vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 4 15 Elektronmotoorjõud- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga
Füüsika Eksam 1.Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvuseg...
tegevustesse. Antud kirjatöös soovin kaaluda kõiki võimalikke variante, mis võivad põhjustada globaalseid kliimamuutuseid ning analüüsida tagajärgi. Esiteks võib läheneda globaalsetele kliimamuutustele füüsikalise külje pealt. Globaalne õhu ja vee tsirkulatsioon on Maa pöörlemise muutumise suhtes küllaltki tundlik. Kindlaks on aga tehtud et Maa magnetpoolused ei püsi paigal, vaid mingi aja tagant vahetavad magnetiline lõuna- ja põhjapoolus asukohad. Selline pööramine võtab orienteeruvalt 1000 aastat aega ning eelnevalt on vaja, et magnetvälja tugevus kahaneks. Samas ei ole kindlalt teada, kui pika aja tagant selline muutus aset leiab. Küll aga on viimase sajandi jooksul täheldatud Maa magnetvälja tugevuse kahanemist mitme protsendi võrra, mis võib olla järjekordse pöördeprotsessi algstaadium. Siinkohal saabki juba rääkida kahest tegurist, mis võivad põhjustada globaalseid
voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel (k on võrdetegur). Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.. . F=q(E=v*B), kus F on osakestele mõjub jõud, E on elektrivälja tugevus, B on magnetiline indukstioon, q on osakeste laeng, v on osakese kiirus. Kui osake liigub magnetväljas (st E=0), siis saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. 8. Kivi muutub veest võttes raskemaks, sest atmosfääri tihedus on väiksem kui vee oma, seega kivile mõjuv üleslükkejõud formula väheneb. 9. Keev vesi auruks teha, on tarvis veel täiendavat soojushulka, st, et aurul on rohkem energiat kui keeval veel
Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult
Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult
enda jaoks. Mina leian, et teksti tähendust mõjutavad narratiivi struktuur, jutustaja positsioon ja vaatepunkt vägagi positiivselt. Autor on leidnud just õige nõksu, kuidas kirjutada antud teos paberile ning esitada seda lugejale, sest kui oleks kaldunud natukenegi väljaspoole nimetu peategelase mõttemaailma või oleks olnud mõni n-ö kõiketeadav jutustaja, siis oleks tekstil olnud palju väiksem magnetiline jõud ning ei tõmbaks nii palju lugema, kui see praegult seda teeb. 3
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
Püsimagneteid saab valmistada ainult mõnest ühest ainest, kõik magnetvälja asetatud ained magneetuvad, see on nad ise tekitavad magnetvälja. Seetõttu erineb magnetinduktsiooni vektor homogeenses keskkonnas B(vektor) induktsiooni vektoris vaakumis B0(vektor). Suhe B/B0= µ, iseloomusstab keskkonna magnetilisi omadusi ja seda nim. selle keskkonna magnetiliseks läbitavuseks, seega avaldub magnetinduktsiooni .... järgmiselt: B=µB0(vektor), kus µ- selle keskkoona magnetiline läbitavus, erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Kehade magnetiliste omaduste põhjuste avastas esimene prantslane Ampiere, ta tegi järgmise üldistuse: iga keha magnetilised omadused on määratud selles kehas toimuvate ringvooludega. Ampiere hüpoteesi kohaselt esinevad molekulide ja aatomite molekulid nn. elementaar voolude, nüüd teame,et need voolud on põhjustatud elektonide liikumisest aatomites. Kui ringvoolude tasandid
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
olla keemiliseks reagendiks raua redutseerimisel oksiididest. Efektiivse malmi tootmise tagamiseks on oluline toorainete ettevalmistamine. Kõigepealt rauamaak peenestatakse väiksemateks tükkideks, et sulatusprotsess toimiks kiiremini. Seejärel purustatud maak pestakse puhtaks aheraine jääkidest- savist ja liivast. Kolmandana toimub särdamine, mille käigus eemaldatakse niiskus ja põletatakse ära väävel. Magnetsepareerimise käigus eraldatakse magnetiline maak mittemagnetilisest maagist. Malmi tootmine pürometallurgilisel meetodil toimub kõrgahjudes. Kõrgahi on sahtahi kõrgusega üle 30 m ja läbimõõduga 7-8 m. Malmi tootmine kõrgahjus toimub pidevalt kuni remondini. Selline ahi annab kuni 5 miljonit tonni malmi aastas. Komponentide sulamisel voolab ahju alt välja kaks toodangut toormalm ja räbu. Malmi lastakse kõrgahjust välja 4-6 korda ööpäeva jooksul. Edasi läheb sulamalm, kas
Igal aineosakesel on olemas nii korpuskulaar kui ka laine omadused.Laine omadusi saame vaadelda kui lainepikkus on meie jaox jälgitav.Kui liiga väike,siis lainelised omadused aines ei avaldu. Shrödingeri võrrand-Mikromaailma mehaanika,laine- e kvantmehaanika põhivõrrand.Elektroni 4 kvantarvu, energiataseme sidumine kvantarvudega. peakvantarv(n)-määrab elektroni energia aatomis,annab tema kõige jämedama väärtuse kvantarv(l)-täpsustab energia väärtust. magnetiline kvantarv(m)-tingitud energia parandid ilmnevad tugevates magnetväljades.Tavalises olekus kõdunud. spin(s)-energiaavaldis ei kajastu.Samal orbiidil võis olla 2 elektroni erineva spinniga.Spinn on elektroni omadus.Kui spektrograafide lahutusvõime jõudis kümnendiku nanomeetrini, selgus, et enamik jooni koosneb mitmest lähestikku asuvast komponendist. Seega peab eksisteerima veel üks energia salvestamise võimalus. Nende vahel on kindlad seosed.Täisarvulised väärtused.L väiksem n
Heliplaatide puhastamine, ümbristamine, hoiustamine Kergelt tolmunud plaati võib pühkida puhta flanellriidega või ka pintsliga. Päris musta plaati võib pintsli abil pesta ainult destilleeritud vees ja kindlasti seejärel loputada. Heliplaate tuleb säilitada originaalümbristes. Lisaks tuleb kasutada ka karpe, mis on täiendavaks tõkkeks tolmule. Säilitamiseks sobiv temperatuur on 15- 20℃ HELILINTIDE KORRASTAMINE Analoog – magnetiline salvestis Masterlint: Ühest või mitmest heliallikast (mikrofonist, mitme rajaga helilindilt) vahetult kokkusalvestatud esmane helilint, originaal, millest Laiatarbe valmistati helilint: koopiad (nt amatöörpraktikas heliplaadid). levinud salvestise- ja
13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16
Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis (põhjakoit) ja Aurora Australis (lõunakoit). Üldnimetus Aurora Polaris (polaarkoit). Virmalised tekkivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere ´i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalisi on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
andmetöötluskeskus. · 1964 - 14. septembril toimub Tõravere observatooriumi pidulik avamine koos F.G.W. Struve nime omistamisega. · 1965 - Hakatakse tegema mõõtmisi uues Tõravere aktinomeetriajaamas, mis peagi läheb üle ilmateenistuse alluvusse. · 1966 - Moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm, juhataja Charles Villmann. · 1967 - A. Kipper saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tööde tsükli "Kahefotoonsed protsessid udukogudes ja magnetiline turbulents tähtedes" eest. · 1967 - Algab nn. kombinaathoone ehitamine (valmib 1974.a.) · 1969 - Algab 1.5m teleskoobi torni ehitamine. · 1972 - G. Zelnin saab Nõukogude Eesti teaduspreemia Eesti territooriumil toimuvate maakoore kaasaegsete liikumiste uurimise eest. · 1973 - Toimus järjekordne suur reorganiseerimine: FAI baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja
komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort:
tuleva võimsusega. Tekib staatorivoolu ja rootori magnetvälja vastastikusel toimel elektromagnetiline moment, mis on pöördemomendiks. Sünkroonmootori rootor võib pöörelda ainult kiirusega, mis on võrdne staatorivälja pöörlemiskiirusega e. sünkroonkiirusega n1=60f1/p. Oletame, et rootor jääb pöörlemisel pooluste välisest süsteemist maha. Siis asetsevad rootori poolused mõnel hetkel samanimeliste välise süsteemi pooluste vastas. Sel juhul katkeb magnetiline sidestus magnetsüsteemide vahel, sest nende poolused hakkavad vastastiku tõukuma; rootor lakkab tundmast elektromagnetilise momendi mõju ja jääb seisma. Rootori pöörlemine ainult sünkroonkiirusega moodustab sünkroonmootori omapära. Koormuse muutmisel, pöörlevate masside inertsi tõttu ei asetu rootor kohe uude asendisse , mis vastab uuele koormusele, vaid sooritab mõni aeg võnkuvat liikumist. 18. Sünkroonmootori käivitamine (lk 272)
Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk () on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360°). Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. Mis on asimuut? Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest
voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2Rt Alalisvoolu töö: A = I Ut Alalisvoolu võimsus: N=IU= 70.Magnetvälja põhiomadused. Magnetinduktsioon. B-vektor. Magneetuvus. Pöörisväli Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI-süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B= Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seetõttu võib teda nimetada ka B-vektoriks. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja
nõrgenemisele laengute vahel (dipoolid orienteeruvad elektriväljale vastassuunas), siis magneetikus tähendab magnetdipoolide orienteerumine välja järgi välja koondumist magneetikusse. Seetõttu kirjutatakse kus on "algväli", aga "indutseeritud väli". Nüüd saame "puhast magnetvälja" iseloomustava suuruse mida nimetatakse magnetvälja tugevuseks. Edasi toimime nagu elektriväljaga: loeme magneetuvuse võrdeliseks magnetvälja tugevusega ( on magnetiline vastuvõtlikkus) ja asendades selle magnetvälja tugevuse valemis, saame 71 Ainete magnetiliste omaduste kirjeldamisel kasutatakse sama süsteemi, mis dielektrike korral. Tähistades (suhteline magnetiline läbitavus), võimegi kirjutada ka magnetvälja jaoks meil juba tuttava valemi Suhtelise läbitavuse järgi jagunevad ained:
Oksüdatsiooniastmeks on III, kuna alumiinium asub IIIA rühmas. Alumiiniumi aatomi mass on 26,98. Aatominumber ehk tuumalaeng on 13. Seega on aatomis 13 elektroni ja tuumas 13 prootonit. Neutronite arvu saab teada, kui aatomimassist lahutada prootonite arv. Seega alumiiniumi aatomi tuumas on 14 neutronit. Alumiinium on kõige levinum metalliline element. Kõikidest elementidest kokku kolmandal kohal. Alumiinium on hõbevalge ja läikiv, plastiline ja pehme. See metall ei ole magnetiline, kuid hea soojus- ja elektrijuht. Sulamistemperatuur on suhteliselt madal. Alumiiniumil on hea peegeldusvõime, seetõttu kasutatakse seda peeglite valmistamisel. Kuna alumiinium on kerge ja tugev, kasutatakse seda ka lennuki-, raketi-, auto-, laeva- ja ka aparaadiehituses. Alumiiniumi saab valtsida õhukesteks lehtedeks. Kuna alumiinium asub keemiliste elementide pingerea algul on ta suhteliselt aktiivne. Toatemperatuuril püsib õhu käes muutumatuna, sest teda katab ja kaitseb oksiidikiht
Lorentzi jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab liikuvat laetud osakest.
Lorentzi jõu valem tuletatakse Amperei seaduse valemist, kasutades voolutugevuse definitsioon
valemit I=q/ t=Nq/ t
F=IB lsin=(Nq/ t)B v t sin=NqvBsin
http://www.abiks.pri.ee
FL=F/N=qvBsin (Lorentzi jõud)
AINETE MAGNETILISED OMADUSED
Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada. Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis
Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:
1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt
magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli.
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2
2 Al + Fe2O3 2 Fe + Al2O3 Termiitreaktsioone kasutatakse ka relvade ja väikese ulatusega malmist skulptuuride ja riistade valmistamisel. 3) Raud (III) oksiidi kuumutamisel teise metalli oksiididega või karbonaatidega saame materjale, mida nimetatakse ferraatideks. ZnO + Fe2O3 Zn(FeO2)2 4) Osaline vähendamine vesinikuga 400 °C juures kasutatakse, et saada magnetiidi (nii Fe(III) kui ka Fe(II) sisaldav musta värvusega magnetiline materjal). 3 Fe2O3 + H2 2 Fe3O4 + H2O Raud (III) oksiid on vees küll lahustumatu, kuid tugevas happes lahustub see kergesti (näiteks vesinikkloriid või väävelhappe). See lahustub hästi ka kelaadimoodustajate lahustes (näiteks etüleendiamiintetraäädikhape või oblikhape). 2. Fe3O4 - Raud (II,III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - magnetiit, must raua oksiid, lodestone (ing.k)
kahtlusi. Impulssvälja võimsust saab avaldada magnetvootihedusega ja selle muutumiskiiruse ehk induktsiooni abil. Tüüpiliselt on magnetilise induktsiooni tegevus kuvari (CRT) lähedal 20 200 m T/s. Mõõdetud tulemuste kahjulikkust tervisele on siiski raske ennustada, kuna see sõltub palju just sagedusest. Nii näiteks on mitmete teiste majapidamises kasutatavate elektriseadmete põhjustatud magnetiline induktsioon ligikaudu samas suurusjärgus, kuid sellest tekkiva magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused on aga küllaltki sõltuvad sagedusest, nii et eri sagedusega väljade võimsuse mõju võrdlemine on raske. Kuna magnetvälja tervisekahjulikku mõju ei tunta veel täiel määral, püütakse luua nii väikese välise magnetväljaga CRT-sid, kui tänapäeva tehnika üldse võimaldab. Selliseks piiriks on pakutud 50 m T/s.
alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka
Seoses orbiidi elliptilise ekstsentrilisusega varieerub Saturni kaugus orbiidil Päikesest 155 miljoni kilomeetri ulatuses. Saturni pöörlemiskiirust arvestatakse kolmes tsoonis, millest esimene, ekvaatoril asetsev Süsteem I, pöörleb intervalliga 10 tundi 14 minutit 00 sekundit. Süsteem II pöörlemissagedus on 10 tundi 38 minutit 25,4 sekundit ja Süsteem III oma 10 tundi 39 minutit 22,4 sekundit. Saturni sisemuse pöörlemissagedust ei ole suudetud täpselt määratleda, sest planeedi magnetiline pöörlemiskiirus ja planeedi enda pöörlemiskiirus ei ole täpselt kooskõlas seoses kuu Enceladus mõjuga. Viimane ennustus Voyageri 2007. aasta andmete põhjal on 10 tundi 32 minutit 35 sekundit. Rõngad Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610.aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos.
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos.
Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsioon ??? Magnetvälja tsirkulatsioon mööda pinna kinnist kontuuri võrdub voolude summaga, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda. Aine mõju magnetväljale Ained võivad nii tugevdada kui ka nõrgendada välist magnetvälja. µ = Baines/Bvaakumis, kus µ - aine suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetväli aines tugevam kui vaakumis. Spinn Spinn (tähis s) on elementaarosakese sisemine omaimpulsimoment, mis on seotud osakese ruumilise kirjeldamisega. Spinnvektori absoluutväärtust määrava spinnkvantarvu väärtus on iga osakese puhul kindel: kas 0, 1/2, 1, 3/2, 2, ... ; spinniprojektsioonil on vastavalt 2s + 1 võimalikku väärtust. Spinni väärtusega (kas täis- või poolarvuline) on määratud statistika, millele osake allub.
materjali põhiomaduste eritakistuse, dielektrilise läbitavuse, elektrimotoorse jõu muutumisest sõltuvalt töötingimustest nagu temperatuur, elektrivälja tugevus ning valguse ja kiirituse intensiivsus. Magnetmaterjale kasutatakse side-, raadiotehnilistes arvutustehnika seadmetes, elektrimootorites, trafode ja releede südamikes olenevalt neid iseloomustavatest magnetilistest omadustest. Olenevalt magneetumise intensiivsusest, mida iseloomustab nende magnetiline läbitavus , võime jagadamaterjalid (ained) ferro- ja ferrimagneetikuteks ning antiferromagneetikuteks. Ferro- ja ferrimagneetikutel on omadus magnetväljas magneetuda ja säilitada indutseeritud magnetväli püsivana sõltuvalt sulami koostisest ja aine siseehitusest. Antiferromagneetikutel magneetuvus on nõrk ja vähepüsiv. Kui indutseerimisel tekib vastupidise magneetumuse suunaga magnetväli nimetatakse materjali diamagneetikuks. Kui materjali magneetumuse suund ühtib
Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Peavad olemas olema vabad laengukandjad. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Vooluga juht soojeneb voolu soojuslik toime. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi voolu keemiline toime. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela voolu magnetiline toime. Galvanomeetri abil saab kindlaks teha, kas juhis on elektrivool või mitte. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Alalisvool vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja. Vooluallika sees muundub teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks.
Magnetvälja suund määratakse kruvireegli abil: Kui paremkeermega kruvi liigub voolu suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo tihedusega B, mille uhik on tesla (T). Magnetvoo tihedus B ja magnetvalja tugevus H on seotud omavahel valemiga B= Hmüü a Magnetvoo tihedus soltub magnetvalja tugevusest ja keskkonna omadustest, kus vali levib. Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus). Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F. Homogeenses valjas, kus magnetvoo tihedus on pinna S koikides punktides uhesugune ja kui magnetvoog on risti selle pinnaga F = BS. 8. Magnetvälja omadused. I omadus: Kui magnetvaljas on vooluga juhe, siis talle mojub mehaaniline joud. Juhtmele mojuva jou suund maaratakse vasaku kae reegliga: Kui magnetvali on suunatud vasaku kae peopessa ja voolu suund juhtmes uhtib valjasirutatud
Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides () ja eritakistust oommeetrites (.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus 7,87 g/cm3 · sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi · hea korrosioonikindlus Raud looduses · sisalduselt maakoores neljandal kohal · kosmoses levinud element
ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. o Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks
vormivate protsesside uurimisel. Teiste geoteaduste Geophysics - IUGG), mis asutati peale Esimest tulemused võimaldavad omakorda erinevate protsesside Maailmasõda 1919. a IUGG vastutusalas on järgnevate geodeetilist modelleerimist. Tänapäeval on geodeesia uurimisvaldkondade rahvusvaheline koordineerimine: kõige suuremaks koostööpartneriks kujunenud Maa kuju, Maa gravitatsiooniline ja magnetiline väli, Maa geofüüsika. Teatavates uurimisteemades on ja tema osade dünaamika, Maa siseehitus, tektoonilised distsipliinidevahelised piirid koguni asjaosaliste endi nähtused, vulkanism, magma ja kivimite moodustumine, veeringlus (k.a. lumi ja jää selle protsessi osana), - Sektsioon III. Maa gravitatsioonivälja määramine maailmameri, atmos- ja ionosfäär, Päikesesüsteemi (Determination of the Gravity Field);
F= => B= = = 2 ehk B= 2 πr I2l 2 πr I 1 l 2 πr 2 πr µ0 Idlsinα µo Isinα dB= 4π * r2 ehk B= 4π ∫ r 2 dl µ 0 -keskkonna magnetiline läbitavus [1H/m] µ a -vaakumi magn. läbitavus =4π* 10−7 H/m µs –suhteline magn.läbitavus (vaakum/keskkond) Lorenzi jõud Jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. F=qvBsinα , kus α on ⃗ B ja ⃗v vaheline nurk. (ÜKSIKUTE laengute kohta) Tuletuskäigud e∗n∗l∗s∗∆ t ∆ q=e∗N =e∗n∗V =e∗n∗l∗s= =enSv ∆ t ∆t ∆q
(anoodi poolt juhitav) 13 Pöördtõkestusega Kahe isoleeritud P-paisuga trioodtüristor paisuga N-kanaliga (katoodi poolt juhitav) väljatransistor Sümmeetriline triood- türistor, sümistor, triiak Halli element Lineaarne Fototakisti, fotoresistor magnetresistor Magnetiline Fotodiood sidestusseade Fototüristor Dioodoptron Fototransistor Türistoroptron Fotoelement, fotorakk Takistusoptron Valgusdiood Fototransistoroptron 14 9. LÜLITUS-, JUHTIMIS- JA KAITSESEADMED Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Lüliti üldtingmärk,
Trigonaalne muldjad agreg matt plaatjas ca MO; M täisnurkne kivimites aktes eraldis Magnetiit Oktaeedrilised, Must Metalne L puudub, K6 M kivimites Magnetiline! Fe3SO4 kristallid; teralised, oktaeedrilised T 5,2 aktsessoorsena; kuubiline massiivsed agreg. eraldised MO; S eel kambriumis Kvarts Prismal. krist., Läbipaistev Klaasi, L puudub K7 MH; HT; S
hüstereesisilmus- iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon, jääkinduktsioon, koertsitiivjõud. Ferrimagneetiukud erinevad ferromaganetitest, sest osa spinne on vastupidises suunas ja magnetmomendid väiksemad- nim ferriiitideks. Esindaja magnetiit Fe2O3. 30.Magnetmaterjalid. Ferromagnetid on Fe, Co, Ni. Ferrimagnetid on ferriidid. Magnatmaterjalid jaotatakse magnetilselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks- erinevus hüstereesisilmuses. Magnatiliselt phmetel on see kitsas ja suur magnetiline läbitavus, küvadel aga väike magnetiline läbitavus. Magnetiliselt pehmed materjalid- kasutatakse vahelduvas magnetväljas. Esinevad energia kaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siiis on vaja suurema eritakistusega materjale. Materjalid: 1) ülipuhas raud-ülisuur magnetiline lbäitavus, kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina.; 2) elektrotehniline lehtteras- 4% Si, suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina. 3) oermalloidid- Fe ja Ni sulamid
geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel ning mis omab määratud plaanilisi ristkoordinaate. 16.Mis on geograafiline asimuut? on nurk mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Geograafilist asimuuti saab määrata astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi. (horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni) 17.Mis on magnetiline asimuut? on nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani 18.Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka tsooni telgmeridiaani ja sellega paralleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360º. Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 19.Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Gegraafilised ja magnetilised meridiaanid koonduvad pooluses ja nad ei
näit. Mõõteriista taandatud viga - absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse (mõõte ulatuse) suhe protsentides. = A/ Am ·100 kus (%) - mõõtmise suhteline viga, A - mõõtmise absoluutne viga, Am - mõõteriista mõõteulatus (skaala suurim näit). Vektorid Skalaariks nimetatakse suurust, mis on määratud arvuga, millel on ühik. Näiteks keha mass, ruumala ja tihedus; aine murdumisnäitaja, dielektriline või magnetiline läbitavus. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks arvväärtusele (moodulile) ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus, elektrivälja tugevus, magnetiline induktsioon. Vektoreid saab liita, lahutada ja arvuga korrutada. Neid tehteid on võimalik teha, kui on teada vektori koordinaadid või vektor on esitatud geomeetrilisel kujul. Geomeetrilisel kujul esitatud vektorite liitmiseks kasutatakse kolmnurgareeglit, rööpkülikureeglit ja hulknurgareeglit
enda asukoha suhtes. Tõelise geograafilise suuna kasutamiseks peab arvestama järgnevaid asjaolusid: 1. Maa geograafiline ehk tõeline põhjasuund ei lange päris kokku Maa magnetilise põhjasuunaga, mida näitab kompass. 2. Tänu Maa ümarale kujule tekib kaardi tasapinnalisena kujutamisel kaardi kilomeetrivõrgustikus koondumisnurga viga. Seega on tegelikult olemas kolm erinevat põhjasuunda: 1. Geograafiline, ehk tõeline põhjasuund 2. Magnetiline põhjasuund 3. Kaardi kilomeetrivõrgustiku põhjasuund Suunanurka on võimalik vastavalt vajadusele algselt määrata kaardil või maastikul. Kaardil saab nurga määrata kaarjoonlauaga (malliga) või ka kompassi asimutaalringiga kilomeetrivõrgustiku vertikaaljoone ja objektile suunduva joone vahel. Meeles peab pidama, et mõõtmine toimuks kellaosuti liikumise suunas. Saadud nurka nimetatakse direktsiooninurgaks.
Peamiseks alumiiniumi maagiks on boksiit. [1] Alumiiniumil on mitmeid isotoope, mille massiarvud on 21st 42ni. Nendest ainult kaks, Al27 ning Al26 esinevad looduslikult. 99,9% looduses esinevates juhtudest tegemist Al27 isotoobiga. Alumiiniumi isotoope kasutatakse näiteks ookeanisetete, meteoriitide ja jääliustike dateerimisel. [1] Omadused Alumiiniumi on oma omaduselt suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne, mis teeb temast hästi sepistatav metalli. Alumiinium ei ole magnetiline ja süttib raskelt. Puhta alumiiniumi voolavuspiir on 711 MPa ning sulamite oma 200600 MPa. Alumiiniumi tihedus 2,7g/cm3, mis on umbes 1/3 terase omast. Alumiinium on kergesti pressitav, valatav ja freesitav, seetõttu on ta tihedalt levinud materjal, mida kasutatakse tööstuses. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumil on 59% vase soojus- ja elektrijuhtivusvõimest 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olema ülijuht
(joonis 2A). Kuna ankrumähis pöörleb nurkkiirusega w (rad/s), siis teda läbib ajas muutuv magnetvoog: r r F = B × S = B × S × cos(w t + a 0 ) ja temas indutseeritakse vahelduv emj: dF e i = -w = ww B S sin(w t +a 0) = e m sin(w t + a 0 ) . dt r Siin: B induktori tekitatud magnetiline induktsioon , S ankrumähise pindala, t aeg, a 0 r r algnurk, s.t nurk vektorite B ja S vahel vaatluse alghetkel, kui loeme t = 0 . Valemite lihtsustamiseks valime üldjuhul alghetkeks momendi, mil a 0 = 0 . Genereeritava emj amplituudväärtus e m = w w B S . Kommutaator võimaldab saada alalist emj: e i = e m sin w t . Genereeritava emj kuju on esitatud joonisel 5A. Polaarsuse vahetus e kommutatsioon toimub
elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust Halvad elektrijuhid – oommeetrites (Ω.m). Metalli temperatuuri tõusul elektriküttekehade valmis- tema elektritakistus suureneb. tamises, kus on vajalik suur elektritakistus N: sulamid nikroom, konstantaan Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised – magnetiline konstant iseloomustavad metalli magnetiseeruvad väga kergelt, võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co
Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, dAB xAB = xB - xA III veerand II veerand yAB = yB - yA x (180.. x - (90... tanAB =zyAB /xAB arctan AB y - ..270) y + ..180) 3.Direktsoiininurkade arvutamine. Suvalises koordinaatide süsteemis võetakse tavaliselt ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje direktsiooninurgaga A1,2=1,2.Orienteeritakse magnetiline 2 2 asimuut tinglikult. 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks 1 3 ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. 1 3 2,3 = 1,2 + '2 - 180° 3,4 = 2,3 + '3 - 180° 4 4,1 = 3,4 + '4 - 180° 4
Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (vooluga juht soojeneb) - magnetiline toime (vool tekitab magnetvälja) - keemiline toime (elektrolüütides tekivad voolu mõjub keemilised protsessid) Voolutihedus on voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhe J A A A 6 A j= ühik 2 praktikas ka 2 1 2 = 10 (2-2) S m mm mm m2 Lubatavad voolutihedused
Saturn Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
