29. Milline on vooluvete geoloogiline toime ? Voolav vesi uuristab pinnast (pinnaerosioon), teeb joonelist uuristust (lineaarne erosioon), kuhjab (akumuleerib) teisaldavat pinnast, moodustades setteid (deluuviumi). 30. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad. 31. Millest moodustub Maa sisejõudude energia ? See moodustub erinevate energiaallikate, s.o. Maa pöörlemisest tekkiva rotatsioonienergia, kosmilise energia ja radioaktiivsete elementide lagunemisel vabaneva energia summast. 32. Mis on maasisesed protsessid ? Maasisesteks protsessideks on: - kivimite metamorfism (moone) - magmatisminähted - vulkanisminähted - maakihtide kurrutumine - maakoore kõikuvliikumised - maavärinad 33
KORDAMISKÜSIMUSED õp. lk. 107-148 TEENINDUSMAJANDUS 1. Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida kaetab kohalik omavalitsused? Avalikeks teenusteks nimetatakse teenust, mis korraldatakse inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. Riigieelarvest kaetakse haridus, riigikaitse, arstiabi Kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2. Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsam...
Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk Inimressursid e. tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital honed, tööriistad, masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine. Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel
veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisend...
ÄRA TAPA LOODUST Kutsun üles kõiki selle planeedi elanikke tarbima vähem asju ja tooteid, mis tekitavad prügi. Me hävitame reostusega maailma. Varsti lihtsalt upume prügihunnikutesse ja meie maavarad saavad laristamise tõttu otsa. Näiteks kilekottide ostmine iga kord, kui poes käime, on mõttetu. Kilekoti asemel on praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid väheseid. Läbipaistvate
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks. Näiteks päikeseenergiat kasutatakse
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala...
Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7682300 km Rahvaarv. 19,5 miljonit Riigikeel: Inglis keel Rahaühik: Dollar Pikim jõgi: Murray Darlins Suurim järv: Eyre 9690km Maavarad: Kuld,vask, Austraalias sajab umbes 633mm aastas, jaanuari keskmine temp. on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 k...
2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida. 3) Avaookean - kuulub kõigile.
5.1 Riigi majandusressursid lk 138-140 Triin Rannak Riigi majandusressursid · Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. · Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes? Tootmistegurid · Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. · 1) Looduslikud ressursid- maa, mets, maavarad, kliima -> MAA · 2) Inimestega seotud ressursid- rahva arv, haridustase, kogemused -> TÖÖJÕUD (INIMKAPITAL) · 3) Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms -> KAPITAL : a) reaalkapital b) finantskapital · [4) Ettevõtlikkus] Alternatiivkulu · Tuleb langetada otsuseid. · Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks. · Valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest.
· Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · Geotermiline energia- kuumaveeallikad Majandus · Metsa Islandil pole · 78% on kasutut maad, 1% kasutatakse viljakasvatusele · Kalakasvatus, kalasööt, kalajahu koduloomadele ja lindudele Kasutatud kirjandus · https://www.reisiguru.ee/riikID/66 · https://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ · http:// www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9809/island.html · http:// www.nationsencyclopedia
( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet
Loodusvarad Rakvere Reaalgümnaasium Hilja Järv Mis on loodusvarad? LOODUSVARADEKS NIMETATAKSE KÕIKE LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad Loodusvarad jaotuvad: taastuvad loodusvarad taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud? Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid r...
Kaubandusbilanss- kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, nt aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja eksport- import= kaubandusbilanss Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest... 1. ettevõtteid tekib juurde 2. inimesed saavad töö 3. riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse (3 tk): Kauplemine kaupadega 1. põllumajandustooted 2. Kütused ja maavarad 3. Tööstustooted Kauplemine teenustega 1. transporditeenused 2. turism 3. finantsteenused (raha) 4. IT- teenused 5. (raamatupidamine) 3 kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega + Kauplemine rahaga (selle peaks ka sektordiagrammile juurde vist lisama) 1. ehk investeeringud
KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder,
70. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme . Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh selle keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee tankerite ja torujuhtmetega. reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukude...
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid
Sudaan Referaat Fred Ehand Juhendaja: R. Raam 10d klass 2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5.1 Rahvastik 6 Majandus 6.1 Energiamajandus 6.2 Põllumajandus 7 Metsandus 8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas.
Rootsi Keiu Lindeburg 2015 Teemad: 1. Taastuvenergia/Hüdroenergia 2. Energiaallikad 3. Elektrijaamad 4. Maavarad 5. Masinatööstusharud/Kergetööstus 6. Transport 7. Eksport, import 8. Kõrgkoolid 9. Vaatamisväärsused 10.Faktid. Taastuvenergia/Hüdroenergia Rootsil on suurim taastuvenergia saldo EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia määra. aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale. EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast.
mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Seega ei loeta maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka soorauda, millest kuni 18. sajandini rauda sulatati. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
http://www.abiks.pri.ee Looduslik, kultuurilsed regioonid riikide rühm, mis sarnaneb asendilt, loodusoludel, kultuuri ja ühiskonna korralduse poolest ning millel on sarnane rool maailmamajanduses. Euroopa parasvööde, kristlik kultuur, loodusvarad on ammendumas, alustas esimesena iseseisvat industry, maailma maj väga oluline, sisemiselt väga ebaühtlane PõhjaAmeerika Kanada, USA, asutasid Euroopast väljarändajad, kristlik kultuur, looduslikult mitmekesisem kui Euroopa, maailmamaj väga tähtis KaugLõuna Austraalia, UusMeremaa, LAV, LAm l osa, asutatud PõhjaAmeerikast hiljem, loodusolud erinevad, maavarasid rikkalikult, maailma maj osalemist takistab kaugus Hommikumaad Aafrika põhjapoolne osa, Araabia ps, troopilised, lähistroopilised kõrbed, islami kultuur, põhiline osa rahvastikust ja ma tegevusest koondunud oaasidesse, maavarasid vähe, hil...
talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus · Põllumajandus teraviljad, suhkrupeet ja kartul · Karjakasvatamine sead, lambad, veised · Suured muutused: infotehnoloogia, elektroonika-, toiduainete-, alkoholi- ja rõivatööstus.
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus...
Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau (Duna) jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. LOODUS Ungaris on ilus loodus, mis koosneb valdavalt tasandikest, esinevad üksikud küngaste ahelikud. Läänepiiri ääres on ka väike osa Alpidest. Riigis on viljakas pinnas, mis sobib hästi põllumajanduseks. Ungaris on ka mõningad maavarad. Näiteks: boksiit maagaas vähesel määral leidub seal ka naftat. RAHVASTIK Elanikkond: 9 941 000 (seisuga juuni 2012) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² Usk: katolik ja kristlus MAJANDUS SKP jaotumine sektoritesse Tööjõu jaotumine sektoritesse SEKTOR OSAKAAL SEKTOR OSAKAAL Teenindus 62,5% Põllumajandus 4,5% Tööstus 34,7% Tööstus 32,1%
2) Sundmobilisatsioon 3) Võeti vastu jaosmaade seadus iga Ameerika Ühendriikide kodanik võis saada kuni 65 ha maad. 4) Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" kaotati osades osariikides orjus · Kodusõja puhkemise põhjused ja tulemused. 1) Põhjus orjuseküsimus 2) Tulemused põhi võitis, lõunas lõigati ära lääne põllumajanduspiirkondadest -toiduainete puudus. Saadi pealinn Richmond · Ameerika kiire majanduslik areng 1) Võeti kasutusele maavarad, mida enne ei kasutatud(rauamaak, kivisüsi, nafta) 2) Lai siseturg tööstuskaup osteti peamiselt poest(suurettevõtete teke) 3) Kiire linnastumine(korteritest tuli puudu) 4) Puudusid suured sõjalised kulutused · Immigratsioon, selle tagajärjed Ameerika Ühendriikide koosseis muutus, sisse oli immigreerunud u 23 mln inimest. Tõusis sisserännanute arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos.
nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid.Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära.Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks.Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda
Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad oskustöölised koos masinatega, tootmise eesmärk- masstoodang müügiks, eksport. Osaletakse maailmamajanduses niii ettevõtete kui riikide tasandil.infoajastu:tegevusalad-teenindus, äriteenused, infotöötlemine,ressursid-informatsioon ja infotehnoloogia, tehnoloogia- vaimne töö,töökorraldus-globaalne tööjaotus, tööviljakus-väga kõrge, tootmise eesmärk-suur müük, osalemine maai...
Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja
arenenud kuid ka vähenenud kraadi. Juulis Iive on Lääne- laevandus , kuid 8-24 kraadi. peaegu nullis. Euroopas. Suur ranniku Euroopa Tähtsaimad Sisseränne on osa aladel. liidu maavarad suur ja see eksporditakse Maanteed laienemise on tõstab välja Euroopast. on küll hästi ga rauamaak, rahvastiku välja loodetakse boksiit, arvu
Samuti on väike tihedus Aafrikas, Venemaal. 3. Võrdle rahvastiku paiknemist sama rahvastiku tihedusega Egiptuses ja Ukrainas. Mis seda mõjutab? Ukraina on ühtlasemalt paigutunud kui Egiptus. Egiptuses on tihe asustus vaid Niiluse orus kuna sealne kliima on väga palav ning vett on vaid niiluse orus ja oaasides. Ukraina loodusolud lubavad inimestel ühtlasemalt paikneda. 4. Milliseid globaalprobleeme põhjustab rahvastiku kiire kasv? · Looduressursid lõppevad · Maavarad saavad otsa · Naftavarud lõppevad · Soodsate elupaikade puudus · Jäätmete uputus · Elamispinna puudus · Ränded · Rahvaste vahelised konfliktid, kuritegevuse kasv 5.Põhjenda miks on asustus tihe: · Jaapanis - sobiv kliima, viljakad mullad, piisavalt loodus- ja maavarasid, majanduslikult arenenud riik · Bangladeshis - · Hollandis sobiv kliima, viljakas maa, piisavalt loodus- ja maavarasid, arenenud
Brasiilias asuv São Paulo on Ladina-Ameerika suurim linn ja juhtiv tööstuskeskus. Tööstustoodete laia valikusse kuuluvad autod, keemia-, tekstiili- ja elektroonikatooted. São Paulo on ka juhtiv rahanduskeskus. Linna saabub tööotsinguil sadu inimesi päevas. Tsiili sadamalinna Valparaiso kaudu veetakse Ladina-Ameerikast välja palju erinevaid tooteid. Kasvamas on kaubandus Jaapani ja teiste Vaikse ookeani riikidega. Maavarad: Ladina-Ameerika maavarad on väga lokaalse levikuga. Vähestes riikides on nii fossiilseid kütuseid kui ka metallimaake. Rikkalikumad naftamaardlad asuvad põhjas, kõige enam Venezuelas. Kivisöevarud on aga kasinad. Andide tekkimisel maapõues valitsenud kuumus aitas kaasa paljude kaevandatavate metalli-maakide tekkele. Peamisteks maavaradeks on: boksiit, vask, raud, plii, hõbe, tina, nafta ja kivisüsi. Põhja-Tsiilis asuv Chuquicamata on üks maailma suuremaid vasekaevandusi. Kliima:
Tallinn 2010 Sisukord Kuuba iseloomustus................................................................................................................ 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 4 Pinnamoe mõju majandustegevusele.................................................................................. 4 Maavarad............................................................................................................................. 4 Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused............................................................... 4 Kliima...................................................................................................................................... 5 Kliima võrreldes Eestiga................................................................................
Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusteaduse esimene võib-olla kõige tähtsam väide meie ressursid on piiratud
................................................................................................ 2 Austraalia üldandmed.............................................................................................................. 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Pinnamoe mõju majandusele............................................................................................... 5 Maavarad............................................................................................................................. 5 Kliima...................................................................................................................................... 6 Austraalia pealinna ala........................................................................................................ 7 Kliima ekstreemsused..........................................................................
Minu Island Tarvo Nõmm Kärt Kaasik-Aaslav ja Margaret Pullisaar 7.B GAG 2015 Tarvo Nõmm ● Muusik ja -õpetaja ● Kahe lapse isa ● Islandil 1994. aastast ● Myvatni maakond Lipp Sümboolikat https://www.youtube.com/watch?v=dQfmTIpyqAw Keeled Islandi keel https://www.youtube.com/watch?v=v641uRBW9_4 Territooriumi suurus ja rahvastiku keskmine tihedus Pindala- 103 125ruutkilomeetrit Asustus- pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis ja selle naabruses. Rahvaarv- 323 810 (2013) Keskmine eluiga ● Islandil sündinud naistel 81 ● Islandil sündinud meestel 76 ● Euroopa keskmine naistel 80 ● Euroopa keskmine meestel 72 ● Eesti keskmine naistel 82 ● Eesti keskmine meestel 72 Maastik Maavarad ja inimeste üldine jõukus Islandi põhiline maavara on kaalisool ning nendel on ka palju odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale ku...
Inimesed on leiutanud välja selleks ajaks erinevaid uusi asju, mis muudavad inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks ning samas mis parandavad keskkonda. Uueks leiutiseks oleks kindlasti autode muutmine teise energiaallika peale, mis oleks palju säästlikum ja keskkonna sõbralikum. Sellega muidugi tegeletakse juba praegultki kuid 2050. aastaks on see kindlasti välja töödeldud. Uuele energiaallikale minemine on väga tähtis kuna praegused allikad, näiteks nafta, gaas ja paljud teised maavarad ,oleksid selleks ajaks lihtsalt otsas. Tehnoloogia on ka kõrgelt arenenud 2050. aastal. Uued majapidamis esemed on muutnud elu mugavamaks ja lihtsamaks. Näiteks tulevikus on igas majas olemas oma enda robot, kes tegeleb majapidamis tööde kallal: koristab, triigib ja peseb nõusid. Kuid tulevik ei ole ka ainult paremate asjade leiutamine või välja mõtlemine. Maailma rahvastikuarv kasvab pidevalt. Tänaseks on see tõusnud tasemele, kus rahvahulk mõjutab otseselt
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5%
Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine pinnavorm. KILPVULKAAN KIHTVULKAAN Supervulkaanid Supervulkaan ehk hiidvulkaan on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaani purskeid. Kokkuvõte Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud maavarad. Samuti võimsate vulkaanide pursed võivad rikkuda looduslikku tasakaalu ning mõjutada kliimat suurtel aladel või mõnikord tervel maakeral.
Loodusvarade liigne tarbimine Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Kui varasemal ajal olid probleemid enamasti kohaliku iseloomuga või kõige enam piirkondlikud, siis praegu lähevad maakera piiratud loodusvarad jagamisele kõigi tema asukate vahel. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõ...
KORDAMISKÜSIMUSED TEENINDUSMAJANDUS 1.Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida katab kohalik omavalitsused? Avalikud teenused: neid korraldab riik või omavalitsus inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. riik: haridus, riigikaitse, arstiabi kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2.Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? üha suurem kauplemine teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi 3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel) Suurimad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angelas, Shanghai, Hongkong, Singapur Suurimad lennujaamad: Pariis, Lo...
Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon? Nõukogude korra kehtestamine Eestis ei olnud minu arvates rahva soov vaid okupatsioon, sest see mängiti kui näitemäng läbi. Kui seda poleks saavutatud niisama, oleks seda tehtud võimuga, sest käis rahva terroriseerimine. Kõigepealt esitati 16. juunil 1940 Eestile ultimaatium, 17. juuni saabusid Nõukogude väed Eetisse ja Eesti okupeeriti. Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavar...
5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad. Loodusnähtused: vulkaanid, maavärinad jne. puuduvad. Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne.
Keskkonnareostus ja selle vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasu...
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitr...
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uusaegkond Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. On kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid. Taimestikule on iseloomulikud katteseemne ehk õistaimed. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas , turvas, settelised raua ja mangaanimaagid. Uusaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Paleogeen Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi; järgnes Kriidile ja eelnes Neogeenile.
Tarbijad otsustavad, kui palju nad tahavad selle hinnaga osta. Kui monopol tunneb turunõudlust võib ta sealt valida endale kõige sobivama turuhinna. Seega ka monopoli võim turu üle ei ole täielik. Monopolil on eeldus kujuneda ebaefektiivseks. Tootmise seisukohalt konkurentsi puudus ei sunni tehnikaprogressi kiirendama, mis puhul ettevõte ei karda konkurentsi: 1) Kui riik annab tootmise ainult ühele ettevõttele. 2) Konkurentsi mõjutab asukoht nt maavarad TOOTMISTEGURITE TURG ( TOOJÕUD, KAPITAL,MAAVARAD) Tootmistegurite turgu iseloomustavad paljude müüjate olemasolu. Loomulikult on ka erandeid nt: spetsiaalsete võimete ja unikaalsete inimeste teenete müüjad. REKLAAM Reklaam kui sõnum, kuid iga teade ei ole veel reklaamiteade. Reklaami eripära seisneb selles: 1) sõnumi koostab firma või reklaamiagentuuri töötaja 2) Reklaame edastatakse reklaamkanali kaudu, mille kulud maksab tellija kinni
Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur Lämmastiku, fosfori, süsihappegaasi hulk Metabolism Organismi energia ja ainevahetus väliskeskkonnaga Tsitraaditsükkel energiat ei teki, toimub mitokondri sisemuses Hingamisahela reaktsioon Hapnikust vesi, mitokondris Valgusstaadium eraldub hapnik, lagundatakse vee molekule, toimub kloroplastides, vajalik valgus. Pimedusstaadium sünteesitakse sahhariide, toimub kloroplastides FOTOSÜNTEES HINGAMINE
Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused Inimkapital Haridus Ettevõtlikus 1. Tootmisressursside jagunemine? Looduslikud - a)maa b)kliima c) maavarad Kapital - reaal ja finants kapital 2. Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...