Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist on 26 ja täisarvuni ümardatud aatommassist 56 järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga
alati magnetväli. Päikese sees tekitab tema ümber suhteliselt korrapärase magnetvälja, mis sarnaneb kahe poolusega püsimagneti ehk dipooli tekitatud väljale. Aga sisemiselt segadusest tingituna on see ikkagi muutlik. Neid ebaregulaarsusi aitab omakorda tekitada päikese pöörlemine. Tema ekvaatorilähedased alad teevad täispöörde 25 maise ööpäevaga. 70. laiuskraadil kulub selleks juba 33 ööpäeva. Peale magnetvälja tugevuse muutub ka selle polaarsus magnetiline põhja- ja lõunapoolus vahetavad omavahel asukohta. Polaarsuse muutumine leiab aset siis, kui magnetvälja tugevus muutub eelnevalt ebatavaliselt nõrgaks. Ka päikeselaike on siis tavapäraselt märksa rohkem. magnettorm
Magnetism-siis kui magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Magnetväli- piirkond ümber magneti, kus teised magnetilised objektid võivad olla mõjutatud selle magnetismist. Magnetiline objekt püüab alati joonduda teise objekti magnetvälja järgi. Mida tugevam on magnet, seda suurem on tema magnetväli, on kõige tugevam tema magnetilisel põhja- ja lõunapoolusel. Oerstedi katse- avastas et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Ampere'i hüpotees- aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega
paraleelselt mõne mm kaugusel asub sirge juhe. Juhtmes tekitatakse elektrivool. Kuidas käitub magnetnõel- magnetnõel pöördub, kui juhtmes on elekter Mis on elektromagnet ja kus seda kasutatakse- raudsüdamikuga pool, tehastes rauast asjade üles tõstmiseks Mida nim. elektromagnetika ja millest sõltub selle magnetvälja tugevus-raudsüdamikuga pool, sõltub sellest, mida rohkem on traadikeerde on poolis Kus asuvad maa magnetiline põhja- ja lõunapoolus-maakera põhjapoolkeral asub maakera lõunapoolus ja maakera lõunapoolkeral asub põhjapoolus Mis on maa magnetvälja ül-hoida meid maapeal ja kaitsta meid laetud osakeste eest päikesest ja universumist Kuidas magnetid jagunevad-püsimagnetid ja elektrimagnetid Milles avaldub elektromagnetilise induktsiooni nähtus- magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni
Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Definitsiooni järgi , kus l on voolutugevus, q on laeng, t on ajavahemik. Voolutugevuse ühik on amper (1 A). Vool juhis on 1 A siis, kui juhi ristlõiget läbib igas sekundis laeng üks kulon (1 C). Kui voolutugevus ajas ei muutu, siis on tegemist alalisvooluga. Ajas muutuvat voolu nimetatakse vahelduvvooluks. Ampermeeter on elektrivoolu tugevuse mõõtmise riist. Ampermeetri osuti hälbe tekitab voolu magnetiline või soojuslik toime. Vooluringi lülitatakse ampermeeter jadamisi. Joonis 3
1.Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? Selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu 2.Kirjeldada Faraday katset elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastamise kohta. Avastas 1831. Ta liigutas pooli suhtes magnetit ja pooliga ühendatud galvanomeeter näitas elektrivoolu tugevust. Mida kiiremini liigutada, seda tugevam vool tekkis. 3.Sõnasta...
liikuvus ning koos sellega suureneb ka juhi takistus (parempoolne joonis). Metallis on välise kihi elektronid aatomituumaga isegi nii nõrgasti seotud, et võivad aatomist kergesti lahkuda. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. ELEKTROMAGNETISM 13 25. Magnetväli. Magnetiline induktsioon. Ampere'i jõud. Magnetvälja tekitaja on püsiv magnet, liikuv laeng või vooluga juht. Püsimagnetit iseloomustavad N ja S poolused. Magnetiline lõunapoolus asub põhjapooluse läheduses (Kanada põhjaosas) ja magn. põhjapoolus kuskil Antarktika lähistel. Teoreetiliselt on olemas ka magnetiline monopool, mis tähendab ainult ühe pooluse olemasolu magnetil, kuid reaalsuses pole seda suudetud saavutada. (17.10.13 loeng, ma ei jõudnud kõike kirjutada seega vb kellelgi
laengutele r(vooluga juhtidele). Magnetvälja iseloomustatakse magnetilise induktsiooni r B . Magnetväljad liituvad üksteist häirimata (superpositsiooni printsiip): vrektoriga B = Bi . i r r Kiirusega v liikuva laengu q magnetväli kohavektoriga r määratud punktis: r µ 0 q( vr × rr ) B= , kus µ 0 = 4 10 -7 - magnetiline konstant. 4 r 3 r Lineaarse vooluelemendi I dl poolt tekitatud magnetiline induktsioon: r r r µ I ( dl × r ) dB = 0 - Biot`-Savart`i seadus. 4 r3 r r r Elektriväljas E ja magnetväljas B kiirusega v liikuvale laengule q mõjub nn Lorentz`i r r r r
F= q(r * b) (ühe liikuva laengu kohta) F=0 (kui liigub paralleelselt väljaga) Kui liikuv laetud osake satub magnetvälja, siis magnetväli hakkab osakest mõjutama jõuga, mis on kiirusega risti. See jõud muudab osakese kiiruse suunda, mitte aga kiiruse arvväärtust. Magnetvälja töö on 0. 12. Biot-Savart-Laplace'i seadus. Ring- ja sirgvoolu magnetväli Biot ja Savart uurisid erineva kujuga voolude magnetvälju. Nad tegid kindlaks, et magnetiline induktsioon on kõigil juhtudel võrdeline magnetvälja tekitava voolu tugevusega ja sõltub B määramispunkti kaugusest. Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega; suuna määrab (parema käe) kruvi reegel. dB =( µ0 / 4) * i*(dl*r) / r3
Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Tänu Lorenzi jõule ja Coriolisi efektile on välistuumas konvektsioonivoolud spiraalse kujuga. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Maa magnetilised poolused Maa põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus ja vastupidi. Geograafiline ja magnetline poolus ei kattu. Magnetiline S asub geograafilisest Nst u 2000 km kaugusel Kanada põhjaosas. Maa magnettelg ei läbi Maa keskpunkti ja on lühem Maa pöörlemisteljest. Magnetpooluste nihe Magnetväli on muutlik. Ajapikku Maa magnetpooluste asukohad muutuvad (need on nn pikaajalised muutused). Magnetvälja pööre toimub u 700000 aastaga. Lühiajalised muutused on nn magnettormid
Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm]. Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse voolujuhtmeid, elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja käsutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Keemilised omadused Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.)
voolu magnetväli välise magnetväljaga samasugune.Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.Kruvireegel-näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Inklinatsioon-Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel olev nurk.Deklinatsioon- geograafiline ja magnetnõela abil määratud põhjasuuna vahel tekkinud nurk.Aine magnetiline läbitavus-näitab, kui mitu korda on magnetindukt. aines suurem magnetindukt.vaakumis.
Füüsika KT Püsimagnet- Keha, mis omab iseseisvat magnetvälja, ka elektrivoolu puudumisel Magnetväli-Liikuvate laetud kehade vahel mõjuvat jõuvälja Magnetvälja suund- Kui parema keerlemiskruvi kulgemisel suund ühtib el. Voolu suunaga Magneetumine- Mingi aine muutumine püsimagnetiks Domeen-Iseenesliku magneetumise piirkond Demagneetumine-Mingi aine magnetvälja kadumine Magnetvälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutuja suunaline Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90° all välja sirutatud pöial näitab osakes...
13,5 12,30 11,87 0,012085 0,43669492 0,41432994 0,02236498 5,40% 15,0 9,60 9,16 0,00938 0,33894897 0,32426803 0,01468095 4,53% 6,37% 0,7 I 1,34 0,01 Magnetiline induktsioon N1 760 B(0,0) 0,00207925 0,000051 S1 0,6 4,78E05 0,0000005 B(7,5) 0,00180773 0,000050
Kuna võimsus on väiksem, ei teki ka sädemeid nii palju. Kui tarbimist ei ole, siis ei teki üldse sädemeid. 5. Füüsikaline suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Magnetvoog veeber Wb Induktiivsus henri H Elektrilaeng kulon C Magnetiline induktsioon tesla(Wb/m²) T Induktsiooni elektromootorjõued volt V Induktsioonivoolu tugevus amper A Voolu magnetvälja energia dzaul J
Elektrivool: Laetud osakeste suunatud liikumine. Tekib siis, kui on olemas juht ja juht asub elektriväljas. Voolu olemasolu tingimused: Vabade laetud osakeste olemasolu; laengutele peab mõjuma kindlasuunaline jõud; takistus ei tohi olla suur Elektrivoolu toimed: osakeste liikumist pole näha. Voolu olemasolu saab kindlaks teha tema mõju ehk toime järgi. Soojuslik (Kõik juhid soojenevad alati); Valgus (Nt hõõgniit; alati gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks
Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu suunda. Kui vooluga juhtmeid keerata mähiseks nii, et vool oleks igas keerus samasuunaline, siis on iga juhtmekeeru magnetvälja jõujooned samuti samasuunalised ja liituvad juhtmeid ümbritsevaks ühiseks magnetväljaks. Kui sellesse pooli paigutada
kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata, sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (FeCO3). Kasutamine 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed. Nagu ülistuslaul rauale kerkis Eiffeli torn. Palju rauda kulus ka mõlemas maailmasõjas
element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutus ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- d/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud-pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis
Keivin Kivimägi 9.kl Elektromagnet 1820. a., pärast keemiliste vooluallikate kasutuselevõtmist, tegi H. Ørsted juhusliku avastuse, mis sai tänapäeva magnetismiteooria aluseks. Nimelt märkas ta, et vooluga juhtme lähedusse sattunud magnetnõel pöördus alati juhtmega risti olevasse suunda. Kui lähtuda oletusest, et jõujoonele asetatud (magnetiline) dipool pöördub otsaga, kus asub positiivne laeng (põhjapoolus) jõujoone suunda, tähendab joonisel kujutatu, et magnetvälja jõujooned vooluga juhtme ümber kujutavad suletud kõveraid. Selline asi on elektrilaengute juures võimatu - elektrivälja jõujooned väljuvad alati positiivsest ja suubuvad negatiivsesse laengusse, st. iga laegut ümbritseb radiaalsete jõujoonte parv. Seevastu kinnine jõujoon tähendab, et allikaks olevat laengut polegi jõujoonel kuhugi panna - kõik joone punktid on ...
Kõvaketta lugemispea mootor Timmo Liiva ja Toomas Raud 2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse? Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bit...
Vooluga juhid mõjutavad üksteist magnetvälja abil. Magnetväli on vektorväli. µ 0 q(v × r) Magnetinduktsioon kiirusega v liikuva laengu q korral B = 4 r3 B on v ja r vektoritega risti 5 H H µ = 4 10 -7 = 1,26 10 -6 - magnetiline konstant m m v×E 1 B = 0 µ 0 (v × E ) = 2 0 µ0 = 2 c c 1.2. Biot'-Savarti seadus µ 0 ( j × r) dV I dq = dV dB = v = j j voolutihedus j= ´
homogeenses magnetväljas. Jõud dA2>0. Jõud dA1<0 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. Antud juhul on töö positiivne. Vastupidisel pööramisel oleks töö negatiivne. Tööd tehakse vooluallika e.m.j. Arvel, mis hoiab voolu kontuuris konstantsena. Nii töötab elektrimootor. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1
homogeenses magnetväljas. Jõud dA2>0. Jõud dA1<0 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. Antud juhul on töö positiivne. Vastupidisel pööramisel oleks töö negatiivne. Tööd tehakse vooluallika e.m.j. Arvel, mis hoiab voolu kontuuris konstantsena. Nii töötab elektrimootor. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1
Magnetvälja iseloomustab magnetvälja vektor B . Vektorit B nimetatakse magnetilise induktsiooni vektoriks, ühik Tesla. Magnetvälja saab kujutada jõujoonte abil. Magnetvälja jõujooned väljuvad magneti põhjapooluselt ja sisenevad lõunapoolusel. Magneti erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Maa kujutab endast püsimagnetit. Magnetvälja tekkeprotsess pole veel lõpuni uuritud. Maa magnetvälja jõujooned väljuvad geograafilise lõunapooluse lähedal, kus on magnetiline lõunapoolus. Kui tekib vajadus magnet- ja elektrivälja võrrelda, kasutatakse tavaliselt homogeense välja mõistet. Homogeenne elektriväli tekib kahe ühtlaselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli tekib rõngasse keeratud magnetpulga pooluste vahel kui pooluste vahel on kitsa pilu. Selline tingimus kehtida vaid ligikaudu ja üsna piiratud ruumiosas. 20.Parema käe rusikareegel (kruvireegel).
molekulaarjõud ei tõkesta dipoolide orienteerumist el.väljas. Dipoolsete molekulide orienteerumine el.väljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjelt dielektrikus eraldub soojus. Kui el.välja ei ole, siis ei ole ka summaarset momenti. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? Pehmemagnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus, suur magnetiline läbitavus µ ja ümbermagneetimiskaod on väikesed. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 109...1020 cm Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega Dielektrikute elektrijuhtivus on väga väike. Oma iseloomult võib see olla kas elektronjuhtivus või ioonjuhtivus. Dielektrikuis, mis sisaldavad ioonühendeid, põhjustab elektrivoolu positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid. Välise
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am
2. Magnetjõududeks nimetatakse vooluga juhtide (liikuvate elektrilaengute) vahel mõjuvaid vastastikkuseid jõude. 3. Püsimagnetiteks ehk magnetiteks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks. Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elektrivoolud (elektronide korrapärane liikumine aatomites ja molekulides). 4. Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magnetiline toime on kõige suurem. Igal magnetil on kaks poolust: põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). 5. Magnetnõel On pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda. 6. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelade teljed (põhja- ja lõunapoolusi ühendavad sirglõigud). · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud.
negatiivselt pooluselt positiivsele. Lahustes on laengukandjateks nii positiivse kui ka negatiivse laenguga osakesed, voolusuund on vastassuunaline. 3) Elektrivool liigub positiivselt pooluselt negatiivsele. (laengukandjad on positiivsed) 4) Elektrivoolu toimed on a) Soojuslik toime (elektrienergia » soojusenergia), kasutatakse: elektripliit, veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ainete tootmisel. 5) Vooluringi moodustavad vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Lisatud võivad olla ka ampermeeter (voolutugevuse mõõtmiseks) ja voltmeeter (pinge mõõtmiseks). Tingmärgid õpikus lk 58. 6) Voolutugevus on füüsikalne suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Tähis: I, ühik: 1A (amper) I=q/t »
Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud me...
1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest
13. Miks kuiv keedusoole ei juhi elektrit? Vabad laengukandjad ei saa kuivas keedusoolas vabalt liikuda. 14. Millised osakesed on elektrolüütide vesilahustes vabadeks laengukandjateks? Negatiivsed ja positiivsed ioonid. 15. Mida nimetatakse elektrivooluks elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatu liikumist. 16. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Vooluga juht soojeneb. 17. Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. 18. Kuidas ilmneb voolu magnetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. 19. Millega võrdub voolutugevus? Valem. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t, q = I * t, t = q : I 20. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Tähis I, ühik 1A 21. Millise mõõteriistaga saab voolutugevust mõõta? Kuidas see on tähistatud? Ampermeetriga, A 22. Kuidas ühendatakse ampermeeter elektriseadmega, milles mõõdetakse voolutugevust?
vektor)* vektor)* Punktlaeng* Sirgvool* Võrdetegur* Võrdetegur* Elektrikonstant on Magnetkonstant on homogeense homogeense (ühtlase) välja võrdetegur (ühtlase) välja võrdetegur (jõujooned (jõujooned paralleelsed). paralleelsed). Aine omadusi kirjeldab aine dielektriline Aine omadusi kirjeldab aine magnetiline läbitavus läbitavus Homogeenne elektriväli* Homogeenne magnetväli* *Columb’i seadus – kahe laetud keha vahel mõjuv elektrijõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. Laetuid kehasid vaadatakse kui punktlaenguid Punktlaenguteks nimetatakse selliseid laetuid kehi, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega.
Voolu toimed jagunevad: 1) Soojuslikuks toimeks 2) Keemiliseks toimeks 3) Magnetiliseks toimeks (mehaaniline toime) Soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetilise toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 5. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Tähis, ühik. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Tähis I. Ühik 1 amper (1 A) Valem 6. Defineerida 1C.
Küsimused: 1.Mida nim. elektrivooluks? V:Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast, suunatud liikumist. 2.Mis on vaba laeng? V:Vaba laeng- laetud osake, mis võib kogu aine ulatuses ringi liikuda. 3.Mis on juhid, mis dielektrikud? V:Juhid- aine mille kaudu saab elektrivool edasi kanduda, dielektrikud- aine mille kaudu ei saa elektrivool edasi kanduda, dielektrikel pole vabu laenguid. 4.Elektrivoolu tekkimise tingimused? V:Tingimused 1)Peab olema laetud osakesi mis saavad liikuda 2)Laetud osakesele peab mõjuma kindlasuunaline jõud. 5.Mis on vooluallikas? V:Seadeldis, mis tekitab juhis püsiva püsiva elektrivälja nim. vooluallikaks. 6.Kuidas on määratud elektrivoolu suund? V:Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ja selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 7.Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? V:Vahelduvvool, vool mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool-voolu...
Teise reegli võrrandite koostamisel peab vooludele ja emj-dele omistama märgid vastavalt valitud ringkäigusuunale. Esimeses reeglis võetakse positiivseks punkti sisenev vool (toob laengut juurde), negatiivseks aga väljuv vool (viib laengut ära).Teise reegli rakendamisel on märkide valik kokkuleppeline. Magnetväli Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud-on risti nii juhi kui ka magnetvälja jõujoontega. See jõud sõltub veel magnetväljast,mida iseloomustab magnetiline induktsioon. Magnetiline induktsiooni vektor B, ühik tesla T- vooluraamile magnetväljas mõjuv max jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS. Magnetilise indusktsiooni suund on määratud vabalt pöörduva vooluraami normaali suunaga. Magnetvälja jõujooned-on kinnised jooned,mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise indusktsiooni vektori sihiga. Sirgvoolu magnetväli- B=µoI/2r. Ringvoolu magnetväli-B= µoI/2R. Solenoidi magnetväli-
KASUTAMINE Ampere seadusel põhineb elektrimootorite töö(üks KASUTAMINE vooluga mähis hakkab pöörlema teise vooluga Seda nähtust kasutatakse mähise ümber). igapäevaelus voolu saamiseks. FERROMAGNEETIKUD KASUTAMINE Ained, mille magnetiline Näiteks kasutatakse generaatorit läbitavus võib ulatuda autodel elektriseadmete vooluga kümne tuhandeni(aine varustamiseks ja aku laetuna tugevdab välist magnetvälja hoidmiseks. Tänapäeval kuni 1000 korda). kasutatakse valdavalt Näiteks: raud, koobalt
Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Magnetväli. Paigal seisvat elektrilaengut ümbritseb elektriväli, mille kaudu mõjutab teisi laenguid. Liikuvat elektrilaengut ümbritseb peal Ferromagneetikud on ained, mis jäävad, olenemata keskkonnast, magneetilisteks. Samasuunaliste vooludega juhtmed tõm Magnetvälja iseloomustamiseks on füüsikaline magnetvälja magnetiline inktutsioon. MEHAANIKA sirgjooneline liikumine kiirus- v= s/t [v]= m/s kiirendus- a= v-v0 / t keskmine kiirus Vk= s1+s2+.../ t1+t2+... kiiruse võrrand v=v0 +at gravitatsiooniseadus F= G*M*m/(R+h)2 impulsid- p=mv A= F*s*cos a Ek+Ep= const N= A/t Raskusjõud Fr= mg Üleslükkejõud
MAGNETVÄLI magneeetiline vastastikmõju-vooluga juhtide st liikuvate elektrilaengute vaheline vastastikmõju Magnetilised jõud - jõud, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad. magnetväli-liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli (nt elektrivälja muutmine tekitab magnetvälja). Ka eriline mateerja vorm, mille vahendusel toimib voolude vastastikmõju magnetvälja 2põhiomadust: sinna tekib elektrivool, see avaldab mõju elektrivoolule elektrivool st liikuvad laengud püsimagnet-keha, mida alati ümbritseb magnetväli aine magneetumine-nähtus, kui magnetvälja paigutatud aine tekitab ka ise magnetvälja püsimagneti poolitamisel ei teki kaks lhutatud poolust vaid kaks uut püsimagnetit, millel mõlemal on oma põhja -ja lõunapoolus magnetnõel-väike pöörlemisvõimeline püsimagnet, kasut magneetiliste nähtuste uurimiseks maa magneetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse lähedal ja vastupidi magnetinduktsiooni vektor-magnetvälja iseloomustamis...
Elektri-ja magnetväli Katariina Noormägi 11b klass 1. Kuidas saab kehale anda elektrilaengu,too mõni näide. Kõige lihtsam viis anda kehale elektrilaengut on hõõrdumise teel. Nt hõõrudes juukseid kammiga või hõõrudes õhupalli vastu juukseid. 2. Mis ümbritseb igat laetud keha. Iga laetud keha ümbritseb elektriväli. 3. Selgita elektrilaengu jäävuse seadust. Elektrilaengu jäävuse seaduse kohaselt on elektriliselt isoleeritud süsteemis igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. 4. Kirjuta Coulombi seadus ja selgita tähtede tähendus ning selgita valemit ka matemaatiliselt. Coulomb´i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuse korrutiseg...
11.Coulombi seadus, valem, ühik. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Valem F = k * (|q 1|*|q 2|) / r2, ühikud F-N, q-C, k-Nm2/C2 ).12.Mis on keskkonna dielektriline läbitavus? Keskkonna dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13.Elektrivoolu toimed. Soojuslik toime, mehhaaniline toime, magnetiline toime, keemiline toime.14.Elektrivoolu tekkimise tingimused. Vabad laetud osakesed, jõud15.Miks me ütleme, et aatom on neutraalne? Aatomi summaarne elektrilaeng on null (elektronid-, prootonid+, neutronid0), seega on aatom neutraalne. 16.Millal tekib negatiivne ioon? Negatiivne ioon tekib elektronide lisandumisel aatomisse.17.Mis on vahelduvvool, mis alalisvool? Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad
ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 5) Elektriväli Sarnasus Magnetväli Mõju põhiseadus on Coulomb`i materiaalsed, Mõju põhiseadus on Ampere`i seadus. seadus. Välja kirjeldab energia olemas Välja kirjeldab magnetinduktsioon.Aine väljatugevus.Aine omadusi omadusi kirjeldab aine magnetiline kirjeldab aine dielektriline läbitavus läbitavus 6) Superpositsiooniprintsiip- ehk liitumise põhimõte. Selle printsiibi kohaselt võrdub elektrivälja korral laetud kehade süsteemi väljatugevus üksikutest kehadest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 7) Elektrivälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.
I = q / t (A) q - laeng ehk elektrihulk (C). (Laeng on 1C (kulon) kui läbides juhi ristlôike 1s jooksul tekitab ta voolutugevuse 1A.) Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma piisavalt palju vabu laetud osakesi (juhtides) ja neile peab môjuma kindlasuunaline jôud, mille tekitab elektriväli. Elektrivoolu toimed on : 1) soojuslik - elektrisoojendusriistades 2) valguslik - elektrilampides 3) mehaaniline - elektrimootoris 4) keemiline - elektrolüüsil aku laadimisel 5) magnetiline - generaatoris, elektromagnetites. Voolutugevust môôdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral ühendatakse "+"klemm vooluallika positiivse pooluse poole. ______ A +______+ |_____ Ohmi seadus vooluringi osa kohta : Voolutugevus vooluringi mingis lôigus on vôrdeline pingega selle lôigu otstel ja pöördvôrdeline selle lôigu takistusega. I=U/R
1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd.
Coulombi seadus F=k*q1*q2/e*r2 k võrdetegur 9*109, e 1 vaakumis q elektrilaeng (C) r laengutevaheline kaugus (m) F jõud elektrilaengute vahel (N) Ampere'i seadus F=B*I*l*sin alfa; F jõud (N) kui risti e 90 O, F=B*i*l B magnetiline induktsioon (T) I soolutugevus (A) l juhtme pikkus (m) 1. SI-süsteemi põhiühikud pikkus, meeter, m; mass, kilo, kg; aeg, sekund, s; elektrivoolu tugevus, amper, a. 2. Newtoni I seadus. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või need mõjud kompenseeruvad. 3. Newtoni II seadus, valem, ühikud. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m F jõud (N) ; m mass (kg);
3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m)
1.Kirjelda vooluga juhtide vastastikust mõju. Vooluga juhid mõjutavad üksteist jõuga. Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. 2.Mis on magnetväli ? Magnetväli on elektrivoolu poolt tekitatud väli.Magnetväli on materiaalne. 3.Kirjelda vooluraami käitumist magnetväljas. Vooluraam hakkab magnetväljas pöörduma ja võtab lõpuks mingi kindla asendi. 4.Mis on püsimagnet, mis on magnetnõel ? Püsimagnetiks nim. keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetnõel on väike kergesti pöörduv püsimagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja.Magnetinduktsioon on vektoriaalne.Tähis B 6.Kuidas leitakse magnetinduktsiooni arvväärtus (valem) ? Magnetinduktsioon arvutatakse valemist : B = Mmax / I*S M-vooluraamile mõjuv maksimaalne jõumoment( N*m), I-voolutugevus(A), S-vooluraami pindala m2) Mõõtühik on Tesla ( T ) 7.Kuidas määratakse magnetiktsiooni suund ? Määratakse kruvireegl...
on pöörisväli. *Kui kahe püsimagneti vljad tugevdavad teineteist tekib tõmbejõud. Lorentzi jõud jõud millega magnetväli mõjutab magnetväljas liikuvat laengut. Sõltub magnetvälja tugevusest ja voolutugevusest juhtmes. Määratakse vasaku käe reegliga. FL=Bqv Parema käe reegel kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis 4 kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Aine magnetiline läbitavus- näitab kui mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Diamagneetik- nõrgendab pisut talle mõjuvat magnetvälja, Au Ag Cu Paramagneetik- tugevdab veidi talle mõjutav elektrivälja Al W õhk Ferromagneetik- tugevdab talle mõjuvat elektrivälja kuni mitu tuhat korda Fe Co Ni, magnetväljas tekitab tugeva lisavälja. Domeenid säilitavad vähemalt osaliselt oma suunda.
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada
Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale, mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : · Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud-oksiidi, mis on hüdratiseeritud vee molekuliga. · Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. · Püriiti tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. · Sideriit kujutab endast raudkarbonaati. Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
