle's ooperi ,,Tuhkatriinu" (La Cenerantola) esietendus. Rossini ,,Tuhkatriinu" oma sädelevate aariate, eluliste tegelaste ja vaimukate stseenidega sai kiiresti publiku lemmikuks üle maailma. Nii jõudis see ooper peale Euroopa ja Ameerika 1844. aastal ka Austraaliasse, olles esimeseks sellel mandril tervikuna ette kantud ooperietenduseks. Nagu enamus Rossini ooperitest, kadus ka ,,Tuhkatriinu" 19.sajandi lõpus mõneks ajaks ooperiteatrite lavadelt, kuna lauljate seas nappis sobiva häälekooliga osatäitjaid peaosasse. Viimasel viiel aastakümnel on lauljad taas omandanud vajaliku vokaaltehnika. Nüüd jõuab see hoogne, humoorikas ja
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5."Figaro pulma" mõtteks on õnne poole püüdlemine. Pulm on järsk suunamuutus elus, uue maailma sündimine asjade senist korda muutes. Aga sära, mis kiirgab armunud inimese hingest, torkab nõelana südamesse igaühele, kes ei ole suutnud saavutada hingelist rahu, sundides mõtlema käestlastud a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
