sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias. Jordaania 72,15 Maroko 70,87 Tuneesia 68,16 Iraak 67,84 Enamik Maroko elanikkonnast paikneb Põhja-Marokos rannikualadel, mandripoolsetel aladel
Imikusurmad 110 surma 100000 elussünni 27 surma 100000 elussünni kohta kohta Maroko asub Aafrikas, Rumeenia Euroopas. Maroko on pindalalt Rumeeniast peaaegu poole suurem. Maroko elanikkond on Rumeenia omast poole suurem. Maroko rahvastikust moodustavad 99% moslemid, kuid Rumeenias on moslemeid vähem kui 5%. Seal domineerib õigeusk, mida Marokos ei eksisteeri. Keskmine eluiga on Rumeenias oluliselt suurem, naistel lausa 40 aastat, samas kui Marokos on naiste keskmine eluiga ainult 27 eluaastat. Nii Marokos kui Rumeenias moodustavad 15-64 aastased suurima osa elanikkonnast, Marokos 66% ja Rumeenias 70,4%. Rumeenias on 0-14 aastaseid sama palju kui üle 65 aastaseid, kuid Marokos on vanureid üle poole vähem, kui alla 14 aastaseid. Seega on Marokos noorem rahvastik, kui Rumeenias
Maroko Rumeenia Kui suur on riigi GPD? Maroko GDP on Rumeenia GDP on Kui suure osa sellest 151 400 000 000 $. 170 000 000 000 $. moodustab põllumajadus? Sellest 17,1% moodustab Sellest 5% moodustab põllumajandus. põllumajandus. Kui suur on SKT elaniku SKT elaniku kohta Marokos SKT elaniku kohta kohta? on 4800$. Rumeenias on 8300$. Kui suur on Põllumajandusest tulev Põllumajandusest tulev põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses töötava inimese kohta on töötava inimese kohta on töötava inimese kohta? 3400$. 9100$.
Araablaste invasioon tõi Marokosse uusi vürtse, pähkleid ja kuivatud puuvilju, ja hapu ning magusa kombinatsioon, mida saab tunda tagines ja lambas. Maurid tutvustasid Marokole oliive, oliivimahla ja tsitrust. Maroko kööki on mõjutanud veel väga paljud teised köögid. Marokolaste söömisharjumused erinevad mõneti teiste riikide harjumustest. Hommikusöögiks söövad marokolased tavaliselt leiba oliiviõliga, pannkooke (crepe), joovad teed. Lõunasöök on Marokos tähtsaim toidukord. Kõik pereliikmed tulevad koju ning istuvad ümber madala laua. Traditsiooniliselt, pere naisliige tuleb enne sööki veepada, seebi, alumiinium vaagna ja rätikuga, mis on asetatud ta käsivarrele. Ta käib kõikide laua taga istuvate liikmete juures, valab nende kätele natuke vett, et neid seebiga pesta. Söömine algab siis, kui kõik pereliikmed on laua taga ning perepea ütleb ,,bismillah" (Jumala nimel). Marokolased kasutavad söömiseks paremat kätt ja tükk
Kolmikliit - sinna kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. 2. Esimese maailmasõja põhjus Euroopa riigid soovisid koloniaalvaldusi ümber jaotada. Noor koloniaalriik Saksamaa soovis vanadelt koloniaalriikidelt Inglismaalt ja Prantsusmaalt valdusi saada. 3. *I Maroko kriis (1905-1906 a.) saksamaad tegi ärevaks prantsusmaa mõju kasv ainsas iseseisvuse säilitanud riigis- marokos. Saksamaa julgustas maroko sultanit , ning viimane hakkas nõudma rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist prantsusmaa reformikavade arutamiseks. Konverents otsustas säilitada maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse. Vormiliselt kõigile riikidele anti kõigile riikidele majandussuhetes marokoga võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. *Bosnia kriis (1908 a.) Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga,
RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL · Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan
3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1950-1955 1980-1985 2010-2015 Rahvastiku vanuseline koosseis Kõige rohkem on Marokos 25-54 aataseid inimesi. Vanuseline kooseis riigis (protsentides 201 Kõige vähem on vanu inimesi 65 aastasi ja venamaid. Vanuses 0-14 moodustab rahvatsikust 0,06 27 % 0,07 0,27 0-14 aastased Demograafilise ülemineku esimeses 15-24 aastased
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal.
Marokolased on väga lõbusad inimesed ja ei ole ka vaja imeks panna kui hommikusöögi lauas keegi hakkab järsku kätega lauale põristama, nagu mängiks ta trummi, sellele järgneb tavaliselt see, et kõik lauas olijad ühinevad selle põristamisega, ning sinu hommikueinest saab hoopiski pidu. https://killukemarokot.wordpress.com/category/kultuur/ Maroko stiil Disaini põhielemendid Marokos on vaibad, plaadid, nõud, keraamika, tekstiili, laternad, plekitööd jms. https://killukemarokot.wordpress.com/category/kultuur/ Nii hotellid, restoranid, poed, kodud, riided, nõud ja veel palju muudki – see on lihtsalt väga elegantne ja kuidagi muinasjutulik. Kangad Marokost on nii rikkalikud ja värvilised, aga samas nii stiilsed. Kui külastataks Marokos erinevaid
vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: Maroko Kriis (1905-1906) -Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos! Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima kuid Saksamaa sekkus ja nõudis
20.sajandi algul jätkusid vastuolud suurriikide vahel. Eriti selgelt tulid need välja kahe suurriigi Inglismaa ja Saksamaa vahel. Tänu Saksamaa mõju kasvule hakkas Inglismaa aktiivsemalt liitlasi otsima ning suhtumine Prantsusmaasse muutus tänu Edward VII seltskondlikule suhtlemisele. 1904.aastal sõlmitigi Prantsusmaaga kokkulepe, tuntud kui ,,südamlik kokkulepe" (pr.k. entente cordinale). Avalikus osas sai Inglismaa tegevusvabaduse Egiptuses ja Prantsusmaa vabad käed Marokos, kuid salajases kokkuleppes jagati omavahel koloniaalvaldusi. See tähendas nii Egiptuse kui Maroko iseseisvuse kaotamist ja koloniaalvaldusteks muutmist. Saksamaale oli see liit ohumärgiks ja ta proovis lõhkuda VenePrantsuse liidusuhteid, kuid see ei õnnestunud. Saksamaale ei meeldinud ka Prantsusmaa mõju kasv Marokos. Salajase kokkuleppe järgi esitas Prantsusmaa 1905.aastal Maroko sultanile reformide kava, mis oleks tugevdanud Prantsusmaa positsiooni Marokos. Saksamaa aga ei
PCA ISO TEENINDUSMAJANDU S Transport Marokos on arenenud teedevõrk, eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-Maroko suuremaid linnu ühendab raudtee, mis on mugavaim viis reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod. Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat. Tähtsaimad sadamad on Agadiris, Casablanca ja Tangeris. Kommunikatsioon ja meedia Interneti kasutajaid on 2009. aasta seisuga 13 213 ooo. Telejaamu on 8 (2009. aasta seisuga). Maroc Telecon on üks juhtivamaid elektrooniliste seadmete tootjaid Marokos. (raadio- ja telesaadete edastamisseadmed ja süsteemid,
1904 Inglismaa ja Prantsusmaa vahel nn südamlik kokkulepe,millega nad jagasid Põhja-Aafrika oma mõjupiirkondadeks-Prantsusmaa PRANTSUSMAA- sai tegevusvabaduse Marokos ja INGLISMAA Inglise-Prantsuse liit ohustas Inglismaa sai oma valdusse Saksamaa julgeolekut. Egiptuse (Suessi kanal) Prantsusmaa ihkas kätte 1911 Saksa-Prantsuse leppega PRANTSUSMAA- maksta alanndava kaotuse nõustus Saksamaa Prantsusmaa SAKSAMAA eest 1870-1871 Prantsuse- ülemvõimuga Marokos ja sai Saksa sõjas. vastutasuks osa Kongost
Tartu Descartes'i Lütseum Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aa...
Kunstivool realism Kronoloogia Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne Teist maailma sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu
tugevaks, et pidda sõda Aafrikas. 1415 vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Potugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad Alzeerias ja Tuneesias. Portugal sai vahepeal (1578) ränga kaotuse osaliseks Abd el Malek I-lt Ksar el-Kebiri lahingus ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas. Võitudele Marokos järgnesid sisetülid, mille tõttu hispaanlased ja portugallased kaotasid mõju kaubanduse Vahemere-kaubanduse üle. Kontaktid Euroopa ning muslimitest valitsejate vahel 16001900 iseloomustab eelkõige piraatide tegevus, millele vastati vastuabinõudega. Alzeerias ja Tuneesias oli tol ajal tuhandeid kristlastest orje. Pärast keskaega oli Põhja-Aafrika, välja arvatud Maroko, Türgi impeeriumi lõdva kontrolli all. Pärast 19
Kui Kuveidis tänava peal mees hakkab naisega juttu rääkima ning naine tunneb ennast ahistatuna, siis võib ta kaebusega politseisse pöörduda ning mees saab karistuseks rahatrahvi või vanglakaristuse. See on kohe seadusega nii määratud. Ka ühistranspordis on naistel eelisõigus. Kui naine bussi siseneb, siis peab kõige ees istuv mees talle koha loovutama ning minema bussi tagumisse ossa, muidu saab ta rahatrahvi. Varsti siirdusid Kätlin ja Mohamad Marokosse. Marokos süüakse toitu ühest suurest lauale asetatud taldrikust. Näppudega. See oli Kätlinile imelik. Samuti näevad enamus maju välja nagu oleksid nad poolel, aga nii on kombeks. Rikkust ei taheta välja näidata, sest muidu tuleb keegi ja vaatab kurja pilguga. Marokolased ei armasta üksi voodis magada. Nad magavad tavaliselt kõik koos elutoas põrandal. Nad on seltskondlik rahvas, ka magamise ajal. Ka WC on neil teistsugune: tavaline auk maa sees. Teistsugusega pole nad harjunudki
Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja novembris. Parim aeg külastuseks on kevadel (märtsi keskpaigast maini), mil loodus on lopsakas ja roheline ning sügisel (september kuni november), mil suve kuumus on taandunud. Ei tohi alahinnata suviseid ektreemseid kuumusi ja talvesid. Kui reisida talvel lõunasse, siis tuleb valmis olla külmadeks öödeks ning
Harilik Rosmariin Harilik rosmariin (Ladina keelse nimega Rosmarinus officinalis) on huulõieliste sugukonda rosmariini perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.Eestis kasvatatakse rosmariini peamiselt üheaastase taimena, sest tihti ei ela ta talve üle.Harilik rosmariin pärineb tõenäoliselt Vahemere maadest. Tänapäeval kasvatatakse taime Prantsusmaal, Hispaanias, Venemaal, Itaalias, Portugalis, Kreekas, Marokos, Tuneesias ja Suurbritannias. Harilik iisop Harilik iisop (Hyssopus officinalis) ehk üldkeeles iisop on huulõieliste sugukonna iisopi perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljaste poolpõõsaste liik.Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemere maades, lisaks laiadel aladel Aasias, Põhja-Aafrikas ning võõrliigina Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena.
Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938.aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel.
tase tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Üldinfo Pealinn: Rabat Rahvaarv:30 182 000 (2006) Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Maroko dirham ( MAD ) Iseseisvus: 1956.a. Peamine usund: islam 99% , muud 1% Kirjaoskus: 52% Rahvuspüha: 30.juuli Tavad ja kombed Oluline tava Marokos on kauplemine. Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades. Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav islamiriikides ringi liikuda. Toit Maroko toit on väga maitsev.Kuulsaim Maroko roog on kushkush. Traditsiooniline jook on berberi viski ehk siis münditee. Kohvi on prantsuse stiilis kas must kohv või siis piimaga. Islam
märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust ja keskendus neile pikaajaliselt. Nagu näiteks: Virve, mida ta mails umbes 8 aastat, esimese proovi tõmmise tegi ta
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita. Tadelakti eriliselt kumav pind mõjub võluvana ja ligitõmbavana. Eriti mõjuv on see pinda puudutades. Tadelakt on midagi väga hoomamatut ja algupärast. Viis kuidas seda väikese kiviga
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria,
inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ning Juuda elanikkonda. Maailmas on 13,2 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab USA-s ja Iisraelis. Juudid on judaismi usku. Araablased Araablased on semiidi päritolu rahvas. Araablaste puhul ei saa religiooni tunnusena kasutada. Araablaste üldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit. Kõige rohkem elab neid Egiptuses 66,8 miljonit. Lisaks elavad araablased veel näiteks Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas jt. Juutide ja araablaste vastasseis Üheks ohtlikuks kriisi koldeks maailmas olid pärast Teist maailmasõda Lähis-Ida ja eriti Palestiina alad. Seal elavad nii juudid ning islami usulised araablased. Pingelised suhted nende vahel on põhjustanud sõdu. NSV liit toetas araablasi, USA aga Iisraeli. Mõlemad peavad Palestiinatoma kodumaaks. Võitlus Palestiina pärast 1940. aastail. 14
19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis) oli eesti graafik. Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne Teist maailmasõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele hilisema presidendi Lennart
Sageli kasutatakse polügaamia mõistet polügüünia tähenduses: "mitmenaisepidamine". Polüandria, mida esineb harvem, tähendab seda kui üks naine on abielus mitme mehega, enamasti sama perekonna vendadega. Esinemine: Polügaamiat esineb paljudes riikides ja kultuurides. See on seadusega lubatud näiteks: Afganistaanis, Algeerias, Bangladeshis, Cameronis, Egiptuses, Etioopias, Indoneesias, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Kuveitis, Liibüas, Malaisias, Marokos, Nigeerias, Pakistanis, Palestiinas, Qataris, Saudi-Araabias, Singapuris, Somaalias, Lõuna-Aafrikas, Srilankal, Sudaanis, Süürias, Ugandas, Jeemenis ja paljudes teistes riikides. Mõndades riikides on see aga lubatud vaid tavade alusel. Religioon: Budistid ei ole otseselt polügaamia poolt vaid pigem taluvad seda. Budismis pole abielu püha, see on puhtalt ilmalik asi ja mungad ei osale selles. Seega ei kaasne ka polügaamiaga mingit usulist karistust
Tšehhis, Austrias, Belgias, Poolas, Venemaal, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas ja kindaslti veel mõnes riigis. 2011. aastast osaleb ansambel Prantsusmaa suurimal klassikalise muusika festivalil "La Folle Journée" ning teeb tihedat koostööd Le Chœur Grégorien de Paris’ga (Pariisi Gregoriaani Koor), kellega koos on esinetud mitmetes Euroopa riikides, aga ka Marokos ning Jaapanis. Veel on koostööd tehtud ansambliga Hortus Musicus, ansambliga Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Tallinna Kammerorkestriga ning heliloojatega. 2011. aastal pälvisid Vox Clamantis ning Jaan- Eik Tulve Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia kirgastavate kontsertide eest Eestis ja piiri taga. Mina arvan, et tegu on väga huvitava ansambliga, kes toob Eestile au ja kuulsust.
Prantsusmaa Riigikord- Alates 1870 vabariik. Demokraatlik kord. 1934 taheti kehtestada diktatuur. Keskmiselt kaks valitsust aastas. 1920- Majandus arenes soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. 20ndate lõpus laienes majanduskriis ka Prantusmaale. Välispoliitika- 1. Omas ka asumaid kuigi neid oli vähem kui Suurbritannial 2. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida 3.20ndatel suruti maha ülestõusud Marokos ja Liibanonis. USA Riigikord- Kaheparteisüsteem. Vabariiklik kord. Seadusi võttis vastu Kongress riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks oli Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Majanduslik Liberalism. 1920- võidutses vabaturg. Elavnes ehitustegevus ning suurlinnu ilmestasid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tehti ka lennunduses. Kutsuti aspiriini ajastuks, dzässiajastuks ja ka õitsengu aastakümneks. Kehtestati keeluseadus. Mille tulemus tekkisid maffiad. Maffia
salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Prantsusmaa protektoraati Marokos ning Saksamaale anti osa Kongost d) 1912-1913 I Balkani sõda (Türgi kaotab oma Euroopa osa) e) suvel 1913 II Balkani sõda (tüli maade jagamise pärast; Bulgaaria kaotab)
Leivaraha saamiseks maalis Wiiralt siidirätikuid ja värvis nukke, mis oli vaeste kunstnike tüüpiline sissetulekuallikas Pariisis. • 1927. a mais toimus Wiiralti isikunäitus, kus ta eksponeeris umbes 40 litot, puugravüüri, oforti, monotüüpiat ja joonistust. Näitusel oli hea müügiedu. • 1928. aasta aprillis toimus teine isikunäitus Pariisis A.-G. Fabre'i galeriis, kus oli väljas 40– Maroko (1938-1939) • 21.juulist 1938 kuni 17.veebruarini 1939 elas ta Marokos. „Berberinaine „Noor Araabia kaameliga“ poiss“ EESTI 1939- 1944 • 1939. aasta septembris naasis Wiiralt Eestisse. • Wiiralt sai kunstniku- konsultandi koha Riigi Trükikojas. • Teise maailmasõja aja veetis kunstnik Eestis. „Claude“ PARIIS 1946-1954 • 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. • Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017).
Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas eelkõige raamatugraafikas
Paljud olid dominioonid ehk Briti ühendriik aga nei oli eraldi parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. 4.) Iseloomusta Prantsusmaa sise ja välispoliitikat? Prantsusmaal oli palju parteisid seega poliitiline elu oli väga kirev ning valitsused muutusid tihti. Prantsusmaa oli vabariik. Enamasti olid võimul paremparteid. Prantsusmaal oli vähem asumaid kui Brittidel. See ei tähendanud et seal polnud probleeme. 1920 suruti maha mäss Põhja Aafrikas ja Marokos. 5.) USA sisepoliitika: a) peamised parteid Nii USAs kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USAs valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. b) vabaturu võidukäik 1920aastail võidutses USAs vabaturg. Kuulutati välja seadusi mis piirustasid ettevõtjate vabadusi
Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse. 1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava.
kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus. Muu 1927. aastal valiti Wiiralt Sügissalongi liikmeks. Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias. 1918. aastal läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta. Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini album "Eduard Wiiralt", milles on kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. 2010. aasta novembris avati Marokos, Eduard Wiiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. Kasutatud kirjandus http://www.estarts.ca/artist.php?id=39 http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://lugemissoovitus.wordpress.com/2010/05/04/eduard-wiiralt/ http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=292&PHPSESSID=v2qu9
siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. Eduard Viiralt naasis Pariisist kodumaale aastal 1938, mil vahepeal kasutas juhust ja käis Marokos ka ,,ennast otsimas". Eestis elas ta kuni 1945. Aastani, mil kolis ta Rootsi ja sealt edasi Pariisi uuesti. Eestis elades oli näha tema ,,tehnika" arengut ja küpsust teostes. Aastate jooksul olid ta stiilid vahetunud mitmeid kordi ja Eestis olles pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele, näiteks teos ,,Kristjan Raud". Neljakümnendad olid justkui tema arengu viimane tipp, sest
Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II
Araabia ja Islam Araablased Semiidi päritolu Enamik elavad Araabia poolsaarel Islamiusulised Sunniidid ja siiidid Kokku 200 miljonit. Kõige rohkem Egiptuses. Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna
Kadrioru Saksa Gümnaasium Üks huvitav kunstiteos arvustus Kristel Luik 10b Tallinn 2010 Eduard Wiiralt " Põrgu " Eduard Wiiralt ,, Põrgu" Kui ma seda kunstiteost esimest korda nägin sattusin veidi segadusse. Teos tundus olevat segane ning hirmuäratav. Lähemalt uurides mõistsin, mida see maal endast kujutab ning see hakkas mulle meeldima. Minu tähelepanu haarab eelkõige suur deemon all keskel, sest ma arvan, et tema ongi selle loo keskpunkt, kes toob iga päev ühiskonda natuke põrgut juurde. See teos on äärmiselt narratiivne ehk jutustav. Mina arvan, et igal deemonil ja nende abilistel, kes maalil on, on oma lugu ning nad kõik peegeldavad erinevaid emotsioone. Teos on seotud mitte niivõrd muinaslooga, vaid pigem teispoolsusega. Kujutatud on teispoolsuse tumedamat külge, kuhu ükski inimene tõenäoliselt sattuda ei taha. Minu isiklik arvamus on, et teos...
KANEP KANEP Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud Jaguneb omakorda marihuaanaks, hashisiks ja vedelaks hashisiks Eestisse tuuakse kanepit Kesk Aasiast läbi Venemaa Tavaliselt suitsetatakse Suitsetamise eesmärgil on kanepit kasvatatud sajandeid, vanimad kanepisuitsetamise traditsioonid on on Indias, Afganistanis, Marokos ja Egiptuses. TAIME OSAD Varred vartest saab vastupidavat kiudu, millest on läbi aegade valmistatud köit ja kangast. Lehed lehtedest( ja ka vartest) on alati paberit valmistatud. Gutenberg trükkis näiteks esimese Piibli kanepipaberi peale. Seemned seemnetest saab kõrgekvaliteedilist õli, mida on kasutatud väga mitmel otstarbel. Toiteväärtus on suurem mistahes muul taimeõlil. Õied emastaime õied eritavad vaigulaadset ainet, mida on aastatuhandeid kasutatud ravimina. Emastaime õisi on põhjalikult uuritud ja ei ole avastatud peaaegu ühtegi kõrvalmõju. KANEPI MÕJ...
Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''Kaamlipea''(tahtmatu sarnasus Lennart Meriga). Õppis Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. On teinud palju raamatugraafikat. Wiiralt on esinenud näitustel üle maailma. ElmarKits-maalikunstnik, pärit tartust, müürsepa perek-st. Õpib Pallases. Saab nö pariisi hariduse pariisis käimata
.......................................................7 2 Kronoloogia · Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. · Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. · 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. · Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult
"Noorus" kujundamisel (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922–1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, aasta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Viiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega
See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. (Tannberg2, T 2003) 4. Saksamaa 20. sajandi alguses 20. sajandi algul olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgestamisest maailmas. Eriti soovisid seda kaks Euroopa mõjukamat suurriiki - Inglismaa ja Saksamaa. (Tannberg2, T 2003) 4.1 Maroko kriisid ning vastasleeride kujunemine Saksamaad tegi ärevaks Prantsusmaa võimu tugevnemine Põhja-Aafrika ainsas iseseisvuse säilitanud riigis - Marokos. Saksmaa otsustas Prantsusmaa võimu suurenemist takistada ning Saksamaa keiser otsustas külastada Lõuna-Maroko sadamalinna Tangerit, kus teatas, et kavatseb kaitsta Saksamaa huve Marokos. 1906. aasta jaanuaris avati Hispaania väikelinnas Algecirases konverents Maroko kriisi arutamiseks. Vormiliselt anti kõigile riikidele majandussuhetes Marokoga vabadus ja võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. See tähendas Saksamaa lüüasaamist ning isolatsiooni suurenemist
sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas. Sakslased olid jõudnud kull Suessi kanali vahetusse lähedusse, kuid sellega olid nende jõud ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud liitlasvägede kätte, kes lasid põhja enamiku Sakslaste varustuskaravanitest. Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Saksa väed tagasi. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Saksa ja Itaalia väed piiramisrõngasse. Mais 1943 olid nad sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. 1942. aasta teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Sarnaselt sakslastele oli ka Jaapani kiire ja üllatuslik edu maha surutud ja nüüd oli juba
aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli sakslaste jõudne aga ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja ühe Saksa varustuskaravani teise järel. Briti vägede varustamine samal ajal paranes, see võimaldas nel koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed El- Alameni all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa-Itaali väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. 1942. aasta teine pool oli otsustav ka Vaiksee ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid
· 1905 õppis A.Laikmaa kunstikoolis · Innukas Eesti kunstielu agardamisel · Ühingu Pallas liige · 1933 sai professori tiitli "Perseus" 1908-1913 "Konrad Mägi portree" 1908 - Õli Eesti vabadussamba teenetemärk Vabadusrist Eduard Wiiralt · Kodanikunimega Eduard Viiralt · 1898-1954 · õppis Tallinna kunst-tööstuskoolis ja Pallases (kunstnike ühing) · Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas · Realism, graafika · On elanud 14 aastat Prantsusmaal, sh Marokos. Samuti Rootsis ja siis uuesti Pariisis, kus ta ka 54. aastal suri. · Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939),
andnud, ja punased täpid. Röövikud helerohelised, mustade vöötide ja punakas-oranzide täppidega. Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu põhjapoolkera. Me võime teda kohata ühtviisi edukalt Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Siberis, Marokos, Iraagis ja Afganistanis. Vaid mägedes, enam kui 2 km kõrgusel ta enam ei ela. Tema peamised elupaigad on luhad ja luhasood, tee- ja metsaservad, vahel ilmub ka taluaedadesse. Arvatavasti oli pääsusaba kunagi tavaline kogu Euroopas. Tänaseks on temast saanud küllaltki haruldane putukas. Soid, kus kasvab röövikutele vajalik toidutaim -- soo-piimputk -- peeti veel lähiajal industriaalmaailmas kasutuks kuivendamist vajavaks tühermaaks.
Ta üritas võimalikult vaba olla ja tegi ka selleks kõik endast võimaliku. Piirates sellega teiste vabadust. Peer`i käitumine tegi haiget nii tema emale, kui ka Solveigile ja tüdrukutele. Peer Gynt ühel hetkel kahetseb tehtut ja siis jällegi püüab asja parandada. Näiteks naasmine Norasse eakas vanuses või onni ehitamine. Looturikkalt võib mõõn muutuda ka masendavaks, minnes peale ema surma reisile, kus teeb nii mõndagi mõtlematut. Sama olukord on ka siis, kui Peer´i sõbrad Marokos tema laeva ära varastavad. See juhtum tekitas küll temas kahetsust, kuid see ei takistanud tal tegemast uusi rumalusi. Tekib vaid küsimus, kas Peer Gyndil üldse on võimalus paremuse poole pürgida? Peeri´i lapsepõlv kujundas tema käitumist nii mõndagi. Sealt tulevad sellised arusaamad nagu teistest parem olemine. Miks tahtis ta saada just keisriks? Sellepärast, et talle sisendati seda juba lapsepõlves. Kujutlusvõime osaliseks sai ta tänu mängudele, mida ta lapsena mängis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
