d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit. b) Magnetiline toime Kui traat kerida pooliks ja lasta sealt läbi vool, siis pool muutub magnetiks ja tõmbab ligi raudesemeid. Seda toimet kasutatakse elektrimootorites ja elektrimõõteriistades. c) Keemiline toime Voolu toimel eralduvad lahustest puhtad ained. d) Füsioloogiline toime Elektrivoolu mõju elavale organismile. 6. Voolu tugevus (Valem, ühikud, ampermeeter.) Elektrivoolu toimete suurust iseloomustab mõõdetav suurus voolu tugevus. Voolu tugevus on
Indikatsiooni elemendid INDUKTSIOON Segadus algab mõistetest. Veenduge magnetinduktsioon kuulub füüsikaliste suuruste hulka, elektromagnetiline induktsioon on aga füüsikaline nähtus, millel põhineb näiteks elektrienergia saamine elektrijaamades. . Elektrostaatiline induktsioon On füüsikaline nähtus, kus elektrivälja mõjul toimub esemes laetud osakeste ümberpaigutumine. Teiste sõnadega elektrit juhtivast ainest esemeid saab laadida ilma, et teda peaks laetud kehaga kokku viima. Induktsioon tähendab siin mõju edasikandumist välja, mitte kokkupuute kaudu. Vaatleme juhtumit, kus ühe laetud eseme abil saab kahele metallist esemele anda erinimelised elektrilaengud. Algseis on kujutatud joonisel 1a: kaks metallist kera on kinnitatud isoleerivast materjalist jalgadele ja viidud kokkupuutesse. Kerad on neutraalsed, seega neil puudub elektrilaeng. Nüüd tuuakse ühe kera lähedusse...
on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused: need on nähtamatud; inimesel puudub organ nende tajumiseks; esinevad seal, kus esineb elekter; levivad valguskiirusel; on nii elektriline kui magnetiline. 12. Mis on elektromagnetlaine? Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on magnetvälja ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Kontrolltöö Elektromagnetlained jagunevad: Madalsageduslained, Raadiolained, Infrapunane kiirgus, Nähtav valgus, Ultraviolettkiirgus ,Röntgenkiirgus, Gammakiirgus, Kosmiline gammakiirgus
vähemalt kuni 2020. Aastani (22,5 miljardi Mars Pathfinder ● 04.07.1997, kõigi aegade esimene robotkang punase planeedi pinnal ehk Marsil. ● Tagastas enneolematu hulga andmeid ja ületas oma kavandatud eluea. ● Analüüsida Marsi atmosfääri, kliimat, geoloogiat ning selle kivimite ja pinnase Mars Pathfinder. Allikas: https://mars.nasa.gov/mars-exploration/missions/pathfinder/ koostist. ● Leid - Õhutolm on magnetiline ja selle Gennady Padalka ● Inimkonna ajaloo kõige pikem kosmoses viibimise rekord (879 päeva). ● Üks Mir ( ja neli ISS-i (International Space Station) missiooni. Gennady Padalka. Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Gennady_Padalka Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoselend https://kids.nationalgeographic.com/explore/space/history-of-space-travel/ https://www.space
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millist suunda loetakse elektrivoolu suunaks? Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. 3. Iseloomustada elektrivoolu toimeid (kolm toimet). 1)Soojuslik- Kõik elektritarvitid soojenevad voolu toimel 2)Keemiline- Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi 3)Magnetiline- Vooluga juhi ja magneti vahel on vastastikmõju 4. Defineerida voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus mis näitab kui suur laen läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu...
Leida patarei elektromotoorne jõud ja sisetakistus. 13. Vooluallikat, mille klemmipinge on 45 V, on vaja kasutada soojendusspiraali pingestamiseks. Spiraali takistus on 20 ja ta on arvestatud pingele 30 V. Kasutada on kolm reostaati: a) 6 , 2 A, b) 30 , 4 A, c) 800 , 0.6 A. Millist kasutada? 14. Läbi 20-oomise takistuse voolab 10 minuti jooksul laeng 103 C. Kui palju eraldub soojust? MAGNETVÄLI 15. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0 105 m/s läbi homogeense magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivses suunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30º z-telje positiivse suunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 16. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli, mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 17
Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust, ega lõppu). Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori B suunda. Amper'i jõud - juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ja oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=IBsinα F=IlB F-ampere jõud, B- magnetiline induktsioon, I voolutugevus l juhtme pikkus, αnurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel. magnetiline indutksioon B iseloomustab magnetvälja tugevust, juhile avalduv jõud on risti nii juhtme kui ka magnetväljaga. Amperi sõu suuna määrab vasaku käe reegel. Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial suhtele mõjuva jõu suunda. Lorentzi jõud- üksikule laetud osakesele e mõjuv jõud. F=envBVsinα, n laengute kontsentratsioon ruumalaühikus, v osakeste liikumiskiirus
mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 4.1 Materjalide magnetilised omadused Välist magnetvälja iseloomustatakse magnetvälja tugevusega H, mis silindrilise pooli korral väljendub valemiga H = NI/1 , A/m kus N pooli keerdude arv; I voolutugevus; l pooli pikkus. Materjalis tekkivat magnetvälja iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B, mis on võrdeline välise magnetvälja tugevusega B = H, T (tesla) Kus materjali magnetiline läbitavus. Vaakuumis B = 0 H. Suhet /0 = r nimetatakse materjali suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks. Ta avaldub võrrandiga r = / 0 = 1 / 0 * B/H Sõltuvalt r väärtusest jagatakse kõik materjalid ferromagneetikuteks ehk magnetmaterjalideks, paramagneetikuteks ja diamagneetikuteks
võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Magnetväljas juhtmega voolule mõjuva jõu suund on määratud vasaku käe reegliga: kui kujutada ette, et magnetinduktsiooni vektorsuundub vasaku käe peopessa ja voolu suund ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab väljasirutatud pöial jõu suunda. ,kus k on võrdetegur. 4. Magnetiline induktsioon, juhile avalduva jõu suund (+ valem ja mõõtühik) Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI-süsteemi ühikuks tesla (T), mis avaldub SI-põhiühikutes kg⋅s-2⋅A-1 Magnetiline induktsioon (B) iseloomustab magnetvälja tugevust. [ ] [ B ] SI = F = N = kg I ∗l A∗m s 2 A
lõunapooluseks. · Elektromagnetiks nim. raudsüdamikuga pooli./Selle magnetvälja tugevus sõltub keerdude arvust ja voolutugevusest poolis. · Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektivoolugeneraatorites, kraanades, telefonides. · Gilbert valmistas magnetrauast kera ning katsetest selgus, et selle ja Maa mõju vabalt rippuvale magnetnõelale on sarnased.Seega magnetomaduste seisukohalt erineb Maa kerast vaid mõõtmete poolest. · Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev. · Magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. · Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul.
Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid * Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). * Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. * Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. * Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisaldava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : Rauasulamid
Kui on kasutatud menhireid ja dolmeneid, siis on tegemist kromlehhiga. Kuulsaim kromlehh asub Inglismaal Stonehenges. See koosneb neljast kiviringist Välimise ringi läbimõõt on umbes 30 meetrit. Kivide kõrgus on üle 4 meetri ja üks kiviplokk kaalub 50 tonni. Välimine ring ja seest teine ring koosneb dolmenitest, sisering ja väljast teine ring koosneb menhiritest. Tõenäoliselt seostus see ehitis päikese austamisega.. Tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et seal on väga suur magnetiline energia. Stenehenge kromlehhi peetakse esimeseks arhitektuuriliseks ehitiseks, sest siin on tegemist sihiteadliku planeeringuga.
(meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega
osake reaktsiooni, kus põrgatatakse kokku kaks kiirendatud tuumade kimpu. Esimene on lihtsam, kuid teine on suurema ernergiaga kokkupõrked. Teiseks tüübiks on termotuumareaktsioonid mis on kõige levinumad ning toimuvad ka tähtedes. St. et kergete aatomituumade puhul kasutatakse tuumadest koosneva plasma kuumutamist temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu soojusliikumistele. Termotuumareaktsioone jagatakse kolmeks: 1) tokamak-reaktsioon, mille puhul toimub plasma magnetiline kokkusurumine 2) plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt 3) plahvatuslik kokkusurumine Kolmandaks tüübiks on külm tuumasüntees katalüsaatorite abil. Selle puhul toimub süntees plasma tekkimise temperatuurist madalamal, äärmuslikel juhtudel isegi toatemperatuuril. · Uute elementide nimed Tavaliselt annab elemendile nime selle avastaja või sünteesija. Uute elementide puhul loobuti sellest süsteemist ning uue süsteemi aluseks on elemendi järjekorranumber ja liited.
Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori (B) suunda Amper'i jõud, selle suund, jõu avastamise põhilised katsed (+valem,joonis) Ampere uuris voolu ja magnetvälja vastasmõju ning sõnastas seaduse: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F = IBsin F Ampere'i jõud · B magnetiline induktsioon · I voolutugevus · l juhtme pikkus · nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel Lorentz'i jõud, selle suund (valem,joonis) Üksikule laetud osakesele e mõjuvat jõudu nimetatakse Lorentz'i jõuks. j = I*S 8) VOOLU MAGNETVÄLI JA MAGNEETIKUD Diamagneetikud ( < 0, µ < 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne · (Ainult ülijuhis on see täpselt 1) · Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga
algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori (B) suunda. · Amper'I jõud, selle suund, jõu avastamise põhilised katsed (+ valem, joonis) Ampere'i jõud-Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest.Jõud on risti magnetväljaga(suuna määrab vasaku käe reegel). F = IBsin, kus: F Ampere'i jõud B magnetiline induktsioon I voolutugevus L juhtme pikkus nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel Katse paralleelsete vooluga juhtmetega. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. · Lorentz'I jõud, selle suund (+ valem, joonis) Üksikule laetud osakesele e mõjuvat jõudu nimetatakse Lorentz'i jõuks. · Laetud osakeste trajektoor magnetväljas (+ seletus) Kuna Lorentz'i jõud on laengu kiirusvektoriga risti, ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda
Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaas-tahke-härmatumine; tahke- gaas-sublimatsioon. II liiki: muud oleku muutused. Fe magnetiliste omadustega | t>7770C, mitte magnetiline. Termodünaamika printsiibid: 1) U= ± Q ± A (siseenergia muutus, soojushulk, mehaaniline töö). Keha siseenergia võib muutuda saadud või ära antud soojushulga tagajärjel ning mehaanilise töö tõttu. Kui tööd teevad välisjõud, siis U väheneb. 2) a) soojus (st siseenergia) ei lähe iseenesest külmemalt kehalt kuumemale. Praktikas tehakse seda soojuspumba abil. b) iga süsteem püüab üle minna mittekorrasta-tud olekule, mis on kõige tõenäolisem. Entroopia- mida suurem
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 6. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtke skeem lahti. 7. Joonestage sõltuvuse I a = f ( I s ) graafik. 8. Määrake graafikult kriitiline solenoidvoolu tugevus I sk e 9. Arvutage valemist (2) magnetiline induktsioon B ja seejärel (1)-st elektroni erilaeng . m Võrrelge tulemust tabeliväärtusega ja hinnake suhteline mõõtehälve. Arvutused Algandmed U A = 24,0 ± 0,2V I sk = 1,25 ± 0,1A N µ 0 = 4 10 -7 = 12,57 10 -7 A2 N 2067
Raud(Ferrum) - keemiline element kui metall. Järjenumber- 26. rühm- VIII B periood- 4. aatommass- 55,85 Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. On alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuride...
Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Nad tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t ...
(elektronide puhul on suund vastupidine) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.magnetvälja suund on jõujoonel määratav kas parema käe kruvireegliga või parema käe rusika reegliga. Kruvireegel väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Ained jagunevad: dimagneetikuteks (läbitavus väiksem ühest), paramagneetikuteks (läbitavus suurem ühest) ja ferromagneetikuteks. Ferromagneetik erineb paramagneetikutest eelkõige selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi või iooni) magnetväli on väga tugev. Seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälju tugevdada. Selle tagajärjel tekivad ferromagneetikus
Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas? Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère’i seadus? Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15
Metallide füüsikalised omadused Sarnased omadused: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on plastilised, hõbehalli värvi (va. kuld, vask). Erinevad omadused: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium), magnetiseerivus. Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Metallide elektrijuhtivus Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijuhtivus halveneb, temperatuuri langemisel paraneb. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Parimad elektrijuhid on hõ...
e) ∆t2 a) A b) B c) induktiivsused on võrdsed d) ∆t1 e) ∆t2 f) ∆t3 g)∆t4 5. Missugused on järgmiste füüsikaliste suuruste tähised SI-s ? (7p.) a) q b) E c) L d) Φ e) I f) B g) εI 1) Magnetvoog - d) Φ 2) Induktsiooni elektromotoorjõud - b) E 3) Induktsioonvoolu tugevus - e) I 4) Magnetiline induktsioon - f) B 5) Elektrilaeng - a) q 6) Induktiivsus - c) L 7) Voolu magnetvälja energia - g) εI 6. Milliseid valemeid kasutatakse füüsikaliste suuruste defineerimiseks? (3p.) a) F=BI∆l sinα b) E=F/q b) E=F/q c) Φ=BS cosα (lk 19-20) d) F=q0vB sinα e) ε=E/E0 f) I=ε/(R + r ) f) I=/(R + r ) 7. Sõnastage Lenzi reegel. (3p.) Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu, siis on induktsioonivoolu
Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas? Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère'i seadus? Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15
Millel põhineb galvanomeetri töötamine? V: Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha ka väga nõrga voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri töö põhineb Ørsted’i ja Ampere’i poolt avastatud asjaolul, et vooluga juht mõjutab püsimagnetit ja vastupidi. 7.Mis on alalisvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ei muutu 8.Mis on vahelduvvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad 9.Nimeta elektrivoolu 3 toimet. V: Soojuslik toime, keemiline toime, magnetiline toime 10.Kirjelda, kus neid toimeid kasutatakse. V: Soojuslik toime- hõõglampide ja elektrisoojendusriistade töötamine. Keemiline toime- erinevate(värviliste) metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid. TEST 1.Voolu toimel eraldub vask(II) sulfaadi vesilahusest vask- keemiline toime 2.Elektriradiaator soojeneb vooluvõrku ühendamisel- soojuslik toime 3
voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga. I= R+r 211. Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud voolutugevusega? Alalisvoolu v6imsus on voolutugevusega seotud v6rdeliselt. N = IU 212. Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud pingega? v6rdeliselt 213. Kas konstantse tugevusega vool tekitab magnetvälja? Ei 214. Mis on magnetiline konstant? Magnetiline konstant µ0 = 4 * 10-7 N/A2 215. Mis on keskkonna magnetiline läbitavus? 216. Millest oleneb magnetilise induktsiooni suurus? B= S B - vootihedus ehk induktsioon teslades (T), - magnetvoog veebrites (Wb) S - pind ruutmeetrites (m2) (T) [Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga
magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda. 2.2.1 Eri ained magnetväljas Diamagneetilised ained Diamagnetiliste ainete magnetiline juhtivus on õhust natuke halvem ja need ained magnetvoo tihedust eriti ei mõjuta. (Hõbe, kuld, vask, vesi) Paramagneetilised ained Paramagneetiliste ainete magnetiline juhtivus on õhu omast natukene parem ja nad muudavad magnetvoo natukene tihedamaks. (Alumiinium, hapnik) Ferromagneetilised ained Ferromagneetilistel ainetel on väga hea magnetiline juhtivus ja need muudavad magnetvälja märgatavalt tugevamaks. (Nikkel, raud) 2.2.2 Elektrivoolu põhjustatud magnetism
(liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhi ristlõiet läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 9) Alalisvool- vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (aku, patarei)
Miks elektrolüüdi vesilahus juhib voolu, aga elektrolüüd mitte? Kuna kuiv keedusool ja puhas vesi on isolaatorid. 15.Mida nimetatakse voolu toimeks? Voolu toimeks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi? 16.Nimeta voolu toimeid ja kus neid esineb? 1) Soojuslik toime : vooluga juht soojeneb. Esineb nii metallides kui elektrolüüdide vesilahustes. 2) Keemiline toime : seisneb selles, et elektrivool eraldub juhist selle koostisosi. Ei esine metallides. 3) Magnetiline toime : vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Esineb nii metallides kui elektrolüüdide vesilahustes. 17.Mis on galvanomeeter? Galvanomeeter on mõõteseade, mille abil saab kindlaks teha, kas juhis on vool, või mitte. 18.Mida näitab voolutugevus? Valem, ühik. Voolu suurus e. voolu tugevusest sõltub, kui tugevasti voolu toimed ilmnevad. Ühik on 1 Amper, tähis I ja valem I=q/t Q=+-ne n=elementaarlaeng e=elektronide arv q = elektrilaeng. 19.Kordsed ühikud.
Solenoidi magnetväli KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel | | Ue(x) Ue(-x) fe(x) ft(x) f(x) cm mV mV mV 0,00 17,38 17,38 0,91474 0,85749 0,05725 0,06676 1,50 17,21 17,32 17,27 0,90869 0,85385 0,05483 0,06422 3,00 16,90 17,14 17,02 0,89579 0,84252 0,05327 0,06323 4,50 16,37 16,79 16,58 0,87263 0,82223 0,05041 0,06130 6,00 15,61 16,29 15,95 0,83948 0,79083 0,04864 0,06151 7,50 14,54...
Võnkering Teooria: Võnkering Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienerg...
Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
vastupidise magnetpooluse ja kutsub esile tõmbejõu. Nähtust ,mille puhul magnetvälja paigutatud aine tekitab ka ise magnetvälja nimetatakse aine magneetumiseks. Püsimagneti poolitamisel ei teki kaks lahutatud magnetpoolust vaid kaks uut püsimagnetit, millel on kummalgi oma põhjapoolus ja lõunapoolus. Väikest pöörlemisvõimelist püsimagnetit nimetatakse magnetnõelaks. Magnetnõela põhjapoolus näitab põhja suunas ja lõunapoolus lõuna suunas. Maa magnetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse läheduses ja Maa magnetiline põhjapoolus asub geograafilise lõunapooluse läheduses. §13. Magnetinduktsioon Magnnetvälja iseloomustamiseks kasutatakse suurust, mida nimetatakse magnetinduktsiooni lõunapoolus S ja põhjapoolus N. Magnetinduktsiooni vektori suunaks loetakse suunda magnetväljas paikneva magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele (Joonis A)
Transformaatorite võimsus võib olla väga erinev murdosast V A kuni GV A ja pingega kuni sadade kilovoltideni. Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet on keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) Kui teda tugevasti koputada. 2) Kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.
Kui eesmärgiks on krundi plaan või katastriüksuse plaan, siis on piiripunktid mõõdistamisvõrgu punktideks ja nendele punktidele määratakse ristkoordinaadid. Topograafilise plaani koostamisel määratakse mõõdistamisvõrgu punktidele ristkoordinaadid ja ka absoluutne kõrgus. 11. Joonte orienteerimine. Oskad joonestada skeemile järgmised nurgad: direktsiooninurk, tõeline asimuut, magnetiline asimuut, magnetiline kääne ja meridiaanide koonduvus. 12. Reljeefi vormid. Reljeefi kujutamise viisid. Reeperid. Absoluutne kõrgus, geodeetiline kõrgus, suhteline kõrgus. Mis ühikutes kõrgust mõõdetakse. Geoid, ellipsoid. Vormid jaotatakse kuju järgi: mägi, org, tasandik, kõrgendik jne. Või siis selle järgi, et kas ta on kõrge: väga kõrge, kõrge, kääbus(10 cm) jne. Reljeefe kujutatakse plaanil joonte abil ,ehk kas jooned lähenevad üksteisele ja
Poolelektrikutes ja dielektrikus takistus väheneb temperatuuri tõustes Elektrimõõte riistad on Galvanomeetrid Ideaalse ampermeetri takistus on 0 Vooluringil on lüliti, vooluallikas, tarbija ja juhtmed. Galvanomeetri pannakse juurde rööbiti takisti ehk sunt Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmatu Mis on elektrivoolu toime? Elektrivoolu 1 toime on soojuslik ALATI TEKIB SOOJUS!! Pliidiraua sees on juhtmed Elektrivoolu 1 toime on valguslik erand. Elektrivoolu 1 toime on magnetiline tekib magnetilised omadused Elektrivoolu 1 toime on Keemiline alumiiniumi toodetakse elektrivoolu abil Elektrivoolu töö A = U*I*t A = I2Rt jaul lensi seadus A = kWh Kõik Tarbijad jaotatakse kolme gruppi: Soojuslikud kulutavad palju energiat Elektroonika Suhteliselt tundlik, kardab kõikumishäireid. Elektrimootorid Oomiseadus kogu vooluringi kohta. Vooluallikas tekitab elektrivälja. Juhe on elektrivälja paremaks levimiseks.
ristlõiget läbinud elektrilaengu q ja selle ajavahemiku suhtega. Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 12 Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel)
(katoodi) suunas, annavad elektroodile ära oma laengu ja sadestuvad sellele. Kui elektrivool läbib elektrolüüti, kaasnevad sellega keemilised muutused. Erinevatest metallidest koostatud vooluringis keemilisi muutusi aga ei toimu. 8. Voolu toimeteks nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle. · Elektririvoolul on soojuslik, keemiline, magnetiline ja mehaaniline toime. Kõige üldisem voolu toime esineb ainult siis, kui laengukandjate läbiminek keskkonnast on takistatud. Kõik voolu toimed, välja arvatud soojuslik, olenevad voolu suunast. 9. Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga ( elektrihulgaga ). 10. Voolutugevuse ühik on amper (A). Ampriks on võetud sellise voolu tugevus, mis, läbides teineteist
Elektromagnetism Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1)voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2 keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee POOLID: Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põh...
Alalisvool-elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Põhiliselt kasutame vabade elektronide liikumist, mõnel pool ka ioonide liikumist (akudes, keem. seadmetes, elektrolüüsivannides). Joonis- vabad elektronid liiguvad juhtides kaootiliselt. Kui rakendame juhiotstele pinge, siis lisandub kaootilisele liikumisele suunatud liikumine, mille kiirus on >1mm/s. C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim...
1. Mis on elektromagneetiline induktsioon? (induktsiooni seadus) Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutmise kiirusega. U=vBlsinα U-pinge (V), v-juhi kiirus (m/s), B-magnetiline induktsioon (T), l-juhi pikkus(m), α-nurk B ja v vahel 2. Mis on pööriselektriväli? Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel või elektromagnetilise induktsiooni tulemusena . 3. Millest sõltub elektromotoorjõu (emj) tekkimine magnetväljas liikuvates juhtides? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. elektrivool+magnetväli=liikumine magnetväli+liikumine=elektrivool 4. Mis on magnetvoog? Millest see sõltub? Magnetvoog on magnetvälja ...
pöördvõrdeline kontuuris kulgeva voolutugevusega (A) ja kontuuri poolt piiratud pinna pindalaga (S) Mida suurem on magnetinduktsioon, seda suurem/tugevam on väli. 5. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsioon 1 T (tesla)? 1T on suurus, mis on võrdeline jõumomendiga 1N*m ja pöördvõrdeline kontuuris oleva voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris ppindala suurusega 1m2. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1A. 6. Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Vooluga juhi lõigule mõjuv jõud
panevad nad intensiivsemalt võnkuma. Selle tulemusel kasvab aine temperatuur. Kasut: hõõglampides, küttekehades ja elektrikeevituses. 2. Keemiline. Kui vabadeks laengukandjateks aines on negatiivsed ja positiivsed ioonid, saab elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes. Lahusesse erineva potentsiaaliga elektroodide viimisel liiguvad positiivsed metalliioonid negatiivse elektroodi poole ja see kattub metallikihiga. 3. Magnetiline. Iga laengut ümbritseb elektriväli. Kui laeng liigub, ümbritseb teda lisaks veel magnetväli. Nii kaldub näiteks kõrvale juhtme lähedal paiknev kompassinõel, kui juhet läbib elektrivool. Magnetilist toimet kasutatakse elektrimõõteseadmetes, elektromagnetites ja elektrimootorites. Elektrivool on seda tugevam, mida intensiivsemat toimet ta avaldab. Elektrivoolu tugevuse ühik on üks amper (Ampere'i järgi), mis defineeritakse tema magnetilise toime intensiivsuse kaudu. [I] = 1A
asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel. Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu
perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I voolutugevus (A) q laeng (C) t aeg (s) I voolutugevus (A) q ühe osakese laeng (C)
Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitada elektrivool. Voolu toimel soojenevad ka elektripliit ja triikraua küttekehad. 8. Kuidas ilmneb elektrivoolu keemiline toime? Näited. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. N: vask sadestub voolu toimel lahusest välja. 9. Kuidas ilmneb elektrivoolu magnetiline toime? Näited. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. N: magnetnõel muudab vooluga juhi juures oma suunda. 10. Mida iseloomustab voolutugevus? Kuidas seda arvutatakse? Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus=elektrilaeng/aeg 11. Milline on voolutugevuse ühik? Kuidas on ta seotud teiste ühikutega? 1 amper (1A) 1A=1C/1s=1C/s 12. Milliste mõõteriistadega mõõdetakse voolutugevust
Elektrimootor Ajalugu ● Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. ● Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. ● Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber tiirlema. Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid...
TÄHTSAMAID KONSTANTE Konstant Tähis Väärtus Valguse kiirus C 300`000 km/s Elementaarlaeng e -1,6 x 1019 C Avogadro arv N 6,02 x 1023 1/mol Gravitatsioonikonstant G 6,67 x 1011 Nm/kg Vaakumi dielektriline läbitavus o 8,86 x 1012 F/m Magnetiline konstant µo 4 10 7 H/m Keemiline ekvivalent c 0,01036 mg/C INFOT VÕIB LEIDA MEREKOOLI ARVUTI SISEVÕRGUST AADRESSIL I:OpeYldopPublicFüüsika MEETERMÕÕDUSTIKKU MITTEKUULUVAD USA`s JA SUURBRITANNIAS (UK) KASUTATAVAD MÕÕTÜHIKUD MÕÕTÜHIKUD 10 Ühik Ühiku väärtus SI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
