M.RAVEL (3 punkti) Prants. Helikeelelt , värvidelt impressionistlik, klaverimuusika vorm neoklassistlik, eripäraks hea orkestratsioon, Hispaania klaverimuusika vorm neoklassistlik, eripäraks hea orkestratsioon, Hispaania mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania tund", ,,Hispaania rapsioodia", soololaulud, ooper ,,Lapse võlumaa", tund", ,,Hispaania rapsioodia", soololaulud, ooper ,,Lapse võlumaa", orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse surmatantsuks. Kirjutatud kümnele meestantsijale ja ühele naistantsijale. surmatantsuks
Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Victor Hugo näidendi ,,Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline
Richard Wagner 1813-1883 ELULUGU Wagner oli muusikaajaloo üks keerukamaid isiksusi tema tegevusvaldkonnad haarasid peaaegu kõike. Sünnikohaks Leipzig. 2 aastaselt hakkab kasutama võõrasisa, kes töötas Dresdenis näitlejana ja hakkas poissi kaasa võtma prooviderle,, etendustele. Sellest ajast saab alguse süvendatud huvi lavastuse ja kirjanduse vastu. Olles 15-aastane, kuuleb esmakordselt Beethoveni muusikat ja eriliselt sügava mulje jätsid 9. sümfoonia ja Avamäng Egmont. Noores mehes küpseb otsus kirjutada ka midagi ise. Wagneri haridustee kulgeb konarlikuks ja ebajärjekindlaks. Osa ssüüüd ioli kindlasti Wagneri raskel iseloomul, mis oli küllaltki konfliktne ja väga iseteadlik. Enesehinnang oli ülimalt kõrge. Tööülesanded viivad Wagnerit paljudesse suurlinnadesse. 1833. aastal töötab ta kappelmeistri, helilooja ja dirigendina Magdeburgis, Könisburgis, Kalingradis, Riias. Riiast põgeneb ta öövarjus Lääne-Euroopasse...
1. UUED SUUNAD OOPERIS 18. SAJANDIL Ajalooliselt määratletakse kunstis ja muusikas 18. sajandit klassitsismi ajastuks. Ooper on alati olnud kalleim ja erilisem muusika- ja teatrižanr ning sellepärast oli ooper kuni 18. sajandi alguseni seotud õukonnaetendustega, mida esitati erinevatel õukonnapidustustel ning mida rahastasid aadlikud. See oli ka põhjuseks miks ooperid vastasid kõrgaadli kunstimaitsele. Kui sajandi alguses valitses Euroopas tõsine Itaalia ooper – opera seria, siis 1730. aastaks arenes välja Inglise ballaadooper - kerges rahvalikus stiilis ja esindas kodanliku publikut. Sarnased etendused said populaarseks terves Euroopas terve 18. sajandi jooksul.
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad.
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid taaselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust,
klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel.
Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“ Mozart „Türgi marss“ Mozart „Väike öömuusika“ Mozart Kokku 41 sümfooniat Mozart Tuntuim on sümfoonia nr 40 Mozart Reekviem ehk leinamissa Mozart Üle 20 ooperi Mozart Geniaalne erinevate tunnete edasiandja
Seal kujunes Glinkal välja oma stiil. Ta tutvus seal Berliozi, Mendelssohni, Bellini ja Donizettiga, kelle looming mõjutas Glinkat palju. Varasemast muusikast olid talle eeskujuks Viini klassikud. Berliinis õppis ka muusikateoreetilisi aineid, mida varem eriti ei tundnud. Saksamaal nägi laval Weberi “Nõidkütti” – vaimustus sellest ning 1836. aastal tekkis tal endal idee luua rahvuslik romantiline ooper. Selleks teoseks sai “Elu tsaari eest”, mis on esimene vene rahvuslik ooper. 1830. aastatel valmisid ka esimesed arvestatavad instrumentaalteosed. 1842. valmis teine ooper “Ruslan ja Ljudmilla”. 1840. aastate teisel poolel viibis Hispaanias, kus tutvus hispaania rahvamuusikaga, õppis seda tundma, kirjutades üles meloodiaid, rütme jms. Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal.
3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis
aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv
3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. 10.Süit-Mitmeosaline muusikateos,mis koosneb sisuliselt ühendatud,kuid kontrastsetest isesisvatest osadest. 11
Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,lavamuusikas operett ja kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid.Populaarseks kujues programmiline muusika,mis sai ainet kas ajaloosündmustest,kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise.Juhtivaim muusikažanr oli OOPER.Nagu kogu sajandit,läbis ka tolle aja ooperit huvi ajaloo,müstika,salapärase looduse ning inimtunnete ja inimest ümbritseva olustiku vastu.(Üks suurem uuendaja oli Wagner).Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks.Taheti leiutada midagi uut.Harmoonias muutus see,et tulid kirevamad kooskõlad.Vaheldusrikkamaks muutus rütmika-ja tempode kastuamine.Erilist tähelepanu pöörati dünaamikale,mis pidi edasi andma kõiki inimese tundeid
hakkab 1h Helilooja Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast. Ülistati kangelaslikkust. Arhitektuuris olid ümmargused kuplid, väänlevad sambad. Inimene oli maine. Muusikas oli viisirikkus ülemises hääles. Dramaatiline , koloratuurne meloodia. Valitses liikumisenergia. Oli mitmeosaline. 1.kiire 2, aeglane Barrokk ooper Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega ja kostüümidega. Lavaefektid, purskkaev, puud, aiad, jumalad. Oli numbri ooper. Sisu ei olnud tähtis vaid hoopis muusika. Kuulsaim Itaalia ooperi looja Claudio Monterverdi. Juhtivad muusikamaad Itaalia- Kõige tähtsam. Eeskujuks Euroopale. Ooper, laul, inst.m., viiulivirt. Prantsusmaa- Ooper, ballett, Kunstiliik Rokokoo. Iseloomustab teokarbid igalpool. Muusika nooruslik, mänglev , peen, graatsiline, heledad toonid
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav
· Robert Schumann (1810 1856) "Lastestseenid", "Karneval". · Franz Schubert (1797 1828) "Ilus mölrineiu", "Talvine teekond". · Fryderyk Franciszek Chopin (1810 1849) "Revolutsiooniline etüüd" - uued zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn. Tantsudest: masurka, valss, polonees · Pjotr Tsaikovski (1840 1893) "Aastaajad", "Lastealbum". MUUSIKATEATER Tähtsamad punktid · Ooper lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusiak, näite- ja kujutava kunsti (sageli ka koreograafia) ühendusel. Ooperi eelkäijaks on mitmesugused, vaimuliku sisuga renessansiajastu müsteeriumid. Tekkis XVI saj. lõpus. · Operett XIX saj. Prantsusmaal tekkinud koomilise ooperi uus vorm. Operetis kõneldav tekst vaheldub laulude ja tantsudega.
Selles ajavahemikus oli surnud ka ta kaks last. Kõik see jättis noore muusiku ellu sügavad haavad. Aastast 1839 elas ta põhiliselt Milanos. Kuuekümnendate aastate algul võttis Verdi ette rea välisreise. Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusikakultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862. a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi "Rahvuste hümn". Aastal 1869 paluti Giuseppe Verdil kirjutada ooper vastvalmiva peene Kairos asuva ooperiteatri avamikeks. Ooper sai valmis 1871 ja selle nimeks sai ,,Aida". Seda ooperit saatis tollal tohutu edu ja veel tänapäevalgi on see ülemaailmaliselt kuulus ja armastatud ooper, mida esitatakse üha uuesti.Giuseppe Verdi suri Milanos 27. jaanuaril 1901. Roll Itaalia ühendamises Verdi populaarsus, 1840. aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga
Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga
· Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia
Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe
Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' (Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie' Veneetsia koolkond Giovanni Gabrieli - 15-häälne kontsert 'Salvator noster' (Meie päästja) BAROKK Barokkooperi algusaastad Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', avamäng Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', Orpheuse aaria 'Possente spirto' (Oo jumalad, allilma valitsejad) Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika
17. saj iseseisvalt ka instrumentaalmuusika. Ansamblid paisusid orkestri suuruseks. VOKAALMUUSIKA Instrumentaalsaatega soololaul. Jäljendama vanakreeka luulekunsti. Lautot kasutati. Ansamblimadrigali asemele aaria. Mida lauldi kas ainult lauto basso c pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Võis olla väga lihtne tantsurütmiline v detailideni väljaaretatud soolomadrigal. Popid ka variatsioonilised. Pidevalt korduvatele bassimotiivile. Vokaalzanrid- kantaad, oratooriom, ooper. Kuj kindlad aariavormid ja tüübid. Tav oli refräänilaadsed korduvad aarialõigud ja orkestri vahemängud. Saj lõpul tulid kasutusele da-capo- aaria. Koosneb kolmest lõigust. ABA. Esimesed kaks erinevad helistikku ja karakteri poolest. Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja. Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868)
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20. sajandi algus kujunemisaeg
ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ KLASSITSISM 1. Millist muusikat võime iseloomustada sõnaga „klassikaline“, sidumata seda kindla ajastuga? 2. Ülevaade klassitsismiperioodi muusikaelust 3. Nimeta klassitsismiajastu helilooja, kes läks muusikaajalukku tõsise ooperireformijana ning tema esimene uut tüüpi ooper. 4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid,
Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869)
enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel oratoorium – ulatuslik kontsertteos süit – eri karakterites tantsude aga solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6
Nikolai Rimski-Korsakov Egeli Paama Helen Rohtla Kristi Kütt 11HU Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) ❖ Vene helilooja; ❖ Mereväekadettide kool; ❖ kohtumine Mili Balakireviga; ❖ õppejõud Peterburi konservatooriumis; ❖ dirigenditöö ja rahvalalukogumiku koostamine. Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ Laulis täpset viisi juba 4-aastaselt ❖ Hakkas regulaarselt muusikat õppima 6-aastaselt ❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist ❖ Esimene etendus Moskvas ❖ “Kimalase lend”- orkestri vahemäng ja III tseeni lõpp “Kimalase lend” ❖ Luik muudab printsi putukaks
(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljenduslaad,iseloomulik ooperile. Firenze ,,Camerata"- esimesed libretsistid ja ooperi heliloojad tegutsesid Cameratas. 1600. aastal "Eurydike" kuningale. Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne" 1597 Firenze .Haritlaste ring, mida nimetati Camerata. Hakkasid uurima Vana-Kreekaluulet ja draamat .Vincenzo Galilei oli esimene, kes püüdis luua ooperi sarnast asja.Vana-Kreeka tekstile muusika kirjutamine.Sõna ühendamine muusikaga +vaatemäng + kunst. Siit sündis ka ooperi idee. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini. *Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne",mida etendati 1597a Firenzes. bel canto-ilus laul,laulustiil,mis kujunes itaalias.
sillerdavale helikeel on Ameerika värvirika koloriidile. kaasaegne. popmuusikast harmoon Tähtsaimad Alban Berg- Claude Eduard Tubin George Gustav M muusikud, teosed Viiulikontsert, Debussy Ballett ,,Kratt" Gershwin Kantaat Ooper ,,Wozzeck" Ooper Sergei ,,Rhapsody in sümfoon Vokaalteos ,,Pelleas ja Prokofjev blue" ,,Laul Ma ,,Seitse varast Melisande" Ballett ooper ,,Porgy Johanne laulu" Maurice Ravel ,,Romeo ja ja Bess" Brahms Arnold Sümfooniline Julia" Darius "Saksa
Muusikaajalugu KT Klassitsism · Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele)
...............................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mida tänapäeval nimetatakse Roncole Verdi, Busseto vallaks. Giuseppe Verdi oli 19.sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid, kelle muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ning seotud vabadusvõitusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas väga. Verdi lemmikžanriks oli ooper ning muusikas pidas ta kõige tähtsamaks selle meloodiat. Tema 2 meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Verdi kirjutas peamiselt oopereid, millest mõned olid ka koomilise taustaga. 2. Lapsepõlv ja haridus Giuseppe Verdi oli oma vanemate, Carlo Giuseppe Verdi (1785–1867) ja Luigia Uttini (1787–1851), esimene laps. Alates neljandast eluaastast sai Verdi privaattunde ladina ja
meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika. d) valdavalt ilmalik muusika. e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa, soolokontsert, concerto grosso, ooper, sümfoonia, instrumentaalkontsert, oratoorium, passioon, kontsert. keelpillikvartett, ooper, rekvija g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, soolopilli 4-häälne puupillirühm 9. ŽANRI NIMETUS OSADE TSÜKLI ÜLESEHITUS KOOSSEIS ARV
17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto - Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti Aaria - soololaul, mida lauldi lauto, basso continuo pillirühma või ansambli saatel (17.saj arenes välja madrigalist) Aaria - emotsiooni edastus Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi Vokaalinstrumentaalsuurvormid: - Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma) - Oratoorium - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17.saj algul oli kammerkantaat lihtsalt pikem/arenenum aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj arenes see kahe-kolme aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile. Tuntumad kantaatide loojad: - Georg Friedrich Händel - Johann Sebastian Bach - Alessandro Scarlatti Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj
Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 9 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek)
trollibussiga."(6) "Kui kunstnik on isikupärane, siis on ta geenius. Kui näitleja on isikupärane, siis nimetatakse seda enesekordamiseks. Ma ei ole saanud aru, miks on nii."(2) 7 5. LAVASTAJATÖÖD Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. (1) Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" Marguerite Monnot' muusikal "Irma" Jule Styne'i muusikal "Sugar" Giuseppe Verdi ooper "Don Carlos" Modest Mussorgski ooper "Boriss Godunov" Carl Maria von Weberi ooper "Nõidkütt" Tõnu Raadiku muusikal "Vargamäe tõde ja õigus"
Taikovskit, kes mngis vga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. 1852.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Taikovski vttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kndingerilt. 1854. aastal suri Taikovski ema koolerasse. Taikovski on elnud, et see mjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Taikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tsiselt tegeleda kompositsiooniga.Rahaprobleemide tttu pidi ta ttama - philiselt andis ta eratunde. Thtsaimad petajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini mjutusel loobub Taikovski lplikult oma ametist ja phendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11
aasta lõpul. Kahe aasta pärast naasis ta uuesti ning siis sai temast muusika maestro 5. märtsil aastal 1836. Verdi abiellus neljandal mail 1836.a. Margheritaga ja nende esimene laps sündis 1837.a., tütar, ning teine, poeg, sündis 1838.a., .1840.a. tema naine ja mõlemad lapsed surid ja Verdi oli üksinda. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Aastatel 1843-1837. valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise
elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Teostest avaldub soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tal oli kuus sümfooniat, avamäng fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. Tema ooperid olid veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Kuldkingakesed" jpt. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks.
Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade stiilide juurde. I.Stravinski- kõige kuulsam Vene helilooja
Nende seisukoht oli, et tao peegeldub korras ja hierarhias. Konfutsianistide meelest oli taoism liiga emotsionaalne ja maagiakeskne. Konfutsianismi rajatud hierarhiline kord aga kujundas ligi kaks tuhat aastat Hiina ühiskonda ja elu. Muusikale iseloomulikud jooned: Traditsoonilist Hiina muusikat mängitakse soolo pilliga, tavaliselt trummide, keelpilli või flöödiga. Hiina muusika on tavaliselt meloodiline, mitte harmooniline. Mõisted: Pentatoonika – viieastmeline helilaad Pekingi Ooper – Hiina muusikalisele draamale eurooplaste poolt antud tinglik žanrinimetus Nimetus tuli sellest, et pekingi ooper kujunes välja tõepoolest Pekingis, kuid see ei ole tegelikult ooper, ballett ega draamaetendus, vaid nende ainulaadne sulam. Ajalooliselt tekkis selline muusikaline draama tegelikult 16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu, akrobaatikat ja deklematsiooni. Ooperi orkestris on 7-8 muusikut
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks.
Verdi Norra rahvusromantiline koolkond- E. Grieg 7. Nimeta 5 Wagneri ooperit. ''Lendav Hollandlane'' ''Haldjas'' ''Tristan ja Isolde'' ''Parsifal'' ''Armastuse keeld'' 8. Nimeta 10 Verdi ooperit. ''Attila'' ''Traviata'' ''Othello'' ''Falstaff'' ''Korsaar'' ''Maskiball'' ''Rigoletto'' ''Macbeth'' ''Trubaduur'' ''Alzira'' 9. Kelle kirjandusteoseid kasutas Verdi kõige rohkem oma ooperite libretona? William Shakespeare 10. Kes on ooperi ,,Carmen" helilooja ja missuguse kirjandusteose põhjal on ooper valminud? Carmeni helilooja on Georges Bizet, ooper on valminud Merimee samanimelise kirjandusteose põhjal. 11. Kes heliloojatest-romantikutest on esinenud kontserdiga Tartu ülikooli aulas? Tartu Ülikooli aulas esines aastal 1842 F. Liszt 12. Nimeta 3-4 vene heliloojat-romantikut. M. Glinka, A. Skrjabin, P. Tsaikovski 13. Nimeta Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos. Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos on ''Finlandia''. 14. Miks kasutas Chopin oma loomingus poola rahvamuusikat?
1839. aastal kirjutas esimese ooperi 1833. aastal kirjutas ta oma esimese "Oberto, krahv di Bonifacio" täieliku ooperi "Die Feen". Üks Itaalia rahvusliku liikumise juhte. Oli pagulane Sveitsis, mis oli tema jaoks Valitud ühendatud Itaalia esimese väga rakse aeg. parlamendi liikmeks. Oli igavesti demokraat. Saksa marurahvusluse edendaja. Kokku 26 ooperit Ideaalne ooper = muusikaline draama Ehitas ooperi üles stseenidele Muutis muusika kirjandusetaoliseks Kasutas ka terviklikke aariaid ja Juhtmotiivid - orkestraalne tegelaste ansambleid iseloomustus Lihtne ja viisirikas muusika Loobus esimesena numbriooperist Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed:
Retsensioon ,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle
Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilisus:Teosele antud sisuseletus,mis oli omane ka instr.muusikale. Lemmikzanrid: Soololaul, tantsuzanris miniatuurid,poeem ja sümfooniline poeem,oope ja ballett. Poeem-1osaline unistav või ülevalt poeetiline instr.teos.Sümf. poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem. Suur ooper-kujunes Pr.maal,nimekaim meister Giacomo Meyerbeer.Ajaloolise ainestikuga heroiline ooper,milles suur tähtsus on massistseenil ja kooril.Lüüriline ooper-kujunes saj. II pool. Tähelepanu keskpunkti tõusid inimeste intiimvahekorrad.Ainestikuna kasutati kuulsaid kirjandusteoseid.Ooperi autorid ei püüdnud edasi anda teose filosoofiat,vaid keskendasid tähelepanu peategelaste isiklekele vahekordadele.
Selles ajavahemikus oli surnud ka ta kaks last. Kõik see jättis noore muusiku ellu sügavad haavad. Aastast 1839 elas ta põhiliselt Milanos. Kuuekümnendate aastate algul võttis Verdi ette rea välisreise. Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusikakultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862. a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi "Rahvuste hümn". Aastal 1869 paluti Giuseppe Verdil kirjutada ooper vastvalmiva peene Kairos asuva ooperiteatri avamikeks. Ooper sai valmis 1871 ja selle nimeks sai ,,Aida". Seda ooperit saatis tollal tohutu edu ja veel tänapäevalgi on see ülemaailmaliselt kuulus ja armastatud ooper, mida esitatakse üha uuesti.Giuseppe Verdi suri Milanos 27. jaanuaril 1901. Huvitavaid fakte Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi.
helitöö komponeerimine on helitöö loomine komöödia on lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend konservatoorium on muusikakõrgkool kontsert on suur mitmeosaline helitöö ühele või mitmele sooloinstrumendile ja orkestrile; helitööde avalik ettekanne kontrapunkt on üheaegselt kõlavate meloodiate kooskõla, ka üldine polüfooniaõpetus, iseseisvate meloodiate üheks tervikuks ühendamise teooria koomiline ooper on komöödialik kõnedialoogidega ooper koor on suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks koraal on katoliku kiriku ühehäälne saateta, ladinakeelse tekstiga koorilaul kvartett on neljast lauljast või mängijast koosnev ansambel või neljale häälele või muusikariistale kirjutatud helitöö küüria tähendab ,,issand halasta" lacrimosa on pisaraterohke heliteos, mis koosneb 4 osast leviit on vanaaja kutseline muusik libreto on ooperi tekst mille järgi lavastaja ooperit lavastab
aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Partituuri ostis koguni Milano rikkaim kirjastaja Riccordi ning La Scala esitas uue tellimuse. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli poolt taskusse surutud libretot, mille autoriks oli noor poeet Solera, lugedes sündiski kuulus koor tema tulevasest ooperist Nabucco "Lenda, mõte" ehk "Va pensiero, sull'ali dorate". Nii sündis üks rida, teine ja mõne aja pärast esietendus 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
