organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont (toitainerikas. Intensiivselt parasrohtlates.Tüse huumuse kiht.)
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria Tuuma mõõtmed tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist, tuuma läbimõõt on umbes 10 -15 m. Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks. Massiarv prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Prootoneid ja neutroneid nimetatakse...
mõjust süsteemi teiste kehade suhtes. SI süsteemi ühik J, valem Ep=mgh Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega: Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga.A=Ek Süsteemis võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. E = mgh + mv2/2 Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: N=A/t. Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada
sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus. See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest. Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri.
ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. ETANOOLI TOOTMISVIISID: 1. Puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, jne. mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. 3. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. 3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel
kõrgete virmaliste vaatluse põhjal kõrgust lühilainelise valguskiirena. 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema Inimese energiatarve energiat saadakse tihedusega kui kivimid ja vesi. toidust. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on maa sfäär, kus elavad Suur pauk 12-15 miljardit a. tagasi. organismid, kus toimub orgaanilise aine Maakoore tardumine 4.5 miljardit a. tagasi. süntees ja muundumine, ning kus Päikesesüsteemi teke 4.6 miljardit a. orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. tagasi. Biosfääri ruumala on 105-106 km3. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad Maakera võib tervikuna käsitleda ka kui kosmilisest tolmust. ökosüsteemina. Gaia hüpotees, see toetub tõsiasjale, et paljude globaalsete tegurite tase meie planeedil on märgatavalt erinev nende termodünaamilisest tasakaalust.
VIIS MAAKERA SFÄÄRI Andrei Sorokin 12 Õ. klass Paldiski Gümnaasium Maasfäärid on kihid, mis on erineva tiheduse ja paksusega. Maakera sfäärid Hüdrosfää Litosfäär Pedosfäär Atmosfäär Biosfäär r MIS ON LITOSFÄÄR Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kiviline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö plastsem (kuumem) ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta deformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel moel Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid, mille tulemuse...
Mulla tekke eeldused : 1) Mineraalne materjal peab olema poorne, et siduda vett ja õhku 2) Peavad olema toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid kasutavad. 3) Orgaanilise aine olemasoli, mis aitab hoida vett ja on oluline taimede kasvuks. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks CO2 ks, H2O-ks ja NH3-ks Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn. Huumuseks. Kliima mõjutab murenemist.
Dünaamilisem kui litosfäär. Hüdrosfäär- maa mineraalidega keemiliselt sidumata vesi(meri jõrd järved). Muutused kiiremad, vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Seostub selle kaudu teistega, et sealt pärineb hapnik(elusolendite energiavarustus) ja lämmastik( taimede toitaine). Bisfäär- maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised kihid, atmosfääri alumised kihid, kogu pedosfääri. 3. Näited sfääridevahelistest seostest o Litosfäärist jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid. o Mulla(pedosfääri) mineraalne osa pärineb pedosfäärist. Muld annab taimedele biosfääri toitaineid. o Atmosfäär (õhk) mõjutav vee temperatuuri(hüdrosfäär).
SOOL liitaine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anionist METALL liitaine, millel on metallidele iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused LEELIS vees lahustuv hüdroksiid ELEKTROLÜÜS lahusest ja sulatisest elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed ALKOHOL orgaaniline ühend, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga KARBOKSÜÜLHAPE ühend, mis sisaldab karboksüülrühma SAHHARIID elutähtis ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust
Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosiinusfunktsiooni abil Faas siinusfunktsiooni arguendiks olev suurus (tähis- ) (ühik- rad) =t rad w- nurksagedus ( ¿ s Võnkumise graafik näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast; annab infot keha kiiruse muutumise kohta (liikumisgraafiku tõus) Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine. Võnkumised looduses ja tehnikas Võnkumised meie ümber Haavalehtede värisemine on puule kasulik Sundvõnkumist kasutatakse edasi liikumisega nt: Kala liigutab edasi liikumiseks saba Võnkuv pillikeel tekitab heli Pendlid Pendel võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel venimatu kaalutu niidi otsas riputatud punktmass T =2 l g T- võnkeperiood , l- pendli pikkus , g- vabalangemise kiirus
Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas
Franz Kafka 1883-1924. Praha, juudi kaupmehe poeg. Õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat. 3 romaani, jutustused, esseed. Jutustus ,,Metamorfoos" ( autor jutustab tõsimeeli, kuidas ametile ja ärile andunud proovireisija, oma pere peamine tugi, noormees Gregor Samsa ühel hommikul kodus üles ärgates avastab, et ta on muutnud suureks putukaks. Jutustus pole aga ulmeproosa, vaid igapäevaolu kirjeldav. Kafka taotlus on filosoofilise sümboli abil panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle.G. S muundumine putukaks on otsekui meeldetuletus, et elust, millega harjutud ollakse, tuleb varem või hiljem loobuda ja et kokkuvõttes jääb inimene ikka üksinda.Võõrandumise alged varjuvad sügaval inimestes, inimlikkuse kiht on pigem pealiskinde, õnnetuses see rebeneb, vallandades egoistliku enesealalhoiuinstinkti Kafka sümboli peamine vihje.) Metamorfoosis nagu muuski loomingus, näib Kafka arendavat võõrandumise sümbooli...
kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20.Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: *ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet; *ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms. *ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega; *ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalid tekkega. 21.Mullaprofiil on püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutumata lähte- või aluskivimini. 22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25
Orgaanilistes on maksimaalne süsiniku oksüdatsiooniaste +III. Seega võivad enamik orgaanilisi aineid oksüdeeruda ning oksüdatsiooniprotsessidel eraldada energiat, mis teeb neist tähtsad energiaallikad. Energia eraldumise tõttu on orgaaniliste ainete oksüdatsiooniprotsessid eksotermilised. Oksüdatsioonil vabanenud energiat kasutatakse looduses organismide elutegevuses, aga ka inimtegevuses masinate käivitamiseks. Pürolüüs Aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma hapniku juurdepääsuta. 5.Struktuurvalemite ja graafiliste valemite koostamine nimetuse järgi ja vastupidi. 6. Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vastavalt süsinikahela pikkusele võivad alkaanid olla nii gaasilised, vedelad kui ka tahkel. Süsinike arv Aine olek
Hakkab liikuma 18.Mis põhjustab vooluga juhtme liikumise magnetväljas?Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. 19.Kuidas määrata magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suunda?Vasaku käe reegliga 20.Määra jõu suund vooluga juhtmele: 21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund?Sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. 26.Kuidas töötab elektrivoolu generaator
19.Leeline – Vees lahustuv tugev alus 20.Üksikside – Side, kus aatomite vahe on vaid 1 keemiline side 21.Struktuurvalem – Valem, kus kõik keemilised sidemed on kriipsukestena välja toodud 22.Aatom – Üliväike aineosake, koosneb tuumat ja elektronidest 23.Allotroopia – Keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena, näiteks grafiit ja teemant 24.Ioon – Aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 25.Keemiline reaktsioon – Ainete muundumine teisteks aineteks 26.Korrosioon – Metallide hävinemine keskkonna toimel ( raua roostetamine) 27.Indikaator – Aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel 28.Keemiline element – Kindla tuumalaenguga aatomite liik 29.Molekul – Aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest 30.Keemiline side – Aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks 31
METAMORFOOS Metamorfoos otse tähenduses on muundumine, kuid sellel võib olla ka kaudne tähendus nimelt eluviisi muutus isendi arengus. Kafka novellis „Metamorfoos“ leidub mõlemat. Selles novellis on üldse palju sümboleid. „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile. Võib arvata, et antud novelli peategelase Gregor Samsa tegelaskuju põhineb selle novelli autoril Franz Kafkal. Kui Kafka kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja
eraldub kihisedes süsinikdioksiid.Välimus:Marmorite värvus on väga varieeruv-helevalgest mustani.Marmorile on sageli omane voolutekstuur,mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.Tuntuimad vääriskivid.Teemant-kõige kõvem mineraal,läbipaistev,puhas teemant ei juhi elektrit,kuid juhib väga hästi so ojust-paremini kõigist tahketest ainetest,kaasa arvatud metallid,teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C,teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi-briljant.Smaragd-heksagonaalne,erkrohelise värvusega mineraal,berülli erim(Berüll on vääriskivi.Er ivärvilistele erimitele on antud eraldi nimed.Sinakasroheline ning läbipaistev berüll on akvamariin,erkroheline berüll on smaragd,kollakas heliodoor jne)tuntud vääriskivi.Rubiin-trigonaalne,punaka värvusega mineraal,kor undi erim
seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Osakuste seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. Kriitiline mass aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul. Neutronite paljunemistegur - 11. Mis on termotuumareaktsioon. Kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. 12. Mis on tuumareaktor ja kuidas reguleeritakse reaktoris eralduvat soojushulka. Toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein. 13
·KORROSIOON Referaat Tallinn 2009 Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.
Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200°C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Kimberliit on ultraaluselise koostisega soonkivim. Kimberliit võib olla sinakas, rohekas või must
Pedosfäär · Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. Temperatuuri, vee, õhu või elusorganismide toimel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. · Füüsikaline murenemine. Ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogne ja keemiline koostis ei muutu. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivinpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise koha...
3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reaktsioon ainete muundumine teiseks nt süst + õhuhapnik aineks süsihappegaas 7.Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist vesilahus ja lahustunud ainest 8.Aatom üliväike aineosake, koosneb joonis tuumast ja elektronidest 9.Tuum aatomi keskel asuv osake, mis joonis
Päikese kiirgusspekrti osad Päikesekiirgus, ultravioletne kiirgus, infrapuna kiirgus, Õhu koostis ja omadused. Atmosfääri tekkimine ja õhu roll Maa kaitsekihina. Atmosfääri koostis. Õhu tiheduse ja õhurõhu sõltuvus kõrgusest. Ained atmosfääris. Päikesekiirgus. Võnkumine ja laine. Valgus kui laine. Valguse kiirgumine. Valguse spektraalne koostis ja kiirgava keha temperatuur. Valguse energia. Päikese spekter. Valguse neeldumine. Energia muundumine valguse neeldumisel. Erinevate ainete neeldumisspektrid. Valguse keemiline ja bioloogiline toime. Päikese kiirgus ja atmosfäär. Päikesevalguse tee läbi atmosfääri. Valguse hajumine kolloidosakestel. Valguse neeldumine atmosfääris, erinevate ainete osa valguse neeldumises. Osooni roll atmosfääris, osooniaugud. Kas inimene on põhjustanud osooniaukude tekke? Maapinna kiirgus. Maapinna öine jahtumine. Radiatsiooniline öökülm. Kasvuhooneefekt
Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonna...
Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri. Hapnik - Energia tootmiseks rakus Co2 fotosünteesiks, mõned bakterid, vetikad H2o talitlustel vajaminev aine kõigil organismidel Biosfäär kadulik hüdrosfäärile(elusorg rikastavad vett o2-ga)
KORDAMINE-MULD 1. Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine 2. Füüsikaline rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas 3. mulla tekketegurid Lähtekivim
* oluline osa kesknärvisüsteemis Süsivesikute seedimine Suuõõs(sülje amülaas, hüdrolüüs) -> magu (happeline keskkond peatab seedimisprotsessi) -> peensool(pankreasenõre, soolenõre, monoosid imenduvad) Süsivesikute seedimishäired *Alaseedimise on põhjustanud kas: - kõhunäärme puudulikkusest ... Glükoos on keskne süsivesinik organismis: *glükoos lahustub väga hästi vees *vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav ... Glükeemiline indeks näitab toidu mõju veresuhkru tasemele. Süsivesikuid saab jagada gruppidesse selle järgi, kui kiiresti nad muutuvad glükoosiks.
Aristoteles 384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis Kreeklane Tema isa oli arst, lausa nii kuulus, et Makedoonia kuningas Amyntos 3. Kutsus ta oma õukonda, pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. 18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) lahkus Aristoteles koolist, ning hakkas ringi rändama. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12- aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks ...
tema koguenergia, mikromaailmas on need nt elektriväljad. Potentsiaaliauk: potentsiaalibarjääriga ümbritsetud ruumipiirkond, milles osakese potentsiaalne energia on väiksem kui tema koguenergia nt kaev, kus ergastatud lained peegelduvad kaevu seintelt ja moodustavad veepinnal seisvaid laineid. Tunnelbarjäärmikroskoop teeb nähtavaks üksikaatomeid ning saadakse jälgida nende paiknemist aine pinnal. Alfalagunemine: aatomituuma radioaktiivne muundumine, mille korral kiirgub alfaosake(2p, 1n). Alfalagunemisel väheneb aatomituuma massiarv 4 ja laenguarv 2 võrra. Ioonside tekib kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone, elektronegatiivsuste erinevus peab olema suur, esineb aktiivse met ja mmi vahel. Ruumvõre e. Kristallvõre kristallide aatomite ja ioonide kindel paiknemine, väga tihedalt. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side. Kristallid: makroskoopilised hiidmolekulid, milles
1920 Rutherford N167 + He42 -> O178 + H31 Tehisliku reaktsiooni tulemusena avastati neutron, st tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Kordamine. 1. Millised on osakeste registreerimise meetodid,selgita igat meetodit ( 4 tk ) 2. Looduslik radioaktiivsus- mis see on, millised looduslikud elemendid on radioaktiivsed ? >83 3.Radioaktiivse kiirguse liigid - iseloomusta igat liiki, ohtlikkus + joonis 4.Mida tähendab mõiste radioaktiivne muundumine? 5. Poolestusaeg - mida see tähendab , selgita, selgita aja pikkust, milline on seos poolestusaja ja mendelejevi tabeli vahel? 6. Mis on isotoop? Selgita seda + 1 isotoobi näide ( H või Uraan) 7. Nihkereeglid + valemid 8. +2 ülesannet (lagunemine + pommitamine)
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Kokkupõrge saab toimuda siis, kui osakesed tulevad tuumale nii lähedale, et satuvad tuumajõudude mõjupiirkonda. Positiivsed osakesed suudavad tuumale läheneda vaid siis, kui sellele on antud piisavalt suur kineetiline energia. Tuumade muundumisel muutub tuumade seoseenergia. Radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgamine (ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine). Gammakiired. Läbitungimisvõime on kõige suurem, isegi röntgenkiirtest suurem. Beetakiired. Elektri- ja magnetväljas on võimalik teha kindlaks, et need on valguse kiirusele lähedase kiirusega liikuvad elektronid. Alfaosakesed. Magnet- ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt. Selle laeng on võrdne kahekordse elemetaarlaenguga
osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski. Tuumade radioaktiivne muundumine on sisuliselt nende lagunemine. Tuumareaktsiooni (kuid ka keemilises reaktsioonis) käigus võib eralduda või neelduda energiat (ehk põlemine) Väiksest aine kogusest saadakse tuumareaktsioonis väga palu energiat, aga keemilises reaktsioonis seevastu saadakse suurest aine kogusest vähe energiat. Tuumareaktsioonis toimub aatomituumade vahel ümberkorraldused, aga keemilises reaktsioonis toimub osakeste (elektronide) vaheliste sidemete ümberkorraldamine.
Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla
Mehhanistlik maailmapilt *on valitsenud üle kahe sajandi (17-19) *aluseks Galilei-Newtoni mehaanika *Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega *maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid *maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud *loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida *makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka...
soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvamine) või biokeemiline(juureeritised).Biosfäär-Maa funtsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadekst, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.Bioturvatsioon-mullahorisontide aktiivne segamine mullaelustiku(mutid, suslikud, vihmaussid)poolt, mis tagab mullatoitainete ühtlasema jaotumise mullas. Delta-jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe suundmes, mida liigestavad paljud jõeharud.deluuvium-setted, mis vee ajutise pindmise uhtumise tagajärjel kuhjuvad nõlva jalamile, veerudele ning nõugudesse.efektiivne kiirgus-Maa
hüdroksiidiooniga - Indikaator aine, mis muudab värvust vastavalt keskkonna pH-le (aluseline, happeline, neutraalne) Ioon aine osake (aatom, või aatomite rühmitus), mis tekib elektronide liitmisel või loovutamisel, positiivse+ või negatiivse- laenguga Iooniline side keemiline side, mis on erinimeliste laengutega ioonide vahel Katioon positiivse laenguga ioon+ Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb aine muundumine teiseks aineks Keemiline reaktsioon- aine muundumine teiseks aineks, keemiliste sidemete muutumine Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest
HAAK-DH vähem häiritud), vahelduv ja vahelduv tiamiini-tundlik. HAAK-DH on multiensüümne kompleks, mistõttu vahtrasiirupuriini haiguse vorm ja ägedus sõltub sellest, milline üksikensüümidest on defektne. 7 Muude ensüümide häired tekitavad: isovaleerilise atsideemia (juustulõhn, oksendamine, atsidoos); propionaatse atsideemia/atsiduuria (ketoatsidoos); metüülmalonaatne atsideemia/atsiduuria. 22.Aminohapete bakteriaalne muundumine seedekulglas Bakteriaalne muundumine toimub jämesooles, kuhu jõuab vaid väike osa (3-8%) aminohapetest. Bakteriaalselt muudetakse ja tekib ka mittefüsioloogilisi produkte. Põhiproduktid on järgmised: Ammoniaak – AH desamiinimise käigus, imendub ja kahjutustatakse maksas karbamiidi sünteesiga. Amiinid – AH dekarboksüülimisel. Väikestes kogustes on need ohutud, suurtes toksilised. Osa imenduvad ja väljuvad uriiniga, osa kahjustustatakse.
Kui vesinik otsa saab, algavad massiivsetes tähtedes uued tuumareaktsioonid. Heeliumituumad ühinevad süsinikuks, süsinikutuumad kasvavad hapnikuks, hapnikutuumad omakorda räniks jne., kuni lõpuks tekivad raua aatomi tuumad. Rauast raskemate aatomite tuumasid tähtedes ei teki, sest raua aatomite edasine ühinemine ei vabasta, vaid hoopiski neelab energiat. Rauast raskemate keemiliste elementide korral saab energiat toota vaid lõhustumisreaktsioonidest. Vesiniku muundumine heeliumiks muudab vähehaaval keemilist koostist tähe keskosas. Näiteks Päikese keskmes on praegusel ajal , 5 miljardit aastat pärast Päikese sündimist, vesinikku veel vaid 40 protsenti. Ülejäänu on heelium. Veel 5 miljardi möödudes on kogu vesinik muundunud heeliumiks. Kui vesinik Päikese tuumas lõpeb, jätkub energia tootmine tuumapealses õhukeses kihis, kus vesinikku leidub veel piisavalt. Seejuures Päikese välisilme muutub. (lk 138-139, Põhjanael, Erkki Oja, Tallinn valgus)
Korrosioon Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on
putuktoidulistel 60%, liha-ja kalatoidulistel kuni 90% Produktsiooni efektiivsus · Taimetoiduliste produktsiooni efektiivsus toidust: 80% seemnete söömisel, 60% noorte lehtede söömisel 3040% vanade lehtede söömisel 1020% puidu söömisel Produktsiooni efektiivsus · Lindudel on produktsiooni efektiivsus 1%, · väikestel imetajatel 6%, · suurel veisel 11%, · külmaverelistel mereloomadel kuni 75%. · Energia muundumine kasulikuks tegevuseks on alla 50%, enamasti 1...10%. Koosta toiduvõrgustik: · Taim 1, taim 2, taim 3, taimtoiduline putukas (spetsialist), taimtoiduline putukas (generalist), ämblik (generalist), parasiit (spetsialist), kiskja (omnivoor, generalist), tippkiskja (karnivor, generalist), lagundajad · Jaga organismid ka troofilistele tasemetele ja nimeta, mitmenda astme tarbijad nad on.
Maa on üks osa päikesesüsteemist, mis kuulub tähesüsteemi Linnutee. Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest
Selle all mõtlen slängi piiramist/keelamist kooli territooriumil. Usun, et ka selline toiming ei teeks sugugi halba. Mõnes mõttes oleks viimane üritus sõnaõiguse piiramine, kuid praeguse eesti keele säilitamise heaks oleks enamik inimesi sellega minu arvates päril. 5.Originaalsõnade ununemine, uute sõnade väljamõtlemine ning vanade tavade kadumine: See on iseenesestmõistetav, et keel kujuneb rahva soovi ning välismõjude järgi, kuid liigne muundumine võib viia keele hävimiseni. Uute sõnade kasutuselevõtt on kindlasti võõraks esmakogemuseks, kuid sellega harjutakse. Kahjuks saavad kannatada vananenud kõnekeeled, mis on aja möödudes lihtsalt ununenud. Kindlasti on iganenud lausete, ütluste ning üksiksõnade kasutushulk vähenenud koos tavade ja uskumuste ununemisega. See kõik on paratamatus ning sellega tuleb lihtsalt leppida, kuna aja vastu ei saa keegi. 6
mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee. Atmosfäär e õhkkond on MAAD ümbritsev õhukiht. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi. Pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine.Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, nind kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda vett ja õhku. Biosfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI. Energia eksisteerib paljudes eri vormides ja need võivad üksteiseks üle minna-muunduda e. teiseneda. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Kui
leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (1) 1.3. Saamine 11. Etanooli saab kolmel viisil: 12. Esiteks viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. (Lisa 1). (1) 13. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. (Lisa 2) (1) 14. Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %
läbivalgustamiseks tollis; *torude lekete tuvastamiseks. Röntgenkiirgus tekitatakse elektronide järsul pidurdamisel. RAK: röntgenpildid [meditsiin (luumurrud, aga ka muutused pehmetes kudedes), toll] Neutronkiirgus on neutronite voog. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pooled radioaktiivse aine tuumadest on lagunenud. (viimast hetke ei saa arvutada). Tuumareaktsioon on aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsiooni kutsub esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites tekkivat neutronvoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel. Tuumareaktsioonides on võimalik saada suurel hulgal energiat kahes piirkonnas: kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel
leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (1) 1.3. Saamine 11. Etanooli saab kolmel viisil: 12. Esiteks viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. (Lisa 1). (1) 13. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. (Lisa 2) (1) 14. Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %
Mullas on kõik 3 faasi(tahke, vedel ja gaasiline). Muldade kujunemisel on oluline ainete lisandumine, mis jaguneb: 1)Ainete sissekanne, millal mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet. Mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavete poolt kantuna, vulkaanilise tuha ja liivade tuulekandega. 2)Ainete ärakanne pinnavee tuulekande ja põhjaveega. 3)Ainete ümberpaigutamine, mis soendub enamasti veeliikumisega või mullaosakeste segunemisega. 4)Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise savimineraalide tekkega. MULLAPROFIIL On püsti läbilõige maapinnalt kuni kivimini ja selles võib näha mitmesugusi värvusega kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. O-Metsakõdu horisont Tekib metsaall ja koosneb erineva lagunemisastmega lehtedest ja oksadest ning taimedest, kui maapinnale lisandub igal aastal
Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
