Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Bütsantsile on omapärased ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid. Ei harrastatud ikka veel skulptuure, küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950
Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali kodanike tellimustele. Humanism mõjutas ka viisi, kuidas religioosseid motiive kujutati, nimelt Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil. Ülejäänud motiivid hangiti kaasaegsest elust, mõnikord allegoorilise tähendusega, mõned aga vahetevahel pelgalt dekoratiivsed. Võidi kujutada konkreetsele perekonnale olulisi juhtumisi nagu Camera degli Sposi, mille Mantegna maalis Conzaga perekonnale Mantuas. Ühe rohkem maaliti natüürmorte ja dekoratiivseid stseene elust nagu Lorenzo Costa Kontsert umbes 1490. aastast. Tähtsaid sündmusi säilitati või mälestati maalides nagu Uccello San Romano lahing, samuti ka olulisi kohalikke religioosseid festivale. Ajalugu ja ajaloolisi tegelasi kujutati tihti sel moel, et nad peegeldasid nüüdseid sündmusi või nüüdisinimeste elusid. Kaasaegsete inimeste portreesid maaliti sageli ajalooliste või kirjanduslike tegelaste maskeeringus. Dante
silmad sured ja karmi pilguga. Inimesed seisavad tihti tihedas reas ja nagu hõljuvad õhus. Neid ümbritsevat ruumi ei ole püütud kujutada. Mosaiigid pidid väljendama keisri igavest kohalolekut. Hilisemal perioodil keisrikultus taandus ja levis Kristuse teema laiem käsitlus. Ikooni maali aluseks olid Rooma surnute mälestus portreed. Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja pühakute pilte. Kõige rohkem kujutati Maarjat Jeesusega. Ikoon oli püha ja imettegev objekt, seetõttu maaliti neid alati kindlate kaanonite järgi: taust oli kuldne, värvid säravad, nägu ja käed maalitud pehmete ja ümarate joontega, riietel palju volte. Ikoone maaliti kahes tehnikas: 1) enkaustika- vahamaal 2) tempera- looduslik värvaine segatud mee või munavalgega. Ikooni aluseks on laudadest tahvel. Ikoonid pannakse kirikus eraldi seinale, nim ikonostaasiks
· Õitseaeg 6 . saj. e.Kr · Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil · Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele · Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid · Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia · Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised. Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon (sideaine)(kivikild, vulkaani tolm ja vesi)
Chloris, kes on ümbersündinud Flora. Zepyros, kes on vaimutaoline tegelane, läänetuul. Tema töid: Veenuse sünd Veenus ja Mars Maarja kuulutus Tarbekunst Valitses lihtne vorm, ilu ja rikkalik dekoor. Andrea Mantegna "Püha Sebastian." Tunnus: tõsised, karmid näod. 2. ptk. Madalmaade renessanss Madalmaades oli maj. areng kiirem kui Itaalias. Inimese keha kujutamine oli teisejärguline, peamine oli hingeelu avamine. Põhiliselt tahvelmaalid ja maaliti isiklike kogemuste põhjal, ei üritatud luua kindlaid reegleid. Tähtsaim keskus oli Brügge, mis oli tööstus- ja kaubanduslinn. Kirjakeeleks prantsuse keel. Tähtsad olid piltvaipade töökojad. Miniatuurmaal Õitseng 14-15. saj. Keskuseks Pariis, kus töötas palju Madalmaade kunstnikke. Sealse maali koolkonna rajasid vennad van Eyckid. Nende ühine töö: Genti altar. Vennad Jan ja Hubert van Eyck. Avatud tiibadega altar. Hubert alustas altarimaali kallal tööd umbes 1420. a. 1432. a
Keisrinna Theodora, Justinianus I abikaasa õukondlaste keskel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BÜTSANTSI MAALIKUNST Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Õnnistav kristus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Püha Peetrus
Ehitati suuri kloostri komplekse. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Elamuste pakkumine inimeste meelele. Arutlemine ilu üle. Ehituse juures hakati kasutama sibulkuppelit. Hinnati romantilist ainestikku kirjandusteostest. Tahvelmaalid, suured aknad ja teravkaarmotiiv. Maaliti seda, mida nähti. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Tõetruu. Metall, sitke savi, freskod. Freskodele oli iseloomulik tegelikkuse realistlik edasiandmine ja tegelaste liikumatu kujutamine. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Näited ja/või esindajad Kapitooliumi emahunt; Panteoni tempel; Colosseum
Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Maalikunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus
Bologna akadeemia pakkus ebatavalist ilu.Maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz-väheoluline lisa maastikumaalile (Carraccid) Andrea del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. Flandrias loodi baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi
algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised: 1.Cyrie eleison issand halasta. 2. Gloria in exelsis Deo au olgu Jumalale kõrges. 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse. 4.Sanctus /Benedictus püha /kiidetud olgu. 5.Agnus Dei Jumala Tall Dies irae Dies Irae (viha päev) see laul tekkis keskajal palju inimohvreid nõudnud katkuga (1347-1351.a. suri katku ~33 miljonit inimest). Silme ette maaliti pilte viimse päeva piinadest, mis ootas patuseid ja usust ärapööranuid. See meloodia on jäänud muusikas surma sümboliks tänaseni. Mitmehäälsus. Ei ole täpselt teada, millal kirikukoorid mitmehäälselt laualma hakkasid. Viited sellele pärinevad~7. sajandist. Organum esimene mitmehäälne vaimulik laul. Algselt 2-häälne, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liikus paralleelselt ülemisega (võis mängida ka orel). Seda nim. paralleelorganumiks.
sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega. Olulisemad esindajad: Tizian, Giorgione, Tintorello. Firenze koolkond: kõige tähtsam oli figuur, keha, mida püüti maalida väga täpselt, rõhku pandi perspektiivile ja täpsusele, erinevalt Veneetsia koolkonnast ei panda rõhku värvidele ja taustale. Tähtsamad esindajad: Da Vinci, Botticelli, Allori, Michelangelo.
Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco secco't on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele. Kahe tehnika suurim erinevus seisneb selles, et tõeline fresko on kestev, kuiv fresko aga kipub aja jooksul maha kuluma. Ajalugu Freskosid maaliti juba antiikajal, kuid Pompei ja teiste Rooma linnade väljakaevamistel leitud freskode puhul ei ole teada, kas sel ajal kasutati ülalkirjeldatud freskotehnikat ehk nn Itaalia meetodit, mida Cennino Cennini kirjeldab 15. sajandi alguses "tõelise freskona" (buon fresco). Rohkelt freskosid on maalitud keskajal Bütsantsis, Gruusias ja Serbias; eriti aga 14.16. sajandil Itaalias (Giotto di Bondone, Mantegna, Michelangelo, Raffael jt) ja Vana-Venes Theophanes Kreeklane, Andrei Rubljov jt).
5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltide aine? Maalikunstis avaldus postmodernism kas mineviku kujutamisega, mineviku ja oleviku sidumisega, või tsiteerimise näol. Piltide aine võeti sageli antiikmütoloogiast. 6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Tsiteerimine tähendab mõne maalikunsti üldtuntud teose jäljendamist. See võib olla mitmesugune. Tsiteeriti kolmel erineval moel: 1) Aluseks võeti vana teose kompositsioon, kuid maaliti sinna teistsugused tegelased. 2) Loodi pingeid uue ja vana vahel, mis paneb märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema. 3) Eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Nt. USA kunstnik Robert Colescott asendab kuulsate teoste tegelased mustanahalistega. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil?
saj vahetusel toimus madalmaade poliitikaelus suur muutus. Nimelt Flandria jäi jätkuvalt katoliikliku Hispaania võimu alla Holland iseseisvus. Sellest hetkest läksid lahku ka kahe maa kunstid. Eriti kõrgele järjele tõuseb maalikunst. Hollandis loodi kunsti tavalisele kodanikule tema elutuppa. Sellest tulenevalt oli Hollandi kunsti tagasihoidlikum, realistlikum ja mõõtmetelt väiksem. Maal pidi olema looduslähedane, ilustamata ja võimalikult sarnane kujutatavale. Peamised zanrid mida maaliti olid : 1. Portreekunst (Frans Hals - oskab väga hästi tabada sisesmist inimest, aga lõbusamad ) 2. Natüürmort ( Willem Kalf) 1. Maastikumaal (Jacob van Ruisdael) 2. Olustikumaal (kujutas tavaliselt jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodus)(Jan Vermeer- kõik tema maalid on sarnased : 1-2
absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Maali meeleolu ja kompositsioon luuakse värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi kunstivooludest. Impressionism iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel teemadel ja sageli vabas õhus. Postimpressionism - rõhutati geomeetrilisi vorme, mida hakati suurema mõju saavutamiseks moonutama. Kasutati ebaloomulikke ja meelevaldseid värve. Kasvas välja impressionismist. Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes värvilised täpid. Eemalt vaadates sulavad täpid optiliselt üksteisega kokku ja moodustavad kujundid.
Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest.Viimane tõuge sünniks maalimine vabas õhus. 2. Eelkäijad-Goya, Delacroix, Constable, Turner. 3. Kunstnike töid ei võetud vastu ametlikele kunstnäitustele, sellepärast Nadari ateljee 4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps lehvikuga". 8. Edgar Degas-maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11
Seisvast Ledast on järgi 9. koopiat. Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museum'is Rotterdamis, Windsoris ja mujal. "Bacchus" maalitud umbes 1511-1515. Maalil oli algselt kujutatud Ristija Johannes ja see oli valmistatud Leonardo ateljees. Tänapäeval on suurem osa uurijaid seisukohal, et Leonardo maalis selle pildi jaoks kartongi või maalis teise pildi, aga Louvre'is asuv töö on tema õpilaste tehtud koopia. Samas maaliti pilt üle, kuna pühak oli seal kujutatud sobimatult alasti ning tänapäeval võib Johannese asemel pildil näha Bacchust, rist maaliti kepiks ja puusadele katteks nahatükk. "Ristija Johannes" - 1513-1516 aastatel maalitud. Viimane Leonardo poolt täielikult loodud maal, mis asub Louvre'is. Kokkuvõte Leonardo Da Vinci jättis ajalukku tugeva jälje. Tema leiutised ja avastused on meid palju
Võib maalida mistahes materjalile. 6. GUASS- läbipaistmatu, kattev vesivärv, mille sideaineks on taimne liim või emulsioon. 7. SEINAMAAL e. MONUMENTAALMAAL- suuremõõtmeline maal, maalitud tavaliselt kas seinale või alusele. 8. MINIATUURMAAL- väikesemõõduline maal(maaliti kahekarvalise pintsliga)-18.saj kameed. Või käsitsi maalitud maal käsikirjalisse raamatusse-manuskripti. Maaliti pärgamendile, metallile või elevandiluule. 9. FRESKO- Veeslahustavate värvidega märjale krohvile maalitud maal. 10. SEKKO- kuivale krohvile maalitud maal veeslahustavate värvidega 11. KLAASIMAAL e. VITRAAZ- Vitraaze valmistatakse klassikalise (traditsioonilise) keskaegse meetodi järgi, kasutades selleks värvilist klaasi ja klaasimaali, tina ja vasklinti (tiffani). Keskajal kaunistati kiriku aknaid. 12. KOLORIIT- värvide kooskõla
Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus)
1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3. Thorvaldsen, ,,Jason" 20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. 21. Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Teemad valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitses ajalooteemaline maal. 22. Mille järgi võid öelda, et tegu on just nimelt klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Kaks plaani esimene, kuhu on koondunud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Vähenes huvi elava looduse vastu ja eriti valguse vastu. Klassitsistlik maal oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 23. Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid.
usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed (autoportreel kujutab kunstnik iseennast). Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432.aastast. Jan van Eyck on tuntud ka kui hea portreemaalija, tema maal "Arnolfini abielupaar" on täiesti erinev gooti ja itaalia vararenessansi maalidest. Maali tellijaks on Itaalia kaupmees Giovanni Arnolfini.
TÖÖLEHT Barokk NIMI Maarja Kumm KLASS X BAROKK 1. Millal oli barokk? 17-18 sajand. 2. Mis avaldas barokile suurt mõju? Vapustuste ja sõdaderohke aeg,usulised põhimõtted,poliitilised nägelemised,absolutism,hoogne areng,maadeavastuse aeg, 3. Mida iseloomustab baroki? Ülevus,hoogsus,jõulisus,tundeküllasus,toreduseihalus,sündis katoliku kiriku soosingul,oli hea inimeste mõjutamiseks. 4. Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku? Prantsusmaal, Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks.Lähtus antiiksetest eeskujudest. Hollandis (Madalmaade i...
piirivalve laiali lükanud ja Palganeem suletud tsoonis, tekkis neil mõte panna mälestuskivid kusagile mujale. Pauli jutu järgi pidi sellest saama vaid meremeeste kokku kantavate kivide hunnik, mille juures nad igal aastal oleksid kogunenud, pannud taas igaüks oma kivi ja kivi nende mälestuseks, kes vahepeal manalateele läinud. Teatavasti oligi kunagi Palganeemel olnud kivihunnik omamoodi Käsmu meremeeste laevasõitude mälestusmärk, eriti pärast seda, kui iga merereisi järel maaliti kivile värviga oma nimi ja meresõidu aasta. Kahjuks jäi tookord vanade meremeeste alustatud kivihunniku juurde selgitav tahvel panemata. Võib-olla oleks see välistanud vähemalt osaliselt sellise hiidhunniku tekke nagu praegu Vana-Jüri otsas. Ja kui juba midagi oli kokku kantud, siis hakati kive järjest juurde tooma. Meri murrutas randa ja järjest enam kukkus kalda pealt merre puid. Kindlasti ei ole Käsmu neeme
Allegooria, antiikmütoloogia · Tuntuim skulptor oli Antonio Canova , kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Antonio Canova. Kolm graatsiat Antonio Canova. Amor ja Psyche. Bertel Thorvaldsen. Hebe Maalikunst · Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. · Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. · Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik · Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. · Tagaplaan oli peaaegu detailitu. · Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Jacques Louis David. Tapetud Marat Jacques Louis David.
sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna hüdra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö. Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Neemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava. Draakonid-olid hiina mütoloogias armastatud, neid maaliti majade seintele kaitseks kurja eest; draakoniamuletid pidid kaitsma omanikke kurja eest; draakonid olid muistse Hiina vihmavaimud Kerberos-oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer. Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost. Sireenid-on kreeka mütoloogias algselt linnu keha ja naise peagaSireenide elupaigaks oli kaljude ja karide poolt ümbritsetud Sirenum scopuli saared, müüdi teistes ja hilisemates
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
Ta suutis anda vaimustunult edasi looduse muutlikkust. 6. Impressionistid kandsid värvi lõuendile väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ja varjud värviliseks. 7. Auguste Renoir'i huvitas ja peale maastiku inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema suhtumine maailma on eriti soe , südamlik ja imetlev. 8. Tähtsamate impressionismi kunstnikute peamiseks motiiviks oli maastik, maaliti kiiresti et valguse muutus ei suudaks oluliselt värve muuta. Maalisid nad nii looduses kui tänavatel. 9. Postimpressionistideks peetakse kunstnike, kes mõnda aega olid impressionistid kuid 1880- ndate lõpul pettusid selles voolus. Põhjuseks see, et impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust. 10. Vincent van Gogh leidis et oluline on väljendada oma hingeseisundit ja ideid, mitte ainult seda mida silmad näevad
Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga . Vanas riigis oli üks tähtsamaid jumalaid hauka pea ja noormehe kehaga Horus . Hiljem kujunesid kõige tähtsamaks inimesetaolised jumalad . Egiptlased usukusid , et nende valitseja vaarao on samuti jumal . Usuti , et elu jätkub ka pärast surma . Sellepärast hakati laipu palsameerima . Palsameeritud keha tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega . Hauakambrite seintele maaliti pildid , et luua hingele meeldiv keskkond . VAARAOD Vaaraod olid samuti nagu jumalad . Neile omastati ainuõigus teiste jumalatega suhelda . Nad võisid kuulutada oma liitlasteks erinevaid jumalaid , kes olid seotud tema dünastia päritolu või poliitilisete huvidega . Samas pidi vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid . PÜRAMIIDID Vaarao jumalikust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal .
kõige ilusamaks. · Levis ilmalik portreekunst (büstid), madonnareljeefid (valm, marmorist, pronksist majaoolitehnika), majal- põletatud savireljeefid on kaetud värvilise glasuuriga. MAALIKUNST 15 saj . sadu maalikunstnikke. Teemad usulised, antiikmütoloogilised, ilmalikud portreed, seintele maaliti freskatehnikas(niiskele seinapinnale tehtud maal), kasutusele tulid õlivärvid. Toimusid kuntsniku ateljeed. Olid õpilased ja kunstnikud. Francesco- vaimustus matemaatilistest reeglidest, figuurid suursugused.Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza (Urbino hertsog ja profiilis kuna teine silm vigastatud) Renenssansi aja tüüpiline tagataust oli väljamõeldud, ideaal maastik, fotoseeritu, väikeste mägedega.
4. Milliseid eeskujusid järgis klassikaline maalikunst? Miks? Maalikunstile varasemastajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel suuri raskusi, sest neid õieti ei olnudki, nii hakatigi oma maalides jäljendama antiikskulptuuri. Klassikaline maalikunsti iseloomustab huvi antiikkultuuri vastu. Maalikunstnikud hakkasid taotlema antiikskulptuuri eriti reljeefi jäljendamist. Väervilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, kõik piirjooned ja kehakumerused maaliti hoolikalt välja. Maalidel kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Kunstiteosed pidid ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärtust. 5. Milliseid ideid püüds väljendada romantistlik maalikunst? Tänu kunstnike romantilisele, unistuslikule ja luulelisele meelelaadile arenes klassitsismist välja uus suund, mida nimetatakse romantismiks. Paljud kunstnikud võtsid oma maalide
Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. Väikestes külades valmistati riiet ja keraamikat. Olmeegi hiigelpea Olmeegi mask Päikesepüramiid KASUTATUD MATERJAL: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm · Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri · Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst
Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma esimese foto (1826) autor jändas vase ja tinaplaatidega, kattes need asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga ja säritades ühte pilti terve päeva. Omal moel eksitab huvilisi muidugi ka Wiki, väites, justkui peaks võtteid kummagi silma kohalt sooritama üheaegselt. Sellega mõista andes, et tarvis läheb spetsiaalset tehnikat.
16Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik. 44Nimeta 3 Giza püramiidi. Peruu Hugu, harga, menkaura 17Millise usundi lõi Laozu? Nimeta kultuur, 45Kirjelda Egiptuse poosi hiina, taoismi nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse jalad külgvaates. 18Nimeta eriline materjal, milelle maaliti Hiinas? 46Kes li nofretete? Siid Oli vana-egiptuse vaarao amenhotep IV abikaasa. 19Nimeta materjal, millest olid tehtud olmeekide 3m kõrgused 47Mis on obelisk, püloon. Millisesse kultuuri kuulub? pead. Nimeta kultuur. Vana-Ameerika. basladist. egiptuse. Püloon 2 ülespoole ahenevat müüriplokki. Obelisk - 20Mida tähendab ukiyo-e? nimeta kultuur
▫ Sümmeetriline ▫ Sammastiku üleval kolmnurkne viil ▫ Lihtne kuid reeglipärane ▫ Vähese kaunistusega Romantism • 19. sajandi algus • Maalikunst: ▫ Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust ▫ Kujutati tragöödiaid, surevaid või vaevlevaid inimesi ▫ Kujutati ka maastiku ▫ Teemad olid pärit igapäevaelust, revolutsioonist, inglise kirjandusest, keskajast Tehodore Gericault „Meduse’i parv“ Realism • Maalikunst: ▫ Maaliti seda, mida nähti enda ümber ▫ Loobuti fantastilistest motiividest ▫ Tegelased argielust ▫ Kujutati ka kurbi olukordi ▫ Kunstis oli kõige tähtsam tõde Jean Francois Millet „Viljapeade korjajad“
kes huvitusid oma kaasajast, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust ( loodust, inimesi jne.) edasi loomutruult, ilma ilustamata ja moonutamata. Realistidele ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning need kajastusid nende loomingus. Paljud realistid püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. Tekke koht Prantsusmaa Realismi üldtunnused Side looduse ja talurahvaga Maaliti enda ümber nähtut Tõepärane pilt tegelikusest Objektiivsus Rõhutakse ülespuhutust või liigset kunstipära Realismi maalikunsti omadused Suurte piltide maalimine Lihtrahva raske elu kujutamine Maastikumaalid Realismi kuntsnikud Theodore Rousseau (1812-1867) Gustave Courbet (1819-1877) Jean Francois Millet (1814-1875) Theodore Rousseau "Kalapüüdja" 1848 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Th%C3%A9odore_Rousseau_002.jpg
Ristimärk jeesusel ja tema perel selle ringi sees. Kristus polnud kujutatud habemega.KULD oli teemas VANAVENE KUNST · Kizi puukirikud- millest on ehitatud, mida sümboliseerivad erineva arvuga kuplid Puidust kirikute ehitamisel pole kasutatud naelu, ega muid materjale(vist vundamendis oli ikkagi kivi), Kõige suurem kuppel- Kristus. 3 kupplit- isa, püha vaim ja poeg ning 13 kupplit- Kristus + tema 12 jüngrit · Kirjelda ikoonide maalimist maaliti puidu peale(puidu peale kleebitud lõuend) vanade eeskujude järgi sabloonidega. MUngad maalisid. Põhivärvid: must, kollane, punane, pruun.Taust kuldne või valge. tasapinnane. Valgust ja varju eriti ei kasutatud. Pühakute pea ümber on oreoolid VARASE KESKAJA KUNST Kirjelda kuidas olid kujundatud rahvarändamise aegsed tarbeesemed paelornamintidega, ruudud ja spiraalid. Käsitöö oli teemas. Kalliskividega kaunistatud. FRANFI RIIGI KOTKA SÕLG. ROMAANI KUNST
Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares Mars- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena Minerva- Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele. Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu.
Second level Third level Fourth level · "Bauhaus" - ühiskondlik Fifth level optimism, utopism, mujal ekspressionism (sõjakoleduste prohvetlk hoiatus) · Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism · Maaliti elu pahupoolt (O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit · Inimfiguurid moonutatud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Itaalia
Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad
· Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia · See on Dionysose auks toimunud teatrietendus · Dionysose kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe · Dionüüsiate ajal heideti kõrvale normatiidid · Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel
päeva soodaga immutatult kuivada. Kui muumia oli valmis, võis matus alata ning surnu toimetati üle Niiluse jõe hauakambri juurde, kus suleti muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse, et ta saaks häirimatult elada surnute riigis. 6. Hieroglüüfid tekkisid umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkega ning väliselt meenutavad nad piltkirja. Kokku oli kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi ning nende keerulisuse tõttu kasutati neid enamjaolt esinduslikumate tekstide puhul. Hieroglüüfe maaliti pintsliga papüürusele. 7. Egiptuse vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, sest teda peeti jumalaks ning samastati taevajumal Horosega ja pärast surma surnute riigi valitseja Osirisega. Vaarao isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus olid hiiglaslikud püramiidid, mis varjasid endas vaarao hauakambrit. 8. Uue riigi aegne vaarao Ehnaton püüdis Amon-Ra asemel tõsta jumalate etteotsa puhtakujulise päikesejumala Atoni
1. Impressionism Kunstivool arenes Prantsusmaal 1870-ndate paiku. Alguse saab maalikunstis. Sõna impressioon tähendab muljet Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" Ülesandeks: momendi meeleolude kajastamine kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest ei otsitud mingeid erilisi süzeesid maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt · Claude Monet · Eduard Manet · Pierre-Auguste Renior Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt, kujunes 19. saj. 90-ndail aastail: Esiplaanile tõusis kõla ilu värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus
1. Kus asuvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Kirjelda lühidalt (mida maaliti, mis värvidega ja miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias)
kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Bütsansi skulptuur Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid.
äärmiselt detailide rohked. Iseloomulikuks kujunes figuuride eraldatus teineteisest ning iga kuju on ka eraldi meistriteos. Skulptuuridena oli kujutatud tihti pühakuid- valitses pühakutekultus. 15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Kuna Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, hakati seinamaalidele alternatiive otsima ning mindi üle tahvelmaalidele. Nendele maaliti tihti portreid või piiblistseene. Samuti hakati viljelema vitraažide kaunistamise kunsti ning suured aknad kaunistati suurejooneliselt ning värvikalt. Klaasi värviti juba valmistamisel, et ka väikseimaid detaile hiljem kujutada. Vitraažide kõrval valmistati ka miniatuurmaale, mis olid samuti väga detailsed ja kujutasid loodust ning sündmusi väga realistlikult. 16. Näide vaibakunstist.
Vaasimaal · 40 erin. vaasitüüpi. Tuntumad: hüdria( 3 käepidemega veenõu), amfora(2 sangaga nõu veini hoidmiseks), krateer( lai nõu, milles segati vett ja veini), lekythos( kultuse, salvi- ja kosmeetikanõud), kantharos (jooginõu) Geomeetriline stiil · 8. saj eKr · kasutati lihtsaid korduvaid kujundeid · Meandrid - geomeetriline muster. · vaasid väga elavavärvilised · Kasutati ka taimemotiive - palmette Mustafiguuriline stiil · Figuurid maaliti musta värviga punasele savipinnale · al 6. saj eKr · Detailid kraabiti nõu pinna sisse · Inimesi kujutati realistlikumalt · Naisfiguurid maaliti valgena · Hakatakse kujutama üksikuid figuure, stseene mütoloogiast Punasefiguuriline stiil · al 6. saj. lõpp eKr · Taust värviti mustaks, kujutis jäi punakat savikarva · Kujutised ruumilisemaks ja looduslähedasemaks · Kujutatakse igapäevaelu Valgepõhjaline stiil
kohal. 8.Võlvide raskust aitavad kanda tugipiilarid ja tugikaared. 9.Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10.Eesti Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste. 11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. 12.Maalikunst seinamaal Itaalias maaliti märjale krohvile (fresko), jätkus raamatumaal, tekkis tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid (sai liigutada), loodi kõrgetasemelisi piltvaipu (,,Daam Ükssarvega"). 13.Tiibaltar- õhukest kappi meenutav (käis kokku), kaunistatud kujude ja maalingutega. Nt. Notke Pühavaimu kiriku tiibalatar.
Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Skulptuur Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi
Seiskas õõtsuvamaks. · 4.sajandil e Kr Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. · Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. Alates 8 saj eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. · Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellel oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelisest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näitek kolmnurki, rombe ja meandreid. · 8.sajandi lõpus eKr hakas abstraktete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loodame skemaatilisi kujutisi. · Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailise aja anumatel on elusoleneid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. · 6 sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatu mustafiguurilise stiiliga, millel olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
