Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele...
AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades...
Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5...
Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett...
Ooper Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema ning seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi šüsee lahti libretoks. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis omakorda jagunevad piltideks ja need oma korda stseenideks. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone seetõttu treenivad nad oma häält nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Barokiajastust on ka tänapäeval kasutatav nimetus...
Saabub ka Georges, kes annab oma õnnistuse noorpaaril ja hetkeks nad usuvadki helgesse tulevikku, kuid on liiga hilja ning sel hetkel sureb kaunis Violetta. ,,La Traviatat'' peetakse Itaalia helilooja Giuseppe Verdi üheks tuntuimaks ooperiks. Selle loomiseks sai Verdi inspiratsiooni Alexandre Dumas noorema romaanist ,,Kameeliadaam'', mis põhineb tõsielulisel lool kurtisaan Marie Duplessis'ist. Kuid läbiaegade üks tuntuim ooper algas tõelise skandaaliga. Samal ajal kui Verdi kirjutas ,,La Traviatat'' oli tal käsil ka ooper ,,Trubaduur'' ning mõlemad ooperid pidid esietenduma ainult paari nädalase vahega. Nii läkski tal ,,La Traviata'' kirjutamisega kiireks ning nii peetaksegi seda ooperit Verdi kõige kiiremini valminud teoseks. Kiirusega kaasnes palju lahkhelisid ooperimajaga. Lauljatele ja teatri juhtkonnale ei meeldinud...
Ooper 19. sajandil Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooper oli 19. sajandil üks juhtivaid muusikažanre. Publiku huvi ooperi vastu oli vaga suur. Ooperis käidi rohkem kui sõnateatris. 19. Sajandi ooperi pealinn oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperi ettekanneteks, esmajoones raha. Pariisist ooperitellimuse saamine tähendas, et helilooja on jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. ITAALIA Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis oopereid...
lillo@kjpg.tartu.ee · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www...
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski...
Mind natukene häiris, et kohati polnud minu istekohast lauljaid üle orkestri kuulda. I vaatuse II pildi lõpus jäi mul kuulmata Leonora, trubaduuri ja krahv di Luna esitatud "Di geloso amor sprezzato". Mulle väga meeldis Leonora rolli täitnud Liisi Kasenõmme hääl, see oli minu arust väga tugev ja kandev. Samuti jäi meelde Manrico rolli täitnud MyungHoon Ji. Üleüldiselt meeldis mulle see ooper väga, ning läheksin kas seda, või mõnda muud ooperit hea meelega jälle kuulama. Kadri Kiiker 10.C...
Othello Giuseppe Verdi Üldiselt Esmakordselt esitati „Othello”'t 5. veebruaril 1887. aastal Milano ooperiteatris La Scala Ooper põhineb Shakespeare'i sama nimega näidendil Teose muusikaline materjal on väga ühtne, seega on seda raske jaotada kontsertnumbriteks Eestis on „Othello”'t lavastanud Eesti Draamateater „Othello” tegelased Othello (tenor)- mauride väepealik Desdemona (sopran)- Othello naine Jago (bariton)- algul Othello sõber, tahab Cassio'le kättemaksta Emilia (metsosopran)- Jago naine ...
Kas külastaksin ooperietendust ja kui, siis millist? Kas külastaksin ooperietendust? Kiire vastus, süvenemata asja olemusse, oleks kindel ei. Kuid miks nii kiire ja kindel vastus? Aga sellepärast, et ooper on mulle tundunud alati igav ning üksluine. Minu meelest seal vaid lauldakse arusaamatus keeles, mille sõnadest meie emakeeleski on keeruline aru saada. Teisalt on minus tekitanud küsimuse paljud tuttavad, kes suve keskel oma sammud Saaremaa Ooperipäevadele seavad. Mis neid ooperis köidab? Koolitundidest olen saanud teada, et ooper tuleneb itaaliakeelsest sõnast opera. Nagu arvata võib, on see lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Nagu etenduste...
Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud...
Mozartil oli kui Jumala poolt saadud anne, Salieri ei oleks kunagi nii head taset saavutanud ning tegi seetõttu kõike mida ta suutis, et Mozartit kukutada. Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast. Väga paljud tahtsid olla tema sarnased. Sel ajal, kui Mozart oli juba 18-aastane, siis kutsuti ta Viini, et näidata Keisrile, mida ta oskab ning milleks on võimeline. Temalt telliti ooper, mis näis väga raske, kahe päevaga ooperit kirjutada on väga suur töö. Kindlasti vajab ooperi kirjutamine väga suurt pühendumist aga kui on juba selline anne antud, siis tuleb seda targalt ära kasutada ning tuleb teha seda, mida kõige paremini oskad. Aga sel hetkel Keiser oma abimehega ei otsustanud, mis keeles ooperi kirjutada. Amadeus rääkis, et tal juba mingi süzeed. See lugu toimub haaremis, Türgis. Keisrile ei meeldinud seda ja ta tahtis keelata seda, aga Amadeus...
Ooper tekitas suurt kära ja pälvis kõrgseltskonna kriitikanooli, aga võitis ajapikku publiku südame peategelase Violetta nii sügava inimlikkusega, mis erakordselt kauni muusikaga sümbioosis on jäänud siiani üheks maailma armastatumaks ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem muutus ooper kättesaadavaks üha suurematele massidele ning kus kõrgklassi aristokraatia arusaamad muutusid üha enam marginaalsemaks. Seetõttu oligi populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas. Verdi õppis Milanos La Scala teatris cembalisti Vincenzo Lavigna juhatusel, kuna ei pääsenud halva klaverimängu oskuse tõttu Milano konservatooriumi kompositsiooniklassi. Ent ärgas noormees käis kõigil La Scala ooperietendustel ning huvitus kõigest, mis tema ümber selles muusikamekas keerles...
Toodi välja murekohti inimeste käitumises kui ka mõttemaailmas. Surutakse peale palju enda arvamust ja ei suudeta näha teiste maailmapilti. Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust. Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta...
“Carmen” tähelepanekuid Viini Rahvusooperist lähtuvalt Helilooja Georges Bizet' ooper "Carmen" valmis 1875. aastal ning põhineb Merimee samanimelisel novellil, mis räägib loo armastusest, armukadedusest, valedest valikutest, vabadusest jne. Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis...
b • Ooperi nimi on Tosca. See on kolmes vaatuses. • Tosca on Põhja-Ameerikas enimmängitud ooperite edetabelis kaheksas. • Helilooja on Giacomo Puccini. Ta on itaalia helilooja. • Teos põhineb Victorien Sardou' draamal "La Tosca„. AJALUGU • Näidendi kirjutas Victorien Sardou. • See valmis 1887. aastal Pariisis. • Puccini nägi seda samal aastal Milanos. • Ta palus kohe osta õigused kasutada seda materjali, kuid 1893. aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud ning nõustus seda tegema alles siis, kui ta ees oldi vabandatud. • Puccini asus seda kirjutama 1896. aastal. ESILINASTUSED • Esilinastus toimus Roomas Costanzi teatris 14. jaanuaril 1900. • Esietendus Ra...
La traviata Mina käisin vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "La traviata". Ooper toimus Rahvusooper Estonias 30. Novembri õhtul kell 19.00. Ooper rääkis Alfredo ja Violetta omavahelisest armastusest ning keerulistest suhetest. Ooper kestis kolm tundi ja oli kahe vaheajaga. Ooper taustal mängis Rahvusooper Estonia orkester. Mulle meeldis selles ooperis väga ,,Joogilaul", mida olin juba varem kuulanud, aga ei teadnud, et seda ka seal ooperis esitatakse ja et see on Verdi looming. Seda alustas ooperi põhitegelane Violetta ja refrääniks lisandus terve trupp, kes laval olid ja kellel olid käes sampuse klaasid. Esitus oli väga puhas ja esitajal oli väga kõlav hääl, mida oli väga nauditav kuulata. Lugu jäigi meelde just tema kõla poolest...
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
