Keemia slaidi töö rauast. (0)

Raud
Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. 
Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. 
perioodis .Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 
54, 56, 57ja 58.Omadustelt on raud  metall .
Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 
g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse 
kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja 
kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.
Raud on kõige levinum element Maa koostises ning 
levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel 
kohal.
 
 
Raua asetus perioodilisussüsteemis 
ja aatomi ehitus
●
Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma 
kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja 
täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et 
raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 
neutronit. Raud on  neljanda  perioodi element, 
järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal 
elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2)
●
Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada 
elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on 
raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on 
 
 
keemiliselt stabiilsem.
●
Raud looduses
●
# Raud on looduses laialt levinud element , olles 
sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka 
kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi 
planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. 
Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale 
langenud meteoriitides, kuid ka mõningates 
magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest 
rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond 
arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus 
rauda sisaldub maakoores ühenditena. 
 
Rauaühendeid, mida ka  
sutatakse malmi ja terase 
tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. 
Tähtsamad rauamaagid
●
    * Punane ja pruun  rauamaak  sisaldavad 
põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on 
hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ).
●
    * Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid 
on musta värvusega  kristalne  magnetiline aine. 
Magnetiit  on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. 
Suurim  leiukoht  maailmas on  Kurski oblast.    
●
* Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , 
sest  väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite 
kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel.
●
    * Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). 
Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisaldava 
veega, muutudes lahustuvaks 
 
 
raudvesinikkarbonaadiks : 
FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2
●
Rauasulamid
# Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt 
süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% 
süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus 
on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga 
sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, 
fosforit ,  mangaani jt elemente.  Eriterased  ehk legeeritud 
terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi,  niklit  , 
molübdeeni, volframit jt  metalle . Kroomilisand (kuni 
13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab 
kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, 
Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni 
suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, 
sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade 
 
osi, Cr ja Ni koos suurendav  ad terase kõvadust ja 
püsivust keemilistele mõjutustele.
Kasutatud Kirjandus
●
http://et.wikipedia.org/wiki/Raud#Rauasulamid
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6