Ooperi (2)

5 VÄGA HEA

´ Tosca ´ sisukokkuvõte.

vaatus
Tegevus toimub roomas 1800. aastal.
St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid , mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud.
Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse.
Kui Lauljanna Floria Tosca oma armastatu Cavaradossi juurde kirikusse tuleb, on Angelotti uuesti sunnitud Kabelisse varjuma. Maalitud naise sarnasus Attavantiga ärtab Toscas armukadedust, kuid kunstnik ütleb, et armastb vaid teda. Tosca lahkub õhtuseks etenduseks valmistuma.
Kahuripauk kindlusest annab märku, et Angelotti põgenemine on avastud. Cavaradossi ja Angelotti lahkuva kiiresti kirikust .
Kirikuteener teatab , et võit Napoleoni üle tähistatakse täna õhtul kontsertiga Farnese palees, kus esineb ka Tosca.
Politseiülem Scarpia läheb koos sõduritega kirikust Angelottit otsima, kuid kabelist leitakse vaid toidukorv ning markiis Attavanti lehvik. Tosca tuleb kirikusse Cavaradossile ütlema, et ei saa kohtumisele tulla, sest peab õhtusel kontserdil uut kantaati laulma. Scarpia, kes on TToscasse lootusetult armunud, püüab maali ja leitud lehviku abil temas Cavaradossi suhtes armukadedust äratada ning endale allutada. Tosca aga palvetab Jumala poole ja lahkub. Politseiagent Spoletto järgneb talle.

vaatus
Farnese palee . Täna õhtul esineb siin Tosca.
Scarpia tahab lauljannat enda juude meelitada ning kirjutab talle sedeli, et Cavaradossi on tema juures.
Spoletta teatb, et põgenikke pole leitud, kuid vahi alla on võetud kahtlasena näiv Cavaradossi. Scarpia usub, et see aitab tal Toscat võita. Kunstnik ei reede ülekuulamisel Angelottit. Nüd jõuab kohale Tosca. Scarpia käsib Cavaradossi piinamisel viia. Mehe valukarjetest meeleheitele aetud Tosca tahab oma armsamat säästa ning reedab Angelotti
pediupaiga.
Kui Sciarrone teatab, et Marenga all saavutasid võidu hoopis Napoleoni väed, ülistab Cavaradossi vabadust. Scarpia mõistab ta surma.
Scarpia on nõus Cavaradossi vabastam ainult siis, kui Tosca saab tema omaks. Naisel pole muud võimalust kui nõustuda. Õnnelik Scarpia lubab , et Cavaradossi tapetakse vaid näiliselt ning kirjutab Toscale ja Caradossile loa Roomast lahkumiseks. Ta embab Toscat, kuid saab naiselt surmava noahoobi.
3vaatus
St Angelo kindlus. Caradossi kirjutab Toscale hüvastijätukirja. Ülierutatud Tosca jookseb Cavaradossile ütlema, et ta tappis Scarpia ja Mario tapetakse vaid näiliselt.
Sõdurid tulevad surmaotsust täide viima. Cavaradossi astub seina äärde, kõlab lask . Tosca tormab Cavaradossi juude ning leiab õudusega, et Cavaradossi on surnud…Scarpia oli teda petnud!
Scarpia tapmine on avastaud .Vahistajate käest põgenemiseks pole Toscal teist väljapääsu, kui viskuda kindlusemüürilt alla.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 34 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tsessu Õppematerjali autor

Kõik kirjas, eraldi vaatustena.

tosca ooper

Sarnased õppematerjalid

docx

"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"

helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja

Ooper

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus