helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kõik kommentaarid